Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Intervjuud (0)

1 Hindamata
Punktid
Teadustöö [IX]
Intervjuu
Intervjuu
 Meetodi omapäraks on küsitletavaga 
vahetus  kontaktis  viibimine, mis annab 
võimaluse intervjueerija ja küsitletava 
omavaheliseks heaks mõistmiseks 
keelekasutuse abil
Intervjuu eelised

Inimene kui  subjekt   uuringus

Vaatluse all on väheuuritud teema või 
valdkond

Juba eelnevalt on teada, et vastused on 
mitmeplaanilised ja -suunalised

Saab küsimusi  ja vastuseid alati selgitada

Saadavat teavet saab süvendada 
lisaküsimuste abil

Uurida saab ebameeldivaid, raskeid 
teemasid
Intervjuu puudused

Intervjueerija vajab kogemusi ja oskusi, isegi 
koolitust, et intervjuu õnnestuks

Intervjuu võtab aega

Saadavad  vastused võivad  sisaldada  ka nö 
‘soovitud vastuseid’

Kulud ja organiseerimisraskused

Vastuste  analüüsimine ja tõlgendamine, 
samuti tulemuste esitamine võib olla 
keerukas
Intervjuu liigid
 Struktureeritud e. ankeetintervjuu
 Poolstruktureeritud e. teemaintervjuu
 Avatud e. struktureerimata intervjuu
Struktureeritud e. ankeetintervjuu

Kui soovitakse testida formaalseid 
hüpoteese

Kui kogutud materjal soovitakse  lihtsasti  
kvantifitseerida

Kui kogutakse faktiteavet ja uurija juba 
eeldab, mil ist teavet võidakse anda

Kui postiküsitlusega saadakse väikene 
vastusteprotsent
Poolstruktureeritud intervjuu (e. 
teemaintervjuu)
Esineb mitmeid vahevorme ja -astmeid:
Fokusseeritud  intervjuu

- ...

Ühine tunnus – teatud intervjuu osa (teema 
vm.) on kindlalt struktureeritud ja 
standardne , kuid mitte kogu intervjuu.
Avatud e. struktureerimata 
intervjuu
 Ka: süvaintervjuu,  kliendikeskne  
intervjuu, kliiniline intervjuu jt.
 Kasutatakse avatud küsimusi
 Toetutakse antud vastustele ning 
ehitatakse intervjuu üles nendele 
toetudes
 Meenutab vestlust
Keda intervjueerida?

Otsusta, keda tuleks intervjueerida

Otsusta, kui mitut inimest oleks vaja 
intervjueerida

Otsusta, kas intervjueerima peaks inimesi 
rühma(de)na või eraldi

Vaata  veelkord  kriitiliselt, kas kavatsed 
intervjueerida vajalikke inimesi ja kas 
intervjueeritavate valik on optimaalne
Rühmaintervjuu

Lähtekohaks  osalejate  rühmas  toimimine  ja 
teineteise mõjutamine (eri arvamused, ka 
vaidlused, ühisele seisukohale jõudmine või ka 
mitte)

Soovime  saada erinevaid  arvamusi  (mil e 
eesmärgiks võib ka ol a näit.  ankeedi  koostamine)

Palju kasutatud marketingiuuringutes, sest ei olda 
huvitatud mitte üksiku persooni arvamusest, vaid 
kol ekti vsest arvamusest
Rühmaintervjuu  alaliigid
 Paariintervjuu (intervjueeritakse kaht 
inimest, näit. abielupaari)
 Fookusgrupi intervjuu ( focus  group 
interview )
Telefoniintervjuud
 Kasutatakse eriti turu-uuringutes
  Eeliseks  ökonoomsus, võidakse 
korraldada osaliselt automatiseeritult, 
ka infot saab töödelda kiiresti, kogu 
protsess on küllaltki hästi kontrolitav
 Tavaliselt kasutatakse struktureeritud 
intervjuu vormi
Mida intervjueerija peab 
tegema

Tee endale selgeks intervjuu põhistruktuur

Tea, kus intervjuu ( intervjueeritav ) asub ja 
kuidas sinna jõuda

Pea alati kinni kokkulepitud ajast

Kontrolli  abivahendid  alati varakult üle 
(diktofoni korrasolek,  toide  jms)

Vajalik on rahulik ümbrus ja olukord 
( privaatsus ), mil es intervjuu tehakse
Mida intervjueerija peab 
tegema (2)
 Keskendu  intervjuule korralikult, kuula 
vastuseid
 Pürgi empaatilise neutraalsuse poole, 
ole vahetu
 Käsitle kõiki teemasid
 Veendu, et kõik on talletatud
Mida ei peaks tegema
 Ära intervjueeri tuttavaid
 Ära võta kedagi kõrvalist intervjuule 
kaasa
 Ära palu kedagi teist sinu eest 
intervjuud  sooritada
 Ära pajata kõrvalistele isikutele 
intervjuu ajal kuuldust
Mida ei peaks tegema (2)
 Intervjueeritav on alati olulisem kui 
sina, seega pole vaja oma teadmisi 
näidata
 Määratle alati intervjuu umbkaudne 
pikkus ja pea sellest ka kinni
 Ära jää  lobisema  intervjuu-välistest 
asjadest
Küsimuste tüübid  intervjuus :
 Täpsete faktide teadasaamiseks
  Hinnangulised  faktiteadmised
 Käitumiste põhjuste kohta
  Seisukohtade , väärtuste ja arvamuste 
kohta
 Sotsiaalsete suhete kohta
Küsimuste tüübid intervjuu 
jooksul (1)
 Avaküsimused
 Jätkuküsimused
 Lisaküsimused
 Täpsustavad küsimused
  Otsesed  küsimused
  Kaudsed  küsimused
Küsimuste tüübid intervjuu 
jooksul (2)
 Organiseerivad küsimused
  Vaikus
 Tõlgendavad küsimused
Küsimused raskete ja 
ebameeldivate asjade kohta
 Vanus
 Etniline kuuluvus
 Sissetulek
 Tervislik seisund
 ...
Kõneväline keel
  Kehakeel
 Mühatused jms
 Vaikus ja  paus
 Intervjuu edasilükkamine
 Intervjuu katkestamine
Laste ja noorte 
intervjueerimine
 Kolm põhipõhjust lapsi (noori) 
intervjueerida:

Teraapiale eelnev intervjuu

Õigusliku menetlusega seoses

Laste  uurimine  teadustöö jaoks
Laste intervjueerimise eripärad

Laps ei pruugi tunda mõisteid, ka lihtsamaid 
mitte

Intervjueerija peab olema huvitatud kõigest, 
mida laps ütleb

Intervjueerija peab jääma uurija rolli, mitte 
hakkama ‘nännutama’ vmt.

ei tohi survestada

vastuseid tuleb taluda

Peab mäletama, mida laps on juba öelnud
Noorte intervjueerimise 
eripärad

Noored soovivad eemalduda täiskasvanute 
hoiakutest, seepärast võidakse mitte ol a motiveeritud 
vastama

Võidakse ol a tundlikud kooli, vanemate vt 
institutsioonide suhtes (eapäraselt iseloomulik ‘mäss’)

Koolides  intervjueerimine on problemaatiline, sest see 
võib noorte jaoks ol a näit. vaid ettekääne tundidest 
vabaks saada. Seetõttu ka intervjuu vastused võivad 
jääda ülilühidaiks ja pealiskaudseiks

Noored peavad  kogema , et osalevad uurimuses ja et 
nad  abistavad  uurijat
Intervjuud vanade inimestega
 Peab mõtlema, kuidas saavutada 
parim kontakt
 Tavaliselt neil on aega
 Küllaltki tänuväärne uurijale, sest 
üldjuhul elukogemus annab ainet 
kuulamiseks
 Intervjuud võivad venida pikaks
Intervjuud vanade inimestega (2)
 Võib esineda terviseprobleeme (näit. 
kuulmine , nägemine, mälu)
 Tuleks küllaltki palju aega pühendada 
hea meeleolu ja suhte loomisele

Document Outline

  • Teadustöö [IX]
  • Intervjuu
  • Intervjuu eelised
  • Intervjuu puudused
  • Intervjuu liigid
  • Struktureeritud e. ankeetintervjuu
  • Poolstruktureeritud intervjuu (e. teemaintervjuu)
  • Avatud e. struktureerimata intervjuu
  • Keda intervjueerida?
  • Rühmaintervjuu
  • Rühmaintervjuu alaliigid
  • Telefoniintervjuud
  • Mida intervjueerija peab tegema
  • Mida intervjueerija peab tegema (2)
  • Mida ei peaks tegema
  • Mida ei peaks tegema (2)
  • Küsimuste tüübid intervjuus:
  • Küsimuste tüübid intervjuu jooksul (1)
  • Küsimuste tüübid intervjuu jooksul (2)
  • Küsimused raskete ja ebameeldivate asjade kohta
  • Kõneväline keel
  • Laste ja noorte intervjueerimine
  • Laste intervjueerimise eripärad
  • Noorte intervjueerimise eripärad
  • Intervjuud vanade inimestega
  • Intervjuud vanade inimestega (2)
Vasakule Paremale
Intervjuud #1 Intervjuud #2 Intervjuud #3 Intervjuud #4 Intervjuud #5 Intervjuud #6 Intervjuud #7 Intervjuud #8 Intervjuud #9 Intervjuud #10 Intervjuud #11 Intervjuud #12 Intervjuud #13 Intervjuud #14 Intervjuud #15 Intervjuud #16 Intervjuud #17 Intervjuud #18 Intervjuud #19 Intervjuud #20 Intervjuud #21 Intervjuud #22 Intervjuud #23 Intervjuud #24 Intervjuud #25 Intervjuud #26
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kats74 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Uurimismeetodid infoteaduses - kordamisküsimused
3
doc

Uurimismeetodid infoteaduses - kordamisküsimused

1. Küsitlusmeetod. Ankeetide tüübid. Küsimuste tüübid. Levinumad andmete kogumise meetodid infoteadustes on (ankeet)küsitlused, intervjuud, rühmaintervjuud ehk-arutelud, dokumentide analüüs, vaatlus. Küsitluseks nimetatakse andmekogumise meetodit, mis kasutab küsimustikke või intervjueerimist, et üles märkida vastajate sõnalist käitumist. See meetod on mitteeksperimentaalne, kirjeldav uurimismeetod. Küsitlus osutub vajalikuks, kui uurija soovib koguda andmeid nähtuse kohta, mida ei saa vahetult vaadelda, see sobib isiklike faktorite nagu arvamuste, hoiakute ja

Dokumendihaldus
Pedagoogika uurimismeetodid kordamisküsimused
6
doc

Pedagoogika uurimismeetodid kordamisküsimused

põhistatud teooria, juhtumiuurimus. · Etnograafiline uurimus - kvalitatiivne uurimus, kus uurija uurib pikema aja vältel teatud kultuurilist rühma nende loomulikus keskkonnas; kasutatakse järgmisi andmekogumismeetodeid: kõrvalt vaatlus (uurija hoiab distantsi), osalusvaatlus, uurija imbumine uuritavasse gruppi (uurija kui tavaline grupiliige), videosalvestus, süvaintervjuu, sihtgrupi intervjuu, semi- struktureeritud intervjuu, vestlus, elulugude kogumine, ankeet, testid jt. · Narratiivne uurimus - keskmes on narratiivid ehk jutustused; narratiivsed uurimismeetodid on interdistsiplinaarsed kuuludes tõlgendavate meetodite hulka; narratiivse lähenemise puhul on alati tegemist interpretatsiooni interpreteerimisega · Fenomenoloogiline uurimus - kvalitatiivse lähenemisega meetod, mis uurib inimeste arusaamu ja käsitlusi ümbritsevast maailmast

Pedagoogika uurimismeetodid
Kvalitatiivsete meetodite üldkursus
46
docx

Kvalitatiivsete meetodite üldkursus

juhuslikult tekkinud protsesside tulemusi Muutujate kontrollimine - reeglina kontrollitakse muutujaid kas eksperimentaalse meetodi abil või „statistiliselt“ cross-case analüüsi alusel suure valimi või populatsiooni baasil Vajadus uurida asju, mida ei saa mõõta Mis juhtub tavaliselt, reaalsetes tingimustes, mitte eksperimendi ajal? Vajadus vaadelda seda, mis juhtub, mitte seda, mida arvavad juhtunust respondendid, kes vastavad struktureeritud küsimustiku või intervjuu ajal Vajadus võimaldada inimestel rääkida nii nagu nad ise seda sooviksid, kasutades oma sõnavara, et mõista nende enda perspektiivi Oht, et kvantifitseerimise käigus kaob keskse kontseptsiooni tähendus Arusaamine, et muutujate analüüsile keskendudes, kvant. uurimuses ignoreerib sotsiaalse tegelikkuse keerulist, juhuslikku ja kontekstist sõltuva iseloomu ja arusaama, et inimesed interpreteerides tegelikkuse, loovad seda, mitte ainult passiivselt vastavad välistele põhjustele

Sotsioloogia
Äriuuringute alused
31
pdf

Äriuuringute alused

Kvalitatiivsed uuringustrateegiad: · Juhtumiuuring (case study) · Etnograafiline uuring (etnography) · Tegevusuuring (action research) Juhtumiuuring on uurimisstrateegia, mis keskendub mingi nähtuse uurimisele tema loomulikus keskkonnas. Juhtumiuuring kui uurimisstrateegia võib keskenduda ühele või mitmele juhtumile. Juhtumiuuringu kavandamine: Intervjuu on eesmärgistatud ja kindlalt suunatud mõttevahetus/arutelu kahe või enama inimese vahel. Intervjuu liigid: · struktureeritud intervjuu - ankeetküsitluse suuline vorm; vastusevariandid on ette antud · poolstruktureeritud intervjuu - määratletud on küsimuste üldine temaatika ning küsimused; küsimused võivad erinevate intervjueeritavate korral varieeruda · struktureerimata / süvaintervjuu - olemas on ettekujutus teemast, mida tahetakse uurida; konkreetsed küsimused arenevad intervjuu käigus; uurija peab valdkonda väga hästi tundma ning

Majandus
Fookusgrupp
17
docx

Fookusgrupp

fookusgrupi küsitluse ehk rühmaintervjuu tugevusi ja nõrkusi. Kõige rohkem keskendusime referaadis fookusgrupi esitlemisele ning moderaatori rollile, kuna moderaator on fookusgrupi küsitluste üks kõige olulisem osa ning küsitlus peab olema korrektselt läbi viidud, et tagada kõige relevantsemad tulemused. Lisaks on referaadis välja toodud fookusgrupi küsitluse ehk rühmaintervjuu korraldamise etapid, mis annab selge ülevaate, kuidas korraldada tulemuslik ja hästi läbiviidud intervjuu. 1 MIS ON FOOKUSGRUPP? Fookusgrupi meetod on seotud kahe sotsioloogiga: Paul Lazarsfeld ja Robert Merton (1948). Seda meetodit mainitakse esmakordselt R. Mertoni artiklis, mis ilmub ajakirjas "American Journal of Sociology" 1946. a. Alles 1970datel hakati fookusgruppe kasutama laialdasemalt. [4] Karjäärinõustamises on fookusgrupp kvalitatiivne meetod, teatavat sorti intervjuu, mille eesmärk on "luua või välja tuua" kindlat liiki informatsiooni. See on uuriv tehnika, mis toob

Ainetöö
INTERVJUU UURIMISMEETODINA
15
pdf

INTERVJUU UURIMISMEETODINA

Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste Instituut Organisatsioonikäitumise õppekava Merilin Mõttus, Triin Urb, Merilin Jürma, Hanna Havam, Irina Zujeva INTERVJUU UURIMISMEETODINA Uurimisplaan Õppejõud: Kadi Liik, MSc Tallinn 2018 Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................... Error! Bookmark not defined. TEOREETILINE ÜLEVAADE ................................................ Error! Bookmark not defined. EMPIRILINE UURIMUS ......................................................... Error! Bookmark not defined. Eesmärk ja hüpoteesid .......................................

Organisatsioonikäitumine
Kvalitatiivsete meetodite üldkursus
30
doc

Kvalitatiivsete meetodite üldkursus

...........................................................17 6. loeng......................................................................................................................................18 Andmekogumismeetodid: osalusvaatlus...............................................................................18 7. loeng......................................................................................................................................22 Andmekogumismeetodid: intervjuu......................................................................................22 8. loeng ­ helisalvestuse transkribeerimine.............................................................................. 25 9. loeng ­ kvalitatiivsete andmete analüüs................................................................................26 Uurimustulemuste kvaliteedi hindamine ja esitamine.............................................................. 27 1. loeng - sissejuhatus

Ainetöö
Ühiskondlik ja poliitiline aktiivsus
33
pdf

Ühiskondlik ja poliitiline aktiivsus

.......................................................... 5 1.1 Sekundaarandmete analüüs.......................................................................................... 5 1.2 Küsitlus ........................................................................................................................ 5 1.3 Vaatlus ......................................................................................................................... 5 1.4 Intervjuu....................................................................................................................... 6 1.5 Tekstianalüüs ............................................................................................................... 6 2 Materjal ja metoodika ......................................................................................................... 7 2.1 Sekundaarantmete analüüs ........................................................

Inimgeograafia uurimismeetodid




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun