Majandussüsteemid, maksusüsteemid, Euroopa Liit (0)

Majandus
Majandus – inimtegevus, mille eesmärk on toota kaupu ja teenuseid ühiskonna ära elamiseks.
Jaguneb mikro - ja makromajandus.
Põhineb tootmisteguritel:

• Loodusressurss – maa, loodus- ja maavarad , kliima
  
• Kapital – reaalkapital (kättesaadavad vahendid, mis võimaldavad toota), finantskapital (raha, väärtpaberid )
  
• Inimressurss
  
• Ettevõtlikkus
  

3 küsimust:

• Mida toota?
  
• Kuidas toota?
  
• Kellele toota?
  

Majandussüsteemid :

• Tava- e naturaalmajandus – inimene vastab ise 3’le majandusküsimusele ja toodab kõik vajaliku ise endale. Läheb vaja palju inimressurssi. Vähene effektiivsus .
  
• Käsu- e plaanimajandus – tootmistegurid (ka inimesed) peavad olema riigiomandis või käsutuses . Majandusküsimustele vastab riik. Toimib tavaliselt diktatuurirežiimides. Kui riik kõike otsustab, kaob ära inimese ettevõtlikkus.
  
• Vabaturumajandus – põhineb kontseptsioonil „ nõudlus – pakkumine“. Põhineb konkurentsil ja ideel, et kui kõik saavad majanduses osaleda, jõuame parema lahenduseni ja optimaalsema tulemuseni. Peab arvestama turutõket, mis sõltub tootest/teenusest.
  
• Segamajandus – eraettevõtluse kõrval eksisteerib ka riigi otsustamine.
  

Riiklik maks vs kohalik maks: kohaliku maksu kehtestab KOV, riikliku riik.
Riiklikud maksud :

• Tulumaks 20%
  
• Sotsiaalmaks 33% (20% pension , 13% haigekassa)
  
• Käibemaks 20%
  
• Maamaks erandid
  
• Hasartmängumaks toetab kultuuri, sporti
  
• Tollimaks EL-väliste toodete sissetoomisel
  
• Aktsiis
  

Kohalikud maksud :

• Reklaamimaks
  
• Teede ja tänavate sulgemise maks
  
• Mootorsõidukimaks
  
• Lõbustusmaks
  
• Parkimistasu
  
• Loomapidamismaks
  

Jagunevad otsesteks ja kaudseteks maksudeks .
Otsesed: - arvestatakse teenitud tulult protsendina

• Tulumaks
  

Kaudne: - arvestatakse toodete/teenuste hinna sees

• Käibemaks
  

Tulumaks

• Proportsionaalne – nt 20%
  
• Astmeline – jaguneb progressiivseks ja regressiivseks.
  

Väliskaubandusbilanss

• Kaubandusbilanss – ekspordi/impordi suhe
  

Avatud vs suletud majadus .
Eesmärk on parandada kohalike ettevõtete konkuretsivõimet väljaspool.
Välismajanduspoliitika vahendid:

• Tollimaks – imporditavate kaupade maksustamine
  
• Kvoot – mahupiirang, mis on seatud imporditavatele kaupadele
  
• Standardid – nõuded imporditavatele kaupadele
  
• Embargo – kauplemiskeeld (riigi v tootegrupiga)
  
• Subsiidium – võivad esineda siseturul v ekspordi puhul. Nt riik maksab peale, kui kohalik ettevõte ekspordib.
  
• Dumping – alla omahinna müümine
  
• Eksporditõke – seada piiranguid väljaveetavatele kaupadele
  

4 majandusliku koostöö vormi:

• Vabakaubandus piirkond – riigid kaotavad omavahel kaubandustõkked (tollimaksud, kvoodid jne).
  
• Tolliliit – vabakaubanduspiirkond + kolmandate riikidega kehtivad ühtsed piirangud.
  
• Ühisturg – liikmesriikide vahel tootmistegurite vaba liikumine + hõlmab vabakaubanduspiirkonda ja tolliliitu
  
• Majandusühendus – hõlmab endas eelnevaid
  

Avatud majandus: tehakse koostööd teiste riikidega
Suletud majandus: ei tehta koostööd teiste riikidega
Tööhõivepoliitika – kirjeldab seda, kuidas on hõivatud inimesed tööga. Jaguneb töövõtjateks, -andjateks.
Tööandjad soovivad saada võimalikult kvaliteetset tööjõudu võimalikult odavalt, võimalikult palju. Tööandjate, -võtjate huvid on erinevad.
Riigi eesmärk on tagada võimalik suur hõive elanikkonnale.
Tööealine elanikkond hõlmab kõiki inimesi 15-74. See jaguneb kaheks:

• majanduslikult aktiivne rahvastik e tööjõud (soovivad ja on võimelised tööd tegema)
  
• majanduslikult passiivne rahvastik
  

Aktiivse rahvastiku hulk on riigile oluline indikaator .
Heitunud – kuuluvad passiivse rahvastiku alla; neil ei ole tahtmist töötada, nad on olnud ilma tööta pikemat aega.
2 tüüpi tööhõivepoliitikat:

• passiivne – riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega
  
• aktiivne – riik tegeleb tööpuuduse ennetamisega
  

Töökindlustus maksed – 1.6%
Euroopa Liit
ülesanded:

• esindada EL riike rahvusvaheliselt ja arendada ühtset välis- ja kaitsepoliitikat
  

institutsioonid :

• EL parlament - liikmed valitakse EL kodanike poolt; see on EL seadusandlik organ, kuid puudub seadusandlik initsiatiiv. Nende seadusandlik võib on jagatud ministrite nõukoguga, kellega koos võtavad nad vastu õigusakte. Lisaks sellele teostavad järelvalvet täidesaatva võimu üle ning võtavad vastu EL eelarve.
  
• Euroopa komisjon - 28 volinikku, kes esindavad EL kui terviku huve. Peamine seadusandlik initsiatiiviga organ. Tegeleb eelarve haldamisega, õiguslike aktide järelvalve ja täideviimisega EL'is.
  
• EL nõukogu e ministrite nõukogu - esindab EL kui tervikut ja liikmesriike. Sellel on kaasotsustus põhimõte õigusaktide vastuvõtmisel tehakse koostööd EL parlamendiga.
  
• Euroopa Ülemkogu - koondab endas liikmesriikide peaministreid ja riigipäid. Pannakse paika EL sihid, suunad.
  

Igal liikmesriigil toimuvad asjad erinevat, erineva kiirusega. Seda oleks ühe mehhanismina tööle panna keeruline - näiteks seaduste elluviimine võtab sigakaua aega. See oleks halb, aga me tahaks, et asjad kiiresti liiguks. Kreeka on laiskur ja virk Saksamaa peab ilgelt kannatama ja maksma selle tõttu valusalt.