Ühiskonna areng. Industriaal. (1)

1.Mõisted.
Agraarühiskond-Ülekaalus oli suured pered,mis ühendasid mitu põlvkonda.Tegeleti kindlasti põllumajandusega.Mida rohkem leidus talus töökäsi,seda edukamalt oli võimalik ära majandada.Pere oli kokkuhoidev,üksteist aidati ja üksteise eest hoolitseti.
Industriaalühiskond-Põhi ressursiks oli masinad ,masinatööstus jne.Põhiliseks oli tagada piirangutete turumajandus .Oli massitootmine.Põhiotsustajad olid firma omanikud .Tähtsaks peeti varalist rikkust.
Postiindustriaalühiskond-ehk teenindusühiskond.Järgnes tööstusühiskonnale.Seda iseloomustab kõrgtehnoloogia massiline kasutamine.Paindlik sotsiaalne kultuur.Teenindussektoris hõivatute ülekaal.
2.Millised olid tööstusühiskonna kujunemise eeldused ja tagajärjed?
Tööstusühiskonna kujunemise eeldused olid tehnika oluline areng, see võimaldas tootmise mehhaniseerida ja siis läks kõik ladusamalt. Eelduseks oli silmaringi avardumine, hakati nägema laiemalt ja mõtlema tulevikule jne. Kaubanduse laienemine, tekkis rohkem konkurentsi ja ostjaid hakkas juurde tulema jne, tekkis tootmine. Suur eeldus oli transpordi areng. Tänu sellele kaubad liikusid, saadi sidet välis maailmaga jne. Eelduseks oli ka tsunftireeglite asendamine vaba ettevõtluse ja konkurentsiga. Kõik võisid kaubelda, ei olnud selliseid karme piiranguid.
Tagajärgedeks oli seisuslike eesõiguste kadumine. Inimesi võrdsustati rohkem. Kaubelda said kõik, tekkis konkurents kaubanduses. Oma arvamusi avaldati rohkem, millega võis saada rohkem ideid juurde kuidas muuta ühiskonda paremaks. Muutused olid ka tööstuses, enam ei olnud ainult põllumehed vaid töölised. Elustiili poolest muutus see et inimesed kolisid rohkem linna poole, kus oli võimalik siis tööd leida, kaubelda jne. Noored suundusid rohkem linna, kus saadi siis sotsiaalset abi.
3.Nimeta tööstus ja teadmusühiskonna iseloomulikke tunnuseid.
Iseloomulikuks tunnuseks on see,et teadmusühiskond ja ka tööstusühiskond muudab töö iseloomu. Iseloomulik oli ka linnaelu , teadmusühiskonnas liikus veel enam inimesi linna,seda tehti aga ka tööstuse ajal.Leibkonna mudelid muutusid,pered olid väiksemad,sest üldiselt nooremad liikusid linnadesse.Teenuste tarbimine suurenes järk-järgult.
4.Nimeta milliseid muutusi tõi kaasa ja põhjenda miks muutused toimusid 1.tööstusühiskond 2.teadmusühiskond: majanduses,tööhõives,kultuuris,hariduses,peremudelis,kihistumises.
Tööstusühiskond: Majanduses-Tööstuslik tootmine oli majanduses kõige tähtsam.Oli kindel tööaeg ja kõik pidi paigas olema,mitte ei sõltunud ilmastikust jne. Tööhõive-kui ennem oli kõige suurem tähtsus põllumajandusel siis nüüd see muutus. Vabrikutööstus muutus oluliseks. See muutus toimus kuna kaubanduse ring laienes, inimesed hakkasid rohkem tarvitama, vajadused tõusid üha enam. Kultuur-Kuna tööstusühiskonnas pere muutus väiksemaks siis hajusid ka rohkem traditsioonid ja juured. Hooliti rohkem endast ja rahast, ühesõnaga vaadati kuidas endaga hakkama saadi. Kultuuri pool rohkem hajus. Haridus -tööstusühiskonnas liikusid nooremad inimesed rohkem linna, kust oli võimalik saada ühiskonna abi.Millest arenes sotsiaalne hoolekanne.Saadi haridust jne. Peremudel -Pere muutus ses ühiskonnas väiksemaks. Kui ennem oli tähtis põllumajandus kus oli vaja palju abikäsi ja tehti koos väga palju tööd ära, siis selles ühiskonnas oli rohkem linnainimesi juba, töödati vabrikutöölistena ja väikestes peredes.Lapsed pandi kooli. Normaalne elu noh. Kihistumine -Seisuslikud eesõigused kadusid. Hakati rääkima klassiühiskonnast. IIms järel kihiühiskonnast.
Teadmusühiskond: Majanduses-Peamine rõhk oli infotehnoloogial ja kommunikatsioonivahendite arendamisel.Need muutused tekkisid, kuna üha enam liikus info, üha rohkem taheti teada, informatsioon oli väga oluline. Tööhõives-Erinevalt tööstusühiskonnaga on ses ühiskonnas töö paindlikuma ja vabama töökorraldusega.Töötajatelt oodatakse põhjalikku ettevalmistust ja põhioskusi. Kultuuris-Paindlik sotsiaalne kultuur.Massikultuur. Hariduses-Olid teadus,uurimisasutuseda jne.Üha enam hariti end,et saada tööd.Kuna tööle võeti juba inimesi kel olid olemas põhioskused. Infoühiskonnas oli üha enam vajalik haridus. Peremudelis-Linnades rohkem,töökohad linnades ja haridus linnast kättesaadav.Pered olid väiksemad,lapsed koolis ja vanemad tööl. Kihistumises-Arvatavasti klassiühiskonnas,keskklass,kõrgklass ja alamklass.
5.Iseloomusta ja põhjenda elukestvat õpet.
Inimestele on omane õppida läbi elukogemuse ja see tegevus käib läbi elu – ehk siis elukestev õppimine. Inimesed “õpivad olema” tänu kogu elu vältavale õppeprotsessile, mitte ainult sellise õppimise tagajärjel, mis õppeasutustes toimub. Tähtsustatakse kõiki õppimisvorme (kool, koolitused , huvialakoolid, iseõppimine).Mitte ainult kooliharidusest ei õpita,võimalik et isegi haridusest tähtsam on õppida omadest kogemustest.
6.Iseloomusta majandusteooriaid: A.Smith,K. Marxi ,M. Weberi ,E.Durkheimi.
A.Smith-vabaturumajandus.See võitled seisuslike pidurdavate institutsioonide vastu.Taheti siis,et inimesel oleks nii poliitilised kui ka majanduslikud õigused.Taheti et inimesel oleks õigus oma võimeid vabalt rakendada,et sellega maailm paremaks muuta.Propageeriti vabamajandust.Smithilt on ka lause ''käed vabaks,tee vabaks'' ehk siis et riik ei tohiks sekkuda majanduse toimimisse.Inimese eraomand on kaitstud ja ta tegi enda jaoks tööd,et seda veelgi suurendada.
K.Marx- Arvas et kapitalistlik tootmine on inimkonna arengule positiivne.Tema arvates tulid kõik majanduslikud pahed jms just eraomandist ja rahast.''Väärtusi ei loo inimesed,vaid töölised'' on ta öelnud.Põhiline oli siis tootmisel ja konkurentsil,vaid nii sai majandusega edasi minna vms. Marksism ja Marksism- leninism olid Marxi poolt välja töötatud.Pmst ainuõigusel põhinevad.
M.Weber-Seostas tööstusliku arengu otseselt kapitalistliku tootmisega.Kapitalismi ajal muutus juhtmõtteks rikkuse kogumine,enesedistsipliin ja ratsionaalsus .Kapitalistid ei nautinud töötulemust vaid paigutab selle uude tootmisesse, et jõukust suurendada.
E.Durkheimi-Tema meelest oli tööjaotus sotsiaalse solidaarsuse säilitamiseks.Ta andis mõista, et tööstusühiskonnas on oht, et kõik hajub nagu see ka oli. Andis mõista,et kuna kiriks ja pere ja naabruskond kaotasid oma rolli siis võib enesetappude arv kasvada sest vaimne tugi puudub.
7.Iseloomusta ja võrdle modernset ja postmodernset ühiskonda,millised võivad olla kujunemise põhjused,tagajärjed,positiivsed negatiivsed küljed.
Modernsus ja postmodernsus on nagu vastandid. Moderne ühiskond tugines kapitalismile ja tööstuslikule tootmisele.See oli väga hästi organiseeritud.Valitses bürokraatia,jaotumine oli klassideks.Sel ajastul arenes ühiskond väga kiiresti:jõukus kasvas,tõusis turvalisus ja heaolu.Hinnati kõike mis on uus ja kaasaegne.Inimesed näevad rohkem tulevikku ja pingutavad selle nimel,teevad tööd,koostöö peab olema väga hea.Ses ühiskonnas on tihe suhtlemisvõrgustik kuid suhted on väga pinnapealsed.Positiivne on see,et areng oli tõesti väga kiire.Tehti kõik et tulevik paremaks muuta.Negatiivne on see,et kõik traditsioonid ja sidemed omadega hajusid.Suheldi pinnapealselt,tööd väärtustati mingis mõttes liiga üle.Raha taheti rohkem kui ntks oma perega olla.
Postmoderne ühiskond-põhitunnus on kultuuriline pessimism.Postmodernistid on kriitilised ja pessimistlikud pmst kõige suhtes.Inimesed ja nende maitsed on niivõrd erinevad,et ses ühiskonnas ei saagi ühtseid väärtusi olemas olla.Ses ühiskonnas võima hajub,suhete muutumine on nii ebapüsiv ja kiire.Kõigil on oma maitse.Klassikuuluvus justkui kaob,see ei mõjuta inimeste käitumist ja tulevikku.Tööturg muutub sel ühiskonnas paindlikumaks.Võimalik, et see tekkis kuna nähti et koguaeg tehti majandusest ja teaduses ja igal pool samu vigu,ehk ei suudetud vb midagi väga parandada siis muututi pessimistlikumaks,võeti kõike vabamalt ja kõigil tekkis oma arvamus.Mingismõttes on see isegi hea,inimesed on erinevad,rohkem ideid anti välja iga ühe poolt.Tänu sellele võis saada ju asja parandada.Samas oli see ka negatiivne,sest tekkisid lahkarvamused,tülid jne.