Eesti majanduse areng (2)

Eesti majanduse arenguvõimalused 2007-08; tulevikuperspektiivid
[slaid1]
Viimasel ajal on nii maailma- kui ka Eesti majanduses toimunud suuri muutusi, on avaldatud ka mitmeid tulevikuvisioone ning prognoose. Ühed tumedamates toonides kui teised. Meie tänane kava põhineb Eesti panga 2008. aasta alguse majndusprognoosil, see tundus meie jaoks üks realistlikumaid. Vaatamiseks esitame mitmesuguseid graafikuid majanduse eri harude võimalike liikumissuundade kohta.
[slaid2]
VIIMASED AASTAD, MAAILMAMAJNDUS
Eesti majandus kasvas aastatel 2004- 2007 väga kiiresti – reaalmahus üle veerandi ning nominaalmahus peaaegu kahe kolmandiku võrra. See saavutati väga kõrgete riskide võtmise hinnaga. Nüüd on osa riske realiseerumas, mistõttu majanduskasv pöördus eelmisel aastal languseks ning järgnevate aastate kasvuväljavaate suhtes on ebakindlus suurenenud.
Antud joonisel on näha välisriikide majanduskasvu prognoosi.
Väliskeskkond muutus 2007. aasta teise poole jooksul Eesti majanduse jaoks ebasoodsamaks . Olukord maailma finantsturgudel püsib ärev ning usaldus finantsvahendajate vahel on endiselt nõrk. USAst alguse saanud kriis on jõudsalt laienenud ka Euroopasse, kus raskustesse on sattunud nimekad finantsasutused ning finantssektori probleemide edasikandumisest reaalmajandusse on hakanud ilmnema üha selgemaid märke. Väliskeskkonnast lähtuv hinnasurve taandub järkjärgult, kuid maailmamajanduse jahtumise tõttu pakub nõudlus majanduskasvule sellegipoolest vähe tuge. Uue kasvutsükli algust ja olukorra leevenemist võib oodata alles prognoosiperioodi lõpul. (ehk Eesti Panga prognoosi järgi 2010. aastal)
[slaid3]
Järgmisel slaidil näeme sisnõudluse reaalkasvu kujutavat graafikut .
EESTI
Eesti majanduskasv vähenes 2006- 2007. aastal ning 2008. aasta II kvartalis kahanes SKP aasta arvestuses 1,1%. 2008. aasta esimesel poolel panustasid SKP reaalkasvu nii põllumajandus, kalandus kui ka hotellid ja restoranid, kuid vähenesid kõigi varem majanduskasvu toetanud tegevusalade ehk ehituse, finantsvahenduse, töötleva tööstuse ja kaubanduse osakaalud. Järgmistel aastatel oodatakse Euroopa Liidu fondide intensiivsemat kasutamist ning valitsussektori investeeringute jätkumist, mis aitaksid majandustsükli madalseisu tasandada ja toetaksid pikaajalist majanduslikku sarnastumist.
[slaid4]
Näha oleval graafikul on võrreldud Eesti Panga kevad- ja sügisprognoosi
Suurema osa 2007. aasta Eesti Panga kevadprognoosis nimetatud riskide realiseerumise tulemusena on Eesti majandusareng järginud pigem kevadprognoosi lisa- kui põhistsenaariumi. Sügisprognoosi kohaselt kahaneb Eesti majandus nii 2008. kui ka 2009. aastal ning kasv taastub alles aastal 2010. Aastatel 2005–2007 võimendas majanduskasvu laenamisel põhinev nõudlus, mille käigus liikusid ressursid suuresti sisenõudluse teenindamisse.
[slaid5]
Siinkohal on sobilik tutvustada Eesti Panga majandusprognoosi lisastsenaariumit.
Nii Eesti kui ka maailma majanduses valitseb märkimisväärselt suur ebakindlus ning mitte üksnes keskmises perspektiivis, vaid ka lähiaja arengu suhtes. Maailma finants - ja toormeturud on praegu väga heitlikud, kusjuures heitlikkuse mõju ja ulatust on selle uudsuse tõttu raske hinnata. Viimase aja sündmused lisavad järjest enam kaalu arvamusele, et finants- ja toormeturgudelt tulenev ebakindlus jätab tugeva jälje ka reaalsektori lähiaastate arengule. Selle ebakindluse pärast on majanduskasvu ootusi 2007.- 2008. aastal tublisti pessimistlikumaks korrigeeritud.
Antud slaidil võib näha Eesti sisemajanduse koguprodukti kasvu prognoosi.
Eesti majandus eemaldus laenubuumi aastatel tasakaalus arengu rajalt , kui mitmed näitajad kaldusid kõrvale oma senistest trendidest. Nüüd on osa neist näitajatest tavapärasele tasemele tagasi pöördumas ning korrektsiooni ulatuse ja kiiruse suhtes valitseb suur ebakindlus. Usutavasti viib korrektsioon osa näitajaid mõneks ajaks ka senisest allapoole. Ei saa välistada, et tavapärastest trendidest kõrvalekaldumise tulemusel muutub ka edasiste kuju. Eesti jaoks on ebasoodne, et negatiivne sisemajanduse areng langeb kokku väliskeskkonna madalseisuga.
[slaid6]
Eesti Panga sügisprognoosi põhistsenaariumi järgi sisenõudlus väheneb; välistada ei saa ka väga tugevat tagasilööki. Kuna selliseid majanduskasvu järsu kohandumise stsenaariume on käsitletud varasemates prognoosides, siis sügisprognoosis neid uuesti kordama ei hakata. Kevadega võrreldes on järsult kasvanud väliskapitali kaasamisega seotud risk, kuid selle suurust ei ole paraku võimalik määratleda.
Graafikul on näha SKP reaalkasvu ning inflatsiooni prognoosi. Märgitud on nii Eesti Panga majandusprognoosi põhi- kui ka lisastsenaarium.
Erinevate prognooside põhjal taastub maailmamajanduse kasv aasta jooksul. Samas ei saa välistada, et praegused probleemid kujunevad pikemaks seisakuks, nii on väitnud ka mitmed majandusspetsialistid. Riskiteguriks on rahvusvahelise finantssüsteemi vastu puuduv usaldus ja finantssurutise levimine uutesse piirkondadesse. Samuti peab maailmamajandus saama üle viimastel aastatel tekkinud tasakaalustamatusest.
[slaid7]
Globaalne majandussurutis tähendab Eesti jaoks eelkõige nõrgemat välisnõudlust, kuid usalduskriis finantssüsteemis võib oluliselt mõjutada ka säästude liikumist nii riikide ja piirkondade vahel kui ka maailmamajanduses tervikuna. Sellest tulenevalt võib Eestil tekkida raskusi väliskapitali kaasamisel, mis kindlasti pärsib meie arengut.
Sellel slaidil on võrreldud tarbijahindade aastakasvu Eestis ja euroalal.
Vaatamata maailmamajanduses valitsevale segadusele on Eestil võimalik läbida süvenev globaalne majanduskriis tõsisemate tagasilöökideta. Selleks tuleb jätkata ja tugevdada avatusel, vabal konkurentsil ja hästi reguleeritud turumajandusel põhinevat poliitikat. Rohkem kui kunagi varem on vaja ettevõtete ja kogu majanduse valmisolekut seniste plaanide kohandamiseks uute olude ja muutuva nõudlusega. Hindade ja tootmiskulude kohandumine - eelkõige eelmistel aastatel ülekuumenenud ning sisenõudlusele suunatud majandusharudes - hoiab Eesti konkurentsivõimelisena ka praeguses olukorras. See on omakorda eelduseks tootlikkuse uuele
tõusule ning investeeringute ja majanduskasvu taastumisele 2009. aasta lõpul ja 2010. aasta esimesel poolel. Rahvamajanduse tasemel on riigi peamine ülesanne tagada stabiilne makromajanduskeskkond ning aidata kaasa investorite usalduse taastamisele.
MEIE ARVAMUS
Nii Eesti- kui ka maailma majanduses on hetkel raske aeg, mõõna- ning langusperiood. Meie arvame, et targalt majandades ning üksteist abistades on võimalik see üle elada.