August Kitzbergi elulugu ja looming...................................................3 4 5 August Kitzbergi tähtsus......................................................................6 ,,Libahundi" peamised konfliktid.........................................................7 8 9 Kasutatud kirjandus.............................................................................10 Kitzbergi elulugu ja looming August Kitzberg sündis 29. dets. 1855. aastal Abja vallas Laatre külas Puldre talus. Tema esivanemad põlvnevad Abja vallast Laatrest. 1863. aastal muudeti tema perekonnanimi Kits, Kitzberg
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. A
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R09 Gerda Silm LIIDRIKS SÜNDINUD Uurimuslik referaat Juhendaja: Virve Transtok Mõdriku 2011 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 LIIDRI MÕISTE......................................................................................................... 4 1.1 Juhi ja liidri erinevus............................................................................................ 4 2 LIIDRI TEOORIAD....................................................................................................5 2.1 Isiksuseomaduste teooriad....................................................................................5 2.2 Käitumisteooriad...................................................................
PEREKOND KESKKONNAS Iseseisev töö Juhendaja: Pärnu 2016 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. PEREKONNA STRUKTUURi kaardistamine..............................................................4 2. PEREKONNA STRUKTUUR JA SUHTED............................................................5 2.1. Peresüsteemi analüüs..............................................................................................5 2.2. Pere protsesside analüüs.........................................................................................6 Kokkuvõte.......................................................................................................................12 Viidatud allikad................................................................................................................13
otsustamine liidrilt suurt kompetentsust, ettenägemisvõimet ja julgust. Otsustusteoorias eristatakse kahte peamist lähenemist: kirjeldavat (deskriptiivset) ja normatiivset (preskriptiivset). Kirjeldav otsustusteooria on suunatud eelkõige inimeste käitumise uurimisele ning otsustajate vastastikusele koostoimele. Juhi isiksus ja juhtimisstiil on otsustamisel määrava tähtsusega. Normatiivne otsustusteooria tähelepanu keskmes on organisatsiooni puudutavate andmete analüüs, mis tagab majanduslikult põhjendatud otsuste vastuvõtmise. Otsustusprotsess koosneb mitmest etapist, millede sisu ja seoste analüüs eeldab otsustusmudeli koostamist, mis põhineb majandusprotsesside kvantitatiivsel analüüsil, kuid sisaldab ka intuitiivseid hinnanguid. Otsustusmudel lihtsustab otsustusprotsessi, kuna aitab liidril kergesti ja kiiresti läbida analüüsi etapi ja pühenduda loominguliseks analüüsiks.
Millist rolli mängib liider oma alluvate motiveerimisel? Eestvedamist on sageli samastatud hea juhtmisega, mille sisu võib kattuda, kuid üldjuhul on need eri mõisted. Nende erinevus seisneb selles, et juhil on tiitel, täidab enamasti haldus- ja kontrollimise ülesandeid, siis liider on suunanäitaja kaastöötajatele. Eelnevalt välja toodud erinevust toetab McKinsey 7S teooria, mille kohaselt juht tegeleb funktsioonidega, mis ei ole inimestega seotud ( strateegia, struktuur ja süsteemid), aga liidril vastupidiselt tegevused on seotud inimestega ( isikukoosseis, stiil, oskused ja eesmärkide teadvustamine). Samas liider võib olla nii juht kui ka isik, kes ei ole kõrge postitsiooniga, vaid näiteks mitteametliku grupi liider. Seega juhtimise võim tuleneb positsioonist ja eestvedamise võim tuleneb mõjust. Kaasaegses mitmekesises ja pidevalt muutvas ajas on vaja ettevõttes uut hingamist, mis hoiaks ettevõtet konkuretsivõimelisena. Liidri ülesanne on viia l
Estonian Business School Juhtimise õppetool AS KEROKS KAASUSE ANALÜÜS Kodutöö LK Õppejõud Tõnu Kaarelson Tallinn 2013 Kodutöö ülesannete vastused 1. Määratle, milliste probleemidega on tegemist kirjeldatud loos Probleemid algasid kohe peale seda, kui Annika Lingstöm-Tuul ettevõtte tegevjuhiks tööle võeti. 1.1 Annika võib ju entusiastlik olla ja samamoodi võib ta ka omada võimet ennast kuulama panna, aga see ei muuda fakti, et ta pole Raivo firmas pikemat aega töötanud. Ta on kuulus nii Rootsis kui ka mujal, aga igas firmas koheldakse oma töötajaid erinevalt mõnel on väga head suhted, mis tähendab seda, et töötajad on nagu pereliikmed, teisel jälle väga ametlik ja konservatiivne jne. Annika tahab firmale head, aga unustab ära kogu selle firma töötajad. 1.2 Liiga ''innovatiivne'' pealetung firmale.
Ühekordne plaan- arvestab mingi unikaalse olukorra vajadusi. Püsiva kestusega plaan- pikaajaline ja sisaldab poliitikaid, reegleid ja protseduure. 16. Strateegia olemus. Strateegilise juhtimise protsess. Strateegia- pikaajaliste eesmärkide ja nende saavutamise teede omavahel seostatud ning üheks tervikuks sulatatud tegevuskava. Strateegilise juhtimise protsess: koosneb: 1. Org. missiooni, eesmärkide ja strateegiate kindlaks määramine. 2. Väliskeskkonna analüüs: missugused trendid võivad mõjutada org. 3. Võimaluste ja ohtude väljaselgitamine. 4. Org. ressursside analüüs. 5. Tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamine. 6. Org. missiooni ja eesmärkide kohandamine vastavalt tingimustele ja vajadusel strateegiate ümbersõnastamine. 7. Strateegiate rakendamine, sest ainult hästi elluviidavatel strateegiatel on mõtet. 8. Tulemuste hindamine, et vajadusel teha korrektiive.
Kõik kommentaarid