Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Töölepingu lõpetamine ülesanded (0)

1 Hindamata
Punktid
Janette Voorand
TL  LÕPETAMINE / ÜLESÜTLEMINE
  • Vanaduspensionär esitas avalduse ja palus TL lõpetada 7 päeva pärast. Kas tööandja peaks tema soovi arvestama. Mis oleks sel juhul lõpetamise alus. Mida peab tööandja tegema viimasel tööloleku päeval.

    Tööandja võib arvestada töötaja sooviga, lõpetades töölepingu poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel, kui tööiseloom seda võimaldab. Kui töölepingu lõpetamise aluseks on mõjuv põhjus, siis on töötajal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist (TLS § 91 lg 1). Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel , eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. (TLS § 91 lg 3). Töötaja peab erakorralise ülesütlemise põhjused kirjalikult avalduses välja tooma . Viimasel tööloleku päeval peab tööandja tasuma töötajale lõpparve, mille hulka kuulub välja teenitud töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitis.


  • Seose uue tehnoloogia juurutamisega otsustas tööandja koondada 25 töötajat. Firmas on 60 töötajat ja valitud töötajate usaldusisik. Kuidas peab tööandja käituma. Millistest kriteeriumidest tuleb lähtuda töötajate hulgas valiku tegemisel, keda ei saa üldse koondada.
    Toetudes TLS § 90 lg 1 punktile 2 on tegemist kollektiivse ülesütlemisega, sest tööandja vabastab lühiajalise aja jooksul korraga palju töötajaid (vähemalt 10 töötajat ettevõttes, kus töötab keskmiselt 20–99 töötajat). Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda vastavalt TLS § 89 lg 1-le, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).
    Kollektiivsel ülesütlemisel peab tööandja:
      • enne töölepingute ülesütlemist koondamise tõttu pakkuma töötajatele võimaluse korral teist tööd, tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid (TLS § 89 lg 3);
      • arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet (TLS § 89 lg 4);
      • õigeaegselt andma kirjaliku teabe töölepingu kollektiivse lõpetamise kohta töötajate esindajale (TLS § 101);
      • konsulteerima töötajate esindajaga, kelleks on töötajate ja/või ametiühingu usaldusisik (TLS § 101);
      • teavitama töötukassat kollektiivsest ülesütlemisest (TLS § 102).

    Koondada ei saa rasedat või naist, kellel on õigus rasedus - ja sünnituspuhkusele või isikut, kes on lapsehooldus - või lapsendaja puhkusel (TLS § 93 lg 1).
    Valiku tegemisel on eelisõigus tööle jäämisel töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla 3-aastast last (TLS § 89 lg 5).
  • Isik on  viibinud  haiguslehel 4 kuud ja  ei suuda enam pingelist tööd teha. Mida on  tööandjal õigus sellise töötajaga teha.
    Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet
    jätkata ( töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul (TLS § 88 lg 1 punkt 1). Enne töölepingu lõpetamist peab tööandja TLS § 88 lg 1 punkti 2 järgi, pakkuma töötajale teist tööd, sealhulgas korraldama täiendusõpet, muutma töötingimusi või kohandama töökohta (ei saa olla tööandjale ebamõistlikult kulukas). Kui töötaja ei võta pakkumist vastu, siis on tööandjal õigus tööleping lõpetada.
  • Isik  töötas firmas autojuhina ja tal võeti ära juhiload , sest tööajal tööülesandeid täites oli ta autot juhtinud ebakainena. Mida on tööandjal õigus teha.
    Põhjused, mis on nii rasked, et leping öeldakse üles koheselt ja ette teatamata, tuleb üles lugeda töökorraldusreeglites (üldlevinumad tööluus, joobununa tööle tulek, vargus jmt)! Tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, ilma ette hoiatamata, kuna tegemist on olulise rikkumisega (TLS § 88 lg 1 punkt 4 – töötaja on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis). Eelnevat hoiatamist ei ole vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu seda vastavalt hea usu põhimõttele tööandjalt oodata (TLS § 88 lg 3).
  • Töötaja töötab tervistkahjustavatel töödel, arst keelas tal 1  kuuks selle töö, tööandjal ei olnud võimalik muud tööd pakkuda.  Kuidas peaks tööandja käituma.
    Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu (TLS § 92 lg 1 p 3).
  • Kohviku omanik rentis uued ruumid sama linna teises linnaosas ja viis osa kohviku töötajaid üle tööle nendesse ruumidesse. (endises asukohas jäi töö samuti alles) Üks ettekandjatest esitas töölepingu erakorralise ülesütlemise  avalduse sest tööandja on oluliselt rikkunud lepingut ja soovis hüvituseks 3 kuu keskmist palka. TA lõpetas tema  TL töötaja korralise ülesütlemise tõttu. Ettekandja soovis vaidlustada seda ja pöörduda kohtusse, sest tema oleks endistel tingimustel edasi töötanud  ja tööandja muutis ühepoolselt lepingu tingimusi, temaga töölepingu muutmisest ei olnud kokkulepitud. Kuidas vaidlus lahendada, millise aja jooksul on õigus vaidlustada, mida töötajal oleks võimalus nõuda.
    Kui lepingus on töötegemise kohaks märgitud ainult üks linnaosa , siis ei saa tööandja ilma töötajate nõusolekuta neid üle viia teise linnaaossa tööle. Siin on tegemist tööandja poolse töölepingu rikkumisega, kuna tööandja ei ole töötajatega kokkuleppinud töötegemise asukoha muutmises. Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist (TLS § 91 lg 1).
    Töötaja võib 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest esitada kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse kehtiva ülesütlemise vaidlustamiseks vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, välja arvatud, kui tööandja ütles lepingu üles töötajapoolse töölepingu rikkumise tõttu (TLS § 106).
    (TLS § 100) Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.
  • Isik oli firma sööklasse tööle võetud kokana, kuid tema ülesannetesse kuulus ka toitude väljastamine ja klientide teenindamine. Otseselt kliendid tema suhtlemise kohta pretensioone ei olnud esitanud , kuid otsene ülemus oli mitmel korral näinud, kuidas töötaja klientide ees tujutses, viskas raha letile ja käitus mitmelgi juhul klienditeenindajale sobimatult. Samuti nimetas ta otsest ülemust korduvalt ebakompetentseks. Kuidas  peaks tööandja antud juhul toimima , töötaja oli töötanud 2 kuud.
    Kui töötajal on katseaeg (üldjuhul 4 kuud), siis saab tööandja katseaja eesmärgi mitte täitmise (ebarahuldavad töötulemused ja töökohale mittesobivus) tõttu töölepingu üles öelda, kuid ta peab seda põhjendama (TLS § 86 lg 1). Ülesütlemisest tuleb töötajale ette teatada 15 päeva (TLS § 96).
    Kui töötaja ei ole katseajal siis peaks tööandja tegema töötajale hoiatuse ja selgitama, et töötaja selline käitumine ei ole lubatud ning võib kaasa tuua töölepingu ülesütlemise. Töötajale tuleb anda võimalus ennast parandada. Kui töötaja on uuesti, hoiatusest hoolimata, eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi, võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, vastavalt TLS § 88 lg 1 punktile 3. Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles öelda ainult siis, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus (TLS § 88 lg 3).
  • Töölepingu lõpetamine ülesanded #1 Töölepingu lõpetamine ülesanded #2 Töölepingu lõpetamine ülesanded #3
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor janette7 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Töölepingu lõppemine
    28
    pptx

    Töölepingu lõppemine

    Töölepingu lõppemine Töösuhte lõppemise alused Kokkuleppel Tähtaja möödumisel Töötaja, tööandja surm Ülesütlemine Korraline Erakorraline Töölepingu ülesütlemine korraline ja katseajal Korraline § 85 Tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda Töötaja võib tähtajatu töölepingu korraliselt igal ajal üles öelda Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda v.a töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut Katseajal §86 Mõlemad pooled võivad katseajal töölepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt 15 kalendripäeva Erakorraline ülesütlemine §8791 Erakorraliseks ülesütlemiseks peab mõlemal poolel olema mõjuv põhjus Tööandja

    Tööõigus
    Tööseadusandluse praktiline rakendamine 2017
    15
    docx

    Tööseadusandluse praktiline rakendamine 2017

    Tööseadusandluse praktiline rakendamine Töölepingu ja töövõtulepingu erisused (A) TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille alusel muutub võimalikuks töölepingu eristamine teistest võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) 8. osas nimetatud teenuse osutamise lepingutest, ning määrab töölepingu asukoha kehtivas õiguses. Töölepingu eristamine muudest VÕS-s nimetatud teenuse osutamise lepingutest (eelkõige § 619 ­käsundusleping, § 635 ­ töövõtuleping, § 658 ­ maaklerileping, § 670 ­ agendileping ja § 692 ­ komisjonileping) on vajalik töölepingu alusel tekkiva tugeva

    Tööseadusandluse alused
    Õiguse alused-kaasus 46
    3
    doc

    Õiguse alused, kaasus 46

    TÖÖÕIGUS Kaasus nr 46 Töötajale teatati ette töölepingu lõpetamisest TLS § 86 p 3 alusel. Etteteatamisperioodil ta haigestus ja haigus kestis üle nelja kuu. Pärast nelja kuu möödumist, haiguse ajal, teatati talle uuesti ette, et teda vallandatakse, kuid § 86 p 9 alusel. Seda aga ei jõutud teha, sest enne kahe nädala möödumist teisest hoiatamisest töövõimetusleht lõpetati ja töötaja asus tööle. Siis aga vallandati ta TLS § 86 p3 alusel.

    Õiguse alused
    TÖÖÕIGUS
    27
    docx

    TÖÖÕIGUS

    TÖÖÕIGUS Iseseisev töö: 2)21november- riigikohtulahendite analüüs grupi poolt vabalt valitud teemal-max 5õpilast. Kas puudutab töölepingu sõlmimist, töölepingu lõpetamine koondamise tõttu, töötaja töökohustuste rikkuminse tõttu. Tõõlepingu lõpetamise alused ­VAATAME! Oma seisukohad. EKSAM: 5küsimust.3üldisemat ja 2 konkreetset. LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas

    Tööõigus
    Tööõiguse eksamiteemad
    13
    doc

    Tööõiguse eksamiteemad

    Tööõigus Kordamisteemad eksamiks sügis 2012 1. Töölepingu mõiste, tunnused, töösuhte eeldus · Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 lg 1 · Töösuhte eelduseks on töötasu. 2. Töölepingu piiritlemine: eristamine erinevatest võlaõiguslikest lepingutest (sh eristamisel abistavad küsimused) ja lepingud, millele töölepingu seadus ei laiene Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist, millega töö tellija pole arvestanud. Sellise lepingu ülesütlemine võlaõigusseaduse

    Õigus
    TÖÖÕIGUS
    108
    docx

    TÖÖÕIGUS

    Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED:  Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses.  Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne).  Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid  Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestev õppesüsteem Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööleping on käsundusleping. Tööõigust võib jagada: 1. Individuaalseks tööõiguseks 2. Kollektiivseks tööõiguseks 3. Töökaitseõiguseks- See hakkab omandama üha suuremat rolli. EV algusaastatel hakkas silma, päris jubedaid olukordi, kus töökaitsele pööras tööandja vähem rõhku. Töötajate ohutust tuleb jälgida

    Tööõigus
    TÖÖÕIGUS
    34
    docx

    TÖÖÕIGUS

    Töölepingu seaduse normid on erinormid. Üldnormi rakendatakse siis, kui puudub vastav erinorm või kui seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev; ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. Töölepingu tunnused:  kestvusleping;  töötaja ja tööandja vaheline leping, mille esemeks on ühe isiku poolt tehtav töö;

    Tööõigus
    TÖÖIGUSE SEMINARID
    87
    pdf

    TÖÖIGUSE SEMINARID

    17.09.2020 TÖÖÕIGUS Seminari kava Tööõiguse olemus ja rakendusala. Küsimused, kaasused, ülesanded I teema. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (2 tundi) Tööõiguse olemus 1. Milline on töölepingu kõige olulisem tunnus ja miks? Miks kaitseb tööõigus eelkõige töötajat ja mida see tähendab? ❏ Töölepingu olulisemaks tunnuseks on see, et tööd tehakse alluvussuhtes, mille olemus seisneb ühelt poolt juhtimises ning kontrollimises ja teiselt poolt juhtimisele alluvuses ning kohustusi/ülesandeid/juhiseid täitmises. ❏ Tööõigus kaitseb eelkõige töötajat, sest ta on nõrgemaks pooleks töösuhetes võrreldes

    Tööõigus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun