Itaalia, Venemaa, Saksamaa (Ajalugu 9.klass) (4)

Fasistlik itaalia
I maailmasõda tekitas Itaaliale suuri raskusi, sest sõjas sai mitusada tuhat inimest surma. Sõja-ajal tekkis tohutu välisvõlg. Kogu sõja ajal võitsid itaallased vaid ühe lahingu. Itaaliale oli küll lubatud Antandi poolt palju alasid, kuid tegelikult pidi ta leppima hoopis vähemaga. Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased itaallastesse üleolevalt ning seetõttu leidsid poolehoidu üleskutsed muuta oma maa suurriigiks, keda teised riigid kardavad ja austavad.
Itaalia siseriiklik olukord oli keeruline. Sõja järel vahetusid tihti valitsused, sest keskvalitsus oli nõrk, moodustusid koalitsioonivalitsused, kes ei püsinud kaua koos, sest tekkisid parteidevahelised erimeelsused. Itaalia linnades suurenes tööpuudus ning töölised sattusid kommunistide mõju alla.
Tekkis Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Rahvusliku Fasistliku Partei juhiks sai Benito Mussolini . Mussolinil oli palju toetajaid, sest loodeti Itaalias kord jalule seada ning majanduslikku olukorda parandada. Fasistid hakkasid kõikjal itaalias looma relvastatud salku, kelle tunnuseks oli see, et nad kandsid musti särke.
Mussolini õpetus:

• Tähtsaimal kohal rahvus
  
• Kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele
  
• Inimelude ohverdamine rahvuse nimel on lubatud
  

Mussolini kujunes diktaatorite ja mittedemokraatlike liikumiste eeskujuks. Isegi Hitler pidas teda oma õpetajaks.
1921. aastal saavutas fasistlik partei võidu. Mussolini, kes tunnetas oma mõjuvõimu kasvu, nõudis peaministri kohta. Oma jõu näitamiseks kutsus Mussolini mustsärklased kokku ja ähvardas Rooma marssida. 1922. Määrati Mussolini peaministriks, sest ka itaalia kuningas oli fasistlike vaadetega. Kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Temast sai kogu Itaalia rahva juht.
Suured muudatused majanduses:

• Rakendati riiklikke abinõusid tööpuuduse vähendamiseks.
  
• Ettevõtteid kontrollis riik
  
• Töölised jagati kutsekogudesse
  
• Tööandjad ja töövõtjad moodustasid korporatsioone
  
• Korporatsioonide ülesanne on tülide lahendamine
  
• Valitsus kontrollis haridust
  
• Inimeste tegevust jälgis salapolitsei
  
• Kõik inimesed pidid teenima riiki
  

Itaalias oli fasism palju mõõdukam, kui Natsi-Saksamaal või Nõukogude Liidus. Ei toimunud nii suurearvulisi inimeste vahistamisi, vangilaagritesse saatmisi ja mõrvamisi, polnud tüli kirikuga.
Mussolini soovis muuta Vahemerd Itaalia sisemereks, nagu see oli olnud Rooma keisririigi ajal. Sõjaka välispoliitika tulemusena vallutati Abessiina, Albaania ja mõned teised alad ning peale seda kuulutati Itaalia riik impeeriumiks. Itaaliast sai Hitleri Saksamaa liitlane . Teise maailmasõja lõpul Mussolini võim kukutati ning ta hukati.
Kommunistlik Venemaa
1917. aastal moodustati esimene nõukogude valitsus ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Uue riikluse tegelikuks võimukeskmeks kujunes siiski oktoobripöörde korraldanud kommunistlik partei. 1918. Aastal saatsid bolsevikud laiali Asutava Kogu. Kehtestati üheparteisüsteem. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik. 1922 moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, mis ühendas Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ning Taga-Kaukaasiat. 1936 võeti vastu põhiseadus, millega kujunes lõplikult välja nõukogude riiklik korraldus.
Enamlaste võimuletulekuga ning ümberkorraldustega polnud rahul Venemaa pol jõud, ühiskonnakihid ning ka välisriigid, kes asusid toetama enamlaste vastu võitlevaid poliitilisi jõude. 1918 saatsid Inglismaa, prantsusmaa, ameerika ühendriigid jpt riigid oma väed Venemaale ning algas interversioon ehk välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa siseasjadesse. Nõukogude võim lõi Punaarmee ja seisis survele vastu. Kodusõda oli julm ja ohvriterohke mõlemale vaenupoolele. Enamlased tapsid Nikolai II koos perekonnaga. Punaarmee võitis kodusõja.
Enamlased veendusid, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. Nõukogude valitsus toetas enamlasi mässuliikumisi tegema, et õhutada maailmarevolutsiooni . Maailmarev teenistusse rakendati Komitern ja sõjaväeluure. Kõik õhutamiskatsed välisriikides ebaõnnestusid ning enamlased keskendusid esialgu sotsialismi ehitamisele ainult Venemaal.
Uus majanduspoliitika kodusõja ajal = sõjakommunism

• Toiduainete riigile andmise kohustus
  
• Üldine sunduslik töökohustus
  
• Tööstusettevõtteid riigistati
  
• Suures puuduses hakati elanikkonnale jaotama tasuta toiduaineid
  
• Tasuta teenused lühikest aega – korter, transport, teatrid jne
  

Kodusõjajärgne NEP poliitika (leevendas majanduslikku olukorda)

• Kaotati toiduainete riigile andmise kohustus, see asendati maksuga
  
• Talupoeg võis vilja ülejäägid turul maha müüa
  
• Taastati kauplemisvabadus
  
• Laiendati ettevõtete tegevusvabadust
  
• Lubatud oli erasektor
  

Lenini võimuletulek. Ta oli nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei juht, kes ei saanud haiguse tõttu kaua valitseda ning tema asemele tuli Stalin , kes suutis 1927 aastaks kõik konkurendid kõrvaldada ning oma ainuvõimu kindlustada. Kaasnes poliitiliste vastaste arreteerimine. Stalini ustav abiline 1930 aastatel oli Molotov , kes oli valitsusjuht.
Muutused majanduspoliitikas. Stalin valis arengutee kus valiti suurtööstuse eelisareng ehk industrialiseerimine . Venemaa muudeti lühikese ajaga tööstusriigiks. Majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele – iga inimene peab tegutsema riigi ettenähtud korra järgi.
Kollektiviseerimine tähendas talupoegade ühendamist ühismajanditesse – kolhoosidesse. Kolhooside loomisega mindi üle põllumajanduslikule suurtootmisele. Sunniviisiline viljavarumine laastas põllumajanduse, tekkis suur näljahäda kus suri 7 milj inimest.
Venemaa muutus lühikese ajaga agraarmaast tööstusriigiks. Kollektiviseerimine sundis talupoegi maalt lahkuma ja linnadesse tööle minema. Hakati ellu viima vägivallapoliitikat – loodi vangilaagrite süsteem GULAG. Korrigeeriti maailmarev teostamise strateegiat – riigi relvastumine ja Punaarmee ettevalmistamine pealetungisõjaks.
Natsionaalsotsialistlik saksamaa
Saksamaad hirmutas kommunism , mida nimetati ka punaseks katkuks . Punaste põhivaenlaseks sai kommunistliku parteiga samal ajal tekkinud Saksa Töölispartei, kelle esimeheks sai Adolf Hitler.
Rünnakrühmad – kandsid pruuni särki. Natsionaalsotsialismi hakati seostama pruuni värviga ja nimetati pruuniks katkuks. Pruunsärklased üritasid hirmutada juute ja kommuniste, sest nad pidasid neid oma vaenlasteks. Hitlerit toetasid töösturid, sõjaväelased ja keskklassi esindajad.
Natsid koguvad poolehoidu. 1923 korraldasid hitlerlased Münchenis mässukatse. Peale seda oli partei mõnda aega keelatud. Kui natside partei sai jälle tegutseda, hakkas ta kiiresti poolehoidjaid koguma. Hitler määrati vabariigi kantsleriks. Weimari vabariik asendati aegamööda Kolmanda riigiga.
Diktatuuri kujunemine:

• Tuli tühistada Versailles ’ ja muud lepingud
  
• Uue korra loomine – demokraatia, kommunismi ja juutluse kõrvaldamine
  
• Sakslaste rassilise puhtuse saavutamine
  
• Kehtestati üheparteisüsteem
  
• Adolf hitler muutus füüreriks ehk diktaatoriks
  
• Demokraatlikud võimuorganid asendati keskvõimu poolt määratud juhtidega
  
• Sõnavabadus kaotati ning need asendati riikliku kontrolliga inimeste meelsuse üle
  
• Juutide tagakiusamine sai ametliku poliitika osaks, paljud juudid lahkusid riigist
  

SS – natside partei teine sõjaväestatud organisatsioon
Gestapo – riiklik salapolitsei, mis allutati SS-le
Majanduse riiklik reguleerimine. Hitler püüdis ületada majanduskriisi riikliku juhtimisega. Kogu maal ja rahval oli ühtne suur eesmärk – tõsta riigi sõjalist võimsust. Riik võttis suurtöösturitelt ja pankuritelt laenu , lubades tagasi maksta pärast tulevasi vallutusi. Kehtestati plaanimajandus 4-aastakute kaupa. Rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika tootmiseks. Ehitati pikki kiirteid. Kõik need meetmed andsid miljonitele inimestele tööd.
Sõjakas välispoliitika. Hakati rääkima Versailles’ rahulepingu tühistamisest. Seati sisse üldine sõjaväekohustus. Armee Wehrmacht . Saksamaa üksused marssisid Reini piirkonda. Inglismaa ja prantsusmaa ei pidanud ohtu nii suureks, et midagi ette võtta, vaid otsustasid järele anda, kuid sellisel lootusel polnud mingit alust.