__a_ 1. Konkurentsiturul a. on palju ostjaid ja müüjaid. b. domineerivad mõned suured firmad. c. reguleerib kauplemist valitsus. d. on nii monopole kui ka oligopole. __d_ 2. Miks mõnes tootmisharus domineerivad suured firmad? a. Suured firmad on alati väikestest efektiivsemad. b. Inimesed on kaotanud usu konkurentsiturgu. c. Patendiseadusi on lihtne ignoreerida. d. Ainult suured firmad võivad endale sageli lubada soetada vajalikke tehaseid ja seadmeid. _c__ 3. Konkurents on turul tähtis, sest see a. piirab pakkumise ja nõudluse mõju. b. kõrvaldab kasumimotiivi. c. annab tootjatele põhjuse olla efektiivsem. d. loob turu, kus tootjad saavad hindu kontrollida. _d__ 4. Eesti Vabariigi valitsus a. ei mõjuta turge. b. reguleerib ettevõtlustegevuse mitmeid aspekte. c. on enamike Eesti ettevõtete omanik. d. ei tooda ise mingeid tooteid ega teenuseid. 1
10. ptk test Konkurents ja koostöö A B __H_ 1. Täielik konkurents A. Müüjaid on palju ja ükski neist ei suuda turuhinda mõjutada. __D__ 2. Monopson B. Kahe või enama firma ühinemine. __G__ 3. Oligopol C. Ainuõigus kasutada uut toodet või avastust kuni 20 aastat. __A__ 4. Hinnavõtjad D. Ühe ostjaga turg. __E__ 5. Monopolistlik E. Suur hulk ostjaid ja müüjaid tegeleb samaste toodetega. konkurents F
Selle hinnatõusu tulemusena tõusis luksuspitsade müügikäive kuus 1000 krooni võrra. Selle toodangu nõudlus on tõenäoliselt jäik. 17)Kui veel hind tõuseb,veesäästlike dussisegistite nõudlus libiseb paremale. 18)Tõenäoliselt suurendab maasikamoosi nõudlust uudis,et kahjurid on hävitanud suure osa maasikasaagist. 19)Haridusministeerium tõstis õpetajate palka.Selle tegevuse tõenäoline tulemus on see et võib tõsta konkurents õpetajate töökohtadele. 20)Kui midagi toodetakse,on alati olemas ka alternatiivkulu. 21)Tootjad soovivad tavaliselt kõrgemate hindadega rohkem müüa,kuna nende piirkulud tavaliselt tõusevad koos tootmise mahu suurenemisega. 22)Firma A suudab toota teatud toodet püsiva piirkuluga.See tähendab,et firma kogukulud Suurenevad samas mahus iga kord,kui ta suurendab oma tootmist ühe ühiku võrra. 23)Kujutage ette,et piima ja teiste jäätise koostisosade hind tõuseb järsult ning piirkulu
Turustruktuur on majandusharu jaotumine ettevõtete vahel. Turustruktuuri iseloomustamiseks kasutatakse 4 tunnust: 1) müüjate arv turul 2) müüjate pakutava hüvise omapära 3) uute müüjate võimalused turule sisenemiseks 4) müüjate võime mõjutada hinda Konkurents on ühe või mitme majandussubjekti püüdlemine eesmärgi poole, kusjuures kellegi edu piirab teiste eduvõimalusi. Turustruktuur ehk konkurentsivorm: · täielik (täiuslik) konkurents · monopolistlik konkurents · oligopol · monopol 1.Täielik konkurents Kui mingi hüviste ostjate ja müüjate arv on piisavalt suur, ei oma üksik ettevõte mingit mõju turuhinnale ehk kõik on hinnavõtjad. Hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda. Selline olukord tekib, kui üksik tootja toodab väga väikese osa turu kogutoodangust. Täieliku konkurentsi ideaalsel kujul on raske leida
- ootustest - pankade intressimääradest - maksuseadustest Eelarve Tulude ja kulude plaan. Eelarve koostamise kolm sammu: - finantseesmärkide püstitamine - tulude hindamine - kulude planeerimine Reklaamist saadav - info hindade ja uute toodete kohta kasu - suureneb müüjate vaheline konkurents - alandab hindu tarbijate jaoks - maksab kinni enamike ajakirjade ja ajalehtede kulud ning kõik eraraadiote eratelevisioonide kulud. Reklaamiga kaasnevad - reklaami tootmine on kulukas ning see tõstab ohud mõnede toodete hinda - reklaam võib panna inimesi tegema asjatuid oste
hinda. Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind. Seega on kolm võimalust: saada kasumit (keskmised kulud on madalamad kui hind); saada nullkasumit (keskmised kulud võrduvad hinnaga); saada kahjumit (keskmised kulud ületavad hinda). MAJANDUSTEADUSE ALUSED 33 8. Konkurents 8.1. Turustruktuur ja hindade kujunemine Kõik me oleme puutunud kokku olukorraga, kus keegi teine on saanud endale midagi mida ihaldasime. Selleks võib olla istekoht bussis või esikoht saja meetri jooksus. Ka kõige igapäevasemates elusituatsioonides puutume me kokku konkurentsiga. Omavahel konkureerivad nii inimesed, kui ka ettevõtjad. Tänapäeval räägitakse, et ka riigid konkureerivad omavahel. Meie eesmärgiks on vastata
indiviide oma isikliku kasu tagaajamisel nii, et tulemusena maksimeeritakse ühiskonna kasulikkus. Oma majandusteooriat luues võttis Smith üle palju füsiokraatide seisukohti, heites kõrvale käsitluse põllumajandusest kui ainsast tootlikust harust. Adam Smithi peamiseks panuseks majandusteaduse arengusse võib pidada uurimust täieliku konkurentsiga turust, kus hind hakkab pikaajaliselt võrduma tootmiskuludega. Tema käsitluse kohaselt vajab konkurents suurt hulka müüjaid, ehk ressursiomanikke, kes on teadlikud palkadest, rentidest ja kasumitest, ning tootmistegurite vaba liikumist tööstusharude vahel. Selliste tingimuste kohaselt viivad ressursiomanike isiklikud huvid lõpuks loomuliku hinna kujunemiseni. Klassikalise koolkonna teiseks silmapaistvaks teoreetikuks on David Ricardo (1772-1823), kes arendas edasi Smithi seisukohti ja süstematiseeris klassikalise majandusteaduse peamised seisukohad. Klassikalise koolkonna
5. MAJAPIDAMISTEOORIA: TARBIMISEELARVE JA KASULIKKUS 31 6. ASENDUSEFEKT JA SISSETULEKUEFEKT 38 7. INFORMATSIOONI ASÜMMEETRIA 39 8. FIRMATEOORIA 40 9. KONKURENTS 56 10. MONOPOLISTLIK KONKURENTS JA OLIGOPOL 77 1. Sissejuhatus majandusteooriasse 1.1. Ressursside piiratus Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimise, palkade ja kapitalitulude, tööpuuduse
Kõik kommentaarid