50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
alliklaura
Õppematerjali autor
8 Kommunismi voolud Kommunism on aja jooksul omandanud mitmeid eri vorme, mis konkretiseerivad, sageli aga ka hälbivad teatud määral algsest õpetusest, näiteks on mitmelpool tekkinud rahvuskommunism, mis teoorias peaks olema kommunismi internatsionalistlikule põhimõttele risti vastupidine. Suuremad kommunismi voolud on: Eurokommunism Leninism Maoism Stalinism Trotskism 9
8 Kommunismi voolud Kommunism on aja jooksul omandanud mitmeid eri vorme, mis konkretiseerivad, sageli aga ka hälbivad teatud määral algsest õpetusest, näiteks on mitmelpool tekkinud rahvuskommunism, mis teoorias peaks olema kommunismi internatsionalistlikule põhimõttele risti vastupidine. Suuremad kommunismi voolud on: Eurokommunism Leninism Maoism Stalinism Trotskism 9
muuseumideni. Kommunismi kordasaadetu on aga maailmas enamjaolt käsitlemata ja teadvustamata. Prantsuse ajaloolase Stéphane Courtois' hinnangul ulatub kommunismiohvrite arv aga vähemalt 100 miljonini, sealhulgas Hiinas 65 miljonit ja Nõukogu Liidus 20 miljonit. Kuid need arvud on mitme ajaloolase meelest tagasihoidlikud, üha tugevamalt räägitakse pigem 200 miljonist hukkunust. Samal ajal on Hiina arhiivid siiani suletud. Stalinism Algselt tähendas stalinism 1920. aastatel Jossif Stalin poolt juhitud enamust Üleliidulises Kommunistlikus Parteis. Võitluses Lenini poliitilise ja teoreetilise pärandi tõlgendamise pärast vastandus see trotskismile. Stalini sõnul oli stalinism leninism eriti energiline kaitsmine. Stalini 55. sünnipäeva ajal 1934 tõstis Karl Radeki artikkel Stalini ideed ja poliitika iseseisvaks saavutuseks. Tekkis väljend ,,marksism-leninism-stalinism". Stalinismi
Kommunismi rakendamine Eestis Kommunism või kommunistlik ühiskonnakorraldus kui teoreetiline sotsiaalne ja majanduslik süsteem on egalitaarse ühiskonna tüüp, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kuulsaim kommunistliku ühiskonna põhimõte on: Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. Kommunism kui ideoloogia või teooria on vaadete, seisukohtade, ideede süsteem või maailmavaade, mis toetab ja põhjendab kommunistiku ühiskonnakorralduse loomist ning arendab selle loomise ideid. 1940. aastal okupeeris NSV Liit Eesti Vabariigi, nad tahtsid näidata, et nad on head inimesed ja neid tasub usaldada, Nad andsid vaestele inimestele maad ja nad saidki poolehoidu. 1941.- 1944. aastani toimus Saksamaa okupatsioon ja peale seda tulid venelased tagasi. Teine okupatsio
ettevõtted said õiguse taastegutseda • Enamik majandusest jäi riigi kontrolli alla Majandus • Venemaa majandus hakkas taastuma, kuigi ebaühtlaselt – teistest kiiremini arenes põllumajandus. • NEP ei sobinud kokku aga kommunismi ideoloogiaga ja esimesel võimalusel loodeti see likvideerida. Stalini võimuletulek • 1924 algul suri Lenin, kes soovitas oma järglaseks Lev Trotskit. • Esile tõusis aga partei peasekretäri kohalt Jossif Stalin. • Stalin kehtestas kontrolli kompartei liikmete üle, tagades selle juhtivates organites endale meelepärase enamuse. Stalini võimuletulek • Stalini alahindamise tõttu sai tal võimalikuks vastased omavahel tülli keerata. • Liitudes ühe või teise võitleva tiivaga tõrjus Stalin tugevamad konkurendid eemale. • Stalini ainus eesmärk oli saavutada võim, selle nimel oli ta võimeline oma seisukohti muutma vastavalt vajadusele.
neilt võeti ära kogu vara ning küüditati sunnitöölaagritesse või koos perekondadega pagendusse Siberisse. 1932. aasta augustis anti välja dekreet, mis nägi ette surmanuhtluse või kümneaastase sunnitöölaagri igasuguse sotsialistliku omandi varguse või lõhkumise eest (sh kas või üksikud viljakõrred, mida nälgivad talupojad põldudelt ellu jäämiseks näppasid). Talupoegade vastuseisu murdmiseks Ukrainas, Põhja-Kaukaasias ja Kasahstanis kutsus Stalin neil aladel 1932-33 esile kunstliku näljahäda, milles hukkus ligikaudu 6-7 miljonit inimest. Suure Terrori haripunktis anti välja "kvoodid", mis näitasid, kui suur protsent mingi piirkonna elanikest tuleb maha lasta või laagritesse saata. 2. juunil 1937 määrati kindlaks, et Moskva linnas ja oblastis tuleb represseerida 35 000 inimest, kellest 5000 kuulus mahalaskmisele. Juulis varustati iga regioon isikute normarvuga, kelle hulgast 70 000 pidi ilma kohtuotsuseta hukatama.
KORDAMINE ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUSEKS ÜHISKOND suurte inimhulkade kooselu - ühiskondlik e sotsiaalne - mitteühiskondlik e asotsiaalne ÜHISKOND JA SELLE ARENG SOTSIAALSED SUHTED JA INSTITUTSIOONID Rahvastik Bioloogilised erinevused: sugu, vanus, rass, võimed, seksuaalne orientatsioon, rahvus Sotsiaalsed erinevused: haridus, jõukus, maailmavaade, väärtushinnangud, perekondlik staatus Elatusallikad: palk, toetused, pension, aktsiad, pärandus, laen SOTSIAALNE KIHISTUMINE E STRATIFIKATSIOON inimeste jagamine rühmadesse. HARIDUS SOTSIAAL-MAJANDUSLIKU STAATUSE TEGURINA 2006. aasta ametlike uuringute alusel on kõrgharidusega inimestel keskmine sissetulek leibkonnaliikme kohta kõige kõrgem. Eestis on kohustuslik omandada põhiharidus. Hariduse määratlemiseks on kolm astet: alg-/põhiharidus, keskharidus ja kõrgharidus. SOTSIAALNE MOBIILSUS inimeste või inimrühmade liikumine ühest ühiskonna
Eesti ajalugu: eksami teemad 20122013 1. Esimene Vene revolutsioon (19051907). Peamised sündmused ja tähtsus. Parteid. 1.1 Esimene Vene revolutsioon (1905-1907). Peamised sündmused ja tähtsus · 1905. aastaks olid sotsiaalsed ja rahvuslikud vastuolud Vene impeeriumis teravnenud äärmuseni. Olulist osa etendas seal Venemaa lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas. · 9. Jaanuaril 1905toimus Peterburis Verine pühapäev, millele Tallinnas järgnes üldstreik. Rahutused levisid ka teistesse linnadesse. · Tõnissoni juhtimisel toimus Tallinnas töölisesindajate koosolek. Tema soovitas rohkem hoolitseda Eesti edenemise eest ning mitte toppida oma nina suure Venemaa asjadesse. Revolutsiooniline rahutus kasvas, jätkusid streigid nii linnas kui maal. · 14. oktoobril 1905 ühines Eesti ülevenemaalise üldstreigiga ja Tallinnas läks võim praktiliselt tööliste kätte. · 16. oktoobril 1905 avas sõjavägi kuberneri käsul Uuele turule
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid