Tööleping, töötaja ja tööandja kohustused (0)

TÖÖÕIGUS

• individuaalsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja töötaja suhet.
  
• kollektiivsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja kollektiivi vahelisi suhteid. (1:299)
  

• Rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid (Eesti taasühines ILOga 13.jaanuaril 1992. aastal)
  
• Euroopa sotsiaalharta ( Strasbourg , 03.05.1996)
  
• Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid (nt. EL Nõukogu direktiiv 76/207/EMÜ „Meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega“)
  
• Eesti Vabarriigi põhiseadus (Tööõiguse üldised põhimõttelised alused sätestab põhiseaduse § 29, milles on sätestatud õigus vabalt valida tegevusala , elukutset ja töökohta, mis võimaldab igaühel ennast teostada)
  
• Töölepingu seadus (võeti vastu 17.detsember 2008.a ja jõustus 1. juulil 2009. aastal)
  
• Võlaõigusseadus
  
• Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused, millega konkretiseeritakse seadusega sätestatut, nt:
  

• Kohaliku omavalitsuse normatiivaktid
  
• Kollektiivlepingud (1:300-301; 4:1)
  

• Õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta.
  
• Töötingimused on riigi kaitse all.
  
• Riik reguleerib õiguslikult töösuhteid niivõrd ,kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks sotsiaalse partnerluse alusel ja töötajate kui majandulikult nõrgema poole huvide kaitseks.
  
• Töötajate ja tööandjate organiseerumisvabadus.
  
• Töösuhete stabiilsuse põhimõte.
  
• Tööst mittetulenevate seadusevastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus.
  
• Õigustöötasule vastavalt töö tulemuslikkusele,lahtudes kokkulepitud palgatingimustest.
  
• Õigus puhukusele.Igal töötajal on õigus puhkusele (töövabale ajale).
  
• Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamise põhimõte. (2)
  

• töötaja allub tööd tehes tööandja juhtimisele ja kontrollile, st tööandja määrab töö tegemise koha, aja ja viisi;
  
• tööandja maksab töötajale töö eest perioodilist tasu;
  
• tööandja ja töötaja seovad end töölepinguga ning tekib ootus töö olemasoluks pikemaks ajaks;
  
• tööd tehakse üldjuhul isiklikult;
  
• töö tegemiseks kasutab töötaja tööandja töövahendeid, materjale ja seadmeid;
  
• töötaja osaleb tööandja ettevõtte tegevuses (töötamine tööandja ruumides, töökorralduslike reeglite järgimine, ühisüritused kolleegidega jms);
  
• tööandja kohustub tagama töötajale seaduses ette nähtud hüved (näiteks puhkus, puhkeaeg , töötasu vähemalt töötasu alammäära ulatuses);
  
• töötaja jaoks on ettevõtlusrisk maandatud näiteks suhte lõppemisest ette teatamise tähtajaga ja mõnel juhul ka suhte lõppemisega kaasneva hüvitisega;
  
• lepingust tulenevad kohustused, mis piiravad või kohustavad lepingu ühte poolt ka väljaspool töösuhet (näiteks konkurentsipiirang , saladuse hoidmise kohustus);
  
• oluline on tööprotsess. (5)
  

• 7-12 aastased – võivad tehad kerget tööd kultuuri, kunsti, spordi ja reklaami alal, eelkõige osalemine etendusasutuste töös loomingulise töötajana. On vajalik seadusliku esindaja, tööinspektori ja vajadusel ka lastekaitsetöötaja nõusolek.
  
• 13-14 aastased – võivad teha tööd, mille puhul töökohustused on lihtsaed ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Kooskõlastusi on vaja seaduslikult esindajalt ja tööinspektorilt.
  
• 15-16 aastased- võivad tehad tööd, mille puhul töökohustused on lihtsad, ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Nõusolekut on vaja seaduslikult esindajalt.
  
• 17 aastased – tööd, mis ei ole keelatud töölepingu seaduse §7l2 alusel. Nõusolek vaja
  

• ületab tema kehalisi või vaimseid võimeid;
  
• ohustab tema kõlblust;
  
• sisaldab ohte, mida ta ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuste või väljaõppe puudumise tõttu;
  
• takistab tema sotsiaalset arengut või hariduse omandamist;
  
• ohustab tema tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu (Vabariigi valitsuse poolt on kehtestatud vastav tööde ja ohutegurite loetelu ). (1: 302-303)
  

• tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht;
  
• töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg (Tööleping on nn. kestvusleping, st edaspidi seovad pooli pikaajalised suhted. Need ajad võivad kattuda kuid võivad olla ka erinevad. Lepingu sõlmimise päevana tuleb kirjutada allakirjutamise päev. Kui kirjalik leping on enne tööle asumist sõlmimata jäänud, siis tuleb töölepingu sõlmimise ajana näidata töötaja tööleasumise aeg. Tööle asumise ajast hakatakse arvestama tööstaaži töötaja juures ja puhkuse andmisel nõutavat staaži);
  
• tööülesannete kirjeldus;
  
• ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg (Õiguslikud tagajärjena on siin eelkõige silmas peetud eeliseid , näiteks varasemale pensionile vms);
  
• töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed;
  
• muud hüved, kui nendes on kokku lepitud (Muude hüvede andmine töötajale peab olema fikseeritud töölepingus kui lepingupooled on selles kokku leppinud, nt ametiauto kasutamine);
  
•  tööaeg (Aeg, kui töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid ehk tööaeg määratakse kindlaks poolte kokkuleppel. TLS-s eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ja 8 tundi päevas. Pooltel on õigus kokku leppida täistööajast lühemas tööajas ja siis on tegemist osalise tööajaga);
  
• töötegemise koht;
  
• puhkuse kestus;
  
• viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad ;
  
• viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele;
  
• viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. (1:304-305)
  

• seaduses sätestatud lühema katseaja kestus;
  
• tähtajalise töölepingu kestus ja sõlmimise põhjus;
  
• konkurentsipiirang;
  
• saladuse hoidmise kohustus;
  
• kaugtöö tegemine (Kaugtööks loetakse töötegemine, kui töötaja ja tööandja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas nt programmeerijad.);
  
• renditöö tegemine (Renditööks loetakse töö tegemine, kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötaja teeb tööd, alludes kolmanda isiku st kasutajaettevõtja juhtimisele ja kontrollile. Renditöö puhul on tööandja näol tegemist tööjõu vahendajaga.);
  
• summeeritud tööaja puhul tööajakava teatavaks tegemise tingimused;
  
• töötaja kulutuste hüvitamine;
  
• välisriigis töötamise aeg, töötasu maksmise vääring, saadavad hüved ja tagasipöördumise tingimused. (1:305-306)
  

• töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine;
  
• ajutiselt äraoleva töötaja asendamine. (1:306)
  

• sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või
  
• tähtajalist töölepingu pikendanud rohkem ku üks kord viie aasta jooksul. (1:306)
  

• ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul;
  
• ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine);
  
• on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi;
  
• on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis;
  
• on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu;
  
• on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu;
  
• on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu;
  
• on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust. (3: §88)
  

• tööandja tegevuse lõppemisel;
  
• tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
  

• alla ühe tööaasta, siis peab ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva;
  
• üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva;
  
• viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva;
  
• kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva. (3: §97 lg 2)
  

• tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel;
  
• tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega;
  
• töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele . (3: §91 lg 1-2)
  

• töötaja on rase või töötajal on õigus saada rasedus - ja sünnituspuhkust;
  
• töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi;
  
• töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu;
  
• töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid;
  
• täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga;
  
• töötaja on aja-, asendus- või reservteenistuses. (3: §92 lg 1)
  

• teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi;
  
• teeb tööd kokkulepitud mahus , kohas ja ajal;
  
• täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi;
  
• osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel (juhul, kui tööandja koolitust pakub ja hüvitab kulutused);
  
• hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara;
  
• teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega (kui töö iseloom seda
  

• teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu;
  

• hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu;
  
• teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. (1:307)
  

• konkurentsipiirangu kokkulepe on kirjalik (alla kirjutatud nii töötaja kui ka tööandja poolt);
  
• tööandja maksab igakuist mõistlikku hüvitist pärast töölepingu lõppemist;
  
• on sõlmitud tähtajaga kui üks aasta alates töölepingu lõppemisest.
  

• kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi;
  
• maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal;
  
• andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu ;
  
• tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust ;
  
• tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu;
  
• tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused;
  
• tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse , tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid;
  
• tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi;
  
• teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping;
  
• teavitama töötajat, kes täidab tööülesandeid renditööna, tema teadmistele ja oskustele vastavatest kasutajaettevõtja vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping, kui kasutajaettevõtja ei ole töötajat vabadest töökohtadest teavitanud;
  
• teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi;
  
• austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi;
  
• andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi;
  
• mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. (1:308-309)
  

• see on sõlmitud täisealise töötajaga kirjalikult;
  
• selles on näidatud koolituse sisu ja kulud;
  
• siduvusaeg ei ületa kolme aastat;
  
• see ei ole sõlmitud seaduses ettenähtud koolituskohustuste täitmisega seonduvate kulude hüvitamiseks. (1:309)
  

• ta ütleb töölepingu üles enne siduvusaja möödumist, v.a tööandjapoolse lepingurikkumise tõttu ja
  
• tööandja ütleb töölepingu üles enne siduvusaja möödumist töötajapoolse lepingurikkumise tõttu. (1:309)
  

Töötasu maksmine

Töötasu maksmise aeg, koht ja viis

KOKKUVÕTE