Stalini isikukultus ning tema hävitustöö Eesti põllumajanduses (0)

Kool
Stalini isikukultus ning tema hävitustöö Eesti põllumajanduses
Lühireferaat
Autor:
Stalini isikukultus ja selle olemus
Jossif Vissarionovitś Stalini nimega on seotud terve epohh Nõukogude Liidu ajaloost. Võimule pääses Stalin 1922. aastal, kui ta NKP Keskkomitee peasekretäriks valiti. Tema isikukultus sai alguse 1929. aastast ja kestis tema surmani, s.o 1953. aastani. Järk-järgult koondas Stalin enda kätte kogu võimu: temast sai ka NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu (1946. aastast Ministrite Nõukogu) esimees, kaitse rahvakomissar, NSV Liidu relvajõudude kõrgem ülemjuhataja ja sõja ajal Riikliku Kaitsekomitee esimees.
Inimesena oli Stalin väga umbusklik ja ta otsis pidevalt vaenlasi , tema võimuga kaasnes julmus. Stalini-aegset Nõukogude Liitu on nimetatud rahvaste kalmistuks. Tegemist oli totalitaarse riigigda, mida iseloomustas üksikisiku piiramatu võim ja kommunistliku partei diktatuur. Stalin loobus kollektiivsest juhtimisest ega arvestanud rahvaga ning tema ajal ei peetud kinni ka seadusandlusest. Toimus inimeste pidev jälitamine, küüditamine, repressioonid. Iseloomulik oli ebaobjektiivse info avaldamine ja elanikkonna vaadete pidev mõjutamine.
Stalinismiga seoses kaotasid miljonid elud oma mõtte ja hinna. Surm oli saanud inimese ja võimu probleemide universaalseks lahenduseks. Veriseid etendusi kasutati päris edukalt, kombati piire terrori ja genotsiidi vahel. Inimesed, kes hääletasid diktatuuri poolt istusid ka ise vangikambris.
Terrori hukkamõist ja kangelastele mälestusmärkida püstitamine seda totalitaarse võimu müstikat aga minu arvates ei purusta, analüüs ja arusaamine aga tõstab śansse. Minu arvates seisnebki stalinismi olemus võimu kultuses, mitte konkreetses inimeses. Jääb mulje, et võimukandjaid ei huvitanud nende tegevuse resultaat, vaid nad olid ükskõik mis hinna eest valmis tõestama oma vajalikkust . Üks paljudest totalitarismi paradoksidest seisnes selles, et võimu kandjal oli kõik, aga mitte miski sellest polnud tema enda oma. Uhked majad, autod, suvilad ei kuulunud talle, vaid võimule. Stalinil ei olnud sõpru ega lähedasi inimesi, need on kõrge võimu kandjale ohtlikud ning neist tuleb loobuda . Kõik, mis võib olla inimesele kallis, vahetas ta võimu vastu. Võim oli Stalini elu, võimust eemaldumine oli ta surm. Niisuguse totalitaarse võimu haardesse sattus 1940. aastal ka Eesti.
Hävitustöö põllumajanduses
Stalini kurikuulus hävitamiskäsk tabas raskelt Eesti põllumajanduslikku ühistegevust. Eriti põhjalik oli Moskva palgasulaste hävitustöö Kesk-Eesti suurimais ühistegevuslikes tööstusettevõtetes. Nii hävitati 1941. aasta juulis punaste jõukude poolt suur osa moodsaid käitisi põllumajandusliku tööstuse alal. Nendeks oli Türi piimatehas, Võhma ühistegevuslik eksporttapamaja, ETK Põltsamaa majapidamistehased, Särevere kondenspiimatehas jne.
Türi piimatehas oli oma ehituselt ja sisustuselt moodsaim piimatehas Eestis. Uus piimatööstuse hoone ehitati 1937. aastal ning läks maksma 157 000 krooni koos täiendava sisustusega. Piimaühistu hoone mineeriti bolśevike poolt 13. juulil 1941 ja lasti õhku 18. juulil. Enne plahvatust rüüstati tehas lagedaks moodsatest masinatest ja tööriistadest, mis viidi ära Punaväe poolt. Õhkulastud hoone muutus täielikuks rusuhunnikuks.
Taganevad punajõud püüdsid seina äärde laotud puuriitade abil süüdata ka piimatehase kõrval asetsevat vana tehast, aga tuli kustutati ühistu töötajate poolt Türi linna elanike kaasabil. Kustutustöid püüdsid küll takistada saksa üksikud punajõugud, aga taganevat jõukude keskel lõhkevad saksa mürsud sundisid neid loomuba ning end paaniliselt päästma.
Eriti jubedaks kujunes Võhma eksporttapamaja hävitamine, kus koos suurte lihatagavarade põletamisega põletati tapamaja lautades elusalt 500 siga. Tapamaja süüdati taganevate punavägede riismete poolt 10. juulil 1941, kasutades süütematerjaliks keldris leiduvaid bensiinivaate. Süütamisel võttis kiiresti tuld ka tapamaja külmruumides asetsev sealiha ja rasva tagavara , mille süttimisel puhkesid suured leegid. Hiiglaslike suitsusammaste ja leekide keskelt kostis kaugele sadade elusalt põlevate sigade karjumine. Kui kohalikud püüdisd sigu päästa, avas punaarmee nende pihta tule.
Pilt 1. J.V Stalin
Tallinn 2017