muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Monopol – on turustruktuur, kus tegutseb üksainus firma ja teiste firmade juurde tulekut tõkestavad sisenemisbarjäärid (turukaitsetõkked) . Monopolistlik konkurents – on turustruktuur, kus 1) on palju müüjaid, kes pakuvad diferentseeritud hüvist, mis võimaldab igal müüjal oma toote hinda teataval määral kontrollida; 2) on madalad sisenemisbarjäärid; 3) on oluline roll hinnavälisel konkurentsil. Monopson – on turustruktuur, kus sisendeid ostab üksainus ostja. Muutuvkulud – on kulud, mille suurus muutub, kui firma muudab oma tootmismahtu. Nõudlus – on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad vaadeldaval perioodil soovivad ja suudavad osta. Nõudluskõver – näitab nõutavat kogust erinevate hindade korral. Oligopol – on turustruktuur, kus 1) on väike arv müüjaid, kellest igaüks peab arvestama oma tegevuse mõju konkurentide käitumisele; 2)
· hüviste parima võimaliku jaotuse. Järgnevalt analüüsitakse olukordi, kus täielik konkurents regulaatorina ei toimi. 4.2. Turutõrked Kui täieliku konkurentsiga turg ei taga tasakaalu mingi hüvise jaotamisel või ei ole seejuures mõnest muust turuvormist (või ka näiteks riiklikust reguleerimisest) parem, siis on tegemist turutõrkega. Turutõrke üks sagedasemaid tekkepõhjuseid on turuvorm, mis ei luba toimida täielikul konkurentsil (või konkurentsil üldse). Hüvise nõudlushinna kujunemisel vastavalt piirkasulikkusele on eelduseks oletus, et mida vähem on hüvist turul, seda suurem on iga täiendava hüvise piirkasulikkus ja seda kõrgem on selle hind. Majapidamisteooria ja firmateooria loomisel peetakse silmas nn. individuaalhüviseid (ehk erahüviseid), mille kasutamine (või vähemalt üheaegne kasutamine) mitme tarbija poolt ei ole
ressursijaotuslik e Pareto efektiivsus- heaolu on max, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu nii, et samal ajalei väheneks teise heaolu. Tagatud kui toodetakse hüviseid, mis on tarbijate poolt enim soositud. Tasakaalu korral jaotab TKT hüvised nii, et viimase toodetud ühiku MC=MR, mida tarbijad omistavad sellele viimasele ostetud ühikule. §9 MONOPOL Tunnused: palju müüjaid, diferentseeritud hüvis, madalad sisenemisbarjäärid, oluline roll hinnavälisel konkurentsil hinnakujundaja- omab võimu toodangu hinna üle turukaitsetõkked e sisenemisbarjäärid- piirangud tegevusalale juurdepääsuks · mastaabisääst- üks f suudab rahuldada turunõudluse madalaimate AühikuC-ga · seadusandlikud-patendid ja litsentsid · ressursside ainuomandus- ühel firmal kontroll olulise ressursi üle loomulik monopol- teke on seotud tootmise iseloomuga, mitte kunstlike abinõude kasutusega
See on teooria, ühiskondlik liikumine või poliitiline süsteem, mis taotleb kommunistliku ühiskonna ülesehitamist. Kommunistlikuks on nimetatud Nõukogude Liitu 1917 aastast kuni 1990. aastate alguseni. 2. Kuidas on see tekkinud? See on siis üks marksismi suunadest, ning selle loojateks on Karl Marx ja Friedrich engels. Nende teoses the communisto manifesto on kirjas et kõige pealt peab olema kapitalism, kus majanduse arengus olulisim osa vabalturumajandusel ja konkurentsil, riigi osa majanduse reguleerimisel on piiratud seejärel asendub see sotsialismiga, kus riigil on suurem roll majanduse reguleerimisel ning see kõik viib kommunismi, kus kõik on võrdsed ja ei ekristeeri erinevad klasse. 3. Kommunistlik ühiskonna korraldus Kommunism või kommunistlik ühiskonnakorraldus kui teoreetiline sotsiaalne ja majanduslik süsteem on egalitaarse ühiskonna tüüp, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda
majandusküsimusele ja toodab kõik vajaliku ise endale. Läheb vaja palju inimressurssi. Vähene effektiivsus. Käsu- e plaanimajandus – tootmistegurid (ka inimesed) peavad olema riigiomandis või käsutuses. Majandusküsimustele vastab riik. Toimib tavaliselt diktatuurirežiimides. Kui riik kõike otsustab, kaob ära inimese ettevõtlikkus. Vabaturumajandus – põhineb kontseptsioonil „nõudlus – pakkumine“. Põhineb konkurentsil ja ideel, et kui kõik saavad majanduses osaleda, jõuame parema lahenduseni ja optimaalsema tulemuseni. Peab arvestama turutõket, mis sõltub tootest/teenusest. Segamajandus – eraettevõtluse kõrval eksisteerib ka riigi otsustamine. Riiklik maks vs kohalik maks: kohaliku maksu kehtestab KOV, riikliku riik. Riiklikud maksud: Tulumaks 20% Sotsiaalmaks 33% (20% pension, 13% haigekassa) Käibemaks 20% Maamaks erandid
C. reguleerimine kindlustab paljudele inimestele turvalisema ja usaldusväärsema teenuse. D. Kõik ülaltoodu on õige. C 15. Vaegkonkurentsi teooria rajaja oli A. Adam Smith; B. Alfred Marshall; C. Joan Robinson; D. Paul Samuelson. A 16. Kahe erineva tegevussfääri firma ühinemine on A. konglomeraatliitumine; B. vertikaalne liitumine; C. horisontaalne liitumine; D. paralleelne liitumine. D 17. Ühiskonna seisukohast on konkurentsil ka puudusi. A. Kapitali raiskamine B. Majanduslik ebavõrdsus C. Nõrgemad kaotavad D. Kõik vastused on õiged. 3 Test 11, Konkurents Junior Achievementi Arengufond
3. välismõjud tootmisest ja tarbimisest (negatiivsed-keskkonna saastamine, positiivsed vaktsineerimine) 4. puudulikud turud 5. infotõrked (tarbijate käsutuses oleva informatsiooni puudulikkus) 6. tööpuudus koos inflatsiooni ja tasakaalutu majandusega. 12. Konkurentsi mõiste, konkurentsiaspektid ja vormid: Konkurents on subjektide püüdlemine eesmärgi (ühise ressursi) poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Konkurentsiaspektid: o Konkurentsil on tagajärjed, turutulemused. o Konkurents näitab ennast turuprotsessi kulgemises, osaliste turukäitumises. o Konkurents toimib sedavõrd, kuivõrd on olemas vajalikud ja piisavad konkurentsieeldused (eelkõige turustruktuur). Konkurentsivormid o Markidevaheline (interbrand) o Margisisene (intrabrand) o Firmasisene o Firmadevaheline 13. Konkurentsi erinevad teoreetilised käsitlused ja nende lähtekohad: o Konkurentsi liberaalsele käsitlusele on 18
riikide ja piirkondade vahel kui ka maailmamajanduses tervikuna. Sellest tulenevalt võib Eestil tekkida raskusi väliskapitali kaasamisel, mis kindlasti pärsib meie arengut. Sellel slaidil on võrreldud tarbijahindade aastakasvu Eestis ja euroalal. Vaatamata maailmamajanduses valitsevale segadusele on Eestil võimalik läbida süvenev globaalne majanduskriis tõsisemate tagasilöökideta. Selleks tuleb jätkata ja tugevdada avatusel, vabal konkurentsil ja hästi reguleeritud turumajandusel põhinevat poliitikat. Rohkem kui kunagi varem on vaja ettevõtete ja kogu majanduse valmisolekut seniste plaanide kohandamiseks uute olude ja muutuva nõudlusega. Hindade ja tootmiskulude kohandumine - eelkõige eelmistel aastatel ülekuumenenud ning sisenõudlusele suunatud majandusharudes - hoiab Eesti konkurentsivõimelisena ka praeguses olukorras. See on omakorda eelduseks tootlikkuse uuele
MR Piirkulu 8 1 1 1 2 6 8 10 MC a) Kasumi maksimeerimiseks peaks ettevõte tootma 5 või 6 ühikut. Kasum on maksimaalne, kui piirtulu ja piirkulu on võrdsed, kuid kasumi maksimeerimine ei tähenda veel reaalset kasumi saamist, sest kasumi maksimeerimine võib olla ka kahjumi minimeerimine. b) Ei või olla, sest täielikul konkurentsil peavad nii hind kui piirtulu võrdne piirkuluga. c) 6. Hind P Kogus Q Piirkulu Kogutulu Kogukulu Kasum pii Piirtulu MC TR milj TC milj MR 100 0 10 0 0 0 0 90 100 000 10 9 3 6 90 80 200 000 10 16 4 12 50
o Infotõrked - teadmatus(kaliteedi-, hinna-, kasu-), määramatus. Sellest tulenevad negatiivne valik ja moraalirisk (nt kindlustusturg). Vajalik min standardite ja tegevuslubade kehtest, koh kindlustus, garanatii sõltumata vigadest, infokohustus müüjale. 12. Konkurentsi mõiste, konkurentsiaspektid ja vormid Konkurents on subjektide püüdlemine eesmärgi (ühise ressursi) poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Konkurentsiaspektid: o Konkurentsil on tagajärjed, turutulemused o Konkurents näitab ennast turuprotsessi kulgemises, osaliste turukäitumises o Konkurents toimib sedavõrd, kuivõrd on olemas vajalikud ja piisavad konkurentsieelised (eelkõige turustruktuur) Horisontaalne konkurents - tootekonkurents, hõlmab ettevõtteid, kes on ühe ja sama toote või teenuse pakkujateks. Vertikaalne konkurents - seondub ettevtete äripartnerite majanduspositsiooniga Konkurentsivormid:
üks vanimaid riike (olemas umbes 1000 eKr) maailma vaeseimaks riigiks, mille probleeme pole suudetud tänaseni lahendada Võrrelge Angolat ja Etioopiat 1970. aastatel. Leidke erinevused ja sarnasused. Mis on tänase Etioopia probleemid? Mida teate Eritreast tänasel päeval? Millega on viimaste aastatel kurikuulsaks saanud Somaalia? Eriti rasked tagajärjed olid üliriikide konkurentsil Indo-Hiina rahvastele. 1975 lõppes kommunistide võiduga aastaid kestnud kodusõda Laoses. Kommunistlik diktatuur kehtestati ka Kambodzas. Pol Pothi kehtestatud punaste khmeeride diktatuur osutus veriseimaks kommunistlikuks diktatuuriks 1970. aastatel. Nelja aastaga hävitati füüsiliselt ligi neljandik riigi elanikonnast. Mis sündmus aitas kaasa kommunistide võimuletulekule Laoses ja Kambodzas?
Nii hävineb tekkinud heaoluriigi majanduslik baas. Samuti piiratakse regulatsioonide, interventsioonide, kõrgete maksude ja täieliku sotsiaalkindlustussüsteemiga üha enam ja enam kodanike vabadusi. 14. Konkurentsi mõiste, konkurentsiaspektid ja –vormid. Tavapäraselt on konkurents indiviidide või gruppide eesmärgipärane püüdlus parema situatsiooni poole teistega võrreldes. Konkurentsiaspektid Konkurentsil on tagajärjed, turutulemused Konkurents näitab ennast turuprotsessi kulgemises, osaliste turukäitumises. Konkurents toimib sedavõrd, kuivõrd on olemas vajalikud ja piisavad konkurentsieeldused (eelkõige turustruktuur). Konkurentsivormid Markidevaheline (interbrand) Margisisene (intrabrand) Firmasisene Firmadevaheline 15. Konkurentsi erinevad teoreetilised käsitlused ja nende lähtekohad Konkurentsi liberaalsele käsitlusele on 18
Propageeriti vabamajandust.Smithilt on ka lause ''käed vabaks,tee vabaks'' ehk siis et riik ei tohiks sekkuda majanduse toimimisse.Inimese eraomand on kaitstud ja ta tegi enda jaoks tööd,et seda veelgi suurendada. K.Marx-Arvas et kapitalistlik tootmine on inimkonna arengule positiivne.Tema arvates tulid kõik majanduslikud pahed jms just eraomandist ja rahast.''Väärtusi ei loo inimesed,vaid töölised'' on ta öelnud.Põhiline oli siis tootmisel ja konkurentsil,vaid nii sai majandusega edasi minna vms.Marksism ja Marksism-leninism olid Marxi poolt välja töötatud.Pmst ainuõigusel põhinevad. M.Weber-Seostas tööstusliku arengu otseselt kapitalistliku tootmisega.Kapitalismi ajal muutus juhtmõtteks rikkuse kogumine,enesedistsipliin ja ratsionaalsus.Kapitalistid ei nautinud töötulemust vaid paigutab selle uude tootmisesse, et jõukust suurendada. E.Durkheimi-Tema meelest oli tööjaotus sotsiaalse solidaarsuse säilitamiseks.Ta andis mõista, et
Turumajanduse alused: Eraomand kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte aga riik. Hinnasüsteem hindade kasutamine nappide ressursside jaotamiseks; kuna inimesed teevad vahetusi, kehtestavad turud toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad. Turukonkurents kuna ressursid ja tooted on piiratud, võistlevad inimesed kõikides ühiskondades nende ressursside pärast, mida on võimalik kätte saada. Konkurentsil võib olla mitmeid vorme, aga turumajanduses konkureerivad inimesed vabatahtliku vahetuse kaudu. Ettevõtlikkus kujutlusvõime, uuenduslik mõtlemine ja juhtimisoskused, mida on vaja äri alustamiseks ja juhtimiseks. Majandussüsteemid: Käsumajandus majandussüsteem, kus põhilistele majandusotsustele mida toota, kuidas toota, kellele toota vastab tavaliselt valitsus. Tavamajandus majandussüsteem, mis jaotab nappe ressursse tavade kohaselt; muutused ja
lühiajaliselt. Pikaajaliselt sisenevad turule uued pakkujad, kes soovivad samuti kasumit saada. 2. Monopolistlik konkurents Monopolistliku konkurentsiga on tegemist, kui turul on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristatud toodet, mis võivad küll teineteist asendada, aga ei ole siiski ideaalsed asenduskaubad. Toodangu erinevuse tõttu on monopolistliku konkurentsi puhul pakkujatel võimalus mõjutada hindu. Monopolistlikul konkurentsil on kolm omadust: _ Iga ettevõtte jaoks on nõudluskõver langev. _ Turule on vaba juurdepääs (puuduvad sisenemisbarjäärid). _ Ettevõtete arv tööstusharus on suur. Monopolistlik konkurents on struktuur, kus palju firmasid müüb diferentseeritud (eristatud) toodangut. Seega, siin on nii monopoli kui ka täieliku konkurentsi elemente. Monopolistliku konkurentsi põhilised iseloomujooned on: 1. Paljud müüjad tiheda konkurentsiga turul. Kuna harus on palju firmasid,
jooksva aasta tegevust ning rahapoliitikat • EKP nõukogu hääletusreeglid – hääletus toimub rotatsioonisüsteemis, Euroala esimese viie riigi (vastavalt nende majanduse ja finantssektori suurusele) keskpankade presidentidel on kokku neli häält. Ülejäänud euroala riikide keskpankade presidendid jagavad omavahel 11 häält. Hääleõigus roteerub igal kuul. EKP juhatuse liikmetel on alaline hääleõigus. EKPS toimib kooskõlas vabal konkurentsil põhineva avatud turumajanduse põhimõttega, soodustades ressursside efektiivset jaotumist 5.2 Euroopa Keskpanga rahapoliitika strateegia • Tagada hinnastabiilsus • Hinnastabiilsuse väljavaadete laiem majandusanalüüs • Hinnastabiilsust ohustavate riskide rahapoliitiline analüüs • Rahapoliitika elluviimine: Kehtestades intressimäärad, millega kommertspangad võivad keskpangalt raha saada, mõjutab EKP nõukogu
8. knowing how=know-how- oskusteave, oskus, vilumus, tegelik teadmine 9. product range- tootevalik, tootestik 10. objective- siht, eesmärk 11. to meet- nõudeid rahuldama 12. to conduct- läbi viima, korraldama 13. segment- turusegment, allüksus 14. benefit- kasu, tulu 15. a detailed benefit analysis segmentation- detailne allüksuse tuluanalüüs 16. to meet a changing market- rahuldama muutuva turu nõudeid 17. competitive- konkurentsil põhinev 18. threat- (häda)oht, ähvardus 19. marketing strategy- turundusstrateegia 20. to imply- vihjama, mõista andma, tähendama 21. defined- määratletud 22. a goal- siht, eesmärk, ülesanne 23. a defined goal- määratletud eesmärk 24. in a cost-effective manner- tulutooval viisil 25. cash flow- kassakäive, rahakäive, rahavoog 26. profitability requirements- kasulikkuse nõuded 27. outset- algus 28. at the outset- algul, alguses 29
elektrikaubanduses kasutust leidnud liinist Vene elektrimüüja kasutusse, mis tekitaks Eesti ja Läti piirile aastaringse pudelikaela. Viimase tulemusel väheneks Eesti ja Põhjala turuosaliste ligipääs lõunapoolsetele turgudele oluliselt. Läti valik on oluline eelkõige ühtsel regulatsioonil põhineva suurema turu piiritlemiseks, sest Vene elektrituru ülesehitus on Põhjala omast oluliselt erinev. 5. Kolmandate riikide päritoluga elektriimport vajab reguleerimist Õiglasel konkurentsil põhineva suurema turu loomise suurim väljakutse seisneb Eesti (ja teiste Balti riikide) jaoks nn. kolmandate riikide päritoluga (loe: Venemaa) elektri impordi reguleerimises. Tänase seisuga on kõikide Balti riikide süsteemihaldurid (Eestis Elering) taganud Vene elektrimüüjale eeliskohtlemise ja seda kohalike turuosaliste arvel. Näiteks pääseb Vene elektrimüüja Balti riikide turgudele tasuta samas kui Eesti elektritootjad peavad raha eest lunastama õiguse müüa elektrit Lätisse
Panku oli 2007. aasta keskel kokku 144. Suurimad pangad, Danske Bank ja Nordea, moodustavad kokku üle poole Taani pangandusturust. Suuremad kommertspangad on veel Jyske Bank ja Sydbank[2]. Taani suuruselt teine finantsgrupp Danske Banki järel on Taani suurim hüpoteekpank Nykredit. Nykredit teeb strateegilist koostööd Jyske Bankiga. Kolmas suurem hüpoteekpank on BRF Kredit. [2] Taani kindlustusturg on väga mitmekesine ja tihedal konkurentsil põhinev. Taani Kindlustusettevõtete ja Pensionikassade Liidus oli 2007. aasta keskel registreeritud 92 liiget. Suurimateks kindlustusettevõteteks on Codan, Tryg Baltica ja Danica Pension. [2] 4.4 Kaubandus Taani jaekaubanduses tegutseb üle 31000 ettevõtte. Nendest umbes 8000 ettevõttel on aastakäive üle 5,2 miljoni EEK. Selvehallide turul on suurimateks kontsernideks Dansk Supermarked, mis opereerib jaekaubakette Bilka, Netto ja Føtex ning Coop Norden Danmark,
Ettevõtjad ja pered
Pered > kulutus
- Mastaabiefekt on rahvusvaheline, kui ühe ettevõtte tükikulud sõltuvad kogu maailma tööstuse suurusest OLIGOPOLISTLIK KONKURENTS JA MONOPOLISTLIK KONKURENTS ( MITTETÄIELIK KONKURENTS: monopolistlik konkurents, oligopol) Monopolistlik konkurents - Monopolistliku konkurentsiga on tegemist, kui turul on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast, et mingil määral eristatud toodet - Monopolistlikul konkurentsil on kolm omadust: Iga ettevõtte jaoks on nõudluskõver langev; turule on vaba juurdepääs (st. Puuduvad suured sisenemisbarjäärid); ettevõtete arv tööstusharus on suur. Eristatud tooted - tooted võivad olla horisontaalselt eristatud: võimalikult suure valiku nõudlus; sobivaima valikuvariandi nõudlus. - Toodete vertikaalse eristamise aluseks on kvaliteet: tootmisfunktsioonide erinevus tingib erineva kvaliteediga toodete erinevad hinnad.
2. Kahjulikud välismõjud – loodusreostus 3. Unifitseeritud toodang on tarbija seisukohalt puudus Monopolistlik konkurents - turuvorm, kus on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristatud toodet. Monopolistliku konkurentsiga on tegemist, kui turul on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristatud toodet, mis võivad küll teineteist asendada, aga ei ole siiski ideaalsed asenduskaubad. Monopolistlikul konkurentsil on kolm omadust: Iga ettevõtte jaoks on nõudluskõver langev. Turule on vaba juurdepääs (puuduvad sisenemisbarjäärid). Ettevõtete arv tööstusharus on suur. Monopolistlik konkurents ongi turumajanduse kõige tavapärasem konkurentsivorm. Monopolistliku konkurentsi tunnused: Turul (majandusharus) on palju ettevõtteid; Kapitali sissepääs harusse on vaba; Toode on diferentseeritud (eristatav);
Meelitavad ligi regiooni Spetsialiseeritud firmadele ligipääs spetsialiseeritud teenuseid madalamate kuludega Põhineb sotsiaalsetel väärtustel, mis Põhineb kokkulepetel tugevdavad usaldust ja vastastikuseid sidemeid Loovad nõudlust enamate sarnaste ja Võimaldab firmadel olla kaasatud vajalike võimetega firmade järele kompleksses äritegevuses Põhinevad koostööl ja konkurentsil Põhineb koostööl Kollektiivne visioon Ühised ärieesmärgid Tööhõive struktuurimuutused Eesti maakohtades põhisektorite ja perioodide lõikes: kasvutempod ja osatähtsuste muutused. Linn-maa tööstuse asukohanihe: põhjused. Ruumipiirangute hüpotees: linnas maad vähe; tootmishinna hüpotees: maal odavam toota (maa ja tööjõu hind); tootmise funktsionaalne paiknemise hüpotees: teadmismahukam ja
tagasitulekut kavandades sõja Londonis üle elanud. Aastail 1944 - 1945 mitmesugused poliitilised rühmad omakorda suhtusid võimudesse samuti kahtlustavalt. Ühes olid kõik- nii vastupanuvõitlejad kui ka poliitikud ühel meelel: vaja on plaani. Valitses suur usk valitsuse võimetesse! Kõik sõdade vahele jäänud aastakümnetel juhtunud õnnetused- pärast 1918 aastat käest lastud võimalused , 1929 aasta börsikrahhile järgnenud ülemaailmne majanduskriis, kurnav tööpuudus, vabal konkurentsil rajaneva kapitalismi põhjustatud ebavõrdsus, ebaõiglus ja ebamajanduslikus, mis tekitasid nii mõnelegi kiusatuse haarata autoritaarne võim , sammuti valitseva ülbe eliidi täielik ükskõiksus ja saamatute poliitikute ebakompetentsus näisid olevat seotud asjaoluga , et katsed korraldada ühiskonda paremini olid täielikult läbi kukkunud. Kui demokraatia taheti panna tööle ja parandada selle mainet, tuli seda planeerida. Uus ja parem plaan? Pärast 1945
Poliitilised ideoloogiad Poliitiline ideoloogia annab hinnangu kehtivale ühiskonnakorrale ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ühiskonna käsitluse. Poliitiline ideoloogia on erakonna tegevuse lähte alus ja on alati seotud võimuga. Suur Prantsuse revolutsiooni järel saab hakata rääkima vasak- ja parempoolsuse mõistest. Parem pool jäigemad Vasak pool liberaalsemad 1830-ndatel said alguse sotsialistlikud õpetused: konkurentsil ja vabal majandusel põhinev majandus tekitab liiga suurt ebavõrdust. ,,Majanduselu tuleks allutada ühiskonna huvidele." Sotsialismi õpetused jagunevad: 1) Revolutsioonilised sotsialimisõpetused taotlevad õiglase ühiskonna rajamist vägivalla teel. 2) Reformistlikud õpetused taotlevad tööliste olukorra parandamist reformide teel. Kõige olulisem oli Karl Marxi teooria ta pani aluse klassivõitluse teooriale. Ühiskonnal on 2 vastandlikku klassi ja
veetmise võimalused; • Kõrge elukvaliteet; • Maa, kinnisvara, teenuste jms. hinna ja kvaliteedi suhe. Piiravad tegurid: • Madal kohalik ostuvõime; • Vähene turustusvõime ja võrgustikud; • Nõrk kohalik teenindus; • Taristused (transport, side jne); • Väike kriitiline mass. 3. Klastrid ja võrgustikud: Klastrid: Avatud osalus/liikmelisus; Põhineb sotsiaalsetel väärtustel; Põhineb koostööl ja konkurentsil; Kollektiivne visioon. Võrgustikud: Piiratud liikmelisus; Põhineb kokkuleppel; Põhineb koostööl; Ühised ärieesmärgid. 4. Tööhõive struktuurimuutused Eesti maakohtades põhisektorite ja perioodide lõikes: kasvutempod ja osatähtsuste muutused: • Põllumajandussektori osatähtsuse ja hõivatute arvu järsk muutus; tootmise kontsentratsioon:
metsas puurinde dominant indikaatorliik- karakterliik, iseloomustab kooslust ja selle seisundit katusliik- üks rohkearvuline liik alal, mille kaitsmine tagab ka teiste liikide kaitse tugiliik- mõjutab ökosüsteemi oma hulga kohta üllatavalt palju ja hoiab koosluse struktuuri üleval looduslik kooslus- inimõjust puutumata, metsad-sood tehiskooslus- puhtalt inimese loodud nt õppeeesmärgil pool-looduslik kooslus- inimese kaasabil, niitmine-karjatamine, ei lase taimede konkurentsil tekkida ja suureneb liigirikkus. Rannaniidus-karjamaad kliimakskooslus- lõppkoosus ehk arengu lõppjärk, suktessiooni ei toimu enam, tasakaalikooslus suktsessioon-koosluste muutumine ja vahetumine loomuliku arengu käigus ökoloogiline taastamine-inimese poolt häsitatud alade taastamine , näiteks karjääride rekultiveerimine, metsa istutamine raielangile (enne jätakse säilikpuud, et elustik säiliks) vastupanuvõime ehk taluvus- ,,kaugus" kuhu kooslus tõugatakse häirega tema
kuna see aitab oluliselt kaasa õige strateegia valikule. Hinnakujunduse protsessi esimesel etapil tuleks selgeks teha hinnakujundamisele mõju avaldavad tegurid, milledest tähtsamad on : nõudlus, kulud, ostjate hoiakud, konkurentsi- keskkond, õiguslikud piirangud. Teisel etapil peaks määrama kindlaks hinnakujundamise eesmärgid. Need võivad baseeruda kasumil, käibel, sularaha sissetulekul, klientidel, konkurentsil või muudel teguritel.(Miljan, 2003) Hinnakujunduse protsessi kolmandal etapil tuleks valida sobiv hinnakujundamise meetod. Tuntumad neist on: · kuludel baseeruv hinnakujundus; · nõudlusele orienteeritud hinnakujundus · konkurentsile orienteeritud hinnakujundus Valitud meetod võimaldab hinnakujunduse protsessi neljandal etapil paika panna konkreetse hinna.(Miljan, 2003) 1 HINNA KUJUNDAMISE ETAPID Hinnakujundamist kui protsessi võib jaotada mitmesse etappi
Saab ju globaliseerunud maailmas ringi reisida, õppida teisi kultuure tundma, nendega solidaarne olema, mitte peale suruda oma maailmapilti. Sõdade ja maailmakonfliktide alguseks on tihtipeale olnud usk, religioon. Aktsepteerimatus kellegi tõekspidamiste vastu on viinud veriste lahinguteni (nt ristisõjad). Et sõja olemust mõista, ei pea tingimata teadlane olema. Lihtne talupojamõistus ütleb, et ju keegi tahab teisest üle olla. Loodusseaduski põhineb konkurentsil. Siin tuleb aga meenutada, et inimest eristab loomast eeskätt mõistus, analüüsivõime. On vaja leida kompromiss erinevate printsiipide vahel, et saaks elada teineteist segamata. Kas käibetõde ,,ela ise ja lase teistel ka elada" ei võiks olla võti õnnelikumasse, inimkonna helgemasse tulevikku? Õnn ei peitu rahas. Õnn ei peatu tänavanurgal ega ei küsi teed. Õnn ehk vahel kukub sülle ? Soovitakse ju õnne kaasagi... Ent siiski õnne tuleb otsida, õnne peab katsuma, õnne tuleb
mõistliku hinna eest. Sellisel juhul on ostja see, kes teatab müüjale, mida ta soovib ning, müüjad näevad vaeva, et pakkuda toodet, mis kõige paremini tema vajadusi rahuldaks. 5 Konkurentsipoliitika Turustruktuuri mõjutamiseks kehtestab valitsus seadused, mis ei luba tekkida monopolidel ja kõlvatul konkurentsil. Kui monopol on tekkinud võib valitsus nõuda selle lõhkumist. Sellisel juhul peab monopol jagunema väiksemateks ettevõteteks. Sellistes tööstusharudes nagu elektrienergia ja gaasi tootmine või telekommuniaktsioonid on monopol tihti juba välja kujunenud ja monopoli lõhkumine ei pruugi olla alati mõttekas. Sellisel juhul püüab valitsus kontrollida monopolide tegevust piirhindade ning lubatavate ja nõutavate tootmismahtude kehtestamisega.
tulu ringkäik 93. Clear inward ...................................................... tulusid deklareerima 94. Commercial ....................................................... reklaam 95. Commercialware ..............................................ärivara 96. Commodity .......................................................hüvis 97. Communications ..............................................sidevahendid 98. Competitive ......................................................konkurentsil põhinev 99. Complements ...................................................täiendkaubad 100. Constant-cost industry ...................................konstantsete kuludega tegevusharu 101. Consumer .......................................................tarbija 102. Consumer equilibrium ...................................tarbimise tasakaal 103. Consumer goods ............................................tarbekaubad 104. Consumer price index ...............................
Meelitavad ligi regiooni Spetsialiseeritud firmadele ligipääs madalamate kuludega spetsialiseeritud teenuseid Põhineb sotsiaalsetel Põhineb kokkulepetel väärtustel, mis tugevdavad usaldust ja vastastikuseid sidemeid Loovad nõudlust enamate Võimaldab firmadel olla kaasatud kompleksses äritegevuses sarnaste ja vajalike võimetega firmade järele Põhinevad koostööl ja Põhineb koostööl konkurentsil Kollektiivne visioon Ühised ärieesmärgid Tööhõive struktuurimuutused Eesti maakohtades põhisektorite ja perioodide lõikes: kasvutempod ja osatähtsuste muutused Põllumajandussektori osatähtsuse ja hõivatute arvu järsk muutus; tootmise kontsentratsioon: Tööstustööhõive mõõdukas vähenemine; väikeettevõtluse taasteke; Tööstustööhõive kasv maakohtades; Teenindussektori osatähtsuse kasv.
Meelitavad ligi regiooni spetsialiseeritud Spetsialiseeritud firmadele ligipääs teenuseid madalamate kuludega Põhineb sotsiaalsetel väärtustel, mis Põhineb kokkulepetel tugevdavad usaldust ja vastastikuseid sidemeid Loovad nõudlust enamate sarnaste ja Võimaldab firmadel olla kaasatud vajalike võimetega firmade järele kompleksses äritegevuses Põhinevad koostööl ja konkurentsil Põhineb koostööl Kollektiivne visioon Ühised ärieesmärgid Klastrid ja võrgustikud Tööhõive struktuurimuutused Eesti maakohtades põhisektorite ja perioodide lõikes: kasvutempod ja osatähtsuste muutused o Struktuurimuutused: Tööstustööhõive mõõdukas vähenemine; väikeettevõtluse taasteke Tööstustööhõive kasv maakohtades
Saab seda teha siis, kui on teatud tingimused täidetud: peab olema hinna kujundaja ja saab eristada tarbijaid hinnatundlikkuse alusel. Näiteks elektrihinnad erinevatele tarbijatele, öötariif ja päevane tariif; kinopiletite hinnad erinevatel kellaaegadel, bussipilet tudengitele ja täispiletid jne. Diskriminatsiooni puhul võib müüa ka erinevaid koguseid erineva hinnaga vastavalt nõudluskõverale. Vt. Joonist 7.3. 2. Monopolistlik konkurents Monopolitslikul konkurentsil on jooni nii monopolist kui ka täielikust konkurentsist. On nagu kahe vahepeal. Iseloomulik joon: palju müüjaid nagu täielikul konkurentsil, toodang diferentseeritud toodang, mida müüakse, on erinev teatud määral (näiteks erinevad pesupulbrid põhimõte sama, jällegi mingid asjad erinevad; juuksuritöökojad). Tarbijad teevad oma valiku sõltuvalt toodangust ning lisateenustest. Toodangul on lähedased asendajad võid valida teisi sarnaseid tooteid
Teatud tasemeni lisab reklaam tarbijatele informatsiooni, ning seni kuni uue teabe omandamist hinnatakse kõrgemalt kui selle reklaamiga seotud kulutusi, saab ühiskond jällegi tulu. Kui ühe toote variantide hulk seisneb suures hulgas erinevates raamatutes, riietes, toidus, saame me rääkida kasust. Kas aga selline variantide hulk on kasulik kus me saame üht ja sama toodet osta kas rohelises või kollases pakendis? Saab öelda, et konkurentsil on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Seda kas konkurentsi positiivsed omadused kaaluvad üle negatiivseid sõltub alati konkreetsest turust ja tootest. 10
Valgustus- mõtteviis, mis kujunes XVII-XVIII saj. ja millega rõhutati uut maailmakäsitlust, inimeste harimist Revolutsioon- murranguline, pöördeline periood ühiskonna ja riigi ajaloos, plahvatuslik üleminek ühelt ühiskondlik-poliitiliselt korralt teisele. Sellega kaasneb riigipööre või selle katse. Reform- ümberkorraldus, riigivõimu tehtud muudatus ühiskonnas Kapitalism- ühiskondlik-majanduslik süsteem, kus olulisim osa vabal turumajandusel ja konkurentsil Kolonialism- poliitika, mille eesmärk on laiendada riigi võimu väljapoole oma piire. Monopol- majanduses püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Urbaniseerumine- linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine Sotsialism- ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia, mis rõhutas võrdsust 2. Kes oli, mida tegi:
2001.a. väljatöötatud Pärnumaa kutsehariduse arengukavas on esitatud lahendused kutsehariduse kvaliteedi parandamiseks Pärnu linnas ja Pärnumaal. Ohud Kohalikku ettevõtlust enam mõjutavaks ohuks peavad ettevõtjad nn tootmissisenditega ehk tootmisega seotud kulutuste (energia, keskkonnanõuded) kasvu. See suurendab toodangu omahinda, mis vähendab konkurentsivõimet niigi tundlikul hinnaturul. Oluline mõju ettevõtlusele on regionaalsel konkurentsil. See ei hõlma mitte ainult Eestit, vaid omab järjest globaalsemat mõõdet. Riigi regionaalpoliitika kaudu on võimalik toetada kõiki regioone, kuid see on ebapiisav ilma kohalike omavalitsuste ja ettevõtete aktiivse tegevuseta. Pärnu linna ja regiooni üldise konkurentsivõime langedes on linnal oht jääda ilma välisinvesteeringutest. Viimastel aastatel on ettevõtjate tegevuse teinud keerulisemaks seadusandluse kiire muutumine
ettevõtted endale palju reklaami. Teatud tasemeni lisab reklaam tarbijatele informatsiooni, ning seni kuni uue teabe omandamist hinnatakse kõrgemalt kui selle reklaamiga seotud kulutusi, saab ühiskond jällegi tulu. Kui ühe toote variantide hulk seisneb suures hulgas erinevates raamatutes, riietes, toidus, saame me rääkida kasust. Kas aga selline variantide hulk on kasulik kus me saame üht ja sama toodet osta kas rohelises või kollases pakendis? Saab öelda, et konkurentsil on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Seda kas konkurentsi positiivsed omadused kaaluvad üle negatiivseid sõltub alati konkreetsest turust ja tootest. 8.4. Oligopol Täieliku konkurentsi ja monopoli mudel ei sobi kõigi turustruktuuride iseloomustamiseks. Mõnel turul domineerib väike arv suuri ettevõtteid. Sellisteks tööstusharudeks on tavapäraselt terasetööstus, autotööstus ja lennukitööstus
Mastaabiefekt on rahvuslik, kui ühe ettevõtte tükikulud sõltuvad riigi tööstuse suurusest Mastaabiefekt on rahvusvaheline, kui ühe ettevõtte tükikulud sõltuvad kogumaailma tööstuse suurusest Monopolistlik konkurents Monopolistliku konkurentsiga on tegemist, kui turul on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristatud toodet Monopolistlikul konkurentsil on kolm omadust: 1. Iga ettevõtte jaoks on nõudluskõver langev 2. Turule on vaba juurdepääs (s.t puuduvad suured sisenemisbarjäärid) 3. Ettevõtete arv tööstusharus on suur Eristatud tooted Tooted võivad olla horisontaalselt eristatud: o Võimalikult suure valiku nõudlus o Sobivaima valikuvariandi nõudlus Toodete vertikaalse eristamise aluseks on kvaliteet
arusaamade kohaselt, edukas kodanliku klassi esindaja ■ inimene-tõde-Jumal, mitte inimene-jumal-tõde 12.KARL MARX- saksa (1818-1883) ■ kapitalism- on ühiskondlik-majanduslik süsteem, mis põhineb tootmisvahendite eraomandusel. Kapitalism sai valitsevaks majandussüsteemiks 19. ja 20. sajandil tööstusrevolutsiooni tulemusel. Kapitalismis on rikkuste loomisel ja majanduse arengus olulisim osa vabal turumajandusel ja konkurentsil, riigi osa majanduse reguleerimisel on piiratud (Laissez- faire). Täiesti puhast kapitalismi praegusel ajal maailmas ei eksiteeri, tavaliselt on tegemist segasüsteemidega, kus ka riigil on osa majandusest ja varadest. ■ Marx: kapitalism kui ühiskonnakord on määratud hukkumisele, ■ marksistid: usuvad, et kapitalism ei jää püsima ja see peab lõppema töölisklassi poolt tekitatud revolutsiooniga. ■ 1848 F
**Avalikus sektoris- vastutus hajutatakse erinevate ametkondade vahel. Avaliku sektori organisatsioonide eelarvete koormuse vähendamine, mille poole on püritud mitmete traditsiooniliste avaliku sektori teenuste osutamise delegeerimisega eraõiguslikele juriidilistele isikutele. 5. Miks on avalikud teenused bürokraatlikumad kui kommertsteenused ?- Avalikus sektoris on sügavhierarhia ja tugev kontroll. Ärisektor põhineb pooltevahelisel konkurentsil. Bürokraatia on loodud selleks, et võimalikult täpselt ja ühetaoliselt tagada reeglite ja avaliku huvide täitmine. Kuidas avaldub bürokraatlikkuse positiivsus ja negatiivsus avalikus sektoris? **Bürokraatia negatiivne -bürokraatia püüd universaalsusele ja ühetaolisusele põrkub indiviidide huvide ja ühiskonna probleemide ainulaadsusele ning ettenägematutele situatsioonidele. Sõnal “bürokraatia” halvustav tähendus. Tavainimeste jooksutamine
Turumajanduses lahendatakse majanduse põhiküsimused turu vahendusel, so majapidamiste ja firmade individuaalsete otsuste alusel. Otsuseid koordineerib hinnamehhanism. Turumajanduse aluseks on valikuvabadus. Liikumapanevaks jõuks ka kasumlikkus. Indiviidid kasutavad riigi majandusressursse kõige efektiivseimal moel ning sotsiaalne heaolu on ainult kaasuv nähtus (A.Smith ja nähtamatu käe teooria). Vabaturumajandus põhineb eraomandusel, hinnasüsteemil ja konkurentsil. 5. Majandusteaduste definitsioon, jagunemine, jagunemine uurimisobjektideks Majandusteadus on sotsiaalteaduse osa, mis uurib/ kirjeldab/ analüüsib/ ennustab/ mõtestab/ seletab majandusagentide/ turuosaliste käitumist ja majandusnähtusi (hinnad, kauabavood, tehnoloogia). Teistest sotsiaalteadustest eristab majandusteadust suurem rõhuasetus mõõdetavale, rahas mõõdetavale suurusele, indiviidi ratsionaalsele valikule ja matemaatilistele meetoditele
• Sõltuvus teistest tootmisharus tegutsevatest ettevõtetest ehk nad on vastastiku sõltuvad. Konkurentsipoliitika Konkurentsi reguleerivad seadused on tänapäeval kasutuses enamikes riikides. Nende seadustega reguleeritakse turujõu kuritarvitamist nõrgemate konkurentide suhtes, tootjate vahelisi kokkuleppeid ja ettevõtete ühinemisi ning ülevõtmisi. Turustruktuuri mõjutamiseks kehtestab valitsus seadused, mis ei luba tekkida monopolidel ja kõlvatul konkurentsil. Kui monopol on tekkinud, võib valitsus nõuda selle monopoli lõhkumist. Sellisel juhul peab monopol jagunema väiksemateks ettevõteteks. Sellistes tööstusharudes nagu elektrienergia ja gaasi tootmine või telekommunikatsioonid on monopol tihti juba välja kujunenud ja monopoli lõhkumine ei pruugi olla alati mõttekas. Sellisel juhul püüab valitsus kontrollida monopolide tegevust. Ettevõte, mis
Teatud tasemeni lisab reklaam tarbijatele informatsiooni, ning seni kuni uue teabe omandamist hinnatakse kõrgemalt kui selle reklaamiga seotud kulutusi, saab ühiskond jällegi tulu. Kui ühe toote variantide hulk seisneb suures hulgas erinevates raamatutes, riietes, toidus, saame me rääkida kasust. Kas aga selline variantide hulk on kasulik kus me saame üht ja sama toodet osta kas rohelises või kollases pakendis? Saab öelda, et konkurentsil on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Seda kas konkurentsi positiivsed omadused kaaluvad üle negatiivseid sõltub alati konkreetsest turust ja tootest. 12) Selgita, kas järgnev väide on õige või vale (Põhjenda oma vastust): ,,Kui ettevõte saab küsida erinevat hinda erinevatel turgudel, küsib ta suurema elastsusega turul madalamat hinda." See väide on tõene, sest mida suurem on nõudluse hinnaelastsus seda paremini reageerib kogus hinna muutustele
Parempoolsed on jäigemad, vasakpoolsed aga liberaalsemad. XIX sajandi alguses domineeris konservatiivne ja liberaalne suund. Konservatiivid esindasid kuningavõimu, tahtsid traditsioone säilitada ning kaitsesid privileege ja absolutismi. Liberaalid esindasid valgustusaja vaateid. Kodanlus, keda esindasid liberaalid, tahtis suuremat võimu. Tööstus arenes, tööliskond suurenes, kuid tema olukord halvenes, hoolekandesüsteem puudus. 1830. aastail said alguse sotsialistlikud õpetused: konkurentsil ja vabal ettevõtlusel põhinev majandus tekitab liiga suurt ebavõrdsust. Majanduselu tuleks allutada ühiskonna huvidele. Sotsialismiõpetused jagunevad nõnda: 1) revolutsioonilised sotsialismiõpetused taotlevad õiglase ühiskonna rajamist vägivalla teel; 2) revolutsioonilised õpetused taotlevad tööliste olukorra parandamist reformide teel. Kõige olulisem oli Karl Marxi teooria. Ta pani aluse klassivõitluse teooriale: ühiskonnas
muidu tohib seda samamoodi teatud aja jooksul tasuta katsetada. 1.3 Vabavara- ehk freeware on üldse tasuta kasutamiseks. Veel mõni aeg tagasi oli näiteks populaarne veebibrauser Netscape Navigator proovivara, ent kahe konkureeriva paketi (Netscape Navigator ja Internet Explorer) sõda on viinud nende pakettide vabavaraks kuulutamisele, raha loodab näiteks Netscape saama hakata hoopis serveritarkvarast. Seega on konkurentsil tarkvaratööstuses ka omad head küljed. Vabavara autorid ei võta küll omale mingit vastutust kasutamise eest, seega eeldab selle kasutamine mõnevõrra kõrgemaid teadmisi ja vilumust arvuti kasutamises, ent priivara programmid annavad teinekord silmad ette oma väga kallistele konkurentidelegi. Nii jaos- kui vabavara on samuti litsentseeritud, vaatamata sellele et kuskilt ei paista mingit paberit kaasa tulevat. Levinuimad vabavara põhimõtted:
fiskaalne integratsioon eeldab teatud poliitilise integratsiooni olemasolu ja soovi jagada riske partnerriikidega. 28. Millised optimaalse valuutapiirkonna kriteeriumid on euroala täidetud ja millised mitte? Täidetud: Inflatsioonimäärade sarnasus Kaubaturgude integratsioon Majanduse avatus ja suurus (nii ja naa) Ei ole täidetud: Tootmistegurite mobiilsus (tööjõud, kapital) Fiskaalne ja poliitiline integratsioon 29. Euroopa rahapoliitika põhimõtted Tegutsetakse kooskõlas vabal konkurentsil põhineva avatud turumajanduse põhimõttega, soodustades ressursside efektiivset jaotumist. Operatsiooniline efektiivsus operatsioonilise raamistiku võime kanda rahapoliitiliste otsuste mõju võimalikult kiirelt ja täpselt üle lühiajalistele rahaturu intressimääradele. Euroala krediidiasutuste võrdne kohtlemine sõltumata nende suurusest või asukohast. Reeglite ja menetluste ühtlustamine tagabki selle, et kõikidel euroala krediidiasutustel on
tähe ja numbri kombinatsioon; kauba või selle pakendi eriline vorm; helimärk, näiteks tunnusmeloodia; kujundmärk; liitmärk (kujund ja sõna); hüüdlause. Kaubamärgi põhiülesandeks on toote või teenuse individualiseerimine, selle eristamine teistest pakutavatest kaupadest. Kaubamärgi uued ülesanded: kvaliteediülesanne (mõeldakse seda, et sama märgiga varustatud kaup on alati ühesuguse kvaliteediga), konkurentsiülesanne (kaubamärk on konkurentsil põhinevas süsteemis kesksel kohal), reklaamiülesanne (reklaam aitab ettevõtteil turustada väljakujunenud firmatoodangut ja ka uusi tooteid kiiremini turule tuua) ja maineväärtuse funktsioon (Goodwill) (kui kaubamärk on olnud kaua aega turul või kui see on muul viisil saanud oma sihtrühmas tuntuks, tekib sellele iseseisev väärtus). Kaubamärk on nn kohustuslik tööstusomandi õiguskaitse objekt, sest igal tootel või teenusel peab olema nimi, mille järgi seda turul eristatakse. 2
Konkurentsi määr sõltub eeskätt populatsioonitihedusest. Taimede puhul eristatakse juure- ja võsukonkurentsi, mis võivad samuti ilmenda liigisisesena või liikidevahelisena. Vastavalt konkurentsi välistamise reeglile (Gause reegel) ei saa kaks liiki püsivalt koos elada ühes ja samas ökonisis, seetõttu pole konkurentsiolukord püsiv. Toimub kas ümberkohanemine või ühe osapoole välja suremine. Darviniliku evolutsiooniteooria järgi on liikidevahelisel ja liigisisesel konkurentsil oluline roll looduslikus valikus. Gause reegel kaks liiki, millel on identne ökoloogiline niss, ei saa püsivalt koos eksisteerida. 19. Mutualism, mutualismi liigid, sümbiontse mutualismi liigid, molekulaarse lämmastiku fikseerijad, mükoriisa tüübid; Mutualism kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu. Seejuures on see neile obligatoorne üks ei saa ilma teiseta elada. Mutualismi liigid:
poolest, muidu tohib seda samamoodi teatud aja jooksul tasuta katsetada. Vabavara ehk freeware on üldse tasuta kasutamiseks. Veel mõni aeg tagasi oli näiteks populaarne veebibrauser Netscape Navigator proovivara, ent kahe konkureeriva paketi (Netscape Navigator ja Internet Explorer) sõda on viinud nende pakettide vabavaraks kuulutamisele, raha loodab näiteks Netscape saama hakata hoopis serveritarkvarast. Seega on konkurentsil tarkvaratööstuses ka omad head küljed. Vabavara autorid ei võta küll omale mingit vastutust kasutamise eest, seega eeldab selle kasutamine mõnevõrra kõrgemaid teadmisi ja vilumust arvuti kasutamises, ent priivara programmid annavad teinekord silmad ette oma väga kallistele konkurentidelegi. Nii jaos- kui vabavara on samuti litsentseeritud, vaatamata sellele et kuskilt ei paista mingit paberit kaasa tulevat. Miks kasutada legaalset tarkvara?
annaabi.ee 
