Autoritaarsne diktatuur- võim ühe isiku või väikese rühma käes, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riig i juhtimises. Totalitaarset diktatuur-võim ühe isiku või rühma käes,kt inimeste mõtete ja väljeljendamise üle. Kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine(küüditamine, surmalaagrid) Taotleb, et ühiskonna eluoleks pisiaasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa ning kommunistlik Nõukogude Liit. Fasistlik dikt Itaalias? 2.Valitsussüsteem ei toiminud hästi. Totalitaarne süst Nõukogude liidus?Ümberkorraldused Natsilik dikt Saksas? Võitjate üleolev suhtumine sakslastesse, halb majanduslik olukord Miks SB ja PR säilis demok? SB-kaua olnud PR-rahvarinne; nad olid piisavalt kaua olnud, sp et nad olid I ms pmts võitjad, ei olnud vaja dikt Riikide polit areng- Saksa- sisep inimeste
Kõik diktatuuridest ja diktaatoritest kahekümnenda sajandi algul Krista Kallavus Märts 2010 Sisukord: 1. Sissejuhatus: Mis on diktatuur?...................................................lk 2 2. Venemaa diktatuur- kommunism................................................lk 3-4 3. Itaalia diktatuur- fasism...............................................................lk 5-6 4. Saksamaa diktatuur- natsism.......................................................lk 7-9 5. Kasutatud kirjandus.....................................................................lk 10 2 Sissejuhatus: Mis on diktatuur? Diktatuur- see on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on rangelt keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle
Ajalugu 1)Millal, miks ja kuidas loodi NSV liit? NSV liit loodi 1922.aastal, see ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ning Taga-Kaukaasia Vabariiki. 1918.aastal võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus, mis fikseeris nõukogude võimu senise tegevuse riikluse ülesehitamisel. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, pealinnaks Moskva. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936.aastal vastu võetud põhiseadusega. 2)Kes võitlesid Venemaa kodusõjas ja tulemus? Venemaa kodusõjas osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid. Venemaa ja mitmed teised riigid. Kodusõda oli äärmiselt julm ja ohvriterohke mõlemale vaenupoolele. 1918.aasta suvel tapsid enamlased Lenini otsesel korraldusel Venemaa viimase keisri Nikolai
kõrgemale inimestel on süüa riigile ja küsimata ning võeti üksikisiku huvidest või nad surevad rahvusele. suurtöösturitelt ja nälga. Inimelude pankuritelt laenu. väärtus on väike. 5) rahvast Hävitati poliitilisi Tekkis rühmitus Saksamaa võitles hirmutatakse vastaseid inimesi Mustasärklased, korraga mitmete pidevalt sise-ja hukati teiste ees. kes korraldasid riikide ning samuti välisvaenlastega kokkupõrkeid Hitler hirmutas ja kommunistide tappis inimesi mitte ja nende ustavuse eest.
inimeste kätte, kes muudavad seadusi -Rahvas ei saa valitsemisel osaleda -ühiskonnaelu pisiasjadeni kontrollimine Diktatuurile iseloomulik: * puudub mitmepartei süsteem ja võimude lahusus * juhikultus * partei liikmete eelistamine. Ainupartei * piiratakse kodanikuvabadusi ja rikutakse inimõigusi * ühiskonna huvid on kõrgemad üksikisiku huvidest * hirmutamine, ilma kohtuotsuseta karistamine * võimsad sala- ja julgeoleku teenistused Kommunistlik venemaa - Jossif Stalin - 1879-1953. sündinud Gruusias. Nõukogude liidu juht 1927-1953. - 1917 veebruarirevolutsioon; oktoobrirevolutsioon - võimule tulid enamlased ehk bolsevikud (Lenin) - 1918 esimene põhiseadus venemaal; VNSFV- Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik - 1922 moodustati NSVL - 1936 uus põhiseadus - 1917-1923 kodusõda. Punased(Punaarmee) ja valged(enamlaste võimu vastased, sekkunud välisriigid). Mõrvati Nikolai II; koonduslaagrid, tapmised. Enamlased suutsid
Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi rahvarinne, mis saavutas 1936. a parlamendivalimistel ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse. Rahvarinde valitsus alustas riigis ümberkorralduste tegemisega. 1936. a suve jooksul võttis parlament vastu rohkem kui sada uut seadust. Rahvarinne püsis koos 1938. a sügiseni. Rahvarinde tegevusel oli suur tähtsus majanduskriisi ületamisel. Diktatuurioht suudeti kõrvaldada, kuid 1930. a lõpus tekkis suur välisoht, see oli Hitleri Saksamaa. USA sisepoliitika 1920.aastatel. USAs toimis kaheparteisüsteem, valitses vabariik, seadusi võttis vastu kongress ja riigipeaks oli president. Juhtivateks erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik partei. Mõlemad parteid pooldasid vabaturumajandust, seega oli tegemist paremerakondadega. Maailmasõja ajal valitsesid riigis demokraadid, peale sõja lõppu aga võtsid riigiohjad enda kätte vabariiklased.
1. Mõisted. NSVL Nõukogude sotsialistlike vabariikide liit. Punaste loodud liit. Algselt kuulusid sinna Venemaa, Ukraina, Valgevene ja TagaKaukaasia, pärast teist maalimasõda juba üle 15 liiduvabariigi. Maailmarevolutsioon Nõukogude valitsus lootis pärast enamlaste võitu, et terve maailma saab muuta kommunistlikuks ning nad hakkasid nii rahaliselt kui ka sõjaliselt toetama ja õhutama 1920ndate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Sõjakommunism Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918 1920. Talupojad pidi kõik
Kommunistlik Venemaa Valitsus: Rahvakomissaride Nõukogu Seadusandlik võimuorgan: Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee Riigi ametlik nimetus (alates 1918): Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik (VNSFV) NSVL loodi 1922. aastal ja see ühendas Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ja Taga- Kaukaasiat Venemaal puhkes kodusõda (1917. lõpp, 1918), sest Venemaa poliitilised jõud ja ühiskonnakihid ei olnud rahul enamlaste võimuletulekuga ja ümberkorraldustega. Ka välisriigid sekkusid Vene kodusõtta, sest nad soovisid Nõukogude võimu likvideerimist. Algas ka interventsioon. Nõukogude võim suutis luua Punaarmee ja välisele survele vastu seista. Elanikud kannatasid vägivalda ja terrorit. Üha rohkem taheti kogu maailm kommunistlikuks muuta. Nõukogude valitsus toetas rahaliselt ja sõjaliselt mässuliikumisi teistes riikides
Kõik kommentaarid