Tsiviilõigus (1)

Õigusõpetus VI
Tsiviilõigus (kerdilt)
Tsiviilõigussuhte objektiks , millele tsiviilõigussuhe on suunatud, võivad olla asjad ja õigused
Tsivvilõigussuhtes on 2 poolt Õigustatud pool ehk võlausalda ja Kohustatud pool ehk võlgnik , kusjuures mõlemal poolele võib olla mitu isikut.
Tsiviilõigussuhted võivad olla ühekülgsed, st ühel poolel on ainult kohustused ja teasel ainult õigused.
Või kahepoolsed, kus mõlemal poolel on õigused ja kohustused, nt müügi leping.
Varalised õiguse don suunatud rahaliselt hinnatavatele asjadele ja õigustele
Rahaliselt hinnatavateks õigusteks on eelkõige nõuded, nt müügilepingu, üürilepingu või käsutuslepingu alusel tekkinud õigused, nõuda varaliste väärtuste üleandmist või muude soorituste tegemist
Ka perekonnaõigus sisaldab varalisi suhteid reguleerivaid norme, nagu abikaasade ühisvaraõiguse reziim , ülalipidamis kohustused jne
Isiklike õiguste ehk mittevaraliste, moraalsete õiguste objektiks on isiku au, nimi, autorsus, eraelu puutumatus või muu isiklik õigus.
Sündmus on asjaolu, mis ei sõltu inimese tahtest, nt surm, või mille tekkimine oli küll inimesetahtest sõltuv, kuid mis kulgeb sõltumata inimese tahtest. Nt kergets kehavigastusets tekib raske tervise kahjustus.
Tegu tsiviilõiguste ja tsiviilkohustuste tekkimise alusena võib olla õiguspärane või õigusvastane. Tegu võib olla ka tegevusets hoidumine, st tegevusettus.
Õiguspärased teod on eelkõige tehingud , kui otsesed õiguslike tagajärgede tekkimistele suunatud teod.
Õigusvastased teod on nt lepinguliste kohustuste rikkumine ja kahju õigusvastane tekitamine, nt asja kahjustamisel tekib omanikul kahju hüvitamise nõude õigus kahjustaja vastu.
Isiku ja õigussubjekt on tsiviilõiguste j akohustuste kandja ja tsiviilõigussuhted saavad eksisteerid aianult isikute vahel. Isikut tsiviilõiguses eristab õigusvõime ja teovõime , siis on tal ka deliktvõime. Isikuteks on füüsilise dja juriidilised isikud
Iga inimene on õigussubjekt ja seega õigusvõimeline. Õigusvõime all mõistetakse võimet omada tsviilõigusi ja kanda kohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime, mis algab elusalt sündimisega ja lõppeb surmaga. Seaduses sätestatud juhtudel, nt pärimisõiguse son inimloode õigusvõimeline alates eostamisest., kui laps sünnib elusana. Õigusvõime annab kõigilie üldise ja ühetaolise õiguse, olles nt omanik. Õigusvõime korral eristatakse ka teo ja delikt võimet.
Füüsikise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid ehk oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja kohustusi, samuti neid muuta ja lõpetada. Teovõime on võrdne kõigi täiskasvanud normaalse vaimse tervidega inimestele. Alaealistele isikutele, kelle vaimsed võimed ei võimalda täielmääral õiguskäibes osaleda, tehingut etegemise õigust on piiratud. Piirangu eesmärgist on kaitsta neid isikuid võimalike kahjulike tagajärgede eest, mis võivad saabuda põhjusel , et need isikud ei ole võimelised tehingu tegemisel asjaolusid adekvaatselt hindama .
Piirsatud teovõime on faktiline seisund, mis alla 18 aastaste isikute puhul tuleneb nende vanusets, vastavalt seadusele. Alaelaine võib olla seega asja omanik, kuid tai e saa asja tehinguliselt käsutada, piiratud teovõime tõttu. Vähemalt 15 a alaealise piiratud teovõimet võib kohus laiendada, arvestatdes alaealise huve ja arengutaset . Teovõimet võib piidata, kui isik seab oma perekonna raskess emajanduslikkus eisundisse, nt alkoholi liig tarbimise, kasiino sõltuvuse jne puhul. Täisealiste isikute puhul tuleb piiratud teovõime nende vaimsets seisundist, st isiku teovõime on piiratud, kui ta on nt vaimuhaige. Ja ei suuda kestvalt ona tegudets arusaada ja neid juhtida. Üldjuhul vajavad piiratudteovõimega isikute poolt tehtud tehingud kehtiva seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut, ilma sellis enõusolekute tahtud mitmepoolne tehing,nt leping, on hõljuvalt kehtetu , tehing on kehtetu kuni see piiratud teovõimega piiratud isiku esindaja poolt heaks kiidetakse. Alla 7 aastase alaealise eets teevad tehingud tema seaduslikud esindajad, va taskuraha arvel tehtud pisitehingud, mida alaealine võib iseseisvat teha. Täiskasvanud teovõimega isikuet osavõtt tsiviilkäibets tagatakse eeskoste seadmisega. Otsustusvõimetu on teovõimeline isik, ke sajutiselt, nt joobes, ei ole võimeline õigetsi hindama, kuida tehing mõjutab tema huve. Kui isik vaimutegevuse ajutise häire mõjul tegi endale ilmselt kahjuliku tehingu, siis eeldatakse, et ta teinud tehingu otsustusvõimetuna.. Füüsiliste isikute puhul on oluline nende seos teiste õigussubjektidega, eriti sugulus ja õigus . Sugulus on, kui üks isik põlvneb teisets, st nad on sugulased otsejoones, selajuures ülejenad sugulased on vanemad ja nende eellased. Kui isikud põlvnevad samast isikust, kuid ie ole sugulase dotsejoones, on nad sugulased üldjoones. Lapsendatud ja nende alamad sugulased loetakse võrdseks sugulastega . Abikaasa sugulase don teisele abikaasale ja tema sugualstele õiglased, kusjuures õigu ei lõppe abielu lõppemisega. Isiku osalemisel tsiviilõigus suhetes on teatud juhtumitel oluline määrata kindlaks tema elukoht, nt nõude esitamisel, kohustuste täitmisel jne.
Isiku elukoht tegeliku elukoha järgi – koht, kusisik alailselt või pemaiselt elab. Tegevuskoht – isiku püsiva või kestva majandus või kutsetegevuse toimumise koht. Ja selle määratlemine omab erilist tähendust võlaõiguses, kus konk. Võlasuhetepuhul ettevõtjaga pole oluliseks isiku elu ja asukoht kuivõrd tema majandus või kutsetegevuse faktilise toimumise koht. Kui isiku asukoht on teadmata, siis team vara satub ohtu ja tekib raskusi füüsilise isiku kohustuste määratlemises ja teostamises. Teadmata kadunud isiku varale võib kohus seada hoolduse, hooldaja peab valitsema heaperemehelikult ning tegutsema kadunud isiku huvidest lähetuvalt. Isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoalku suhtes – loetakse teadmata kadunuks . Kui isik ilmub välja, siis kohus lõpetab tema varahoolduse. Teadmata kadunud isiku võib kohus volitatud isiku taotluse alusel surnuks tunnistada, üldjuhul võib see toimuda 5 aasta möödumisel ajast, kui saadi viimased andmed isiku elusolemise kohta. Surnuks tunnistamisega kaasnavead olulised tsiviilõiguslikud tagajärjed, st sellega luuakse eeldus, et isik on surnud otsuses nimetatud ajal ning tema vara läheb üle õigusjärglastele.
Juriidilised isikud
Juriidiline isik on seadusalusel loodud õigusobjekt ja ta võib tekkida kahel viisil:

• Teatud liiku juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel (tn AS äriseaduse alusel
  
• Otse selle juriidilise isiku kohta käiva seadus ealusel.
  

Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviil kohustusi, va need, mis on omased üksnes inimesele.
Juriidilise diskud jagunevad
avalikõiguslikeks juriidilisteks isikuteks - Riik, kohaliku omavalitsuse üksus – kes on loodud avalikeks huvideks ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.

• eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks – on erahuvides ja selel juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslikud juriidilised isikud on vastavalt äriseadusele täisühingud , usaldusühingud, OÜ, AS, tulundusühistu , sihtasutus ja MTÜ. Eraõigusliku juriidilise isiku tegevuse ja tema organite pädevuseks on põhikiri või ühingu leping. Juriidilise isiku tegevust juhib juhatus ning nõukogu olemas olul ka nõukogu. Juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse juriidilis eiisku seaduslikuks esindajaks. Eraõigualik juriisiline isik lõpetatakse reegline üldkoosoleku või muu pädeva organi sellekohase otsusega. Äriühingute liigid on:
  
  • Täisühing - äriühing, mille son 2 või enam osanikku, kes tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustust eeest solidaarselt kogu oma varaga. Ja tegutsemise aluseks on ühingu leping.
    
  • Usaldusühing – äriühing, milleson vähemalt 1 täis ja 1 usaldusosanik . Täisosanik vastutab solidaarselt kogu oma varaga, usaldusosanik vastutab vaid oma sissemaksu ulatuses.
    
  • OÜ – äriühing, mille capital on osadeks jaotatud ja osanik ei vastuta osaühingu khustuste eest, tegemist on nn piiratud vastuttusega ühinguga. Võrrelde stäis ja usaldusühinguga on OÜ puhul kehtestatud rangemad nõuded asutamisele juhtimisele, raamatupidamisele ja aruandlusele ning miinimumkapitali nõue on 40 000
    
  • AS on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital . AS puhul on kehtestatud kõige rangemad asutamise juhtimise aruandluse nõuded, vähemusaktsionääride kaitse ning minimum kapitalinõue 400 000 kr
    
  • Tulundusühistu – äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad tarbijate või muude hüvede kasutajana, hankijatena tööpanuse, teenuse kasutamise jms kaudu.
    
  • MTÜ – reguleerib MTÜ seadus ja tegemist on isikute vabatahtliku ühendusega, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulusaamine ( nt spordiühingud jne)
    
  • Sihtasutus – juriidiline isik, millel pole liikmeid jam is on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks.
    

Tehingut, esitlus ja lepingu sõlmimine
Tehingud – toimung või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahte avaldus. Tehing on tähtsaime subjektiivsete tsiviilõiguste ja kohustsute tekkimise aluseks. Laiaslaastus jagunevad tehingud kohusts ja käsutustehinguteks. Kohustustehing on kohustustehing, kui ta on suunatud isikutevaheliste õiguste ja kohustuste tekkimisele. Enamus kohustustehingudi on reguleeritud võlaõigusseaduses erinevate lepingute poolt. Tehinguid liigitatakse vastavalt sellele, mitme isiku tahteavaldused on õiguslike tagajärgede saabumiseks vajalikud.

• Tehingud on ühepoolsed, kui õigusliku tagajärje saabumiseks piisab ühe isiku tahteavaldusest (nt pärandamine testamendi alusel)
  
• Mitmepoolse tehingu tegemiseks on aga vaja kahe või enama isiku tahteavaldust (nt leping)
  

Tehingu sisujärgi võib jagada tehingud:

• varalisteks – kui esmemeteks on varalised õigused
  
• Isiklikeks - kui nende esemeteks on isiklikud õigused
  

Tehingud, kus kindlaksmääratud õiguste ja kohustuste tekkimine (edasilükkava tingimusega tehing) või lõppemine (äralõppeva tingimusega tehing) on sõltuvuses asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saab või ei – seda nimetatakse tingimuselikeks tehinguteks.
Tehingu vorm, st üldjuhul kehtib vormi vabadus. Erinormid kehtivad nt tarbijaga sõlmitud lepingus aga ka mõningate teiste lepingute puhul.
Tehingu kirjaliku vormi jälgimiseks tuleb koostad akirjalik leping ja pooled peavad sellele omakäeliselt allakirjutama. Kirjaliku lepingu võib sõlmid ak akirjavahetusena, kui pooled on kirjalikele tahteavaldustele omakäeliselt allakirjutanud. Lepinguga kokkulepitud kirjalikule vormile laienevad kirjalikule vormile seaduses sätestatud nõuded. Kirjalikku taasesitamist võimaldava normi puhul peab tehing olem atehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teindu isiku nimesid kuid ei pe aolema omakäeliselt allakirjutatud.Tehing on notariaalselt kui ta on koostatud kirjaliku tonkumendina ning tehingu tegija allkiri on kinnitatud. Tehingu notariaalsel tõestamisel notar kontrollib lepingu sisu ja seletab tehingu õiguslikke tagajärgi poolte jaoks. Notariaalselt peavad olema tõestatud nt kinnisvara võõrandamist, OU osavõõrandamise ja jagamise leping, abieluvara leping jne. Seaduses ettenähtud vorminõuete eiramine, toob reeglina kaasa lepingu tühistamise . Tehing võib olla tühine algusets peale, st kehtivat tehingut ei ole tehtud. Tühisel lepingul ei ole alguseat peale õiguslikke tagajärgi ning selle järgi saadu tagastatakse alusetu rikastumise sätte kohaselt. Seaduse aluse on tühised ka näilikud lepingud . Näilikud on tehinug, mille puhul on poole dkokkuleppinud, et tehing ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Nende eesmärgiks võib olla soov jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut. Kui seadust pole rikutud, võib tehing olla vastuolus heade kommetega ja seega tühine. Kehtiv tehing võib seaduses sätestatud juhtudel olla erandlikult tühistatud. Kuni tehing pole tühistatud, on see kehtiv ja pooled võivad nõuda tehingu täitmist. Kui ta tühistatakse, loetakse tehing kehtetuks algusets peale. Tühistamisalusena võib kõnaalla tulla oluline eksimus. Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Tühistamise aluseks olev eksimus peab olema niivõrd oluline, et mõistlik isik poleks samas olukorras tehingut teinud või oleks selel teinud teissugustel tingimustel.
Pettus on teise lepingupoole tahtlik eksimusse viimine või eksituses hoidmine.
Ähvarduse või vägivallamõjul tehtud tehingu tühistamiseks peab tehingu tegemisel toimunud ähvardus või vägivald olema õigusvastane ning nii vahetu ja tõsine, et ie jäta tehingut teinud isikule mingit mõistlikku valikut.
Raskete asjaolude ärakasutamiseks nimetataks eolukorda, kus tehing on tehtud füüsilise isiku erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet, kogenematust või muidu selliseid asjaolusid ärakasutades talle äärmiselt ebasootsatel tingimustel.
Isikud teevad tehinguid ise või esindaja kaudu, nt juriidiline isik saab teha tehinguid vaid esindaja kaudu. Esindaja tegutseb esindatava nimel ja huvides, kusjuures tema tegevus ekaudu luuakse, muudetakse või lõpetatakse tsiviilõigussuhteid esindatava ja kolmanda isiku vahel. Esindaja poolt tehtud tehingu kehtivuseks esindatava suhtes peab esitaja olema toiminud esindusõiguse piires.