USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. I SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS 1) riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused 2) Riigikorralduselt olid: · USA presidentaalne vabariik - president oli nii riigipea kui ka valitsusjuht · Ing parlamentaarne monarhia · Pr parlamentaarne vabariik 3) Riigipead ja valitsusjuhid: riigipea valitsusjuht USA president president W.Wilson (1913-1921) F.D. Roosvelt (1933-1945)
võõrvõim Enamik Itaalia väikeriike oli Austria võimu all Iseseisev oli Piemonte ehk Sardiinia kuningriik 22-miljonilisest elanikkonnast elas umbes 80% maal Talupojad olid vabad, kuid ilma maata Esimesena asutati puuvillavabrikud 1848. aasta revolutsioon 12. jaanuaril 1848. aastal algas rahva ülestõus Sitsiilia pealinnas Palermos Moodustati ajutine valitsus ja võeti vastu konstitutsioon Kõikides riikides kehtestati konstitutsioonid Otsustati vabaneda Napoli kuninga võimu alt Kuningas Ferdinand II saatis ülestõusu mahasurumiseks Palermo vastu 5000-mehelise armee Revolutsioon puhkes Napolis ja mitmes väikeriigis Itaalia muutus demokraatlikumaks Põhjaja KeskItaalia ühendamine Pärast revolutsiooni lüüasaamist hakkasid Itaalia rahvuslased panema üha suuremaid lootusi Itaalia riigi tuumikule 1852. aastal sai Piemonte peaministriks Camillo Benso Cavour
keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. PÕHISEADUS JA TEISED ÕIGUSAKTID Konstitutsioon ehk põhiseadus on riigi kõrgeim seadus. Eesti vabariigi põhiseadus võeti vastu 1992.aastal pärast taasiseseisvumist. Igas riigis ei ole konstitutsioon ühe ja sama kindla tähendusega. Mõnes riigis tähendab see ka korraldust. Valitsemiskorralduse põhimõtted on sõnastatud mitmes seaduses. Niisuguseid demokraatlike riike on vähe, nt suurbritannia. Konstitutsioonid erinevad üksteisest paragrahvide rohkuse, tehtud paranduste, vastuvõtmise aja ja konkreetse sisu poolest. Ometigi täidavad nad kõik ühte olulist funktsiooni-nad aitavad hoida demokraatiat. Selleks põhiseadus: *Sätestab riigi(valitsemise) eesmärgid; *Määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused; *Kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. Riigi põhiseadus on ka omamoodi deklaratsioon riigi iseseisvuse ja tunnustavate
(pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga). Neid nimetatakse õigustloovateks aktideks e. õiguse üldaktideks ning õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi (nimetatakse õiguse üksikaktideks). Kontinentaalses õigussüsteemis on õigusaktide süsteem hierarhiliselt ühtsustatud. Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised seadused. Neile järgnevad õigusjõult seadused ning seejärel haldusaktid. Näitlikustava ülevaate õigusaktidest Eesti õiguskorras annab alljärgnev joonis. 1) P õ h i s e a d u s (Põhiseadus§ 3 lg 1; § 102) 2) P õ h i s e a d u s l i k u d s e a d u s e d (Põhiseadus § 104 lg 2) 3) S e a d u s e d ( Põhiseadus §65; §105)
Ta jäi siiski Rootsi-vastaseks. 7. Poola, Taani ja Rootsi võrdlus Taani võim Poola võim Rootsi võim Valitseja Frederik II hertsog Magnus Stefan Batory, Sigismund Erik XIV, Karl IX, II August Gustav II Adolf Haldusjaotus Saaremaaametkondvakus Konstitutsioonid Eestimaa hertsogkond, (valitseja + abiline st talupoeg asehaldur. Maa jag Tallinna kuberner nim kupjad/kiltrid) presidentkondadeks (hilj (väepealik, maksude nim vojevoodkondadeks) laekumise valve), jag staarostkondadeks linnuselääni, 4
rahvuse piires kõrgeimat kunsti arendada." (Kreeklased kohustasid seadusega kunstniku jäädvustama tõeliselt kaunist inimkuju. Kaunis see on vaimse ja füüsilise ühtsus. Murrangu Goethe maailma tunnetusse toob Prantsuse revolutsioon (1789). Ta kirjutab: "Siit ja tänasest päevast peale algas uus ajajärk maailmaajaloos... Väga huvitav on vaadata, kuidas näevad välja tardunud elul ja alal hoidlikel printsiipidel rajanevad konstitutsioonid. Niisugusel ajal, mil kõik liigub ja püüab muutuda." Peamine erinevus kaasaja tegelikkusest oli see, et uues ajastus polnud kohta parasiitidel. Goethe mõistis, et uusajastu peab aitama päästa sakslased killustatusest ja liitma nad rahvuseks. 4. Eksimuste ja kogemuste kaudu tuleb inimesel omandada usuline humaansus, sealt edasi astuda esteetilisse humaansesse, et jõuda esteetilise vastutustundeni (see ongi inimese peamine metamorfoos)
aastal. Belgias on homoseksuaalsus seadusega lubatud alates 1843.aastast. Taani, Fääri saared ja Gröönimaa seadustasid homoseksuaalsuse 1933.aastal. 60-70ndatel seadustati homoseksuaalsus Soomes, Norras, Ühendkuningriikides jne. Baltikumis seadustasid homoseksuaalsuse esimesena Eesti ja Läti (1992) ning 1993 ka Leedu. Samasooliste paaride abielu seadustas esimese riigina maailmas Holland aastal 2001. Seevastu näiteks Poola, Serbia, Bulgaaria, Moldova ja Ukraina konstitutsioonid keelavad samasoolised abielud. 13 riigis saavad samasoolised paarid oma kooselu seaduslikult registreerida (Holland, Island,Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriigid jne). On riike, kus on keelatud avalikke rahumeelseid meeleavaldusi lesbide, geide, biseksuaalide ja trans-inimeste õiguste eest (nt: Makedoonia, Moldova, Poola, Valgevene, Venemaa, Ukraina). Leidub riike, kus on homoseksuaalsus rangelt karistatav, nagu näiteks Aafrikas on karistuseks 5-10 aastat vangistust
Nimeta Liivi sõja tulemusi. Liivi ordu hävitati. Põhja-Eesti Rootsile, Lõuna-Eesti Poolale, Saaremaa Taanile. Liivi sõda lõppes Pljussa vaherahuga 1583.aastal. Liivi sõjaga lõppeb keskaeg Eestis. Eesti kolme kuninga valduses- TABEL!!! 1. Nimeta, mis kuningate vahel oli jaotatud Liivimaa pärast Liivi sõda. Poola kuningas Sigismund II, Rootsi kuningas Karl IX, Taani kuningas Frederik II 2. Kirjelda Poola võimu ala. Maa oli jaotatud presidentkondadeks. Konstitutsioonid asehaldur. Maapäev! kohaliku aadli esindus. Mõisnik mõistab kohut talupoja üle, riigimaadel staarostid. Poolale kuulusid Tartu, Viljandi ja Pärnu linnad. Usuks oli Katoliiklus. Gümnaasium oli, tõlkide seminar. 3. Kirjelda Rootsi võimu ala. 4 maakonda. Eestimaa hertsogkond, Tallinna kuberner.Eestimaa rüütelkond. Foogt mõistab kohut. Maksud, teotöö-maksude ühtlustamine. Endiselt sunnitöölised. Rootsi võimu alla kuulusid Tallinn, Rakvere,
variant on see, kui mõlema mängija parimad tulemused langevad kokku. Institutsiooniteooria: Institutsiooniteooria - Koostöö saavutamine nõuab pidevalt tegevuse kooskõlastamist ning institutsioonid on selle kooskõlastamise mehhanismid. Nad kujundavad asjaosaliste tegevust nii, et koostöö teel seisvad probleemid kaovad. Kuidas? : Muutes valikute suhtelisi hindu (kulukust, tulukust), Tehes kitsendusi, Luues tegevusruumi. Muutuvad tegevustingimused, mitte inimene! Konstitutsioonid kujutavad endast indiviidide pikaajalise ühiskondliku kooselu vundamente, sisaldades raamistikku madalama tasandi institutsioonide jaoks. Institutsioonid annavad meile teada teiste indiviidide oodatavast käitumisest. Nii aitavad nad meil teha otsuseid ning ühiskonnal toimida. Infofunktsioon: õigekirjareeglid lihtsustavad üksteisest arusaamist, mutristandardid tagavad et mutrid ikka õige poldiga klapiksid. Kõigil juhtudel on sihiks koostöö
2) Püüab arendada ja kindlustada riigivõimu 3) Võim asetub ettepoole võrreldes õigusega 4) Distsipliin surub alla vabaduse Konstitutsioonilise e põhiseadusliku valitsemise arengu tähtsamad dokumendid maailmas: 1)“Magna Charta Libertatum“ 2) USA põhiseadus 3) Prants. Põhiseadus võeti vastu „Inimeseja kodaniku õiguste deklaratsioonina“ EV vastuvõetud põhiseadused e konstitutsioonid: 1) Iseseisvusmanifest 2) I põhiseadus 3) II -//- 4) III -//- 5) IV -//- 1992.a. EV põhiseaduse nõrgad kohad: 1) Tarbetuks on osutunud presidendi valimiste voorud Riigikogus, kuna kõik presidendid on valitud viimases voorus e. Valimiskogus 2) Määratlemata on presidendi täpsed võimupiirid riigikaitse kõrgema juhina 3) Rahvas ei saa otse presidenti valida ja algatada seaduseelnõu Taasiseseisvunud EV ajal on korraldatud referendumid e.
riigihuvidest tulenevat säilitusprogrammi. 1946- 173000 hobust 1956- 113000 hobust 1966- 40000 hobust 1981 13000 hobust Praegu ca 700 hobust 3. Hobuste eksterjöör ja interjöör, konstitutsioon ja toitumus, hobuse kehapiirkonnad Hobuste eksterjöör (väline ilme, peamised kehaehituse vormid) formeeritakse genotüübi poolt ja keskkonnatingimuste poolt. Interjööri alla mõistetakse sisemisi morfofüüsioloogilisi ja biokeemilisi omadusi olenevalt hobuse töövõimest. Konstitutsioonid tugev, õrn, toores. Söötmine: enne sööki tuleb joota, sööki tuleb ette anda kuni 2 kg korraga ja 3 korda päevas. Kaerad tuleb teha keeva kuuma veega, N: lõunased kaerad teed hommikul valmis. Hobune sööb veel peale kaera ka heina, juurvilju, jne. Antakse ka jõusööta. Kehapiirkonnad - turi, selg, tühemik, laudjas, tuhar, lõuats, piht, eesrind, kõht, kabjad, otsmik, nina, jne. I Skelett ja lihased Vastsündinul moodustab skelett 23-25% elusmassist. Kasv peatub 5-
20. Pr. revolutsiooni järel ei tekkinud konstitutsiooni Väited: Rahvusliku liikumist tagajärejl suurenes huvi väikerahvaste vastu. ÕIGE Kreekas tekkis elitaarne vab liikumine VALE (Saksamaal) 1848-48 keht. Pr. vabariik ÕIGE Filhelleenide liikumine oli Türgi ülemvõimu vastu ÕIGE Rahv liikumine tekitas feodaal ja tagurlus ÕIGE Saksamaa üh. 1866 VALE (1871) Camillo cavou Itaalia pemaine ühendaja VALE( Guiseppe Garibaldi) Rahv. Liikumise esimese laine järel keht. Eur konstitutsioonid VALE Ungari tekkis Preisi ülemvõimu vastu VALE ( Austria) Baltikumi jõudis rahv. L. Nn teise laine ajal VALE ( nn. kolmas laine) Iseseisev Kreeka 1822 VALE( 1830) Otto von Bismarck tugines itaalia ühendamisel diplomaatilistele läbirääk.VALE(Saksamaa, sõjaga v. Camillo di Cavour) Itaali ühendamise poolt võitlejaid nim. karbonaarideks ÕIGE 19.saj teisel poolel suurenes liberalismi levik ÕIGE ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele" de la Crue??
tagatakse riigi sunniga). õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. 4 Kontinentaalses õigussüsteemis on õigusaktide süsteem hierarhiliselt ühtsustatud. Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised seadused. Neile järgnevad õigusjõult seadused ning seejärel haldusaktid. Ülevaade õigusaktidest Eesti õiguskorras 1. Põhiseadus ( Põhiseadus § 3 lg 1; § 102) - Kõige üldisemalt võibki konstitutsiooni defineerida kui õigusnormide süsteemi, mille normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi
korda Leedu, Läti ja Eesti ühendamist NSV Liiduga. o 21.juulil kokkukutsutud ,,rahvaesindused" kuulutasid Leedu, Läti ja Eesti Nõukogude Sotsialistlikeks Vabariikideks ning palusid need võtta NSV Liidu koosseisu. o Samas otsustati natsionaliseerida suurettevõtted ja teostada maareform. o Augustis võttis NSV Liidu Ülemnõukogu Leedu, Läti ja Eesti NSV Liidu koosseisu. o Sovetiseerimine o Augustis kehtestati uued konstitutsioonid. Nende kohaselt nimetati parlamendid ümber ülemnõukogudeks, millest pidid kujunema uute liiduvabariikide seadusandlikud võimuorganid. Tegelikult kiitsid nad heaks vaid Moskva korraldused. Täidesaatev võim kuulus rahvakomissaride nõukogule. Omavalitsuste süsteemis asendati linna-ja vallavalitsused kohalike täitevkomiteedega, mille liikmed määrasid parteijuhid. o Loodi rahvakohtud, politsei asendati Miilitsaga, rahvuslikud sõjaväed reorganiseeriti
Samas oli valitsusel võimalik läbi korporatsioonide juhtida riigi majandust. Ametiühingutesse kuulumine tehti kohustuslikuks, töölistele kehtestati teatud soodustused kindel tasuline puhkus ja abirahad töötuse korral. Kahjuks arenes aga Itaalia majandus teistest suurriikidest, ka totalitaarsetest aeglasemalt. Kolm tugevamat demokraatlikku riiki kahe ilmasõja vahel olid USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Nendes riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid ehk põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja vabadused. Riigikorralduselt oli USA presidentaalne vabariik, Suurbritannia parlamentaarne monarhia ja Prantsusmaa parlamentaarne vabariik. USA-s ja Suurbritannias oli kaheparteisüsteem, Prantsusmaal mitmeparteiline süsteem. Aastatel 1919- 1939 oli sisepoliitiline elu neis riikides suhteliselt stabiilne. Väiksemad kriisid ja rahutused olid tingitud majanduskriisidest. USA-le andis esimene maailmasõda majandusliku võimsuse
2. DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1919-1939 (USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel): 10* Peale I maailmasõda järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli Euroopas olnud 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa polnud üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestati mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. 2.1. Sisepoliitika ja majandus: 11* Näidisriikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused. 12* Riigikorralduselt olid: 34* USA presidentaalne vabariik 35* Suurbritannia parlamentaarne monarhia 36* Prantsusmaa parlamentaarne vabariik 13* Riigipead ja valitsusjuhid: riigipea valitsusjuht USA president: president W.Wilson (1913-1921)DP H.Hoover (1929-1933)VP F.D. Roosvelt (1933-1945)DP
normid.Vaidluse korral on lõplik sõna kohtul. LISA Õiguse formaalne ja materiaalne tähendus: materiaalne sotsiaalsed faktorid, mis põhjustavad ning kujundavad riigi tahte ja on seega õigustloovaks allikaks., formaalne õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglite üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus. Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised aktid. Neile järgnevad õigusjõult seadused. Järgnevad haldusaktid.Haldusaktid on eksekutiivaktideks konstitutsiooni ning tavalise seaduse suhtes, olles samas legislatiivaktideks madalama õigusjõuga haldusakti suhtes. Täidesaatva riigivõimu ehk eksekutsiooni. Täidesaatev on riigipea ning valitsus. Õigusakti struktuur: 1) pealkiri 2)õigusakti andmise kuupäevafraas ning selle institutsiooni selle õigusakti andmise
Riik hakkab koonduma rahva ümber, kellel on omad nõudmised ja omad huvid, millega riik peab arvestama. Kogu euroopa sai peale pr revolutsiooni hoobi, euroopasse ei jäänud ühtegi mittemonarhset riiki. Pärast viini kongressi peale sveitsi olid kõik monarhiad. Sveits oli mingi aeg prm mõju all, kuid sveits sai oma autonoomia tagasi peale viini kongressi. Sveitsi sai endale ka Genfi. Muus euroopas oli sees liberalismi pisik, konstitutsiooniline monarhia kui euroopa sünnitis. Kõik konstitutsioonid, mis sisse viidi, ei teinud aga kohe riigist konstitutsioonilist monarhiat. Kõige rohkem konstitutsioone kehtestati hoopis nt lõuna-ameerikas. Teine variant on monarhiline konstitutsionalism kord, kus monarh ja valitsus võistlevad võimu eest riigis. Parlamentaarne konstitutsionalism, kus on selge, et parlamendil on kõrgem sõnaõigus riigis Inglismaa. SB puudub kinnitatud konstitutsioon tänapäevalgi. Inglismaal tekkis kaubanduse näol liberalism.
2.kreekas tekkis nn elitaarne vabadusliikumine V Saksama 4. 3. 1848-1849 a rev järel kehtestati prant vabariik Õ 5. filhelleenide liikumine oli türgi ülemvõimu vastu.Õ 6. Rahvusliku liikumine tekitas feodalism ja tagurlusÕ 7. saksamaa ühendati 1866V 1871.1866 Itaalia 8. camillo di cavour oli itaalia peamine ühendajaV- Giuseppe 9. rahvusliku liikumise esimese laine järel kehtestati euroopas konstitutsioonid V- 10. ungaris tekkis liikumine preisi ülemvõimu vastu. V Austria vast 11. Baltikumis jõudis rahvuslik liikumine nn teise laine ajal. V 1848-49 oli teine laine, kolmandA LAINE AJAL iseseisev kreeka tekkis 122 V 1830, 12. otto von bismarck tungis itaalia ühendamisel diplomaatilistele läbirääkimisteleV 13. itaalia ühendamise poolt võitlejaid nim karbonaarideks Õ 14. 19 saj teisel poolel suurenes liberalismi levik Õ
ühist, Eesti lõhenes veelgi enam. Eesti kolme kuninga valduses Poola aeg Lõuna-Eestis: Liivimaa aadlikud nõudsid, et nende õigused jäetaks puutumata. Sigismund Augusti privileeg tagas aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse. Pidi säilima Luteri usk ja kõik ametikohad pidi täidetama sakslastega. Sõdade ajal näitasid siinsed aadlikud aga ennast väheusaldatavatena ning siinne provints otsustati riigiga tihedamalt liita. 1582. kehtestati Liivimaa konstitutsioonid. Kõrgeimaks ametiisikuks jäi asehaldur. Maa jagati kolmeks presidentkonnaks (Tartu, Võnnu ja Pärnu), igaühe etteotsa seati president, kelle võim jäi siiski väikeseks. 1598. nimeteti presidentkonnad vojevoodkondadeks, presidendid vojevoodideks. Vojevoodkonnad jagunesid staarostkondadeks, mida juhtisid staarostid. Staarostid ei allunud vojevoodidele. Kohaliku aadliku esindusorganiks jäi Võnnus peetav maapäev, milles osalesid ka suuremate linnade esindajad
vahel: 2.1. Demokraatia levik: Peale I maailmasõda järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli Euroopas olnud 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919 oli 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa polnud üheski riigis 1919 diktatuuri. Diktatuur kehtestati mitmetes riikides alles peale 1923-1924 majanduskriisi. USA-s, Suurbritannias ja Prantsusmaal kehtisid demokraatlikud põhiseadused (e konstitutsioonid), mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused. Riigikorralduselt oli USA presidentaalne vabariik, Suurbritannia parlamentaarne monarhia ning Prantsusmaa parlamentaarne vabariik. USA-s ja Suurbritannias valitses kaheparteisüsteem, Prantsusmaal paljuparteiline süsteem. Sisepoliitiline elu oli neis riikides 1919-1939 suhteliselt stabiilne; väiksemad kriisid ja rahutused olid tingitud
Seaduse Kogust neli köidet riigi põhikord, riigikaitserahvaharidus ja kultuuriala ning põllumajandus, metsandus ja maakorraldus. Riigi elu alusdokument on põhiseadus. Eesti ajaloo seisukohast on olulised Vene impeeriumi põhiseadus 1906. aastast ja neli eesti Vabariigi põhiseadust, neist kaks demokraatlikku (1920, 1992) ja kaks autoritaarset (1933, 1937). Nõukogude okupatsiooni ajal langetati kõik põhimõttelist laadi otsused Moskvas. Nõukogude Liidu (1936, 1978) ja liiduvabariikide konstitutsioonid sisaldasid küll demokraatlikke õigusnorme, kuid repressiivne reziim neid tegelikkuses ei rakendanud. 1960-1970 võeti vastu rida ENSV koodekseid. Eesti taasiseseisvumise ajal võttis ENSV Ülemnõukogu 1988. Aastast vastu mitmesuguseid eelkonstitutsioonilisi õigusakte, mis on Eesti lähiajaloo tähtsad allikad. Riigikogu, vabariigi presidendi ja valitsuse õigusaktide ametlik väljaanne (ka elektrooniliselt) on Riigi Teataja, mida annab välja Riigikantselei.
· Tähtis vaimne eeskuju Prantsuse revolutsioonile · Tühjendas Prantsuse riigikassa · Sõja ohvritena suri u. 50 000 inimest. Ameerika Ühendriikide riigikorra areng 1776-1789: Osariikide tase · Toimus haldusrevolutsioon ! 1. (Osa)riikide tase · II kontinentaal kongress soovitas 1776, et uutes riikides kehtiks: · Esindusdemokraatia põhimõte · Vabariiklik riigikord ... tulemuseks osariikide uued konstitutsioonid · Eeskuju teistele: Virginia põhiseadus 1776 (Bill of rights, autor Jefferson) Osariikide tase: konstitutsioonide sisu · Radikaalseim Pennsylvania põhiseadus (ühekojaline seadusandlik kogu) · Konstitustioonide sisu: I Kõik konstitutsioonid algasid inimõiguste deklaratsiooniga · Garanteeriti ,, võõrandamatud inimõigused" = demokraatlikud kodanikuõiguses: · Nt. Südametunnistuse-, sõna-,koosoleku- ja usuvabadus · Elukoha puutumatuse nõue
valdused Ingerimaal. Liivi sõda oli läbi. Liivimaa aadlikud nõudsid Poola kuningalt, et nende eesõigused jäeksid puutumata. Kuningas anids enda nime järgi välja Sigismund Augusti privileegi, millega tagastati aadlile tema endised maavaldused ja kinnitati talupooegade pärisorjus. Luteri usk pidi säilima, kõik ametikohad täidetama sakslastega. Kuningas Stefan Batory tahtis Liivmaad rohkem Poola külge liita, niisiis 1582. kehtestati Liivimaa konstitutsioonid. Kõrgeimaks ametnikuks jäi ikka asehaldur; maa jagati kolme ossa Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks (üks osa kolmest, milleks Liivimaa jagatud oli), iga etteotsa määras kuningas eluaegse presidendi( tal oli vähe võimu, põhiliselt juhtis aadli ratsaväge). 1598.nimetati presidentkonnad vojevoodkondadeks, presidendid vojevoodideks, nii nagu see oli Poolas. Presidentkonnad jagunesid staarostkondadeks (üks osa mitmest, milleks presidentkond jaotatud oli)
· Koostöökasude realiseerimine nõuab pidevalt tegevuse kooskõlastamist ning institutsioonid polegi muud midagi kui selle kooskõlastamise mehhanismid. Nad kujundavad asjaosaliste mänguruumi nii, et koostöö teel seisvad informatsiooni ja motivatsiooniprobleemid kaovad. · Esimeses peatükis rääkisime selles kontekstis suhtelisest kaheastmelisusest: mängureeglite muutmine muudab mängustrateegia ja taktika valikut mängijate poolt. · Konstitutsioonid kujutavad endast indiviidide pikaajalise ühiskondliku kooselu vundamente, sisaldades raamistikku madalama tasandi institutsioonide jaoks. · Konkurentsiõigus peab takistama ettevõtete soovimatut, tarbijaid kahjustavat koostööd. · Lepingud (ostu, töö, üüri jne) teevad võimalikuks vahetusprotsessi, kindlustades, et tehinguga tegelikult saavutatav tulemus vastaks soovitule.
*Lõuna-Eesti Poola valduses: Poola aeg Lõuna-Eestis algas 1561. a, kui anti end Poola kuninga võimu alla. Ametlikult aastast 1582, kui Tartust löödi venelased välja ja sõlmiti Jam Zapolski vaherahu. Poola aeg Lõuna- Eestis kestis aastani 1625, rootslased lõid poolakad Lõuna-Eestist välja. Liivi ordu ja Riia peapiiskopi alistumisel Poola kuningale nõudsid Liivimaa aadlikud, et nende eesõigused säiliksid. *1582. a kehtestas Stephan Batory Liivimaa halduse korraldamiseks konstitutsioonid: Lõuna-Eesti jaotati kolmeks presidentkonnaks (Tartu, Pärnu, Võnnu), mis nimetati hiljem ümber vojevoodkondadeks (presidendid vojevoodideks) need jagunesid staarostkondadeks, mida juhtisid staarostid, Eestis oli 9 staarostkonda *Toimusid samuti maapäevad. *Rootsi valdus Põhja-Eestis e Eestimaa hertsogkond – 1561-1583-1629 Rootsi valdusse läinud PõhjaEestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suure mõju säilitas siin kohalik aadel
Riigid peavad täitma endale võetuid rahvusvahelisi kohustusti ja seda heas usus. Riikide siseriiklik õigus tuleb viia vastavusse neid siduva rahvusvahelise õigusega. Siseriiklike kohtute otsused võivad olla rahvusvahelise õiguse abiallikateks ning sedaläbi rahvusvahelist tavaõigus tõendavaks materialiks. Siseriikliku õiguse hoiakut rahvusvahelise õiguse suhtes on raske kokkuvõtvalt esitada, riikide siseriiklik õigus erineb märkimisväärselt. Lähtekohaks on riikide konstitutsioonid, mis tavaliselt selgitavad siseriikliku ja rahvusvahelise õiguse suhet. Rahvusvaheline õigus saab kanduda siseriikliku õigusesse: 1) inkorporatsiooni doktriini kohaselt kehitvad rahvusvahelise õiguse normid siseriiklikul tasandid automaatselt või tulenevad mingist siseriikliku õiguse viitest 2) transformatsiooni doktriini kohaselt vjab rahvusvaheline õigus siseriiklikus õiguses kehtimiseks sisult sarnast siseriiklikku õigusakti, st rahvusvahelise
põhiseadus on riigi kõrgeim seadus. See tähendab, et kõik ülejäänud riigi seadused peavad olema konstitutsiooniga kooskõlas. Igas riigis pole konstitutsiooni ühe kindla õigusakti tähenduses. Sellisel juhul mõistetakse termini konstitutsioon all valitsemise struktuuri ehk korraldust. Valitsemisekorralduse põhimõtted valitsuse kohustused, pädevus, protseduurid ja institutsioonid on sõnastatud mitmes seaduses. Niisuguseid demokraatlikke riike on vähe, näiteks Suurbritannia. Konstitutsioonid erinevad üksteisest paragrahvide rohkuse, tehtud paranduste, vastuvõtmise aja ning konkreetse sisu poolest. Ometigi täidavad nad kõik ühte olulist funktsiooni nad aitavad hoida (garanteerivad) demokraatiat. Selleks põhiseadus: · sätestab riigi (valitsemise) eesmärgid; · määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused; · kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. Põhiseaduse sissejuhatus ehk preambula
Liivi ordu ja Riia peapiiskopi alistumisel Poolale nõudsid Liivimaa aadlikud nende õiguste puutumatust. Aadlid pidid saaba tagasi nende maavarad ja kinnitati pärisorjus, luteriusk pidi säilima ja kõik ametikohad täidetama sakslastega. Kuna aadlikud on kogu sõdade perioodi ajal näidanud end väheusaldavatena ja poolas tekkis arvamus, et siinne provint tuleks riigiga tihedamalt liita ja poolastada. Poola aeg algas Liivimaale halduste korrastamisega. 1582 kehtestati Liivimaa konstitutsioonid. : kõrgeim ametiisik asehaldur, maa jagati kolme ossa: Tartu, võnnu, pärnu. Igaühe etteossa eluaegne president. 1598 presidentkond - vojevoodkond. need jagusid omakorda staarostkondadeks. Eestis 9 staarostkonda , need ei allunud presidendile. Kohaliku aadli esindusorganiks sai võnnus peetav maapäev.esindajad: 2 poolakat, 2 leedulas 2 sakslast. Sajandi viimastel aastakümnetel üritati maa majandust taastada. Koormisi ühtlustati ja
Venemaa poole ning vene vägedega suruti ülestõus maha. Ungari muudeti Austria provintsiks 2)3. Revolutsioonide ajajärgu tagajärjed ja mõju. 1848.a. tähistas revolutsioonide ajastu lõppu. Peamised põhjused: - võimud hakkasid ise teostama ümberkorraldusi mässuliikumiste ennetamiseks. Kodanlusele võimaldati laiem majanduslik tegutsemisvabadus, põllumajanduses kaotati feodaalsed igandid jmt. - Preisimaal, Sardiinias ja esialgu ka Austrias kehtestati konstitutsioonid ning kodanikuõigused - keskklassi liberaalid ja rahvuslased kohkusid ülestõusu õudustest, eemaldusid romantismist ja lähenesid valitsevale riigivõimule - kujunes liit vana aristokraatia ja uue tööstus- ja kaubanduseliidi vahel - sai võimalikuks kodanike poliitiline organiseerumine, lubati poliitiliste ühingute teke, mille baasil hiljem moodustusid poliitilised parteid Võib öelda, et peale 1848-1849.aastat oli Ancien Régime päriselt lõppenud.
lisanduvad veel Kanada enda aktid. Omapärastest elementidest koosneb Prant. konstitutsioon. Põhiosaks on 1958. a konstitutsioon, mis põhiõigusi ja vabadusi üldse ei sisalda. Konstitutsioon viitab, et selles osas kohaldatakse 18. saj lõpus vastu võetud inimese- ja kodanikuõiguste deklaratsiooni. Veel kehtib 1946. a konstitutsiooni preambula. 1958. aasta põhiseadus on segaselt kirjutatud -- president saab mitmel viisil moodustada valitsust. Sisestruktuurilt jagunevad kirjutatud konstitutsioonid nagu teisedki seadused peatükkideks. Üksikuid sätteid nimetatakse artikliteks või paragrahvideks. Küllalt sageli eelneb konstitutsiooni esimesele peatükile preambula, milles põhjendatakse konstitutsiooni vastuvõtmist, eesmärke, poliitilisi taotlusi ja näidatakse ära, kes on põhiseaduse vastu võtnud (vt. Eesti konstitutsioon). Enamasti ollakse seisukohal, et preambula ei sisalda õigusnorme ja teda üksinda rakendada ei saa. Siiski
aadlikud, et nende eesõigused jääksid puutumata. Kuninga järgi nimetatud Sigismund Augusti privileeg tagaski aadlile tema senised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse. Luteri usk pidi säilima ja ametikohad täideti sakslastega. Kogu sõja perioodil aga näitasid siinsed aadlikud ennast pigem väheusaldatavana ja seepärast hakkas Stefan Batory juhtivaid kohti täitma poola ja leedu aadlikega. Poola aeg algas halduse korrastamisega. 1582. kehtestati selleks Liivimaa konstitutsioonid. Kõrgemaid ametiisikuks jäi asehaldur. Maa jagati kolme ossa: Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkond. Igaühe etteotsa valis kuningas presidendi, kelle võim oli üsna kitsas, ta juhtis aadli ratsaväge. Hiljem nimetati need ümber vojevoodkondadeks, mis jagunesid staarostkondadeks. Kohaliku aadli esindusorganiks jäi Võnnus peetav maapäev, kuhu tulid ka teised suuremate linnade esindajad. Maapäeval valiti esindajad Poola seimi: 2 poolakat, 2 sakslast ja kaks leedulast. Talupojad olid
Revolutsioon puhkes esimesena Itaalias Sitsiilias, kui käsitöölised nõudsid sotsiaalseid hüvesid. Moodustati Ajutine valitsus ja võeti vastu konstitutsioon. Otsustati vabaneda Napoli kuninga võimu alt. Kuningas Ferdinand II saatis ülestõusu mahasurumiseks Palermo vastu 5000-mehelise armee, linna pommitati 9 päeva, kuid revolutsioonist jagu ei saadudki. Revolutsioon puhkes ka Napolis ja mitmes väikeriigis. Kõikides riikides kehtestati konstitutsioonid ja Itaalia muutus demokraatlikumaks. Üksteise järel kuulutasid Itaalia riigid Austriale sõja. Itaallastele oli olukord soodne, sest ka Austrias oli revolutsioon, kuid lõpuks jäi revolutsioon ikkagi pooleli. Revolutsiooni puhkemine Pariisis (veebruari sündmused, Teine Vabariik, "Juunipäevad" ja Cavaignac, Louis Napoleon > Napoleon III). 22-24 veb revolutsioon Pariisis. Edukas revolutsioon kuulutati välja Prm Teine Vabariik. Kuningavõim kukutati. Võimule tuli kodanlik jõud
Eestis väljenduvad õigusriigi ja esindusdemokraatia ideed : · Kontrollorganid on teistest valitsusasutustest sõltumatud · Riigikontrolöri ning õiguskantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist parlament · Kontrollorganite töökorralduse sätestab vastav seadus · Riigikontrolör ja õiguskantsler annavad parlamendile oma ametkonna tööst aru Põhiseadus ja teised õigusaktid. konstitutsioonid erinevad üksteisest paragrahvide rohkuse , tehtud paranduste, vastuvõtmise aja ning konkreetse sisu poolest. Et hoida demokraatiat , selleks põhiseadus: · Sätestab riigivalitsemise eesmärgid · Määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused · Kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesanded ja nende moodustamise korda. EV põhiseadust on võimalik muuta nii rahva kui parlamendi hääletusega.
§ 2 Õigusaktide hierarhia õigusjõu alusel Igas riigis on oma rahvusriiklik õigusaktide hierarhiline süsteem. See hierarhia tuleneb õigusaktide õigusjõu subordineerituse alusest (vrdl. Normativistide teooria) ning riigi süsteemis 15 institutsioonide osalise subordineerituse alusest (täidesaatev riigivõim: (kesk) valitsus> keskametkonnad >regionaalne ning >lokaalne kohahaldus). Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised aktid. Neile järgnevad õigusjõult seadused. Seejärel tulevad haldusaktid. Põhimõtteliselt on täidesaatva riigivõimu kõikidel õigusaktidel ehk haldusaktidel kahesugune iseloom: nad on eksekutiivaktideks konstititsiooni ning nn. tavalise seaduse suhtes, olles samas legislatiivaktideks madalama õigusjõuga haldusakti suhtes. See tähendab, et institutsioonide subordineeritud hierarhilises liinis tekib seonduv hierarhiline
1848-1851. Kuigi piirkonniti oli kõigil oma taust ja kontekst, siis mõningaid ühisjooni ikkagi oli. Üheks kõige suuremaks mõjuks oli pärast Metternichi süsteemi, pärast Viini kongressi rahva poliitiline elavnemine, eriti kesklass, aga ka töölised ja vaesemad kihid. Väga tugevat mõju avaldasid rahvuslikud meeleolud, mis uue tõusulainena esile kerkisid. Üldiseks nõudmiseks oli poliitiliste õiguste, k.a naisõiguste tagamine, et võetaks vastu konstitutsioonid, võrdsus seaduste ees. Ennekõike konstitutsioonilise monarhia taotlus. Peamiseks revolutsiooni teostajaks oligi kodanlus/keskklass, keda toetasid maapiirkondades talurahvas, linnades töölised. Nendega liitusid see osa aadelkonnast, kes oli jäänud võimumängudest kõrvale ning teatud määral ka vaimulikkond. Ikkagi rahvuslik liikumine, liberaalne liikumine(slovakid, horvaadid etc Austrias). Üheks põhjuseks peetakse ka 1840ndate majanduskriisi üle Euroopa:
ja Nõukogu alla ühisdeklaratsioonile, milles omistati primaarne tähtsus liikmesriikide konstitutsioonidest ja Euroopa inimõiguste konventsioonist tulenevatele põhiõigustele). Inimõigused EL ja EL institutsioonides Ühtse Euroopa akti (1986) preambul sisaldab viidet demokraatia edendamisele põhiõiguste, eriti vabaduse võrdsuse ja ühiskondliku õigluse alusel, mida on tunnustanud liikmesriikide konstitutsioonid ja seadused, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ning Euroopa sotsiaalharta. Inimõigused EL ja EL institutsioonides Euroopa Liidu leping (1992 Maastrichti leping) sätestab, et liit austab põhiõigusi kui ühenduse õiguse üldpõhimõtteid, nagu need on tagatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga, mis on alla kirjutatud Roomas 4. novembril 1950, ning nagu need tulenevad
1848. aasta revolutsioon 12. jaanuaril 1848. aastal algas rahva ülestõus Sitsiilia pealinnas Palermos. Moodustati Ajutine valitsus ja võeti vastu konstitutsioon. Otsustati vabaneda Napoli kuninga võimu alt. Kuningas Ferdinand II saatis ülestõusu mahasurumiseks Palermo vastu 5000-mehelise armee, linna pommitati 9 päeva, kuid revolutsioonist jagu ei saadudki. Revolutsioon puhkes ka Napolis ja mitmes väikeriigis. Kõikides riikides kehtestati konstitutsioonid ja Itaalia muutus demokraatlikumaks. Üksteise järel kuulutasid Itaalia riigid Austriale sõja. Itaallastele oli olukord soodne, sest ka Austrias oli revolutsioon, kuid lõpuks jäi revolutsioon ikkagi pooleli. Põhja-ja Kesk-Itaalia ühendamine Pärast revolutsiooni lüüasaamist hakkasid Itaalia rahvuslased panema üha suuremaid lootusi Piemonte kui tulevase Itaalia riigi tuumikule. 1852. aastal sai Piemonte peaministriks Camillo Benso Cavour, kes pani suurt
100 aastaga praktiliselt kadusid kõik endised prinitssibif/normid. I MS’ks oli konstitutsioon vastuvõetud pm kõikides Euroopa riikides. Bürokraatliku riigi sünd (Max Weber bürokraatiast kui inimeste "dehumaniseerijast"). Kuninga alamast "riigikodanikuks". Poliitika pole enam ülemikihtide asi, rahvushümnide teke (de Lisle Marsellaise). uusajaga poliitika ei kuulunud enam ülemkihtidele. Šveits kui erand (Napoleoni Helveetsia Vabariik, kantonid). Konstitutsioonid (USA, Poola, Prantsuse). Esimesed konst.võeti vastu USAs, Poolas(1791) ja Pr.maal(1781), USA konst. lõi ka Euroopas väga palju uusi norme Seaduste kehtestamine (Napoleoni tsiviilkoodeks - Code Civil). 1804 Napoleoni tsiviilkoodeks- hõlmatud olid kõikvõimalikud valdkonnad. Nap.lõi ka tugeva administratsiooni ja bürokaatika- et riigi haldusmuutlikus oleks suur. Konstitutsiooniline monarhia, kuningas vs parlamendi suvereniteet. 19.saj jooksul konst
keskaegne poliitiline jagunemine Eestis likvideeriti. Järgnes võitlus erinevate võõrvõimude vahel, milles Liivi- ja Eestimaa laastati täielikult. 1582.a. sõlmitud vaherahuga Poola ja Venemaa (Jam Zapolski rahu) vahel läks Lõuna-Eesti Rzeczpospolita (Poola-Leedu ühisriik) võimu alla. 1583. a. sõlmitud Vene-Rootsi vaherahu (Pljussa vaherahu) andis Lääne- ja Põhja-Eesti Rootsile. Poola võim Lõuna-Eestis algas halduse korrastamisega. 1582. a. kehtestati Liivimaa konstitutsioonid. Kõrgeimaks ametiisikuks sai laialdaste volitustega asehaldur, maa jagati kolme ossa: Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks (eesotsas eluaegsed presidendid, kelle võimuvolitused olid aga väikesed). 1598. aastal nimetati presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks. Presidentkonnad (hiljem vojevoodkonnad) jagunesid omakorda staarostkondadeks. Eestis oli 9 staarostkonda. Rootsile kuulunud Põhja-Eesti piirkonda nimetati Eestimaa hertsogkonnaks.
DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1919-1939 (USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel): Peale I maailmasõda järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli Euroopas olnud 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa polnud üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestati mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. Sisepoliitika ja majandus: Näidisriikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused. Riigikorralduselt olid: USA presidentaalne vabariik, Suurbritannia parlamentaarne monarhia, Prantsusmaa parlamentaarne vabariik. USA-s ja Suurbritannias valitses kaheparteisüsteem, Prantsusmaal mitmeparteiline süsteem. Sisepoliitiline elu oli neis riikides 1919-1939 suhteliselt stabiilne; väiksemad kriisid ja rahutused olid tingitud majanduskriisidest. USA. I maailmasõda andis USA-le majandusliku võimsuse - kui enne
tegevuse üle – kanooniline funktsioon. Taevariigi valitseja on jumal, maapealses riigipea. Võimutäiuse saanud jumalalt. Teoloogilist teooriat ei tohi samastada teokraatlike teooriatega,sest viimased eitavad üldse ilmaliku võimu olemasolu. Riigi tekke ühiskondliku lepingu teooria Riik on tekkinud kodanike ühiskondliku leppe tulemisena. Riigipea sai seega oma võimu algselt rahvalt – rahvas kõrgeima võimu allikas!!!!. Selle teooria kaasaegsed pooldajad väidavad, et konstitutsioonid/põhiseadused ongi selliseks lepinguks. Seadusandja seadused peavad tuginema põhilistele loodusseadustele ehk loomuõigustele. Riik on inimese jaoks, mitte vastupidi. Riigi tekke psühholoogilised teooriad Riigi teket seletatakse inimpsüühika erilise omadusega – enamuse vajadusega alluda. Riik on eriline organisatsioon selleks, et väljapaistvad isiksused saaksid allumisvajaduses piinlevaid teisi isikuid valitseda. Riigi tekke vägivallateooriad
Nad on heas toitumuses ja ka tööd teevad hästi. Veidi ülekaalus. 3. sugukonditsioon suguloomadel. Need loomad omavad parimat sugulist aktiivsust, nad ei ole rasva söödetud, kuid nad ei ole ka nälginud. Ka lihastik ei ole kõige tugevam, kuid neil on parim suguline aktiivsus. 4. Mitterahuldav konditsioon hobune on nälgiv, kõhna. Ei sobi millekski. Põhjuseks võib olla pidamine, haigus, liiga vana. Konstitutsioonid on juba läbi võetud,(kohev, tugev jne) II Hobuste mõõtmed tavaliselt mõõdetakse 4, aga agaramad mõõdavad rohkem. 1. Turjakõrgus(tk) maapinnast 7 ogajätke kohani. Mõõdulatiga 2. Kerepõikpikkus kepiga(kppk) 3. Rinnaümbermõõt (rü) 4. Kämblaümbermõõt(kü) kämbla peenemaist kohast Mõõtmistäpsus on 1cm, v.a. kü 0,5cm. Rinnasügavus-rs Rinnalaius- rl sirkliga Laudja laius- Laudja pikkus- lp, sirkliga
mõju. 4. Kristlus ja kanooniline õigus. Eristada tuleb kristlusest tulenevaid moraalseid seisukohti ja pühakirja otsest kasutamist seadustes. Mitmed seadused sisaldasid viiteid pühakirjale. Näit. CIC-is algavad nii Institutsioonid kui Codex keisri pöördumisega Jeesuse poole. Õigusallikad Keiserlikud Armukirjad, Nomokaanonid konstitutsioonid privileegid Mereseadus Sõjaväeseadus Maaharijate seadus Kodifitseeritud aktid Codex Theodosianus 438 Corpus Iuris Civilis Ecloga 726 Prochiron 879
§ 2. Õigusaktide hierarhia õigusjõu alusel Igas riigis on oma õigusaktide hierarhiline süsteem. See hierarhia tuleneb õigusaktide õigusjõu subordineerituse alusest (normativistide teooria) ning riigi süsteemis institutsioonide osalise subordineerituse alusest (täidesaatev riigivõim: (kesk)valitsus > keskametkonnad > regionaalne ning > lokaalne kohahaldus). Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või 1 konstitutsioonilised aktid. Neile järgnevad õigusjõult seadused. Seadused antakse konstitutsiooni (Eestis: põhiseaduse) alusel ja täitmiseks. Nad võetakse vastu parlamendi poolt ning jõustatakse spetsiifilises korras, mille juhul on reeglina vajalik eriline riigipea õigusakt seaduse väljakuulutamise kohta, ilma milleta seadus ei saa jõustuda. Nüüd järgnevad haldusaktid
institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga). Neid nimetatakse õigustloovateks aktideks e. õiguse üldaktideks ning õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi (nimetatakse õiguse üksikaktideks). Kontinentaalses õigussüsteemis on õigusaktide süsteem hierarhiliselt ühtsustatud. Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised seadused. Neile järgnevad õigusjõult seadused ning seejärel haldusaktid. Näitlikustava ülevaate õigusaktidest Eesti õiguskorras annab alljärgnev joonis. 1) P õ h i s e a d u s (Põhiseadus § 3 lg 1; § 102) 2) P õ h i s e a d u s l i k u d s e a d u s e d (Põhiseadus § 104 lg 2) 3) S e a d u s e d ( Põhiseadus §65; §105) 4) S e a d l u s e d (Põhiseadus §109) 5) M ä ä r u s e d (Põhiseadus §87)
+ vakusekohus 1643-1645 sõda Taani ja Rootsi vahel, Brömsebro rahu- Saaremaa läheb Rootsile. Poola aeg Lõuna-Eestis 1561-1629I Sigismund Augusti privileegid + Aadlile kindlustati neile endised maavaldused, säilitati luteri usk, lubati ametikohad täita sakslastega ning kinnitati talupoegade pärisorjus. Siiski kuulus mõisnikele vaid ¼ maast, ülejäänu oli riigi valduses. Liivimaa konstitutsioonid + Kõrgema võimu kandja oli asehaldur, + Maa jagati kolmeks presidentkonnaks (kuningas määras ühe eluaegse kuninga) hakatakse nimetama vojevoodkondadeks, mis jagunes staarostkonnad + Endiselt jäi toimima Maapäev, esindajad Seimis nö Poola parlament. Pärnute ühendamine, 1584 Valga saab endale õigused Vastureformatsioon + Püüded taastat katoliku usku 1583 jesuiitide kolleegium/ordu Tartus
ja pädevus. Peamine riigiorgan on parlament, riigipea, valitsus, kõrgemad kohtud. Kui riigis on konstitutsiooniline kohus, siis ka see, kui ombudsman, siis ka see. 3. Millal ja millega seoses võime kõnelda riigiõiguse kui õigusharu tekkest maailmas, samuti Eestis? Riigiõigus tänapäevases mõttes sai alguse 18 saj. lõpul seoses kodanlike revolutsioonidega, kui võeti vastu Prantsuse ja Ameerika Ühendriikide konstitutsioonid. Nendele tänapäevastele konstitutsioonidele järgnesid 19. saj. alguses Napoleoni poolt Poolale ja Saksa vürstiriikidele pealesurutud konstitutsioonid. Eesti riigiõiguse teke on seostatud 1917.a. nov, mil võeti vastu Maanõukogu otsus kõrgemast võimust ja 24.02.1918.a. manifestiga Eestimaa rahvastele. Pärast 1940.a. suve oli Eesti riigiõiguses tükk tühja maad. Riigiõigus sai uuesti aluse seoses 16.11.1988.a. vastu võetud toonase ENSV
sunniga). õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. Kontinentaalses õigussüsteemis on õigusaktide süsteem hierarhiliselt ühtsustatud. Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised seadused. Neile järgnevad õigusjõult seadused ning seejärel haldusaktid. Ülevaade õigusaktidest Eesti õiguskorras: Põhiseadus (Põhiseadus § 3 lg 1; § 102) - Kõige üldisemalt võibki konstitutsiooni defineerida kui õigusnormide süsteemi, mille normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige
venelased välja Jam Zapolski vaherahu), 1625. a lõid rootslased poolakad LõunaEestist välja 1561. a Sigismund Augusti privileegid aadlile: aadlile tagastati tema maavaldus kinnistati talupoegade pärisorjus usuks lubati luterlus riigiametid lubati täita sakslastega 1582. a kehtestas Stephan Batory Liivimaa halduse korraldamiseks konstitutsioonid: riiklik haldusjaotus: LõunaEesti jaotati kolmeks presidentkonnaks (Tartu, Pärnu, Võnnu), mis nimetati hiljem ümber vojevoodkondadeks need jagunesid staarostkondadeks (9) ja need riigimõisateks e folvarkiteks aadli omavalitsus: esindusorgan Võnnu maapäev, mis oli allutatud Poola riigile kohtuvõim: presidentkondade kohtud tegelesid aadli asjadega
annaabi.ee 
