koostaja ja koostamise aja. Notariaalselt kinnitatud vorm · Kirjalik dokument, kui oluline teha kindlaks isiku identiteet · Allkiri notariaalselt kinnitatud (isikusamasuse kontroll) 21 Notariaalselt tõestatud vorm · notar kontrollib sisu, nõustab ja selgitab. Vt tõestamisseadus, notariaadimäärustik. Tehingud kinnisasjadega, abieluvaralepingud Vorminõude järgimata jätmise tagajärjed (TsÜS § 83). 1) Seadusest tuleneva vorminõude järgimata jätmine. Tehing on üldjuhul tühine, välja arvatud, kui: a) seadus ise näeb ette, et tehing ei ole tühine (nt VÕS § 274 – eluruumi üür, AÕS § 119 lg 2 – kinnisasja müügilepingu kehtivaks muutumine) b) vorminõude eesmärk ei ole selle rikkumisel tuua kaasa tühisus (nt TLS § 4 lg 4
koostaja ja koostamise aja. Notariaalselt kinnitatud vorm · Kirjalik dokument, kui oluline teha kindlaks isiku identiteet · Allkiri notariaalselt kinnitatud (isikusamasuse kontroll) 21 Notariaalselt tõestatud vorm · notar kontrollib sisu, nõustab ja selgitab. Vt tõestamisseadus, notariaadimäärustik. Tehingud kinnisasjadega, abieluvaralepingud Vorminõude järgimata jätmise tagajärjed (TsÜS § 83). 1) Seadusest tuleneva vorminõude järgimata jätmine. Tehing on üldjuhul tühine, välja arvatud, kui: a) seadus ise näeb ette, et tehing ei ole tühine (nt VÕS § 274 – eluruumi üür, AÕS § 119 lg 2 – kinnisasja müügilepingu kehtivaks muutumine) b) vorminõude eesmärk ei ole selle rikkumisel tuua kaasa tühisus (nt TLS § 4 lg 4
koostaja ja koostamise aja. Notariaalselt kinnitatud vorm · Kirjalik dokument, kui oluline teha kindlaks isiku identiteet · Allkiri notariaalselt kinnitatud (isikusamasuse kontroll) 21 Notariaalselt tõestatud vorm · notar kontrollib sisu, nõustab ja selgitab. Vt tõestamisseadus, notariaadimäärustik. Tehingud kinnisasjadega, abieluvaralepingud Vorminõude järgimata jätmise tagajärjed (TsÜS § 83). 1) Seadusest tuleneva vorminõude järgimata jätmine. Tehing on üldjuhul tühine, välja arvatud, kui: a) seadus ise näeb ette, et tehing ei ole tühine (nt VÕS § 274 – eluruumi üür, AÕS § 119 lg 2 – kinnisasja müügilepingu kehtivaks muutumine) b) vorminõude eesmärk ei ole selle rikkumisel tuua kaasa tühisus (nt TLS § 4 lg 4
temalt kahju hüvitamist juriidilisele isikule (TsÜS § 37 lg 2). Juriidilise isiku juhtorgani liikmed vastutavad otse kolmanda isiku ees, kui 1) Toimingud ehk õiguspärased teod nad rikuvad isiklikult üldisi käibekohustusi kolmandate isikute ees, eelkõige tekitavad isikliku käitumisega kolmandatele isikutele 1.1 Tehingud õigusevastast kahju. 1.2 Sündmused 3 1
järgimata jätmise tõttu tühine, tuleb teisele lepingupoolele hüvitada kahju, mis tekkis seetõttu, et teine lepingupool uskus, et leping on kehtiv. Kui lepingupool lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma asjaolu, mis ei ole vorminõude rikkumine, kuid toob kaasa lepingu tühisuse, või kui lepingupool selle asjaolu ise põhjustas, peab ta hüvitama teisele lepingupoolele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju. 15. Tehingute kehtetus - Tehingud ehk lepingut on kehtetud, kui üks osapool või osapooled rikuvad selle täitmise kohustusi. Samuti kui tehing on sooritatud ähvarduste, vägivallaga  siis on leping kehtetu ning tühine algusest peale. 15. Isikute paljusus lepingutes - võib olla võlausaldajate paljusus või võlgnike paljusus; tuleneb sellest, kui palju kellelgi midagi täita tuleb. Isikute paljususe regulatsiooni aluseks on kohustuse jagatavus ja mittejagatavus.
2) hõivamisõigus (AÕS §96) ïƒ Valdkonnapõhiline liigitus: perekonna-, pärimis-, asja-, võla-, ühinguõiguslikud ja intellektuaalsest omandist tulenevad õigused SUBJEKTIIVNE ÕIGUS, TSIVIILÕIGUSSUHE JA KOHUSTUS: Aktiivsed kohustused – kohustus midagi teha (iseloomulik relatiivsetele õigussuhetele) Passiivsed kohustused – kohustus millestki hoiduda (iseloomulik absoluutselele õigussuhetele) SUBJEKTIIVSETE ÕIGUSTE TEKKIMINE. ÕIGUSJÄRGLUS: Asjaolud: sündmused, tehingud, muud toimingud, õigusvastaused teod Algne viis – tekib õigus, mida varem ei ole eksisteerinud, sõltumata eelneva õiguse omaja tahtest Tuletatud viis – õigus mis oli varem olemas kandub uuele isikule üle, ei teki uut õigust Õigusjärglus – isikute vahetumine õigussuhtes: üld- ehk universaalõigusjärglus (kõik õigused kanduvad üle) ja üksik- ehk singulaar õigusjärglus (õigused kanduvad üle osaliselt, mõne üksiku objekti kohta näiteks).
regulatsioon (arvelduskontode numbrid) · poolte kohustused (asja üleandmine, kvaliteedi tagamine ja vastuvõtmine, tasumine) · tähtaeg (kohustuste täitmiseks, lepingu kestvuseks) · sanktsioonid kohustuse rikkumise korral · lõppsätted, muud tingimused (lepingu jõustumine, lisatud dokumendid, kohaldatavad seadused, muutmise ning vaidlustamise kord) · poolte allkirjad. 19. Tehingute kehtetus (vt ka nr 3) Tehingu kehtetus jaguneb kaheks: tühised tehingud ja tühistatavad tehingud. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise kohta käivatele sätetele, kui seaduses pole ettenähtud teisiti. Tehingu ühe osa tühisus aga ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Tühised tehingud on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing (nt. sõlmitakse
looduskatastroofid, sünd, surm), ainult subjektiivsete õiguste ja vastavate kohustuste tekkimine, muutumine või lõppemine muudab sündmused õiguslikuks (nt sündides õigusvõime tekkimine). 2. Teod- jagunevad tehinguteks (otseselt suunatud õiguslike tagajärgede saavutmiseks. Jagunevad veel ühepoolseteks ja mitmepoolseteks lepinguteks) ja toiminguteks 3. Muud õiguspärased teod- õigustoimingud, mis ei ole tehingud (nt pankrotihoiatus, lepingulised läbirääkimised, hoiatus leppetrehvi sissenõudmiseks lepinguliste kohustuste rikkumise korral) 4. Õigusvastased teod- Rikutakse kellegi subjektiivset õigust ja sellega ka objektiivset õigust, tekitab kannatanule õiguse nõuda kahju hüvitamist või kasutada mingit muud õiguskaitsevahendit. Liigid: 1. Absoluutne- määratletud on õigustatud pool, määramata kohustatud pool (omandiõigussuhe) 2
Kõik kommentaarid