Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordamisküsimused: Liivi sõda (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes pretendeerisid XVI sajandi alguses Liivimaa aladele?
  • Milles seisnes Rootsi ajal rahva ümberasumise edukus?
  • Kes sõdisid Liivi sõjas Liivimaa territooriumil?
  • Millega algab Rootsi aja periood Lõuna- Eestis?
Mõisted
  • Liivi sõda – 1558-1583
  • Altmargi vaherahu – mandri Eesti Rootsi võimu all, Poola ja Rootsi vahel, 1629
  • Pljussa vaherahu ( 1-4 aastaarvud !) – 1583, Venemaa ja Rootsi vahel
  • Rüütelkond – aadelkonna seisuslik ühendus
  • Maapäev – kohaliku aadliku esindus
  • Kubermang - haldusüksus
  • Kindralkuberner – monarhile alluv kõrgeim valitsusametnik
  • Reduktsioon – mõisnikelt maa tagasivõtmine
  • Bastion – muldkehandiga kaitseehitis , sageli toetatud kivimüüriga
    Isikud:
    • Johan Skytte

    Ta oli Liivimaa kindralkuberner. Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatoriks ja läbiviijaks.

    Tema õpetas välja koolmeistrid. Valdas hästi eesti ja saksa keelt. Piiskopimõisa seminari ainus õpetaja. Juurutas uue lugemismeetodi – üks loeb kõva häälega, teised loevad mõttes. 1686. aastast sai kasutada tema koostatud aabitsat. Tegi ettepaneku kasutada eesti keele kirjutamisel soome keele eeskujul foneetilist kirjaviisi, kuid see lükati tagasi.
    Küsimused:
  • Kes pretendeerisid XVI sajandi alguses Liivimaa aladele ?
    Taani, Venemaa, Poola, Rootsi
  • Kirjelda talurahva olukorda Liivi sõjas?
  • Võrdle Eestimaa- ja Saaremaa meeskohust adrakohtuga.
    Meeskohus
    Adrakohus
    Maakondades, neis arutati talupoegade ja kõigi mitteaadlike süüasju
    Mõistab kohut talupoegade väikeste kuritegude üle ja tagab avalikku korda
  • Millega algab Rootsi aja periood Põhja- Eestis ( aasta + sündmus).
    1583. a Pljussa vaherahu
  • Milles seisnes Rootsi ajal rahva ümberasumise edukus?
    Ümberasumist soodustasid mõisnikud lubades maksuvabadusi
  • Kõige rohkem tuli Eestisse venelasi (Ida-Eesti)
  • Viru- ja Harjumaale asus rohkesti soomlasi
  • Soomlased jõudsid Põltsamaa ja Tartu ümbrusesse
  • Valga ümbrusesse kolis hulganisti lätlasi
  • Kirjelda reduktsiooni rakendamise põhimõtteid ja opositsiooni.
    Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa ning riigi tulude suurendamiseks alustas reduktsiooni. Tagasi võetud mõisad anti rendile enamasti nende endistele valdajaile, kes pidid nüüd osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Roosti riigile. Selline samm tekitas balti aadlis tugevat vastuseisu. Liivimaa aadliopositsiooni juhiks tõusis Johann Reinhold Patkul . 1694. a anti ta Stockholmi kohtu alla, süüdistades kuninga solvamises, kuritegelikes kirjutistes ja mässulises tegevuses. Mees mõisteti surma, kuid tal õnnestus põgeneda välismaale. Ta jäi siiski Rootsi-vastaseks.
  • Poola, Taani ja Rootsi võrdlus
    Taani võim
    Poola võim
    Rootsi võim
    Valitseja
    Frederik II → hertsog Magnus
    Stefan Batory, Sigismund II August
    Erik XIV, Karl IX, Gustav II Adolf
    Haldusjaotus
    Saaremaa→ametkond→vakus
    (valitseja + abiline st talupoeg nim kupjad/kiltrid)
    Konstitutsioonid → asehaldur . Maa jag presidentkondadeks (hilj nim vojevoodkondadeks) jag staarostkondadeks
    Eestimaa hertsogkond, Tallinna kuberner (väepealik, maksude laekumise valve ), linnuselääni, 4 maakonda e kreisi
    Valitsemine
    Riigimaid haldas kuninglik asehaldur, Saaremaa rüütelkond, aadli esindus, reduktsioon
    Maapäev
    Riigimõisasid valitsesid foogtid, aadlil rohkem maad, aadli omavalitsus, Eestimaa rüütelkond, maapäev
    Kohtupidamine
    Talupoegade üle vakusekohus
    Mõisnik mõistab kohut talupoja üle, riigimaadel staarostid
    Foogt mõistab kohut, haagikohtunik maakonnas
    Talupojad
    Suured õigused, head elutingimused , mõisakoorimsed, teokohustus
    Sunnimaised, rõhuti
    Maksud , teotöö → maksude ühtlustamine
    Linnad
    Kuressaare
    Tartu, Viljandi, Pärnu, Võnnu
    Tallinn, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere
    Usk
    Katoliiklus
    Katoliiklus
    Luterlus
    Haridus
    Jesuiitide gümnaasium, tõlkide seminar
    Karl IX: talupojad kooli, pelgalt sõnad
  • Millal tabas Rootis ajal Eesti- ja Liivimaa kubermangu suur nälg ning mis selle põhjustas?
    1695 -1697, sest viljakasvuks oli ebasoodne ilmastik ja suur osa veeti välja Soome ja Rootsi
  • Kes sõdisid Liivi sõjas Liivimaa territooriumil?
  • Loetle Liivi sõja tulemusi.
  • 1560. a Hoomuli e Härgmäe lahing → Liivi ordu hävitati + keskaja lõpp Eestis
  • 1561. a läks Põhja-Eesti Rootsile ja Lõuna-Eesti Poolale ja Saaremaa Taanile
  • 1569 . a Lublini unioon Poola ja Leedu leping, millega loodi aadlivabariik e Rzeczpospolita
  • 1565-1577 eksisteeris nn Liivimaa kuningriik , eesotsas Magnusega, pealinnaks Põltsamaa
  • 1575- 1576 vallutati Eesti ala Vene-Tatari vägede poolt, poolakad tõrjuti välja, Rootsile jäid vaid Tallinn ja Hiiumaa
  • Võrdle Eesti adrakohust Eestimaa Ülemmaakohtuga?
    Adrakohus
    Ülemmaakohus
    Mõistab kohut talupoegade väikeste kuritegude üle ja tagab avalikku korda
    Rängemad süüasjad ja kõik aadlike protsessid lahendati kubermangu tasandil
  • Millega algab Rootsi aja periood Lõuna- Eestis?
    Altmargi vaherahuga 1629
  • Loetle kindralkuberneri ülesandeid ja too vähemalt üks näide.
  • Juhtis siinset sõjaväge
  • Nimetas ametisse ametnikke
  • Kontrollis raha laekumist ja kulutamist
  • Kandis hoolt teede ja sildade korrashoiu eest
    Näiteks Johan Skytte
  • Põhjenda, miks oli elu riigimõisas parem kui eramõisas.
    Riigimõisades seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Eramõisas võis mõisnik määrata kohustusi oma suva järgi.
  • Kirjelda Rootsi aja uusi kaitseehitisi?
    Bastionid – viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused. Muldkeha ja sellele ehitatud valli hoidsid koos müürid. Sees olid ruumid laskemoonale ja kaitsemeeskonnale. Üle jõu käivate bastionide asemele ehitati väiksemad, põhiplaanilt nelinurksed reduudid.
  • Kordamisküsimused-Liivi sõda #1 Kordamisküsimused-Liivi sõda #2 Kordamisküsimused-Liivi sõda #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Liivi sõda-Eesti kolme kuninga valduses-Rootsi aeg
    3
    doc

    Liivi sõda, Eesti kolme kuninga valduses, Rootsi aeg

    Õ.lk 94-124 Liivi sõda 1558- 1583 1. Kes pretendeerisid Liivimaa aladele? Naaberriigid. Poola, Rootsi, Taani ja Venemaa 2. Mis on Tartu maks? Venemaa tahtis Liivimaalt saada väljamõeldud maksu, andamit Tartu linna eest ehk Tartu maksu. Üks mark aastas, iga elaniku pealt. 3. Millal ja millega algas Liivi sõda? 1558.aastal. Vene väed tungisid Tartu piiskopkonda. Samaaegselt ilmusid nad ka Läti alale ja Alutagusele. ( Põhjsed,ajendid: Venemaa soov vallutada Läänemere idarannik ja saavutada vaba väljapääs Läänemerele. Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine. Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas.) 4. Kelle vahel toimus Liivi sõda? Liivi ja Venemaa vahel. Mõnelmääral ka Rootsi. 5. Kust otsisid eestlased abi Liivi sõjas? Poolast.

    Ajalugu
    Liivi- ja Põhjasõda
    4
    doc

    Liivi- ja Põhjasõda

    Kronoloogia 15581583 Liivi sõda 1560 Liivi Ordu lakkas eksisteerimast 1561 ­ saabusid Eestisse Rootsi väed 1582 ­ sõlmiti Jam Zapioski vaherahu VenePoola vahel 1583 Jesuiitide kolleegiumi ja Gümnaasiumi loomine 1629 Altmarki vaherahu, mille tulemusena läks kogu MandriEesti Rootsi valdusesse 1645 Brömsebro rahu, Taani valdused läksid Rootsile 16561661 RootsiVene sõda 1632 ­ Tartu Ülikooli avamine 1686 ­ Eesti rahvakooli algus 1680 Karl IX alustas Balti provintsides reduktsioonidega 16951697 Eesti naljahäda 17001721 ­ Põhjasõda 1710 Tallinna ja Eestimaa rüütelkond kapituleerius Venemaale 1721 ­ Uusikaupunkti rahuga loovutab Rootsi Eesti ja Liivimaa Vene riigile Ajaloolised isikud Hertsog Magnus SaareLääne ja Kuramaa piiskop, ja Liivimaa kuningas 1570­1577. Stefan Batory ­ Poola kuningas, kes alustas pealetungi venelaste vastu.

    Ajalugu
    Liivi sõda kuni Põhjasõjani
    5
    rtf

    Liivi sõda kuni Põhjasõjani

    1. Variant - Liivi sõda: 22 jaanuar 1558 Wolter von plettenberg(1494-1535) liivi ordu ordumeister, tajus vene ohtu. 1502 tungis ta Oma vägedega pihkvasse, suurem lahing oli smolino järve ääres kus venelased sunniti taand Ivangorodi linnus 1492. sõlmiti vaherahu ja seda pikendati juhul kui kastakse tartu maks. Seda võib pidada sõja ettekäändeks. 1558 jaanuar algas sõda, tungiti tartu piiskopkonda. Seda võis pidada niisama hirmutusretkeks. 1558 kevadel alustasid vene väed pealetungi Liivimaa täielikuks hõivamiseks. Aprill- narva piiramine, suur kahju, alistumisemeeleolu. Kastre vallutamine andis võimaluse tuua veeteed mööda tartu alla võimsad pommid. Tartu Vallutati. 1559 sõlmiti pooleaastane vaherahu. Aega kasutati abi saamiseks. Gotthard Kettler Liiviordu uus meister, fürstenberg lükati tahaplaanile. 1559 üritati tartut tagasi saada

    Ajalugu
    Liivi sõda 1558
    3
    doc

    Liivi sõda 1558

    Liivi sõda 1558- 1583 1. Kes pretendeerisid Liivimaa aladele? Venemaa, Rootsi, Taani, Poola-Leedu ühisriik 2. Mis on Tartu maks? Tartu piiskopkond pidi Vene tsaarile maksma ühe marga aastas iga elaniku pealt. 3. Millal ja millega algas Liivi sõda? 22. jaanuar 1558 tungisid Vene väed tatari khaani Sig-Alei juhtimisel Tartu piiskopkonda. 4. Kelle vahel toimus Liivi sõda? Venemaa, Rootsi, Poola, Taani 5. Kust otsisid eestlased abi Liivi sõjas? Taanilt 6. Kirjelda talurahva olukorda Liivi sõjas? Tõi kaasa kannatusi ja koormisi, külad jäid kaitsetuks, talupoegade ülestõus, näljahäda 7. Nimeta Liivi sõja tulemusi. Põhja-Eesti oli Rootsi võimu all, Lõuna-Eesti Poola võimu all, Saarema Taani võimu all. 1. Nimeta, mis kuningate vahel oli jaotatud Liivimaa pärast Liivi sõda. Sigismund II August(Poola), Karl IX, Gustav II Adolfs, Erik XIV(Rootsi), Frederick

    Ajalugu
    Liivi sõda-Eesti kolme kuninga valduses-Rootsi aeg-Põhjasõda
    10
    docx

    Liivi sõda, Eesti kolme kuninga valduses, Rootsi aeg, Põhjasõda

    ka Venemaa · Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus · Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika - allutada Läänemere idarannik Ajend: · Tartu maks- Liivimaa oma Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud vürstid saksa feodaale sinna asuda vaid juhul kui need maksavad korralikult makse. Osapooled: Üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust. Eellugu: 15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas

    Ajalugu
    Ajaloo mõisted ja küsimused
    12
    docx

    Ajaloo mõisted ja küsimused

    Kontrolltöö Liivi sõda 1558 – 1583 Tallinna piiramised 1570, 1577 Altmargi vaherahu 1629 Brömesbro rahu 1645 Tartu Ülikool 1632 Reduktsioon 1680 Forseeliuse seminar 1684  1686 NG Ivan Julm – Algatas liivisõja hertsog Magnus Pontos de la Gordie – Rootsi väejuht Stefan Batory – 1576. aastal Poola kuningas, kes alustas 1578.a. pealetungi venelaste vastu Balthsar Russow - Kroonik Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister/Asutati Piiskopimõisa seminar, kus

    Ajalugu
    Varauusaeg konspekt 11-klass
    4
    docx

    Varauusaeg konspekt 11. klass

    11. klasside kordamisküsimused kontrolltööks ,,Varauusaeg" Sündmused: 1558 ­ Liivi sõja algus 1561 ­ Rootsi väed saabusid Tallinna 1583 ­ Liivi sõja lõpp. Loodi esimene jesuiitide gümnaasium 1632 ­ Tartu ülikooli asutamine 1684 ­ Õpetajate seminar, mille tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius. 3 kuuline seminar, mille lõpetajatest said koolmeistrid. 1686 ­ Õpilased Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri käisid koos Forseliusega Stockholmis kuninga jutul. 1696-97 ­ Suurim näljahäda. Oli pikk ja külm talv. Hukkus 70000-75000 inimest 1699 ­ Rootsi-vastane liit (Taani, Poola, Liivimaa) 1700 ­ Põhjasõja algus

    Ajalugu
    Varauusaeg Eestis
    7
    doc

    Varauusaeg Eestis

    Varauusaeg Eestis Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: * Vana- Liivimaa olukord- mahajäänud, kerge saak * riigikeste omavahelised suhted * naaberriikide taotlused: Venemaa, Taani, Rootsi ning Poola-Leedu Vana-Liivimaal viis väikeriiki: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Huvi kasvas Moskva suurvürstiriigil, Poole-Leedul, Taanil ja Rootsil ­ sõda ülemvõimu pärast. Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ja naaberriikide lahkhelisid; neid aitasid ka tatarlased. 1558- Moskva väed rüüstavad Lõuna-Eesti külasid. Narva linnuse piiramine, mais vallutati linn, tähtsaim sadamalinn. Suvel langes Tartu Vene vägedele. 1559- orduriik annab end Poola kaitse alla, ordumeister Gotthard Kettler. Saare-Lääne ja Kuramaa oma valdused Taanile. 2.8.1560 ordu viimane välilahing Hoomuli lahing, saavad lüüa

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun