SISEKONTROLL JA AUDITEERIMINE (0)

Q: Millised on olnud maj Ja füüsil Kahjustused TMK ja tema töötajate vastu?

Vastus leiad õppematerjalist: SISEKONTROLL JA AUDITEERIMINE

Q: Millega võivad kahjustada asutust omatöötajad?

Vastus leiad õppematerjalist: SISEKONTROLL JA AUDITEERIMINE

Kutsekool - Majandus - Auditeerimine

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millised on olnud maj Ja füüsil Kahjustused TMK ja tema töötajate vastu?
Millega võivad kahjustada asutust omatöötajad?

SISEKONTROLL JA AUDITEERIMINE
23.01.2014
10.03.2010 audiitortegevuse seadus
Sisekontrolli süsteem (toimib igas EV-s) – igasse organisatsiooni sisse kodeeritud, võiks koosneda kolmest komponendist :

Käsuliin ehk administratiivne liin – liigub ülevalt alla (juhist madalamate töötajateni)

Tagasiside – algab madalamast tasemest ja liigub üles välja

Horisontaalliin – üksuste ja töötajate vahelised sidemed, suhted jne.
Käsuliin töötab üldjuhul hästi. Kõige keerulisemaks võiks pidada tagasisidet – töötajatel puudub sageli tagasiside andmise võimalus ( ei võeta jutule või on selline suhtumine, kus ei arvestata töötajate arvamusega).
Siseaudit – avalikus sektoris alates 2000ndast aastast kohustuslik (rakendamine võttis omajagu aega). Siseauditi funktsioon on kõikehõlmav, st et tapeab katma organisatsiooni kõiki tegevusvaldkondi alates juhtidest.
TERMINOLOOGIA KASUTAMINE
Ilmselt on üks enamlevinud mõiste sisekontroll, mille all sageli mõistetakse kas siseauditi fn-i või ka sisekontrollisüsteemi. Selle mõiste lai levik on seletatav üldmõistega kontroll/kontrollimine, mida kasutatakse väga laialdaselt ja suvaliselt (sisejärelevalve, kontroll- komisjon jne). Sageli on selliste mõistete sisu arusaamatu või oskavad seda seletada üksnes mingi konkreetse asutuse töötajad, kus neid mõisteid on kasutatud.
Kontrollimise mõistega on tihedalt seotud või sellest tulenev ka kontrolli/kontrollöri mõiste, mille kasutus on jällegi ääretult suvaline ja lai.
Finantskontroll – tavaliselt seotud majandus- või kuluarvestusega. Fin-kontroll tegeleb ka eelarve täitmise jälgimise, kontrolli ja korrigeerimisega. Riigisektoris on fin-kontroll kindla tähendusega ning tähendab eesmärgistatud tegevust vigade vältimiseks või tehtud vigade avastamiseks, ja mis peab tagama ressursside säilivuse, rahaliste dokumentide usaldusväärsuse ning raamatupidamisdokumentide õigsuse.
Kontrollingu mõiste, millega tähistatakse organisatsiooni juhtimist toetavat funktsiooni ja selle peamiseks eesmärgiks on majandustulemustele suunatud planeerimis-, reguleerimis- ja kontrollisüsteemi infoga kindlustamine. Kontrolleri ülesanne on välja töötada vastaval juhtimistasandil alternatiivsed soovitused ja ettepanekud probleemide lahendamiseks. Kontroller peab leidma vastuse küsimusele „mis juhtub siis, kui toimida vastavalt pakutud alternatiivile?“. (alternatiive peab olema mitu, sest siis on võimalik valida juhtidel). Kontrollingu rakendamise struktuur organisatsioonis võtab tavaliselt aluseks EV-e organisatsioonilis - funktsionaalse struktuuri ning see muutub koos EV tegevusstruktuuri muutusega. Kontrollingu tegevusvaldkondades võib eraldada 2-te valdkonda:

Iseseisva tegevuse/vastutuse valdkond

Vastava taseme juhtidega kooskõlastatud tegevuse valdkond.
Organisatsiooni põhivaldkondadena eristatakse põhitegevust ja seda toetavaid valdkondi. Kontrolling toetub järgmistele süsteemidele:

Finantsinfo süsteem: finanstarvestus ja – aruandlus , kuluarvestus , sisemine aruandlus ja selle analüüs.

Ettevõtte sisene organisatsiooniline struktuur: ettevõtte sisesed vastutuskeskused.

Juhtimissüsteem: tulemusjuhtimine .
Audit – seda mõistet kasutatakse valdavalt välisauditi tähenduses. Praegu kehtiva seaduse kohaselt on välisauditi mõiste asendunud vandeauditi mõistega.
Revisjon , revisjonikomisjon , revident – revisjon on minevikus tehtule hinnangu andmine. Vandeaudiitor saab olla ainult vastava kutsetunnistuse saanud isik, revident võib olla igaüks praktiliselt.
Riigikontroll – Eestis tähistab see konkreetset riigi institutsiooni, mille peamine funktsioon on majanduskontrolli kaudu anda Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori ressursse kasutatakse seaduslikult ja tulemuslikult. Riigikontroll on sõltumatu, aruandekohuslane on ta ainult Riigikogu ees.
SISEKONTROLLI MÕISTE JA LIIGID
(Sisekontroll on sisekontrollisüsteemi tähenduses)
Sisekontroll on organisatsiooni juhtkonna ja kõigi töötajate poolt loodud dünaamilised integreeritud protsessid, mis võimaldavad luua küllaldase kindlustunde selles, et

Tehingud ja tegevused on efektiivsed ja ökonoomsed, mis tähendab, et tegevusest kogutav , säilitatav ja avaldatav info on tõene, õigeaegne ja usaldusväärne

Finants - ja juhatuse aruanded on usaldusväärsed, mis näitavad, et vara on kaitstud raiskamise, ebasihipärase kasutamise, ebakompetentse juhtimise ja muust sarnasest tingitud kahju eest

Õigusaktidest ning sisemistest regulatsioonidest ja poliitikatest peetakse kinni.
Sisekontroll hõlmab organisatsiooni kogu tegevust ja toimib kui sisemine süsteem, mis on organisatsiooni struktuuri integreeritud. Efektiivne sisekontroll ei ole organisatsiooni bürokraatlik lisakoorem, vaid tõstab tegevuse produktiivsust ja aitab saavutada püstitatud eesmärgid.
Üks võimalik liigitus lähtub rakendatavatest meetmetest:

Ennetavad meetmed, mis on suunatud vigade ja pettuste ennetamisele (nt funktsioonide lahusus, eristatavus, eraldatavus)

Avastavad meetmed on suunatud normide ja plaanide ning tegelike näitajate vaheliste hälvete avastamisele (nt projekti järelevalve, finantsaruandlus)

Parandavad meetmed on suunatud olemasoleva olukorra parandamisele või avastatud hälvete kõrvaldamisele

Toetavad meetmed , mis on suunatud eesmärkide paremale saavutamisele , toimiva sisekontrolli tugevdamisele ja lisakontrolli rakendamisele seda vajavates valdkondades.
Teine liigutus lähtub sisekontrolli rollist organisatsiooni struktuuris:

Juhtimiskontroll , mis tähendab organisatsiooni töökorraldust, mille moodustavad kõik plaanid, tegutsemisviisid, strateegia, protseduurireeglid ja –tavad, mis on kehtestatud ning vajalikud kõigile töötajatele asutuse eesmärkide saavutamiseks

Administratiivseks kontrolliks nimetatakse organisatsioonisiseseid protseduure ja dokumente, mis on seotud otsustamisprotsessiga - need on reeglid töötajatale, mis suunavad neid ametlikult heaks kiidetud tegevustele.
NB! Juhtimiskontroll on üldine, käsitleb kogu organisatsiooni tegevust; administratiivne kontroll lähtub aga eelkõige käsuliinist (töötajatega seotud).

Finantskontroll , mis tähendab toiminguid ja dokumentatsiooni, mis on seotud vara säilivuse tagamisega, rahaliste vahendiste ja dokumentide säilivuse ja usaldusväärsusega ning finantsaruandlusega.
Sõltuvalt organisatsioonist on selle juhtide ja omanike ootused sisekontrollile väga erinevad, kuid üks valdkond on kõigile sarnane – sisekontroll peab vastama juhtkonna ootustele ja konkreetse organisatsiooni jaoks peab see olema tulemuslik . Juhtide ootused sisekontrollisüsteemi toimimist iseloomustavatele tunnustele on järgnevad:

Enesekindlus , mis tähendab, et kontrolli keskkond töötab efektiivselt ja tulemuslikult ja minimeerib riske kõigil juhtimistasanditel
Kinnitus selle kohta, et kontrolli vastavuse ja monitooringu protseduurid töötavad kavandatud viisil
Kindlus , mis tähendab seda, et süsteemid saavad hakkama võimalike muutustega
Usaldusväärsus, mis peab organisatsiooni välistele osapooltele andma kinnituse, et juhtkond teeb kõik endast oleneva selleks, et sisekontroll toimib tulemuslikult eesmärkide saavutamiseks.

30.01.2014
Tulemusliku sisekontrollisüsteemi põhialused:

Sobivus – õiged eeskirjad, protseduurireeglid ja menetlused õigel ajal õiges kohas ning vastavuses asutuse riskidega ja püstitatud eesmärkidega.

Pidev toimimine – süsteem peab funktsioneerima kavandatud järjekindlusega kogu perioodi jooksul.

Tasuvus – sisekontrollisüsteemi sisseseadmine ja selle teostamise kulud ei tohiks reeglina ületada sisekontrolliga saavutatavat eesmärkide väärtust (v.a alguses, kui kulud võivadki suuremad olla).
Sisekontrolli standardid ( INTOSAI standardid)
INTOSAI on välja töötanud sisekontrolli üld- ja eristandardid. INTOSAI sisekontrolli standardid moodustavad minimaalsete nõuete kompleksi, mis tuleb täita sisekontrollisüsteemi sisseseadmisel ja mis on kriteeriumiks hilisemal sisekontrollisüsteemi hindamisel.
Üldstandardid käsitlevad juhtimis- ja kontrollikeskkonda asutuses, eristandardid on suunatud aruandluse läbipaistvusele ja väga täpsele töökorraldusele.
Üldstandardid

Küllaldane ehk piisav kindlustunne – sisekontrollisüsteem on asutuse juhtkonna abivahend , mis peab neile tagama küllaldase kindlustunde, et püstitatud eesmärgid saavutatakse .

Juhtide ja alluvate positiivne/ toetav suhtumine – juhid ja alluvad peavad igas olukorras ilmutama ja säilitama toetava suhtumise sisekontrollisüsteemi. Positiivne suhtumine seisneb selles, et asutuse juhid suhtuvad igati toetavalt sisekontrolli (isiklik eeskuju) ja teevad piisavalt selgitustööd sisekontrollist kõigile alluvatele.

Ausus ja kompetentsus – juhid ja alluvad peavad olema ausad nii isiklikus kui ametialases tegevuses ja tuleb püsida kompetentsuse tasemel, mis võimaldab neil mõista efektiivse sisekontrollisüsteemi väljaarendamise ja säilitamise tähtsust. Sisekontrolli efektiivsus sõltub paljuski inimfaktorist ja seetõttu ei saa toimida tulemuslikult, kui juhtkond ja personal ei väärtusta eetilisi tõekspidamisi või ei mõista või ingoreerivad oma osa sisekontrolli protsessis, või ei ole piisavalt kompetentsed, et kaasa aidata töö efektiivsuse ja kvaliteedi tõstmisel.

Kontrolli eesmärgid – asutuse ja tegevusvaldkondade kontrollimiseks mõistlike, kõikehõlmavate ning asjakohaste kontrollieesmärkide määratlemine ja nende teostamine , mis on hästi integreeritud organisatsiooni üldiste eesmärkidega. Kontrolli eesmärgid on positiivsed tulemused, mida juhtkond püüab saavutada, või ebasoovitavad tagajärjed, mida juhtkond tahab vältida või elimineerida .

Järelevalve – toimiv sisekontrollisüsteem peab tagama efektiivse järelevalve mõistlike kuludega . Juhtide kohus on tagada kõigi tegevuste pidev järelevalve ja ebakohtade ilmnemisel need koheselt kõrvaldama. Järelevalve eeldab head koostööd sise- ja vandeaudiitori vahel ja seda, et nende lõpparuannetes kajastuvad soovitused leiaksid piisava tähelepanu juhtkonna poolt.
Eristandardid:

Dokumentatsioon – asutuse põhi- ja tugitegevusalane ning sisekontrolli struktuur, normistik , kõik tehingud ja olulised toimingud tuleb arusaadavalt dokumenteerida, ja dokumentatsioon peab olema kontrollimiseks kergesti kättesaadav volitatud isikutele.

Viivitamatu ja nõuetele vastav tehingute ja toimingute registreerimine – tehingud ja olulised toimingud tuleb koheselt registreerida ja klassifitseerida vastavalt nõuetele ( kontoplaan ) või kehtivale korrale, mis on täpse ja tõese aruandluse eelduseks .

Tehingute ja toimingute sooritamine ja nendeks volitamine – tehingud ja olulised toimingud tuleb sooritada ja nendeks võib luba anda vaid selleks volitatud isik/isikud oma volituste piires. Isikute volituste piirid tehingute ja toimingute tegemiseks tuleb üheselt määratleda, mis tähendab iga töötaja pädevuse piiride kindlaksmääramist, ning määrab õigused oma ülesannete delegeerimiseks alluvatele üksnes oma volituste piires.

Kohustuste lahusus – võtmeülesanded ja vastutus volitamise, tehingute teostamise, töötlemise, registreerimise ning järelevalve osas peab olema jaotatud erinevate töötajate vahel. Kohustuste lahusus nõude eesmärk on vähendada tahtlikke manipuleerimisi ja vigade riski suurendades sellega järelevalve elementi.

Järelevalve – sisekontrollisüsteemi eesmärkide saavutamiseks tuleb tagada piisav ja kompetentne järelevalve (tööjaotus, dokumentatsiooni läbipaistvus/arusaadavus jne).

Juurdepääs ressurssidele ja dokumentidele ning aruandlus nende kohta – juurdepääs ressurssidele ja andmetele peab olema vaid isikutel, kes on selleks volitatud ja kes vastutavad ressursside kasutamise ja hooldamise eest. Vastutuse tagamiseks peab ressursse perioodiliselt võrdlema arvestuse andmetega (inventuur). Võrdlemise sagedus peaks sõltuma sellest, kui kerge on tekitada varale kahju või seda rahaks muuta.
SISEAUDIT
Mõiste ja ülesanded
Siseaudit – siseauditi funktsioon on hinnata ja analüüsida asutuse sisekontrollisüsteemi olemasolu, selle tõhusust ja vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. Siseauditi funktsioon peab lisama ettevõttele väärtust. Siseauditi läbiviijaks on siseaudiitor, kellel vastavalt audiitortegevuse seadusele peab olema kutsetunnistus . Oma olemuselt on siseaudit sõltumatu ja objektiive, kindlustandev ja konsulteeriv tegevus, mis on suunatud ettevõtte tegevuse täiustamisele ja väärtuse lisamisele.
Siseaudit aitab kaasa asutuse eesmärkide saavutamisele kasutades süsteemset ja distsiplineeritud lähenemist, et hinnata ja täiustada riskide juhtimist, kontrolli, valitsemiskultuuri efektiivsust ning juhtimise taset.
Avaliku sektori siseaudit peab andma mistahes avaliku sektori juhtidele kindlustunde, et eraldatud ressursse kasutatakse otstarbekalt ja säästlikult vastavalt kehtivatele standarditele ja õigusaktidele.
Siseauditi peamised ülesanded on:

Analüüsida riske, mis võivad mõjutada organisatsiooni ja selle sisekontrollisüsteemi efektiivsust ning riski ja auditi vajaduse analüüsi tulemusel koostada auditi kava.

Tuvastada ja hinnata kontrollimeetmeid ja juhtimisabinõusid, mis on juba sisse seatud ning nende tõhusust tulemuslikkuse, efektiivsuse ja säästlikkuse seisukohalt ning avaldada juhtkonnale oma seisukohad nende abinõude vajalikkuse ja töökindluse kohta.

Koheselt teavitada juhtkonda oma tähelepanekutest ja järeldustest ning vajadusel anda soovitusi olukorra muutmiseks, kasutatavate meetmete muutiseks või uute rakendamiseks.

Sisekontrollisüsteemi kui terviku analüüsi tulemusel suurendada organisatsiooni kindlust, et rakendatavad meetmed on suunatud eesmärkide saavutamisele ja väärtuse lisamisele, on küllaldased ja samal ajal mitte-liigsed (optimaalsed).
Siseauditi liigitus
Auditi valdkondade alusel võib liigitada auditi:

Finantsaudit – analüüsib ja annab hinnangu raamatupidamisaruannetele ja nendega seotud teabe õigsusele.

Tulemusaudit, mille käigus hinnatakse auditeeritava tegevuse säästlikkust, tõhusust ja mõjusust.

Vastavuse audit – analüüsitakse ja hinnatakse ettevõtte tegevuse vastavust püstitatud eesmärkidele, kokkulepitud protseduuri reeglitele, eeskirjadele, juhenditele ning kehtivatele seadustele ja teistele normatiivaktidele.

Tegevuse audit – seisneb asutuse kitsamate alategevuste protsesside ja muu taolise analüüsid ja hindamises.
Teine liigituse alus on sõltuv asutuse siseauditi rollist organisatsioonist:

Organisatsiooni põhitegevuse audit – hinnata põhitegevust

Organisatsiooni tugisüsteemide audit – hinnata tugisüsteeme ning analüüsida nende koostöö tulemuslikkust.
Siseauditi ja kõikehõlmava, tulemusliku sisekontrollisüsteemi korraldamise eest vastutab asutuse juht, kes on kohustatud pidevalt täiustama sisekontrollisüsteemi ja tagama selle pideva kompleksse järelevalve. Asutuse juht nimetab siseauditi eest vastutava isiku või loob vastava struktuuriüksuse oma otseses alluvuses eelnimetatud isiku juhtimisel. Asutuse juht peab tagama tööks vajalikud tingimused, peab tagama ka funktsionaalse sõltumatuse asutuse ülejäänud tegevusest ja struktuuriüksustest sellisel määral, et siseaudiitor saaks teostada auditi protseduure.
Siseauditi eest vastutav isik (struktuuriüksus) ja selle positsioon organisatsioonis
Vastutav isik võrdustatakse õiguste ja kohustuste poolest struktuuriüksusega. Siseauditi üksus töötab juhi vahetus alluvuses. Struktuuriüksus annab oma tööst aru asutuse juhile ning vastutab siseauditi ülesannete täitmise eest juhi ees. Oma töös lähtub Rahandusministeerium koostatud metoodikatest ja juhenditest ning rahvusvahelistest standarditest. Seega on siseauditi üksus ühelt poolt asutuse juhi alluvuses/teenistuses, kes on ta tööle võtnud ja jagab ülesandeid (see on administratiivne alluvus). Teiseks peab siseaudiitor oma töös olema sõltumatu ja iseseisev alludes kehtestatud eetilistele normidele. Kolmandaks on täidesaatva riigivõimu siseaudit (avalik sektor ) integreeritud EV Valitsuse terviklikku siseauditi süsteemi.
06.02.2014
Siseauditi üksuse koosseis (SÜK)
SÜKis on üksuse juhataja, kelleks on siseauditi eest vastutav isik, ja piisav arv siseaudiitoreid, kes suudavad tagada kogu süsteemi hõlmava siseauditi teostamise ja seda kõrge kvaliteediga.
Sõltuvalt kasutatavatest ressurssidest ja asutuse suurusest , võib olla õigustatud siseauditi eest vastutava isiku rakendamine...
Avalikus sektoris võib rakendada mitut riigi- või valitsusasutust hõlmavat siseauditit.
Võib osta siseauditi teenust sisse, kui see ei ole mingil muul viisil võimalik. Liiga väikse mahu tõttu ei ole mõttekas sellist kohta ettevõttes luua. Väikses keskkonnas on suhteliselt raske tagada audiitori sõltumatust ja erapooletust. Kui siseaudit ostetakse teenusena, siis vastutab selle kvaliteedi eest selle sisse ostnud töötaja. Tuleb määrata kontaktisik, kes suhtleb audiitoriga ja vahendab tema tegevust juhtkonnaga. Töölisi peab siseauditist informeerima.
Siseauditi üksuse staatus ja funktsioonid
Kuna tegemist on teatud eriõigustega üksusega, siis tuleb tema positsioon määrata mõnes organisatsiooni põhidokumendis – põhikirjas, sise-eeskirjas.
Kindlasti tuleb koostada siseauditi põhistruktuuri enda määrus. Igaljuhul on siseauditi eest vastutav isik aruandekohuslane ainult asutuse juhi ees.
Siseaudiitori tegevus peab olema erapooletu , mis välistab:

Tema osalemise mingis juhtimistegevuses

Kui talle omistatakse õigusi või kohustusi, mis tekitavad huvide konflikti

Siseaudiitorit ei tohi kaasata tema otsestesse tööülesannetesse mittepuutuvatesse tegevustesse

Ei tohi osaleda juhtimisotsuste ja kontrolliprotseduuride väljatöötamises ega nende elluviimises.
Eelnev ei välista, et juhtkonna soovil võib siseaudiitor üle vaadata kavandatud plaane ja kontrolliprotseduure ja nõustada juhtkonda nende rakendamisel. Nõustamine ei tohi mõjutada siseaudiitori objektiivsust, kuna hiljem tuleb tal ilmselt ka nimetatud valkonda auditeerida.
Siseauditi tulemustest ja hinnangutest järelduste tegemine ning süsteemi muutmine/parandamine on organisatsiooni juhtkonna, mitte siseaudiitori ülesanne.
Siseaudiitori põhiülesanne on tagada juhtidele piisav kindlustunne, et sisekontrollisüsteem toimib efektiivselt ja nõutaval viisil, on tulemuslik, vastav Eesti ja EL-i vastavatele nõuetele ning tagab mõistliku inim- ja rahaliste ressursside juhtimise, varade kaitstuse, seadusandluse järgimise lisades ettevõttele väärtust.
Ülesannete täitmiseks tuleb siseauditi üksusel:

Analüüsida sisekontrollisüsteemi ja välja töötada auditeerimise strateegia

Anda hinnang kontrollimehhanismidele, mis juba rakendatud, nende säästlikkuse, efektiivsuse ja tulemuslikkuse seisukohalt

Teavitada koheselt asutuse juhtkonda auditi käigus tehtud tähelepanekutest ja järeldustest ning vajaduselt teha ettepanekuid

Juhtkonna nõustamine uute juhtimiselementide või –meetodite loomisel või olemasolevate täiustamisel.
Auditi ulatus, riskide hindamine, auditi planeerimine
Et asutuse juhid saaks vastu võtta asjakohaseid ja õigeaegseid juhtimisotsuseid, mis kindlustaks eesmärkide saavutamise, peavad nad saama infot kõikide tegevuste kohta, mis mõjutavad või võivad mõjutada eesmärkide täitmist, selleks et koheselt ja õigesti neile reageerida. Seetõttu peab siseaudiitor konkreetse siseauditi ulatuse määramisel lähtuma nii asutusest tervikuna kui selle üksikuid osasid mõjutavatest tegevustest ja nende kogemusest. Auditeerimisel tuleb tähelepanu pöörata eelkõige asutuse- ja üksusesisestele protsessidele ja nendest tulenevatele mõjudele. Kuid alahinnata ei tohi ka selliseid tegureid, mis on kaudse iseloomuga, kuid võivad mõjutada eesmärkide saavutamist.
Tegurid, mida tuleb auditi planeerimisel arvestada:

Asutuse eesmärk – plaani koostamine peab algama auditi objekti eesmärgi või eesmärkidega tutvumisest ning nendest arusaamisest (kas eesmärk on saavutatav, kas see tagab asutuse arengu ja tulemuslikkuse, kas selleks on piisavalt ressursse)

Ülevaade auditi objektist – tuleb saada vajaliku ettekujutus asutuse struktuurist, protsessidest ja sisemisest töökorraldusest.

auditi eesmärkide püstitamine – auditi ulatus, meetodite ja ressursside valik sõltub sellest, mida tuleb auditiga saavutada.

Suhteline risk – tuleb identifitseerida ja hinnata ka riskide mõju, millega auditi objektis tuleb arvestada. Riskid tuleb reastada alates suurimast ning kõrgemad riskivaldkonnad tuleb katta suuremate ressurssidega.

Juhi vajadused – kui juhid tunnevad huvi mingi objekti või protsessi osas, tuleb see lülitada vajadusel auditi plaani.

Eelmiste auditite tulemused – kui see eelnev hinnang on positiivne - see võib muutuda

Siseaudiitori isiklik kogemus – mida staažikam, seda suuremate kogemustega audiitor . Audiitor võib auditeerimisel tugineda varasematele kogemustele , mille ta on saanud sarnaste objektide auditeerimisel varasemalt.

Juhi toetus – juhi avatud ja aktiivne toetus auditile vähendab nii materiaalseid kui moraalseid kulutusi, sest töötajatele ei ole vaja mahukalt selgitada auditi vajaduse eesmärke, sest juhtide toetav suhtumine tähendab veel seda, et töötajate hulgas on eelnevalt siseauditi funktsiooni selgitatud .

Tõendusmaterjalide kättesaadavus – kui organisatsioon tegutseb erinevates piirkondades, siis materjali kättesaamine võib võtta aega või ei olegi üldse kättesaadav. Kui tõendite kättesaadavus osutub tõeliseks probleemiks ja sellest tulenevalt ei saa siseaudiitor oma tööülesandeid normaalselt täita, tuleb sellele lõpparuandes viidata ja täpselt kirjeldada. Sellisel juhul võib järgneda eraldi pettuse audit.

Olulisus – arvesse tuleb võtta auditi objekti olulisust. See on võimaliku kahju suurus, mis võib tekkida antud objekti kahjustamisel.

Auditi läbiviimiseks antav aeg – auditeerimisel peab arvestama sellega, et mida rohkem on aega auditeerimiseks, seda põhjalikumalt ja kvaliteetsemalt saab auditi koostada. Liigne ajakulu ühele objektile vähendab ajaressursse teiste objektide auditeerimiseks. Auditeerimine on segavaks faktoriks töötajatele, kes sellega kokku puutuvad.

Hinnang sisekontrollisüsteemile – audiitor hindab sisekontrolli, selle jälgimise tulemuslikkust; kas kontrollimeetmed toimivad ; palju neid rakendatakse; on efektiivsed; püüavad kinni vigu; ennetavad pettusi; tagavad ressursside efektiivse kasutuse jmt. Et veenduda objektil seatud eesmärkide täitmises.
Siseauditi läbiviimise eest vastutava isiku ülesanne on määratleda objektid, mida asutuses konkreetselt auditeeritakse ja nende kogu peab olema piisav ning katma kõik olulised asutuse eesmärkide saavutamiseks vajalikud valdkonnad. Auditi esmane ja tähtsaim eesmärk on ennetada kvaliteedivigu ja riske sisekontrollisüsteemis.
Risk on võimalik oht, et mingi sündmus või sündmuste kompleks , tegevus või tegevuste kompleks või tegevusetus võib süsteemie mingis osas põhjustada vara või maine kaotuse ja ohustada eesmärkide täitmist.
Siseauditi eest vastutav isik peab riskide hindamisel rakendama selget ja asutuse eesmärke arvestavat süsteemi. Riskide hindamisel on otstarbekas seda tha koostöös auditi objekti juhtidega.
Millised on olnud maj. Ja füüsil. Kahjustused TMK ja tema töötajate vastu? Kus ja millega võivad kahjustada asutust omatöötajad?
Auditi vajaduse hindamisel peab arvestama järgnevaid riskitegureid:

Tehingute maht ehk tegevusmaht

Võimalus muuta vara rahaks ja raha pettuse teel kõrvaldada

Teostatavate operatsioonide keerukus ja selleks vajalikud oskused

Valdkonna reguleeritus normatiivaktidega

Valdkond on ülereguleeritud

Valdkond on alareguleeritud- algab isetegevus

Eelhinnang, sh meetmetele, nende piisavusele ja efektiivsusele

Juhtkonna ja personali tegelikud oskused ja tulemuslikkus

Personali süsteemide või protsesside muutmise ulatus ja nende mõju süsteemi stabiilsusele

Auditi keskkond – auditi roll organisatsioonis, juhtkonna ja auditi suhted, informatsiooni kättesaadavus

Juhtkonna ja personali teadlikkus sisekontrollisüsteemi olemasolust.
Auditi ulatuse määratlemine ja sellega seotud riskide hindamine on siseauditi eest vastutava isiku ülesanne, kes peab määrama auditi vajaduse ning prioriteedid ning sellest lähtuvalt koostab auditi plaanid.
Auditi läbiviimisel tuleb keskenduda seatud eesmärkidele. Kõikidel etappidel tuleb hinnata vastavaid riske, tegeledes üksnes oluliste süsteemiosadega, mis on otseses seoses riskidega ning võivad mõjutada eesmärkide saavutamist.
Tavaliselt ei ole riskide nullimine võimalik ja see ei pruugi olla ka vajalik. Oluline on saavutada riski selline tase, mis rahuldab ettevõtte riskitaluvust.
Siseaudiitor peab andma juhtidele infot, millised riskid kaasnevad erinevate protsesside rakendamisel ja teostamisel. Oluline on viia juhtide olulised riskid ja esitama ka soovitused nende riskidega toimimiseks (alternatiivsed).
PLAANID
Auditi strateegiline plaan
Siseauditi eest vastutava isiku ülesanne on auditi strateegilise plaani väljatöötamine. Plaanis kajastatakse:

Siseauditi üksuse ülesanne ja areng

Töö valdkonnad keskmises ja pikemas perspektiivis
Strateegiline plaan peab aluseks võtma riskide hindamise käigus määratud prioriteedid ning peab tagama nende kaetuse olulisuse järjekorras auditi käes olevate ressurssidega.
Strateegiline plaan on prioriteetne, sest sellest lähtuvad taktikalised plaanid.
Auditi strat. plaan koostatakse koos aasta tööplaaniga kolmele sellele järgneva aasta ulatuses (1+3). kord aastas korrigeeritakse strat-plaani kõige lähema aasta plaane ja võetakse see aasta tööplaaniks. Niimoodi tagatakse plaanide järjepidevus.
Strat. plaan peab sisaldama:

Siseauditi üksuse tegevuse kirjeldus

Kavandatava siseauditi valdkonna tegevus

Kavandatavad valdkonnad, millele siseaudit peaks ajavahemikus keskenduma – aluseks riskide hinnangu prioriteedid

Auditi sagedus valdkondade lõikes

Siseauditi üksusele vajalikud ressursid

Täiendkoolitused ja ametialase arengu koolitused siseaudiitoritele

Võimalik auditi valdkonna laiendamine ja kitsendamine arvastades organisatsioonis toimunud muutusi.
Avaliku sektori asutuse hinnatud aasta- ja strat. plaan edastatakse vastavalt alluvusele kõrgemalseisvale organile – ministeeriumile, maavanemale, riigikantseleile.
Nimetatute siseauditi eest vastutavad isikud koostavad valdkonna konsoliteeritud plaanid ning edastavad need rahandusministeeriumi osakonnale, kus koostatakse kogu keskvalitsust hõlmav aasta tööplaan ja strat. plaan. Plaanid kinnitab lõpuks rahandusminister.
Aasta tööplaani koostamisel järgitakse strat. plaanile analoogset tegevuskava ning selles täpsustatakse strat. plaani lähemaks aastaks ettenähtud üritused/toimingud. Määratakse konkreetsed auditi objektid ja nende eesmärgid koos neile ettenähtud ressurssidega. Samuti lõpparuande valmimise tähtaeg kvartaalse täpsusega. Aasta tööplaan peab arvestama toimunud muutustega ja peab sisaldama reservaega juhtkonna ootamatuteks ülesanneteks või muutusteks riskide hindamisel.
Kvartaliplaan
Siseauditi eest vastutav isik koostav üksuse töö jooksvaks planeerimiseks kvartali plaani, mille alusels on aasta tööplaan, mille siseauditi üksus jaotab kvartaalselt, nähes ette täpsed auditi läbiviimise tähtajad, nende tööde täitjad ja lõpparuande esitamise tähtajad.
Seda ei pea kinnitama , kuna tegemist on siseauditi tööplaaniga ja mitte aasta tööplaani kvartaalse jaotusega. See on oma tööde jaotamiseks.
Kvartaliplaaniga on võimalik:

Arvesse võtta siseaudiitorite plaanilisi puudumisi

Määrata iga siseaudiitori töögraafik nädalate lõikes

Määrata iga konkreetse auditi algus- ja lõpptähtajad.
Kvartaliplaan on üksusesisene töövahend, mis peab kaasa aitama aastaplaani paremale realiseerumisele.
Siseauditi standardid

Siseauditi sõltumatus ja objektiivsus

Siseaudiitor peab olema sõltumatu nendest tegevustest või valdkondadest, mida nad auditeerivad

Siseauditi eest vastutava isiku organisatsioonisisene staatud peab olema piisavalt kõrge, et ta saaks täita talle pandud kohustusi

Siseaudiitorid peavad olema tegevuses objektiivsed.

Siseaudiitori professionaalsus ja ametialane hoolsus

Siseaudit tuleb läbi viia kõrgel professionaalsel tasemel ja hoolikusega

Siseauditi eest vastutava isiku määramisel või üksuse formeerimisel tuleb lähtuda põhimõttest, et töötajate haridustase ja erialased oskused vastaksid nende tööst tulenevatele nõuetele

Siseauditi eest vastutav isik peab kindlustama auditile hoolika järelevalve

Siseaudiitorid peavad põhjalikult tundma prof . Standardeid ning käituma vastavalt nendele

Siseaudiitorid peavad oskama hästi inimestega läbi saada ja suhelda

Siseaudiitorid peavad pidevalt tõstma tehnilist taset ja kompetentsust läbi koolituste ja enesetäienduse

Siseauditi tegevusulatus hõlmab sisekontrollisüsteemi, selle adekvaatsuse ja efektiivsusel kontrolli ning hindamist, ja ka auditi kvaliteetset sooritamist

Kontrollib finants- ja operatiivinfo usaldusväärsust, täielikkust ning vahendeid, mooduseid ja kanaleid , mida selle info saamiseks mõõtmiseks, klassifitseerimiseks ja edastamiseks kasutatakse

Kontrollib organisatsiooni poliitika, tegevusplaanide, protseduuride, reeglite jmt olemasolu ja kooskõla ning nende vastavust kehtivatele normatiivaktidele

Organisatsiooni tegevused, toimingud, personali tegevus ja käitumine on kooskõlas eelnimetatud regulatsioonidega

Teeb kindlaks organisatsiooni varade olemasolu, nende säilimise ja kontrollib abinõusid, mis peavad tagama varade kaitstuse.

Hindab organisatsioonisiseste ressursside ökonoomset ja efektiivset kasutamist

Kontrollib, kuivõrd rakendatud progr. Operatsioonide ja muu sellise abil saavutatud tulemused on püstitatud eesmärkidega kooskõlas ja kas kõik nõutud tegevused viiakse läbi õigeaegselt.

Auditi läbiviimine, mis sisaldab planeerimist, info kontrollimist ning hindamist, tulemustest raporteerimist ja järelkontrollimist.

Kontroll tuleb hoolikalt planeerida

Koguma, analüüsima, tõlgendama ja dokumenteerima infot, mis kinnitab auditi tulemusi ja hilisemate võimalike pretensioonide ümberlükkamiseks

Raporteerima kontrollitulemustest (kõrgemale tasemele ettevõttes)

Viima läbi järelauditit, et veenduda, kas juhtkond on reageerinud raportis esitatud probleemidele, alustanud vajalikku tegevust ning kas see tegevus (abinõud) on efektiivne
Siseauditi üksuse juhtimine ja juhi kohustused
Siseauditi eest vastutav isik peab:

Täpselt formuleerima üksuse eesmärgid, volituste ja vastutuse piirid ning kõik tuleb vormistada kirjalikult
NB! Siseauditi korralduse eest vastutab ettevõttes juht, siseaudiitor peab hindama , kas sisekontrollisüsteem toimib korralikult.

Koostab üksuse tööplaani

Töötab välja üksuse ja üksuse töötajate tegevust ja käitumist reguleerivad eeskirjad ja protseduurid (kirjalikult)

Üksuse personali valiku, koolitamise ja arenguprogrammi väljatöötamine

Tõhusa järelevalvesüsteemi rakendamine, et tõsta üksuse poolt tehtavate tööde kvaliteeti

Tõhusa koostöö korraldamine sise- ja vandeaudiitorite vahel; avalikus sektoris ka koostöö riigikontrolliga, Rahandusminiteeriumiga
Auditi meetodid

Tegevuse taasesitus – tähendab tegevuste või arvutuste kordamist, selle abil saab otsustada nende täpsust jak korrektsust ning tulemuse usaldusväärsust.

Ristküsitlus – omades infot mingite asjaolude kohta ühest allikast, saab selle tõesust kontrollida hankides sama objekti kohta infot teisest allikast. Arvestada tuleb infoallika sõltuvust antavast informatsioonist (ei pruugi olla objektiivne)

Vaatlus – on hea meetod, et välja selgitada, kuidas töötajad mugandavad tööülesannete täitmist, mille alusel saab prognoosida sellest tekkivaid võimalikke kahjusid. Efektiivne on see siis, kui vaatlus on ootamatu ehk et töötajad ei saa aru, et neid jälgitakse

Analüütiline ülevaade – põhimõtteliselt on see finantsanalüüsi meetod, võrreldakse teatud andmeid eesmärgiga tuvastada suuri või ebanormaalseid hälbeid

Füüsiline inspekteerimine – teostatakse mingi varalise füüsilise objekti olemasolu kindlaks tegemiseks või dokumentatsiooni inspekteerimisena. Eesmärk on tuvastada objektide olemasolu ning nende seisukord, milleks võib kaasata ka vastavaid spetsialiste

Kokkuviimine – tähendab kahe erineva andmebaasi andmete võrdlemist.

Intervjuude läbiviimine – hea meetod, suht odav. Tuleb kasutada valdkondades, milles audiitor ei ole suur spetsialist. Risk: spetsialisti seisukohad võivad olle subjektiivsed.

Aruannete ja uurimuste lugemine – hea, kuid aeganõudev meetod. Kui aruannetes on välja toodud vigu, eksimusi, saab audiitor vaadata, kas juhtkond on nende suhtes midagi ette võtnud ja seeläbi saab anda jälle hinnangu sisekontrollisüsteemile.

Sõltumatu osapoole kinnitus – kasutatakse selleks, et kontrollida andmete kokkulangevust teise osapoolega.

Kliendiks maskeerumine (nn pimekontroll) – tavaliselt on seotud klienditeeninduse kontrolliga. Tehakse palju pankades, MTA asutustes.

Matemaatilised mudelid – tegemist on finantskontrolli ühe meetodiga, mis on töömahukas ja kallis. Teatud arvestuste/tehingute kontrollimiseks kujundatakse arvestusmudel, mille kaudu saadakse vajalikud vastused. Mudeli koostamisel peab audiitor lähtuma sellest, et seda saaks kasutada tulevikus võimalikult paljude ettevõtete parameetrite hindamisel. Seega on see hiljem säästlik, sest see jaguneb paljude toimingute vahel ja võib muutuda hoopis üsna odavaks meetodiks.

Küsimustike kasutamine – kasutada võiks neid organisatsiooni sarnaste objektide hindamisel.

Kaardistamine – meetodit kasutatakse protsesside piltlikuks kujutamiseks graafilisel teel. Meetod on väga töömahukas.

Läbijalutamine – on kaardistamise lihtsustatud variant.
Auditikava
Auditi kava koostab auditit läbiviima määratud siseaudiitor ja kinnitab siseauditi struktuurüksuse juht. Eesmärk, auditi läbiviimise periood ja auditeeritav periood või ulatus on olulised.
Kui auditeerib mitu siseaudiitorit, siis nendevaheline tööjaotus tuleb ära kaardistada ja määrata juhtiv audiitor. Mahuka auditi võib jagada etappideks . Iga etapi läbimisel tehakse vastav märge auditi plaani ja selle kinnitab siseauditi struktuuriüksuse juht.
Selleks, et auditit hästi planeerida, peab põhjalikult tundma auditi objekti ja tema eesmärke. Auditeeritava üksuse juhti teavitatakse korraliselt auditist kirjalikult vähemalt 2 nädalat ette. Selleks edastatakse auditeeritavale selgitav kiri, milles antakse võimalikult täpne ülevaade kogu auditist. Ära tuleb märkida kindlasti esialgselt vajatavate dokumentide nimekiri. Selgitava kirja esitamine võib ära jääda, kui tegemist on juhtkonna kiireloomulise ülesande täitmisega või on põhjendatud kahtlusi , et etteteatamine võib moonutada auditi tulemusi.
Auditi kava tuleks soovituslikult läbi arutada osapoolte vahetul kohtumisel – tuleks korraldada koosolek, kus osalevad kõik vastutavad isikud (mõlemalt poolt). Koosoleku eesmärgiks on tagada auditi tõrgedeta ja kvaliteetne läbiviimine (kokku leppida vajalikud dokumendid , toimingud, piirangud jmt).
Sisekontrollisüsteemi eelhindamine
Auditi eel kogutud ja avakohtumisel hangitud täiendava info alusel peab audiitor andma eelhinnangu peamistele riskiteguritele ning meetmetele, mida juba rakendatakse nende riskide vähendamiseks või ohjamiseks. Riskide identifitseerimise tulemusel pea audiitor reastama nad pingeritta alates suurimast riskist. Hindamise käigus võib audiitor kasutada kõiki meetodeid , mida ta peab vajalikuks. Sisekontrolli eelhindamine vormistatakse vastaval vormil „Sisekontrolli eelhindamise tabel“. Eelhindamise tabel koosneb 6st veerust ja sõltuvalt siseauditi ulatusest või eesmärgist, võib seda kohandada ja selle peab kinnitama siseauditi struktuuriüksuse juht.
I veerg : Põhilised riskitegurid – siia fikseeritakse olulised riskid, mis tekivad kas sise- või väliskeskkonnast ning võivad mõjutada objekti eesmärkide saavutamist.
II veerg: Olemasolevad sisekontrolli meetmed – siia loetletakse kõik abinõud, mida on rakendatud antud riskide ohjamiseks.
III veerg: Meetme esialgne hindamine – siin esitatakse esialgne hinnang abinõude tähtsusele ning võimele vähendada või elimineerida riski.
IV veerg: Auditi meetodid – vastavalt auditi kavale tuleb valida siseauditi läbiviimiseks vajalikud ja sobivad meetodid, mille abil on võimalik anda põhjalik hinnang konkreetsetele sisekontrolli meetmele. Hindamise käigus peab valitud meetod/meetodid andma võimaluse hinnata, kas 1) on rakendatud õigeid meetmeid ja kui tõhusad need on, 2) kas meede töötab ootuspäraselt, 3) kas eksisteerib või on potentsiaalsed nõrgad kohad ja riskid meetme rakendamisel. Valitud meetodid ja nende kasutamise protsess peavad olema võimalikult täpselt ja arusaadavalt kirjeldatud selleks, et anda sisekontrolli meetmetee objektiivne ja täielik hinnang. Auditi käigus võib selguda, et hinnangu andmiseks tuleb rakendada täiendavaid meetodeid. Nende rakendamiseks peabki auditi kavas olema jäetud reservaeg.
V veerg: Viited – hinnangute ja soovituste juurde peab panema viited tõenditele ja dokumentidele, millele need rajanevad. Kõik viidatud tõendid peavad olema audititoimikust lihtsasti leitavad.
VI veerg: Tulemus – siis fikseeritakse lühidalt peamised järeldused sisekontrollisüsteemi olemuse ja tulemuslikkuse kohta. Samad lõppjäreldused kirjutatakse pikemalt lahti lõpparuandes. Kui siseaudiitor leiab, et sisekontrollisüsteem mingis valdkonnas pole antud juhul efektiivne, siis tuleb tal lõpparuandes esitada selliste hinnangute põhjendused ning kriteeriumid, mis tuleks saavutada sisekontrollisüsteemi täiustamisel.
Kui on täidetud sisekontrolli eelhindamise tabelis veerud 1-4 (veerud enne praktilise auditi algust), siis esitatakse tabel kinnitamiseks siseauditi eest vastutavale isikule.
Kõik dokumendid ja muud tõendid, mis hangitakse auditi meetodite kasutamisel lisatakse antud auditi toimikusse. Kõik dokumendid peavad olema kuupäevaliselt, vajadusel kellaajaga, fikseeritud tõendid kogunud siseaudiitori poolt.
Auditi järelvalve
Siseauditi eest vastutav isik vastutab selle eest, et siseaudit sooritatakse vastavalt audiitortegevuse seadusele, on kooskõlas siseauditi standarditele, viiakse läbi vastavalt strateegilisele ja aastatööplaanile ning vastavuses konkreetse auditi kavale. Järelevalve ülesandeks on tagada iga siseauditi tulemuslikkus.
Aruandlus ja info liikumine
Aruandluse eesmärgiks on anda objektiivset ja õigeaegset infot ning asjakohaseid soovitusi juhtidele, mis võimaldaks neil vastu võtta kvaliteetseid ja õigeaegseid juhtimisotsuseid. Auditi aruanne on iga siseauditi lõpptulemus, mille kvaliteedi eest vastutab siseauditi eest vastutav isik.
Iga siseauditi lõpus koostab seda läbi viinud siseaudiitor lõpparuande projekti, milles esitatakse kogu auditi käiku iseloomustav info. Esitatav info peab võimaldama jälgida auditi läbiviimise protsessi. Võimalusel tuleks esitatud ettepanekute ja soovituste juurde fikseerida nende täitmise tähtajad ja võimalusel vastutavad isikud. Siseauditi eest vastutav isik peab jälgima, et projekt oleks koostatud vastavalt nõuetele, oleks hästi mõistetav ja faktitäpne. Lõpparuande projekti eesmärk on kindlaks teha, kas konkreetne siseaudiitor mõistis korrektselt auditi objekti, kas ta varustab objektijuhti adekvaatse infoga ning kas tehtud järeldused ja soovitused on reaalselt rakendatavad ja suunatud objekti eesmärkide saavutamisele. Seejärel esitatakse projekt auditeeritud üksuse juhile tutvumiseks. Tutvumiseks tuleb anda mõistlik aeg ja seejärel tuleb korraldada selle arutelu, et selgitada auditi tulemusi ning anda auditeeritule võimalus esitada selgitusi, vastulauseid jmt. Vestluse eesmärgiks on vigade vältimine lõpparuandes.
Kohtumise tulemusel täpsustatakse ja korrigeeritakse projekti ning koostatakse lõpparuanne. Lõpparuande allkirjastavad kõik auditis osalenud audiitorid, millega nad tõendavad, et nende poolt esitatud andmed on tõesed. Auditi objekti eest vastutav isik tõendab allkirjaga seda, et on tutvunud lõpparuandega ning saanud ühe originaaleksemplari. Kui siseaudiitor ei võtnud arvesse auditeeritava vastulauset ja auditeeritav jääb selle juurde, siis esitab ta kirjaliku vastulause, mis lisatakse lõpparuandele, kuhu tehakse sellekohane märge.
„Avaliku sektori aruannete edasine kulgemine “
Asutuse auditi lõpparuande koopia esitatakse vastavalt alluvusele kõrgemal seisvale organile (ministeeriumile, maavalitusele, riigi kantseleile). Kõrgemal seisva organi siseauditi eest vastutav isik koostab oma valitsemisala konsolideeritud aruande, mille kinnitab organisatsioonijuht ja koopia esitatakse Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonnale, kus siseauditi eest vastutav isik koostab kogu keskvalitsust hõlmava siseauditi aruande, mis kooskõlastatakse ministeeriumi kantsleriga ja mille kinnitab rahandusminister.
„Kuuma liini raport “ (red line report )
Kui siseauditi käigus või siseaudiitori muu tegevuse käigus avastatakse pettus, asutuse või riigi vara oluline kahjustamine või maine rikkumine , peab siseaudiitor võtma koheselt tarvitusele abinõud sellise tegevuse peatamiseks ning ta peab koostama eriraporti. Raport tuleks eristada teistest raportitest/aruannetest: 1) kas pealkirjastada punase värviga või 2) tõmmata esilehele diagonaalne punane joon. Raport edastatakse koheselt siseauditi eest vastutavale isikule, vajadusel kõrgemal seisvale organile või kõrgemal seisvale juhtimistasandile, kes on kohustatud rakendama abinõusid olukorra parandamiseks. Vajadusel tuleb informeerida ka õiguskaitseorganeid. Kuuma liini raport lisatakse selle auditi toimikusse, mille käigus rikkumine avastati.
Kinnitatud lõpparuandest hiljem avastatud vea parandamine tuleb vormistada kirjaliku aktiga „lõpparuande vea parandamine“. Antud akti peavad allkirjastama kõik ametnikud, kes allkirjastasid lõpparuandegi. Dokument saadetakse kõigile, kes said lõpparuande.
Auditi dokumentatsioon
Kogu auditi käigus saadud info tuleb dokumenteerida (kõik vestlused, telefonikõned jmt peab saama dokumenteeritud, allkirjastatud , kellaaja ja kuupäevaga). Et kindlustada auditi kõrge kvaliteet, lihtsustada auditi käigu ja dokumentide jälgimist ning võimaldada saada hiljem täielik ülevaade siseaudiitorite tegevusest auditi käigus, tuleb kõik kogutud dokumendid koondada audititoimikusse. Audititoimik koosneb 6st peatükist:

Eelinfo – sisaldab kogu dokumentatsiooni, mis on kogutud enne auditeerimise algust (mille alusel toimub audit – kas aastatööplaani alusel, juhi korraldusel, kellegi kaebusel vmt)

Auditi kavandamine – kõik planeerimisega seotud dokumendid peavad siin olema (auditi kava, selgitav kiri, avakoosoleku materjalid, sisekontrolli eelhindamise tabeli veerud 1-4).

Tõendamine ja hindamine – kõik dokumendid ja tõendid, mis saadakse sisekontrolli meetmete hindamisel rakendades auditi meetodeid.

Aruanded – lõpparuande projekt, märkused ja vastulaused, kinnitatud lõpparuanne võimalusel soovituste ja tähtaegadega.

Kokkuvõte – sisaldab lõplikult täidetud sisekontrolli eelhindamise tabelit (lisatud ka 5, 6 veerg), siseauditi eest vastutava isiku märkused lõpparuandele, auditi toimiku sulgemise akt.

Järelaudit – võib olla, aga ei pruugi olla (sõltub, kas avastati midagi, mida leida/parandada jne). Siia koondatakse kõik dokumendid, mis on hangitud peale audititoimiku sulgemist.
Kõik dokumendid peavad olema nummerdatud ja kantud toimiku alguses olevasse nimekirja.
Alaline toimik - toimik seatakse sisse asutuse kohta tervikuna ja sinna koondatakse kõikide auditite lõpparuanded. Säilitamine on ettevõttesiseselt kindlaks määratud.
Üldtoimik – soovitav on pidada toimikut sellistest dokumentidest, mis on kasutatavad pikemaajaliselt ja püsivama iseloomuga selleks, et vältida dubleerimist ja mõttetut ressursi kulu.

.DOCX Laadi alla originaalfail 14 lk · .docx · 71 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

71 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

triin871 Õppematerjali autor

Loengumaterjal Sisekontroll ja auditeerimine, õppejõud V.Arhipov.

audit siseaudit sisekontroll audiitor organisatsioon sisekontrollisüsteem

Sarnased õppematerjalid

doc

SISEKONTROLL JA SISEAUDIT

TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond SISEAUDIT JA SISEKONTROLL Loengukonspekt Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISEAUDITI VAJADUSE TEKE................................................................................3 2. TERMINOLOOGIA................................................................................................ 6 3. SISEKONTROLLISÜSTEEMI KOMPONENDID..........................................................8 4. RAHVUSVAHELINE JA EESTI SISEAUDIITORITE ÜHING.......................................11 5

Avalik haldus

doc

SISEKONTROLL JA –AUDIT

Vajalik on kõigi selles keskkonnas tegutsevate isikute moraalne, eetiline ja aus käitumine ning juhtimiskultuuri parandamine/täiustamine. Siseaudit peab kaasa aitama nimetatud protsessidele kasutades kõiki tema valduses olevaid abinõusid. TERMINOLOOGIA KASUTAMINE Lisaks mõistetele siseaudit ja sisekontrolli süsteem on olemas terve hulk erinevaid mõisteid, mida kasutatakse igapäeva praktikas erinevate kontrollide tähistamiseks. Üks enamlevinud mõisteid on sisekontroll, millega hõlmatakse peamiselt sisekontrolli süsteemi kui ka siseauditi mõisteid. See on ilmselt peamine põhjus, miks ei tehta vahet kahe viimase mõiste vahel. Sisejärelevalve või sisevaatlus - sageli kasutatavad mõisted, millised on parimal juhul endale deffineerinud selle kasutaja. Seega tuleks jällegi uurida mõiste sisu. Kontrollkomision - kasutatakse rühmakontrolli mõistena. Mõiste on jällegi suhteliselt laialivalguv

Raamatupidamine

docx

Sisekontroll ja -audit

Areng oli aeglane, sest puudus eestikeelne juhendmaterjal ja küllalt tugevalt oli välja kujunenud arvamus, et lisakontrolli ei ole vaja, peale turu, kes selekteerib välja praagi. 1992-93 tekkis esimene pangakriis Eestis, sest ka pangasektoris puudus kontroll. 11 kommertpanka, (millest 3 olid suured) läks pankrotti. See aga näitas, et rahanduses on midagi valesti ja see võib viia ka riigi pankrotti. Seega veenduti üha enam, et vaja on auditit. Esimesed audit, mis läbi viidi, olid väliskontrollid. Siseauditi eesmärgid: · vastutab selle eest, et avastada ettevõtteid ohustavaid riske · teavitada neist omanikke ja juhtkonda ning · kujundada neile kindlustunne, et nad tegutsevad plaanipäraselt (õigesti). Funktsiooni tegevus on järjepidev ehk katkematu. Siseauditi funktsioon hindab riske ja peab andma hinnangu org-i sisekontrolli süsteemile.

Auditeerimine

doc

Ainetöö siseauditist

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SISEAUDIT Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2010 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 3. Siseaudit ja organisatsioon....................................................................................................11 SISSEJUHATUS Ainetöö teemaks on valitud siseaudit. Töö on jagatud kolme ossa. Esimeses osas tutvustatakse siseauditit lähemalt, antakse ülevaade siseauditi ülesannetest ja siseaudiitorite eetikakoodeksist. Teises osas tutvustatakse auditi meetodeid ning riskide hindamist. Kolmandas ehk vimases peatükis on käsitletus siseauditi funktsiooni rolli. 2 1. SISEAUDIT Siseaudit on üks osa sisekontrollist. Siseaudit

Juhtimiskontroll

doc

Sisekontroll ja auditeerimine

sisekontrollisüsteemi, kuna siseaudit on ise samuti üks osa sisek süsteemist. Sisek süsteem on ettevõttes toimiv terviklike abinõude süsteem, mille kaudu toimub ettevõtte juhtimine ning käskude, korralduste jm taolise jagamine ülevalt alla ning vastukajad ja reageerimine neile alt üles. Lisaks sisaldab sisek süsteem ka horisontaalset info jagamist (osakondade vahel). Sisekontrolli üksusi nimetatakse väga erinevalt: sisekontroll, sisejärelevalve, sisevaatlus või kontrollikomisjon, kontrolör, finantskontroll. Tavaliselt on selliste üksuste tegevus parimal juhul fikseeritud ettevõttesiseselt ning tegelikult arusaadav suhteliselt väiksele ringile töötajatele , kes on nendega seotud. Finantskontroll –eesmärgistatud tegevus vigade vältimiseks v tehtud vigade avastamiseks, mis hõlmab ressursside säilimise tagamist, rahandusdokumentatsiooni usaldusväärsust ing raamatupidamisarvestust puudutavaid dok ja

Auditeerimine

docx

Auditeerimise alused

Kui audiitor edastab info suuliselt, siis peaks ta selle ikkagi fikseerima oma dokumentides. 3) Avastamisrisk on risk, et audiitorettevõtja ei avasta oma kontrolliprotseduuride puudulikkuse tõttu olulisi vigu. Audiitorettevõtja saab ise otseselt mõjutada ainult avastamisriski. 4) Auditeerimisrisk ehk kogurisk, mis kujuneb osariskide koosmõjuna. Mida kõrgemaks hindab aud.ettevõtja tegevusriski ja sisek.riski, seda põhjalikumalt tuleb tal auditeerimine korraldada, et vähendada auditeerimisriski. Kui auditi käigus selgub, et audiitor hindas valesti tegevusriski või sisekontrolliriski, siis tuleb tal muuta auditeerimisteenuse plaan, lisades vajalikud täiendavad kontrolliprotseduurid ning kooskõlastades muudatused kliendiga. OLULISUS JA AUDITEERIMISRISK Kujundades arvamust rp.aruande kohta peab audiitorettevõtja sooritama erinevaid kontrolliprotseduure, et jõuda küllaldase kindluseni selles, kas rp

Auditeerimine

doc

Auditeerimine

Finantsanalüüsi eesmärgiks on hinnata ettevõtte finantsseisundit. Tuuakse välja ettevõtte tugevad ja nõrgad küljed, ning võimalikult palju näitajate vahelisi seoseid, et kindlaks määrata, millised valdkonnad mida mõjutavad, ning selle alusel kujundab ettevõtte strateegia. Analüüs viiakse läbi finantsaruannete näitajate alusel, ja analüüsi tulemusi kasutavad nii sisesed kui välised tarbijad. 6) Sisekontroll organisatsiooni tegevuskava, mis hõlmab juhtkonna juhtimistegevust, suhtumist ja meetodeid, protseduure ja abinõusid, mis peaks andma piisava kindlustunde nii töötajatele kui juhtidele, et ettevõtte püstitatud eesmärgid saavutatakse parimal viisil, ning kooskõlas väliste ja siseste normatiivaktidega. Samuti kindlustunne sellest, et ettevõtte aruandlus on usaldusväärne ja tõene.

Auditeerimine

doc

Auditeerimise kokkuvõte

juhtimismeetodeid, protseduure, abinõusid jmt, mis annavad piisava kindlustunde, et püstitatud eesmärgid saavutatakse. Sisekontrolli süsteem peab andma kindlustunde nii juhtkonnale kui ka töötajatele, et kogu ettevõte tegevus on kooskõlas õigusaktidega, ettevõte siseste eeskirjadega ning aruandlus on tõene. 7. Audiitorkontroll, mis on välisekspertide hinnang ettevõtte finantsarvestusele ja juhtimisoskustele. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ja neile hinnangu andmine lähtuvalt auditeerimiseeskirjast. 8. Eelarvestamine, mis tähendab ettevõtte eelarvete koostamist ning hõlmab kõiki protsesse ja tegevusi, mida eelarve koostamisel läbitakse. Põhiline on prognoosimine tulevikku. Audiitortegevus on majandusarvestuse haru, mis keskendub arvestusele majandusüksuse tasandil. Auditeerimisõigus on ainult kutselise audiitoril ning audiitori ühingul.

Auditeerimine

Rohkem sarnaseid