Tema ideed on introspektiivsed. Kirjutades asjadest ja nende kohta käivast kirjutab ta ka endast. Kaupmeeste kroonikad ja päevaraamatud – keskaegne autobiograafia. Keskajal oli endast rääkimine ??? Hull on ideaalsest keskaja kirjandusest välja tõrjutud. Muid hulle kui pühakud ei ole, nemadki on vabastatud süsteemi lõhkuvast funktsioonist. Naeru kätte suremine, nagu Luigi Pulci romaanis, on seotud uue korra tekkimisega kaoses. Karnevali kehast võib rääkida kui kollektiivsest dionüüsia kehast ja kiriklikust kui kollektiivsest apolloonia kehast. „Don Quijote“ komöödia või mitte? Tema maailm on kõrvale kaldunud oma banaalsustega. D.Q. elab valel ajal vales kohas. Erinevad normid põrkuvad, selles peitub Cervante'i geniaalsus. Erasmus „Encomium Moriae“ („Narruse kiituseks“). Teekonnal kirjutatud, viide kiitusele Thomas Moriusele. Shakespeare'i „Tormi“ peetakse renessanssi kriisi parimaks väljenduseks.
Jung alustas Freudi toetades. Jungi assotsiatsioonide uuringud ja kompleksiteooria toetasid Freudi väljatõrjumisteooriat. Peatselt hakkab Jung Freudi seksuaalteooria fundamentaalsust kritiseerima. Jungi huvitab enam erinevate kultuuride võrdlemine. Jungi ei huvita üksikisik js seks, vaid ideed, nende tagapõhi. 1912. a. pakub Jung välja libiidokontseptsiooni, millega lööb Freudist lahku, iha ja vaimsed häired on Jungi arvates põhjustatud kollektiivsest alateadvusest. Jungi koolkond vastandab end psühhoanalüüsile, nimetades oma distsipliini analüütiliseks psühholoogiaks. Jungi nägemus on alateadvusel ebaisikuline, universaalne, kollektiivne aluspõhi: PERSONA e. MINA ÜHISKOND e. ISIKSUSLIK ALATEADVUS MASK KOLLEKTIIVNE ALATEADVUS I Maailmasõja ajal töötab Jung välja nn. inimloomusele üldomase individuatsiooni e. isenemise e.
emotsionaalne. ,,Arukas muusikaõpetaja leiab pakutava muusikalise materjali käsitlusele ja emotsionaalsele musitseerimisele kindlasti sobiva tasakaalu." Muusikal kui esteetilise kasvatuse vahendil on suur tähtsus noorte moraalsel ning vaimsel kasvatamisel. Sellest tulenevalt peab kooli muusikaline kasvatus taotlema seda, et lastel tekiks huvi ja armastus muusika vastu, et areneksid nende loomupärased muusikalised eeldused ja et musitseerimise teel rikastuks nende tundeelu. Osavõtt kollektiivsest musitseerimisest (koor, ansambel, orkester), ühine muusika kuulamine, kuuldud teoste arutelu ja muu seesugune aitab tublisti kaasa õpilase vaimse palge kujundamisele. Tähtsaimat osa muusikalises kasvatuses etendab kahtkemata õpetaja isik. Et õpetaja saaks palju korda saata, peab see olema hea laululise, muusikalise ja muusikapedagoogilise ettevalmistusega ning seejuures ka muude soodsate inimlike ja pedagoogiliste omadustega isiksus.
Erakorraline seisukord • Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu puhul võib Riigikogu Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse ettepanekul oma koosseisu häälteenamusega välja kuulutada erakorralise seisukorra kogu riigis, kuid kõige kauem kolmeks kuuks (PS §129) • Eesti põhiseaduslikku korda ähvardav oht võib tuleneda: 1) Eesti põhiseadusliku korra vägivaldse kukutamise katsest; 2) terroristlikust tegevusest; 3) vägivallaga seotud kollektiivsest surveaktsioonist; 4) ulatuslikust vägivallaga seotud isikugruppide vahelisest konfliktist; 5) Eesti Vabariigi mõne paikkonna vägivaldsest isoleerimisest; 6) vägivallaga seotud pikaajalistest massilistest korratustest (ErSS § 3) Põhiõiguste piiramine erakorralise või sõjaseisukorra ajal (PS §130) • Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides seadusega ettenähtud juhtudel ja korras piirata isikute õigusi
Nende erinevate programmide ja organisatsioonide tegevuses osalemise eest vastutavad teised Eesti ministeeriumid ja ametkonnad. Mõned neist organisatsioonidest - näiteks Ülemaailmne Postiorganisatsioon UPU (asutatud 1874) ja Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (International Labour Organization - ILO, asutatud 1919) on märksa vanemad kui ÜRO ise. ÜROsse kuulumisel on tähtsaimaks põhjuseks kahtlemata osasaamine ülemaailmsest kollektiivsest julgeolekust, milleks antud organisatsioon loodud ongi. ÜRO on ainuke rahvusvaheline organisatsioon, mille liikmed on põhikirja alusel volitanud organisatsiooni tagama rahvusvahelist julgeolekut kõikides maailma piirkondades kõigil võimalikel tasanditel. Nii aitab ÜRO kindlustada kõikide oma liikmesriikide julgeolekut, mis kuulub otseselt ÜRO Julgeolekunõukogu pädevusse. ÜRO raames toimub pidevalt mitmete erinevate rahvusvaheliste konventsioonide ning lepete
Grupis loovutavad isendid vabatahtlikult infot selle kohta teiste kasuks altruism Evolutsiooniliselt raskesti põhjendatav idee, seetõttu on seda laiendatud kui info varastamine Varastamist talutakse, kuna grupieluviis on mõnel muul moel edukatele isenditele kasulik ja hiljem tasutakse neile info loovutamisega Mesilaste tants Kollektiivse jahi võimalus Üheskoos saab pidada jahti suurtele ja kiiretele saakloomadele Kõige rohkem võidab kollektiivsest jahist grupi liider Taastuva ressursi ökonoomne kasutus Toitumiskohta tuleks külastada perioodiliselt teatud ajavahemike järel Tähtis on kõigi indiviidide ühesugune käitumine, sest muidu läheb võistluseks ning optimaalset toiteväärtust ei saavutaks taastuv toiteallikas kunagi Ebaratsionaalse kasutamise vastu on kaks meetodit: kaitsta individuaalseid territooriume konkurentide eest ja karjamaaline toitumine Grupieluviisi hind Vaenlastega seotud hind: suured
seletamiseks. Hüpnoos oli sellel hetkel kultuuri osa, millest kasvas välja Freudi psühhoanalüüs ning samuti suhtumine massi. Gustave Le Bon uuris inimeste käitumist hulga liikmeina. Le Bon tuvastas, et kui koos on anonüümsust tagav hulk inimesi, kaob nende võime tsiviliseeritult mõelda. Rahvahulk on vastuvõtlik, impulsiivne ja infantiilne. Hulk ei ole kunagi arutlev ega kahtlev, hulga tunded on alati liialdatud. Seega massis olles kaotab inimene oma individuaalsuse ja omandab tüki "kollektiivsest hingest", mis on intellektuaalselt madalam inimese enda vaimsest tasemest. Massi tähelepanu hajub, ta muutub vähem kriitiliseks. Sugereeritavus suureneb, tekib õpitud abitus. Ühtesulamine kollektiivi vaimuga on võrreldav hüpnootilise regressiooniga, mis viib inimese tagasi hingeseisundisse, mis oli omane eelajaloolisele seisundile. Tänu sellele vaimsele taandarengule saavutab juht masside üle samasuguse võimu nagu hüpnotisöör omab absoluutset kontrolli hüpnotiseeritava üle
aastast Ministrite Nõukogu) esimees, kaitse rahvakomissar, NSV Liidu relvajõudude kõrgem ülemjuhataja ja sõja ajal Riikliku Kaitsekomitee esimees. Inimesena oli Stalin väga umbusklik ja ta otsis pidevalt vaenlasi, tema võimuga kaasnes julmus. Stalini-aegset Nõukogude Liitu on nimetatud rahvaste kalmistuks. Tegemist oli totalitaarse riigigda, mida iseloomustas üksikisiku piiramatu võim ja kommunistliku partei diktatuur. Stalin loobus kollektiivsest juhtimisest ega arvestanud rahvaga ning tema ajal ei peetud kinni ka seadusandlusest. Toimus inimeste pidev jälitamine, küüditamine, repressioonid. Iseloomulik oli ebaobjektiivse info avaldamine ja elanikkonna vaadete pidev mõjutamine. Stalinismiga seoses kaotasid miljonid elud oma mõtte ja hinna. Surm oli saanud inimese ja võimu probleemide universaalseks lahenduseks. Veriseid etendusi kasutati päris edukalt, kombati piire terrori ja genotsiidi vahel
intervjueerida vajalikke inimesi ja kas intervjueeritavate valik on optimaalne Rühmaintervjuu Lähtekohaks osalejate rühmas toimimine ja teineteise mõjutamine (eri arvamused, ka vaidlused, ühisele seisukohale jõudmine või ka mitte) Soovime saada erinevaid arvamusi (mille eesmärgiks võib ka olla näit. ankeedi koostamine) Palju kasutatud marketingiuuringutes, sest ei olda huvitatud mitte üksiku persooni arvamusest, vaid kollektiivsest arvamusest Rühmaintervjuu alaliigid Paariintervjuu (intervjueeritakse kaht inimest, näit. abielupaari) Fookusgrupi intervjuu (focus group interview) Telefoniintervjuud Kasutatakse eriti turu-uuringutes Eeliseks ökonoomsus, võidakse korraldada osaliselt automatiseeritult, ka infot saab töödelda kiiresti, kogu protsess on küllaltki hästi kontrolitav Tavaliselt kasutatakse struktureeritud intervjuu vormi Mida intervjueerija peab tegema
.......................................................................................................................... 6 RIIGIEKSAM III OSA. FAKTITEADMISTEL PÕHINEVAD ÜLESANDED 8. Rahvusvaheline leping. (6 p) Väljavõtteid Helsingi lõppaktist /---/ Osalevad riigid hoiduvad mis tahes otsesest või kaudsest, individuaalsest või kollektiivsest sekkumisest sise- või välisasjadesse, mis kuuluvad teise osaleva riigi sisekompetentsi, olenemata nende vastastikustest suhetest. /---/ Osalevad riigid hakkavad austama iga osaleva riigi territoriaalset terviklikkust. /---/ Osalevad riigid hakkavad austama inimese õigusi ja põhivabadusi, kaasa arvatud mõtte-, südametunnistus-, usu- ja tõekspidamisvabadus kõigi tarvis, olenemata rassist, soost, keelest ja usundist. /---/ 8.1
Ooperi nimitegelane Raoul Wallenberg oli rootslasest diplomaat, kes aitas Teise maailmasõja päevil enam kui 100 000 juudil natside käest pääseda, sattus aga ise punaväelaste kätte vangi ning tema hilisemat saatust Venemaal pole tänini õnnestunud välja selgitada. Vaatamata ooperi tugevale ajaloolispoliitilisele taustale, on autorid seda teoses tunduvalt avardanud ning lugu on pigem kollektiivsest teadvusest ja müütide tekkest. Ooperi idee pärineb Dortmundi ooperiteatri toonaselt pealavastajalt John Dew'lt. Tüüris äratas see kohe huvi: loos on tema sõnul ooperile kohast ainet ja mõõdet, siin on tugev kangelane, kelle saatus suubub hämarusse. Helilooja sõnul on situatsioonis, kus üksik julgeb end vastandada üldisele jõhkrusele ka palju dramaatilist pinget. Tüüri köitis seegi, et Wallenberg oli reaalselt eksisteerinud isik,
talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid (TLS § 89 lg 3); arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet (TLS § 89 lg 4); õigeaegselt andma kirjaliku teabe töölepingu kollektiivse lõpetamise kohta töötajate esindajale (TLS § 101); konsulteerima töötajate esindajaga, kelleks on töötajate ja/või ametiühingu usaldusisik (TLS § 101); teavitama töötukassat kollektiivsest ülesütlemisest (TLS § 102). Koondada ei saa rasedat või naist, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele või isikut, kes on lapsehooldus- või lapsendaja puhkusel (TLS § 93 lg 1). Valiku tegemisel on eelisõigus tööle jäämisel töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla 3-aastast last (TLS § 89 lg 5). Janette Voorand 3
Keskaegne Tallinn oli omamoodi nakkuskoldeks linnas levisid kiiresti erinevad nakkushaigused, keskaja mõistes katk ja leepra/pidalitõbi. Sellest ei jäänud puutumata maarahvas, sest nakkushaigused olid suuremaks hädaohuks linna vaesema elanikkonna seas. Linnamüürisisene kitsas sotsiaalne ruum sundis linnaelanike elama üsna lähestikku, mistõttu inimesed olid mentaalselt ja eluoluliselt kollektiivsemad, nakatades üksteist. Üks osa sellest kollektiivsest elulaadist puudutas hingeõnnistust ja heategevust, seda ka vaesemale maarahvale, sest keskaegne kristlik mentaliteet, sundis inimesi otsima hingeõnnistust, enne maapealse elu lõppemist. Soovida jätsid keskaegse Tallinna hügieeni- ja heakorratingimused, mistõttu haigused levisid kergemini. Aktiivne ülemerekaubandus tarnis kaubandusele ülesehitatud Tallinnasse uusi katke. Tallinna linnakodanikest maarahvale oli keskaegsele linnaelanikkonnale omaselt kohane kollektiivne elulaad
ning aitab saavutada liikmesriikide vahelist üksmeelt. Alliansi igapäevase töö juhtimisel on tal toeks rahvusvaheline staap, mis koosneb kõigist NATO riikidest pärit ekspertidest ja ametnikest. 6 NATO-l ei ole oma iseseisvaid relvajõude. Enamik NATO kasutuses olevaid relvajõude on täieliku rahvusliku juhtimise all, kuni liikmesriigid annavad neie ülesandeid, mis ulatuvad kollektiivsest kaitsest uute missioonideni, nagu rahuvalve ja rahutagamine. NATO poliitiliste ja sõjaliste struktuuride roll on tagada ühtne sõjaline planeerimine, et rahvuslikud relvajõud saaksid neid ülesandeid täita. Samuti peavad NATO struktuurid tagama korraldusliku poole, mis on vajalik relvajõudude ühtseks juhtimiseks, koolituseks ja õppusteks. NATO on aktiivne ka humanitaarabi koordineerijana 1999. aastal avas allianss Euro-Atlandi
Ühtne ja absoluutne ühetaolisus on täiesti võimatu, sest igaüht meist ümbritsev füüsiline keskkond, pärilikud omadused ja sotsiaalsed faktorid mõjutavad indiviide erinevalt ja põhjustavad sellega erisusi ka teadvuses. Samas, mida integreeritum on inimene ühiskonda, seda väiksema tõenäosusega rikub ta selle ühiskonna reegleid (Mitendorf 2004:13). Hälbed Kuna ei ole olemas ühiskonda, milles indiviidid ei erineks suuremal või vähemal määral keskmisest kollektiivsest tüübist, siis järelikult on vältimatu, et selliste hälvete hulgas on ka kuritegelikke hälbeid. Oma iseloomu saavad need hälbed mitte sisemisest olemusest, vaid neile kollektiivse teadvuse poolt antava hinnangu järgi. Ühiskonna paindlikkus Õiglus ja moraal muutuvad ühiskonna sotsiaalse tüübi muutumisel ja evolutsioneeruvad ühe ja sama ühiskonna tüübi raamides vastavalt selle ühiskonna elutingimuste muutusele. Et sellised muutused (e areng ajas ja ruumis) oleksid
lahutatud ja kohtuvad plaju hiljem uuesti. Õnneks on verepilastus harv nähtus. Uuringud on näidanud, et verepilastusest sünnivad alaväärtuslikumad lapsed. Näiteks õdede-vendade lastel on 500 korda suurem võimalus sündida väärarenguga. Armastus, seks ja erootika Armastus, seks ja erootika on kummaline segu hingelisest, bioloogilisest ja sotsiaalsest; personaalsest ja ühiskondlikust; individuaalsest ja kollektiivsest; naiselikust ja mehelikust. Seksuaalne armastus ei ole ühtne, vaid koosneb paljudest komponentidest ja tasanditest, nagu hingeline kiindumus, füüsiline seks ning mitmed armastusega kaasnevad suhted. Arvatakse, et on olemas nelja liiki armastust: 1. Intellektuaalne armsaga on huvitav olla. 2. Emotsionaalne kallima lähedus mõjub positiivselt. 3. Erootiline nauditakse partneri soolisi iseärasusi ja esteetilisi külgi. 4
• renessansi ajastul „kultuur” kui vaimu harimine, sõna kinnistub vaimusaavutuste, kunsti, kirjanduse, filosoofia jne külge • arusaam kultuurist kui tervikust- seosest, mis valitseb uskumuste, kunstide, teaduste, õiguste, keele jne vahel, sündis 16.saj Itaalias ja Prantsusmaal ◦ kultuur tähendab vaimu kultiveerimist, enese harimist ◦ kultuursed inimese vs kultuuritud inimesed • arusaam kultuuri kollektiivsest iseloomust, mis on olema sühedel rahvastel ja puudub teisel, sündis 17.saj Lääne-Euroopas, esmasjoones Prantsusmaal ◦ kultuur tähendab käitumis- ja kõlbusnorme ◦ kultuursed ehk tsiviliseeriud rahvad vs barbaarsed rahvad Giambattista Vico (1668–1744) • Peamised seisukohad: ◦ Verum ipsum factum-printsiip: tõde on võimalik teada saada ainult selle kohta, mis on meie endi tehtud.
2)revolutsioonilised muutused: rev.muutus tähendab ,,ühiskonna poliitilise ja sotsiomajandusliku struktuuri järsku ja põhjalikku ümberkorraldust". Kasvavad välja revolutsioonilisest olukorrast. Revolutsiooniline situatsioon lakkab siis, kui sotsiaalsed klassid kaovad. 11. E. Durkheim usust, sakraalne ja profaanne Durkheim arvas oma uurimuses ,,Religioosse elu algvormid", et arusaamad elu tõelisest tähendusest ja tseremooniad, mis neid arusaamu väljendavad, tekivad grupi kollektiivsest kogemusest. Kui kõik sotsiaalsed institutsioonid on grupi katse-eksituse meetodil tehtud säilimispüüdluse produkt, siis peavad ka uskumuste süsteemid pärinema ühiskonnast enesest. Durkheimi jaoks on kõikidel uskumuste süsteemidel, olenemata nende vormist või sisust, ,,sama objektiivne tähtsus ja nad täidavad kõikjal sama funktusiooni. Ei ole olemas religioone, mis oleksid väärad, kõik nad on omal moel õiged ja kõik nad vastavad,
ostnud ja kasutavad Jurmo klassi maabumisaluseid ja aastal 2006 müüs Egiptusele 4 raketipaati (ilma relvadeta), aastal 2008 müüs Horvaatiale 8 Helsinki klassi laeva. Soome merevägi ja piirivalve teevad tihedat koostööd. Piirivalve üksused alluvad siseministeeriumile. Personali kuulub 2,800 inimest, kelle kohustuste hulka kuuluvad 500 ajateenija koolitamine aastas, tolli haldamine, mere- ja maapiiri jälgimine, SAR (search and rescue) ja sõjaajal on piirivalve üks osa kollektiivsest kaitsest. Veeteede ja vee piiri haldamiseks on kuus avamere patrull-laeva (õhutõrje võimekusega), seitse hõljukit ja erinevad patrull-laevad. Väljaõpe piirivalves ei erine suuresti maaväe väljaõppest, kus õpetatakse täpsuslaskureid, meedikuid ja luurajaid erineva tehnika (maa- ja veesõidukite) ning tulirelvade kasutamist. Sõjaaja tugevus piirivalves on üle 11,000 võitleja. Soome merevägi ja piirvalve on välja töötanud parimad lahendused oma riigi iseloomulikule rannajoonele
Konfliktiteoreetikud väidavad, et koolid sorteeriva õpilasi võitjateks ja kaotajateks mitteakadeemiliste muutujate põhjal nagu rass, sugu, sotsiaalne klass, haridussüsteem taastoodab ebavõrdsust ja paneb edutud inimesed süüdistama iseennast, heakskiidetud kultuur tunnistab ebaseaduslikuks kõik teised tunnetusviisid. 16. Uskumuste süsteemid Durkheim, Weber usust. Durkheim arusaamad elu tõelisest tähendusest ja tseremonniad, mis neid arusaamu väljendavad, tekivad grupi kollektiivsest kogemusest. Uskumused põhinevad mõistuslikul kokkuleppel sümbolite tähenduse suhtes ning kõik ideed, jumaldatavad objektid, tseremooniad väljendavad uskujate ühist staatust, uskumustega tunnetavad inimesed õksteisele pühendumust. Weber teda huvitasid rohkem seosed ideede ja tegude vahel ning uuris erinevaid religioone, et vaadelda kuidas igaüks neist annab psühholoogilise ja praktilise konteksti majandustegevusele ning arvas et see
Siit kerkibki küsimus, et kellele Jeesus „Inimese Pojaga“ ikkagi viitab? Burkett toob välja viis põhilist interpretatsiooni: 1. Jeesus kasutas tiitlit, et viidata iseendale kolmandas isikus 2. Jeesus viitas endale kolmandas isikus, kuid mitte tiitli, vaid aramea keelest tuleneva idioomiga, tiitel oli varakristliku kiriku väärtõlgendus 3. Jeesus ei viidanud mitte endale ainuisikuliselt, vaid endale kui osale grupist või kollektiivsest identiteedist. 4. Jeesus ei viidnaud messiaanliku tiitliga iseendale, vaid kellelegi teisele, kuid kirik omistas tiitli hiljem Jeesusele. 5. Jeesus ei rääkinudki endast kolmandas isikus, vaid kirik rääkis Jeesusest kolmandas isikus ehk Inimese Poja väljend on kiriku hilisem lisandus.11 Evangeeliumitest jääb mulje, et „Inimese Poeg“ on tiitel, mida Jeesus iseenda kohta kasutab,
lõppu. 3. juulil Strazde koolimajas allkirjastatud leppe kohaselt pidid sakslased evakueeruma Kuramaale ja sealt Saksamaale. Riiga naasis Ulmanise valitsus. Landeswehri sõda oli eestlastele meeliülendav kogemus, mis väärib tähelepanu ka sõjalises mõttes, sest vastaste näol oli tegemist kogenud ja karastunud sõjameestega. Psühholoogilises plaanis oli oluline see, et eestlaste kollektiivsest teadvusest kadus viimnegi põhjus baltisakslastele alt üles vaadata. Eestlaste selg läks vaimses mõttes lõplikult sirgu. Landeswehri üle saavutatud võidu hind oli 251 langenut ja 1041 haavatut. Peatükk 40 VABADUSSÕJA LÕPP. TARTU RAHU. 19191920 Küsimus võimalikust rahust Landeswehri sõda oli 1919. a suveks võidetud, kuid Vabadussõda kestis edasi. Nõukogude Venemaa ressursid olid
Alliansi igapäevase töö juures toetab teda rahvusvaheline personal. 1 Arusaamine uuest NATOst: tutvustamine partnerriikidele. 2002, lk 4- 8 . 7 NATO-l puuduvad iseseisvad relvajõud. Enamik NATO käsutuses olevaid relvajõude on täieliku rahvusliku juhtimise all kuni nad määratakse liikmesriikide poolt täitma ülesandeid, mis ulatuvad kollektiivsest kaitsest uute missioonideni nagu rahuvalve ja rahu tagamine. Poliitiliste- ja sõjaliste struktuuride roll on tagada poliitilised volitused ja ühtne sõjaline planeerimine, mis on vajalikud, et rahvuslikud relvajõud saaksid neid ülesandeid täita. NATO struktuurid peavad tagama ka korraldusliku poole, mis on vajalik relvajõudude ühtseks juhtimiseks, koolituseks ja õppusteks. 1 NATO-l ei ole võimu teiste liikmesriikide üle ega volitust kedagi sundida midagi tegema.
quo säilitamise pooldajad 4) üldisest hirmust muutuste pikaajalise mõju ees 5) muutusi tekitavate sündmuste toimest. Muutuste tüübid: 1) järk-järgulised ehk kasvavad muutused; 2) revolutsioonilised muutused( järsk ja põhjalik ümberkorraldus). 11. E. Durkheim usust, sakraalne ja profaanne (194195, 199). "religioosse elu algvormi" arvas Durkheim, et arusaamad elu tõelisest tähendusest ja tseremooniad,mis neid arusaamu väljendavad, tekivad grupi kollektiivsest kogemusest. Durkheimi jaoks on kõikide uskumuste süsteemidel olenemata nende vormist või sisust "sama objektiivne tähtsus ja nad täidavad kõikjal sama funktsiooni... ei ole olemas religioone mis oleksid väärad , kõik nad on omal moel õiged ja kõik nad vastavad kuigi erinevalt inimese eksistentsi ette antud tingimustele. Kõigis ühiskondades esineb kaks väga erinevat käitumiste ja objektide kogumit. Üht neist peetakse sakraalseks ja see sisaldab pühasid, jumalikke ning
Erinevusõpetus libiido on inimese vaimne energia. Vaimne energia väljaspool ekstravert, vaimne energia sees introvert. Vastasseisud tulevad sellest, et nähakse teineteise juures negatiivseid külgi. 4 alatüüpi : mõtlev, tunduv, aistiv ja intuitiivne. Jagas terved inimesed ekstra- ja introvertideks. Ekstraverdid võivad kaotada sideme sisemaailmaga ja vastupidi. Arengu eesmärk on endas saavutada kõik 4 tüüpi. Sarnasusõpetus inimmõistusel erinevad kihid. Suur osa on kollektiivsest alateadvusest moodustunud arhetüübid. Persona, vari, anima, animus. Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid. Pinnal grupi alateadvus ( perekond, rahvus). Sügavamale liikudes muutub ühisosa loomariigiga universaalsemaks. Kõige sügavamal kaotab psüühika piirid, kõik saab üheks materiaalsuseks. 6. Arhetüübid
koostamise aluseks on turvalise paindlikkuse põhimõtte rakendamine, mis töötati välja 1990. aastatel Taanis. Turvalise paindlikkuse põhimõte tähendab seda, et töösuhete regulatsiooni alusel on osapooltel võimalik kujundada töösuhe, mis võtaks arvesse parimal võimalikul viisil lepingupoolte vajadusi ja huve. (1:299) Tööõiguse valdkonna seisukohalt saame rääkida: individuaalsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja töötaja suhet. kollektiivsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja kollektiivi vahelisi suhteid. (1:299) 1.2 Tööõiguse allikad ja printsiibid Tööõiguse peamised allikad on järgmised: Rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid (Eesti taasühines ILOga 13.jaanuaril 1992. aastal) Euroopa sotsiaalharta (Strasbourg, 03.05.1996) 4 Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid (nt
nende elundite abil maailma kohta põhijoontes ühesugust infot. Täheldame ka, et rangelt võttes on igal inimesel oma maailm ja kõik teised inimesed on ühe konkreetse inimese maailma osad. Maailmapildiks on kombeks nimetada teadmiste süsteemi, mille abil inimene tunnetab teda ümbritsevat maailma ja suhestab end sellega. Maailmapilt on kogu süstematiseeritud info, mida indiviid maailma kohta omab. Võib rääkida ka suure inimgrupi või inimkonna kui terviku kollektiivsest maailmapildist, mis on kõigi antud gruppi kuuluvate inimeste maailmapiltide koondvariant. Kui soovitakse rõhutada maailmapilti moodustava info saamise ühesuguseid ehk universaalseid füüsikalisi meetodeid või maailmapildi äärte puudumist, siis kasutatakse sageli maailmaga samas tähenduses mõistet Universum. Kerge on märgata, et Universumis esineb tasemeline struktureeritus. Ühe kindla struktuuritaseme moodustavad ligikaudu ühesuguste mõõtmetega ja sarnaselt käituvad objektid 3
kanna ning just filosoofia ülesandeks on inimhinge harimine ( cultura autem animi philosophia est). Laiemalt käibele tuli selline metafoorne kultuuri mõiste alles renessansiajastu humanistidega. Iseseisvana hakati kultuuri käsitlema 16. sajandil. Tähendas see siis midagi, mis seob omavahel tervikusse uskumusi, kunsti, teadust, õigust ja keelt. 17.sajandil hakati kultuurist rääkima, kui kollektiivsest nähtusest. Eristati kultuurseid rahvaid kultuuritusest. 18.sajandil andsid saksa valgustajad (eeskätt Johann Gottfried Herder) mõistele tänapäevasele lähedase sisu. Herderi töö on kultuurirelativism. Kultuurid on omanäolised, kordumatud individuaalsed üksused, mida on palju ja neid ei saa hinnata universaalse mõõdupuuga. Kultuur kui suurte inimgruppide elukorralduse viis ja seda elukorralduse viisi määrav, struktureeriv kollektiivsete uskumuste ja ettekujutuste tervik. 19
Meie ühiskonna haridussüsteem, mis rõhutab loogilist mõtlemist, mõtestamist ja ratsionaalsust on kahandanud empaatiavõime, intuitsiooni ja kujutlusvõime treenimist, mis on aga asendamatud probleemide lahendamistel ja innovatiivsete lahenduste tegemisel. EDASISED HUMANISTLIKE TEOORIATE RAKENDUSED Humanistlik kunstiterapeut kasutab ka unenägude interpreteerimist, et aidata oma klientidel saada ühendust tähtsate sõnumitega personaalsest ja kollektiivsest alateadvusest, mis võib stimuleerida loomingulist innovatsiooni ja probleemide lahendust. Näited unenägude interpretatsioonist läbi kunsti leiab mitmetes töödes (Ahsen, 1973, 1977; Garai, 1976, 1984; Von Franz, 1972). Kui Freud uskus, et unenägusi saab tõlgendada kui sümboolseid avaldusi infantiilsetest lapsepõlvesoovidest, mis paljastavad libidinaalseid püüdlusi, siis humanistlikud terapeudid kalduvad suhtuma unenägudesse nagu Jungki sümboolsetesse sõnumitesse alateadvuse
6)tegeleb asjadega, mis on seotud suurema sümboolse tähendusega ;7)iseloomustavad rangemad tegevusstandardid 8)on suuremad võimalused tegutseda lähtuvalt õiglusest 9)peab opereerima või vähemalt näima opereerivat avalikes huvides 10)peab pidevalt püüdlema suurema avalikkuse toetuse poole Poliitilise süsteemi sisu Väärtuste autoriteetne jagamine ühiskonna jaoks (üldistes huvides) Poliitika vajalikkus tuleneb inimelu kollektiivsest loomusest on vaja saavutada laialdaselt aktsepteeritavaid otsuseid Postmodernne arusaam poliitika kõikjal, st dihhotoomne piiritõmbamine era ja avaliku vahel ei ole kaasaegses maailmas adekvaatne Poliitika kui valitsemine oluline pole vaid otsustele jõudmine, vaid ka see, kuidas neid ellu viiakse Governing / government; from government to governance Valitsemine muutunud laiemaks ja paindlikumaks (haaratud uued toimijad) Muutunud protsessi ja tulemi vahekord
kirjanduse, filosoofia jne külge. Euroopa rahvakeeltes (saksa, ingl, prants) kinnistub sõna 'kultuur' alates 17 sajandist. Esmalt juurdub Saksamaal, kus esimestest kasutab seda Leibniz. Arusaam kultuurist kui tervikust seosest, mis valitseb uskumuste, kunstide, teaduste, õiguse, keele jne vahel, sündis 16. sajandi Itaalias ja Prantsusmaal. Kultuur tähendab vaimu kultiveerimist, enese harimist. Kultuursed inimesed vs. kultuuritud inimesed. Arusaam kultuuri kollektiivsest iseloomust, mis on olemas ühtedel rahvastel ja puudub teistel, sündis 17. sajandi Lääne-Euroopas, esmajoones Prantsusmaal. Kultuur tähendab käitumis- ja kõlblusnorme. Kultuursed ehk tsiviliseeritud rahvad vs. barbaarsed rahvad. Kultuur vs tsivilisatsioon Eristus kahe kultuuriareaali vahel: kui "kultuur" on ennekõike saksa mõiste (Kultur), siis "tsivilisatsioon" on pigem prantsuse ja inglise mõiste (Civilisation, Civilization)Saksa Kultur viitab inimese või rahva vaimsetele,
Poliitika - kõige üldisemas mõttes on poliitika organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kujundada ning juhtida avalikku elu Mitme järguline protsess Ühiskondlik Vajalikkus tuleneb inimkonna kollektiivsest loomusest ehk on vaja saavutada laialdaselt aktsepteeritud otsuseid, kuidas ressursse jagada, suhelda jne Poliitika tuum on otsida tasakaal erimeelsuste ja ühisosa vahel - oskus lahendada konflikte Oluline on mõista, et lisaks otsuste tegemisele on suur osa ka otsuste elluviimisel ehk valitsemisel Sotsiaalse tegevusena on analüüsi keskmes valikud, mille vahel otsustatakse Sisendipoliitika - kodanike nõudmised ja ootused, mille nad avaliku arvamuse või
kandev tõestusmaterjal kui sisemine struktuur ja loogika. See on üheks täiendavaks faktoriks kriitikutele, kelle jaoks on Freud pigem särav jutuvestja kui teadlane. Freud tunnistas elu hilisjärgus ka ise, et peale 1923. aastat tal psühhoanalüüsile struktuurseid täiendusi teha ei õnnestunud. Pigem jõudis psühhoanalüüsi rakendamisega ühiskondlikele nähtusele Freudist kaugemale tema protezee ja hilisem oponent C. G. Jung, kelle inspiratsioonist pakatavad teooriad kollektiivsest alateadvusest ja arhetüüpidest on tänapäevani ühed tõsiseltvõetavamad katsed hõlmata teaduslikult ekstrasensoorseid nähtusi. Ometigi näib Oidipuse kompleksile psühhoanalüüsi pealiini poolt pakutuid edasi arendavate keelekriitiliste süvakultuuriliste universaallahendite leidmine, mille võimalikkusele näib Freud vihjates viitavat oma tippteoste viimastel lehekülgedel, meeletult paljulubav, plahvatuslik ja käestlibisev uurimisvaldkond. Küllap on see ka üks põhjusi, miks
erinevad huvid; ühiskonna ellujäämine põhineb sellel, et igaüks teeb vajalikku tööd Durkheim ja religioon: Religiooni pidas ta varasemates ühiskondades tsemendiks mis hoiab ühiskonda koos religiooni nõrgenedes? Elementary Forms of Religious Life - tegeleb solidaarsuse tähendusega, vaadeldes seda kui jõudu, mis hoiab ühiskonda koos Solidaarsus saab tekkida kollektiivsest representatsioonist ehk sotsiaalse elu sümboolsetest piltidest või mudelitest, mida grupid jagavad Rituaal loob kollektiivse teaduse, pühaduse, ühtsuse tunde, mis hiljem tuuakse kaasa igapäevaellu Religioon on pühade praktikatega ja uskumustega ühendatud süsteem, mis ühendab oma järgijad ühtsesse moraalsesse kogukonda Religioon on solidaarsuse vallandaja On huvitatud religiooni funktsioonidest: distsiplineeriv, siduv, jõudu andev, eufooriline
poolt, mistõttu jääb põlvkondlik identiteet väga piiratuks. Põlvkondade mõiste aitab seletada inimeste osalust ajaloosündmustes kohortide asendumise ja kuuluvuse kaudu. • Põlvkondi iseloomustab lahutamatus sotsiaalsest muutusest ja püsivus ühiskonnas. • Põlvkonnad on seotud tugevamini ühise teadvuse kui sünniaasta (kohordiga). Mannheim kollektiivsest mälust • Mannheim otsis vastust taolistele küsimustele nagu teadmiste ja kogemuste ülekandumine järgmisele põlvkonnale, generatsioonide eripärase identiteedi kujunemise tingimused ja kas põlvkondadevahelised pinged võiks kiirendada sotsiaalseid muutusi. • Põlvkondadel on oma kollektiivne mälu. Omandatud (enamasti teistelt ülevõetud) ja isiklikult omandatud mälu (õpitud või elumaailma (lebenswelt)) kogemustest internaliseeritud). Mannheim diakronaalse analüüsi tähtsusest
väiksema osa moodustab teadvustatud osa ja suurema osa moodustab teadvustamata osa ehk alateadvus. Teadvustamatud ihad on muutumatud ja neid ei saa kontrollida. Hiljem jagas Freud isiksuse kolmeks: mina, ülimina (väärtuste ja normide kogu) ja miski. Freudi järgi peaks ka ühiskonda defineerima inimisiksuste kaudu. Ühiskonna seatud piirangute ja tungide vahel valitseb alatine vastuolu. Jung töötas välja teooria, mis seletab, et alateadvus koosneb isiklikust alateadvusest ning kollektiivsest ehk absoluutsest alateadvusest. Kollektiivne alateadvus moodustab inimisiksuste aluse ning koosneb arhailistest ja mütoloogilistest kujunditest. Nii Jungi kui ka Freudi teooriad on tõestamatud. Psühhoanalüüsi baasil on välja töötatud erinevaid kultuuriantr teooriaid- nt konfiguratsionism e kultuurimudeli teooria- Ruth Benedict (1887-1948), avaldas 1934 ,,Kultuurimudelid"- kultuur nagu indiviidki on enamvähem püsiv mõtlemise mudel, st kultuur on indiviidi laiendus
poliitilise ideoloogia mõiste juurde. See, kes toetab sotsialismi peab uskuma, et need põhimõtted on õiged (religioonikeskne idee), ja usk, et tulemused on head ja positiivsed; pole tähtis argumentatsioon. Selgelt liberalismi vastane. Fundamentaalne religioon. Inimesele lähenetakse hoopis agressiivsemalt. Tahab pidevaid kinnitusi oma "usule"- koostehtav töö, selle hüvede väljajagamine kogukonna liikmete vahel. - kogukond/koostöö - tööjaotus ja selle juurde käivast kollektiivsest omandist. Siit saab tõmmata osalise võrdusmärgi konservatismile. Mõlemad suruvad alla indiviidi tähtsust, ja et on olemas jõud, kes teevad tema eest ära selle otsustamise. - võrdsus, - vajadused - arutelu selle suhtes. Varane sotsialism (eriti utoopiline) kasinusekesksed. Selles kajastub ka ajastu vaim religioossetes arengutes. Protestantismi aladel levivad kasinust silmas pidavad lahkusundid. Igale kogukonnaliikmele peavad olema tagatud mingisugused minimaalsemad
.................................................... Põhjendus: ................................................................................................................................. 27 3. Rahvusvaheline leping. (6 p) Väljavõtteid Helsingi lõppaktist /---/ Osalevad riigid hoiduvad mis tahes otsesest või kaudsest, individuaalsest või kollektiivsest sekkumisest sise- või välisasjadesse, mis kuuluvad teise osaleva riigi sisekompetentsi, olenemata nende vastastikustest suhetest. /---/ Osalevad riigid hakkavad austama iga osaleva riigi territoriaalset terviklikkust. /---/ Osalevad riigid hakkavad austama inimese õigusi ja põhivabadusi, kaasa arvatud mõtte-, südametunnistus-, usu- ja tõekspidamisvabadus kõigi tarvis, olenemata rassist, soost, keelest ja usundist. /---/ 3.1
see saab toimida vaid millegi ääretult kardinaalse mõjul. Samuti arutlevad antropoloogid selle üle, kas rahvuskuuluvus on inimese tulevikus oluline. Arvamusi on jällegi loomulikult erinevaid. Etniline kategooria etniline identiteet on taas toodetud mitmete generatsioonide kaudu. Oluline tähtsus on majapidamisel ja sugupuul. Etniline võrgustik interpersonaalne süsteem sisetoimingutest, millega kaasneb kasu. Etniline ühendus koosneb eesmärgile suunatud kollektiivsest organisatsioonist, mis püüdleb koos eesmärkide poole ning jagab omavahel saavutusi. Etniline kogukond oluline on territoorium ning sellel asuvad liikmed, arvestatakse nende etnilise võrgustiku ja ühendustega. ETNILISUS JA AUASTE Etnilist staatust on raske määratleda. Etnilised katekooriad või grupid võivad olla eristatud nii soo, vanuse kui ka klassi poolest. Väga oluline on suhestumine rahvusega. Nii klass, kui ka etnilisus on sotsiaalse diferentseerumise aluseks
tegelevad. Menetlus on töökohtus kiirem ja lihtsam. Esimeses astmes lahendab kohus kolmeliikmelises koosseisus (üks kohtunik ja kaks kaasistujat üks tööandja ja üks töötajate poolt). Teistes astmetes ka kolm kohtunikku. Teine süsteem on selline nagu Soomes ja Rootsis. Töökohtud lahendavad vaid kollektiivsest töösuhtest tulenevaid vaidlusi. Kui midagi tuleneb KL-st, siis on võimalik pöörduda töökohtu poole. Individuaalsed töövaidlused lahendatakse tavalistes kohtutes. Prantsusmaal töökohtu süsteem on selline, mis puudutab esimest astet. Seal ei ole kohtunikku (2 isikut töötajate ja 2 tööandjate poolt, keda juhendavad juristid). Esimeses astmes seega lihtsustatud süsteem ja
ja Jaan Toominga uuenduslike lavastuste näol „Vanemuises”. Seejuures jõudis värske ja pöördeline teatrikeel Eestisse mitte niivõrd praktikute vahetu vaatajakogemuse, vaid pigem ida-euroopa teatriajakirjade ja käsikirjaliste tekstide (lääne avangardne draamakirjandus, teoreetilised käsitlused jms.) kaudu, s.t. omal kombel kirjakultuuri vahendusel. Üldises kultuuripildis sai 1960. aastate esteetiline murrang eesti teatris teoks veidi hiljem kui teistes kunstivaldkondades; kollektiivsest retseptsioonist johtuvalt kulgebki aga teatrikunsti puhul eksperimentaalse loomingu vastuvõtt märgatavalt aeglasemalt (Carlson 1989). Teatriloo protsessuaalset loomust ei ole võimalik eirata ka üksikküsimustele orienteerudes, seetõttu seistakse muu hulgas alati silmitsi periodiseeringu(te) probleemiga (Fischer-Lichte 2004: 6–7). Kronoloogilises plaanis kerkib kõigepealt küsimus eesti lavakunsti folkloorsest aluspõhjast. Meil
analüüsimiseks *maasimõiste Culture and Society lõpuosa 1958 massim õiste samastatud jõugu või karja olemusega, maitselagedus, hüsteerilisus. massidemokraatias v äljendab põlgust inimeste vastu. mass on midagi, mida me alati kasutame teiste inimeste kohta, meie oleme alati eriliselt, see on nii meile mugavam mass on alati teised, mina olen isiksus, p õlguse väljendamine *mõistet saab kasutada ka poliitiliselt h üsteeria *massi kollektiivsest loomusest *alamklass ei too kultuurilisi objekte, ei ole ka ajalooliselt näha, aga lihtrahval on võime luua kultuuriinstitutsioone *alamklassid on võimelised kultuuri näiteks tarbima kollektiivsus *kultuuri saab vaadata ükses kollektiivselt *kultuuritarvitamine pole loovakt *pakub välja demokratliku arusaama kultuurist : folkloor (lihrahva loodud kultuurinstitusioon) *folkloor ei tähenda ainult rahvuslikku objekti, ka noorteaspekt
töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond Saame rääkida: - individuaalsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja töötaja suhet. - kollektiivsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja kollektiivi vahelisi suhteid. Tööõiguse peamised allikad on järgmised: rahvusvahelised õigusaktid, sh ILO konventsioonid; Eesti Vabariigi põhiseadus; töölepingu seadus (koosmõjus TsÜS ja VÕS´ga) kollektiivlepingu seadus; kollektiivse töötüli lahendamise seadus; töötajate usaldusisiku seadus; ametiühingute seadus; töötervishoiu ja tööohutuse seadus; täiskasvanute koolituse seadus;
19.sajandi teisel poolel domineerivad püüdlused ohjata teatud relvade kasutamist. Piiramised viivad 1899.ja 1907.a Haagi kokkuleppeni, millega pannakse piirangud teatud relvade kasutamisele. 19.sajandi keskel sündis ka Punase Risti Komitee Genfis. - Väiksemate rv organisatsioonide teke (nt rv postiühing). Maailmasõdade periood I MS murendab koloniaalset rahvõ et riigid on võrdsed Euroopas, ainult. 1919.a loodi Rahvasteliit Genfis. Idee kollektiivsest julgeolekust: kui riigid liituvad, kui keegi reegleid rikub siis teised astuvad talle vastu. Esimene universaalne org mis üritab seda ideed teostada. Rahvasteliit sai kantud Kanti ,,Igavene rahu". Mandaatterritooriumid sõja käigus kaotatud maade andmine teiste võitjariikide kätte. Nt Inglismaa sai territooriume Saksamaa käest Namiibia läbi Rahvasteliidu. 4
juurdepääsu rikastele filantroopidele jne. Haiglad olid enamusel juhtudel seotud õpetamise (ülikoolidega), tähendas see, et seal polnud võimalik teha karjääri korraliku hariduseta. Haigla (ja ka erahaiglate ning spetsialiseerunud haiglate) teke viis arstide spetsialiseerumisele. Nn madalamad meditsiinikutsed Administraatorites vajadus algas USA-s, kus haigla varakult sai keerukaks kasumit taotlevaks ettevõtteks ning seetõttu ei piisanud selle administreerimiseks enam mingist kollektiivsest võhikute kogust (nõukogust). Õdede institutsioon kujunes välja 19. sajandil. Katoliiklikes maades õena oli nunn. 19. sajandil toimus muutus senine valdavalt harimatu põetajaskond hakkas asenduma keskklassist pärit naistega. See on tingitud alates naiste üldise tööhõive temaatikast ja lõpetades naiste meditsiinialase hariduse arenguga. Õed said osaks meditsiinist (mitte enam kirikutööst).
- 30 töötajaga tööandja juures, kes annab tööd vähemalt 300 töötajale. Töölepingute kollektiivse lõpetamise puhul on töölepingu lõpetamise aluseks üksnes juriidilise isiku lõpetamine, füüsilisest isikust tööandja töö lõppemine või töötajate koondamine. Kollektiivse lõpetamise puhul maksab hüvitist Töötukassa ja olenevalt tööstaazist. Kuni 5a = 1 kuu keskmine; 5-10a = 1,5 kuu keskmine; üle 10 a = 2 kuu keskmine. Kollektiivsest lõpetamisest peab teatama töötajate esindajale õigeaegselt ning kirjalikult teavitama põhjuseid: miks lõpetatakse kollektiivselt, arvud ja nimed, ajavahemik, millal kavatsetakse lõpetada ja hüvitise arvutamise alused. Kollektiivseks lõpetamiseks peab saama nõusoleku ka tööinspektsioonilt ja 30 päeva peab sellest nõusolekust ka mööduma 18
elementaarideedeks, ,,kategooriateks" või ,,habitudes directrices de la conscience", ,,representations collectives" jne, kirjutades lahti ning uurides teatud detaile." (JUNG 1977:51) Jung tuletas oma järeldused uurides psühhiaatria patsientide nägemustes esinevaid kujundeid ja tegelasi ning võrreldes neid müütidest, saagadest, religiooniloost ja unenägudest pärineva materjaliga. ,,Isegi unenäod koosnevad väga suurel määral kollektiivsest materjalist, samuti kui erinevate rahvaste mütoloogias ja folklooris korduvad teatud motiivid peaaegu identses vormis. Ma olen need motiivid nimetanud ,,arhetüüpideks" ja nende all pean ma silmas kollektiivse loomuga vorme ja kujundeid, mis ilmnevad praktiliselt üle terve maailma müütide komponentidena, olles samal ajal autoktoonilised, individuaalsed, teadvustamatusest pärinevad saadused. Arhetüüpsed motiivid tulenevad arvatavasti inimmeele mustritest, mida ei anta edasi mitte
Kollektiivse jahi võimalus Niisamuti nagu üheskoos saab vastu hakata endast tugevamale vaenlasele, saab üheskoos pidada jahti suurtele ja kiiretele saakloomadele. Sellist ühist jahipidamist kasutavad paljud imetajad ja kalad, aga ka näiteks sipelgad. Jooniselt 6.5a nähtub, et röövkala Caranx ignobilis suudab tabada rohkem saaki siis, kui ta kuulub jahisalga koosseisu, mitte ei pea jahti üksinda. Alumiselt jooniselt (6.5b) aga näeme, et kõige rohkem võidab kollektiivsest jahist grupi liider. Tähelepanuväärne on siin see, et salgas 4. ja 5. positsioonil olevatel kaladel õnnestub saaki tabada nii harva, et paistab, nagu oleks neil kasulikum jahti pidada hoopis üksinda. Selline järeldus võib siiski olla petlik. Tegemist võib näiteks olla noorte kaladega, kes üksinda oleksid veelgi saamatumad. Võib oletada, et edaspidi nende positsioon salgas ja seega ka jahiedu paraneb. Taastuva ressursi säästev tarbimine
ravida(tihti pähe antava elektrilöögiga kui kliinikusse tulles usklikul ei olnud midagi viga, siis sealt väljudes oli kindlasti). Tänapeäval räägitakse vastupidist mõistlik religioosus on psüühikale just positiivne(suitsiide vähem jne). See patoloogiline vaade ei tekkinud siiski tühja koha pealt. Väga mitmed religioonid ongi haiglased. See ei kehti aga kõigi religiooni väljundite kohta. Näide kollektiivsest ulgumisest katedraalis. "At midnight, in the shadowy choir loft of a candlelit gothic cathedral of the Calvary. Episcopal Church in Pittsburgh, a fifty-four year old businessman named Bill sits in a crowded pew enjoying a concert by the innovative jazz ensemble known as the Paul. Winter Consort. It's a hallmark of Winter's group to set their stage in unusual and atmospheric venues-canyons, beaches, old stone barns-to reflect the moody, reverent spirit of their music,
Sõltuvuse tõttu tekib orgaaniline solidaarsus. Ühiseid uskumusi on vähem. Mehaaniline solidaarsus - Durkheimi arvates religioon oli varem ühiskonna tsemendiks: kõiki hoidis koos ühine pühendumine pühadele asjadele. - Mis tuleb kaasajal religiooni asemele? - Kas selliste mehhanismide kadumine tähendab anoomiat? - 'Elementary forms of religious life' tegeleb solidaarsuse tähendusega, vaadeldes seda kui jõudu, mis hoiab ühiskonda koos. Solidaarsus saab tekkida kollektiivsest representatsioonist ehk sotsiaalse elu sümboolsetest piltidest või mudelitest, mida mingi grupp jagab. - see loob maailma, mis pole objektiivne reaalsus, vaid moraalne nähtus, millel on võim emotsioonide üle. - Rituaal loob kollektiivse teadvuse, loob pühaduse, ühtsuse tunde, mille toome hiljem oma igapäeva ellu. traditsioonilised ühiskonnad individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui
annaabi.ee 
