endale korraliku vundamendi, millele oma edasist elu rajada. Inimesed peaksid endale juba väga varakult tegema selgeks põhitõed, et rikkaks ei saada tänu suuremale palgale. Tihtipeale inimesed arvavad, et kui nad saavad suurt plaka, on väga lihtne rikkaks saada, tegelikult nii see ei ole. Suurema palgaga suurenevad ka tõenäoliselt kulutused, kuna enamik inimesi ei suuda raha kasulikult investeerida. Tihtipeale inimesed ei saa aru, mis vahe on kohustusel ja varal ning seetõttu teevad endale kahjulikke tehinguid. Samuti enamik inimesi ei mõista, et raha tuleb enda eest tööle panna, mitte päevast-päeva, aastast-aastasse teha raha nimel tööd. Minu kui gümnaasiumi õpilasele on samuti tohutult palju erinevaid võimalusi. Üheks pealmiseks võimaluseks, mida õpilased kasutavad on oma õpilasfirma loomine. Mina pooldan seda, et õpilased saavad juba noorelt proovida, millised
minna") · Võrdsed võimalused · Sotsiaaldarvinism  inimene vastutab ise oma heaolu eest, võitlus ellujäämise nimel. · Eesti Reformierakond Kolmas tee: · Modernne sotsiaaldemokraatia. · Segu vasak- ja parempoolsusest. · Suured erinevused USA ja Euroopa põhimõtetes. USA kaldub rohkem liberaalsusesse. · Võrdsed võimalused. · Ettevõtlikkus. · Õigused koos vastutusega. · Rõhk töötamisel, tööl kui eetilisel kohustusel, ,,elada, et käia tööl". · Hõive maksimeerimine. · Avalike kulude kokkuhoid. · Suund sotsiaalsetele investeeringutele (pere- ja tööelu ühitamine, koolitus  tasakaalustamine). · Igasugu poliitika kaasamine. · Erasektori kaasamine sotsiaalteenuste pakkumisse (töökoha pension, hambaravi, hüved). Sotsiaalpoliitika Eestis: · Väga kaheti mõistetav. · Koalitsioon ei järgi vaid liberalismi  tugev sotsiaaldemokraatia mõju on juures.
Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse. 3. Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon.(näiteks parlament) 4. Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagatakse see riigi sunniga. Kui õigusnorm pole tagatud riigi sunniga, siis ei ole tegemist mitte õigusnormiga, vaid näiteks moraalinormiga. Õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Õigus on loodud inimkäitumise korrastajaks. Seadusandja on õigusaktides sätestanud normid, mille järgimine ühiskonnaliikmete poolt peaks inimestele endile kasu tooma ning mittejärgimise korral järgneb karistus.Õigus on sotsiaalse kontrolli vahend. Ta seab inimühiskonna liikmetele riigi poolt kindlad raamid, kontrollib inimeste absoluutset vabadust- lubab mingil juhul käituda üksnes teatud viisil ja mitte teisiti. Õigus ei loo
Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõigile. o Õigusnormide süsteem on rajatud kindlate printsiipide järgi. Õigused on koondatud seadustesse. o Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon (Eesti Parlament) o Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagab selle riik. Kui ei taga riigisunniga siis ei ole tegemist õigusnormiga, vaid näiteks moraalinormiga. Õigused põhinevad juriidilisel kohustusel. Kui tava lähtub käitumisharjumustest ja kõlblus filosoofiast, siis õigus lähtub riigist. Tava, õiguse ja kõlbluse vahekord o Õiguse, tava ja kõlbluse esitamisest ei tohi aru saada, et need on eraldiseisvad normikogud. o Tava ja kõlblus siirdatakse sageli õigusnormidesse või on õigusnormide poolt sanktsioneeritud. o Sotsiaalsed väärtused, mille kaitseks õigusnorme luuakse, pärinevad sageli
HÄIRETE LÄBIVIIMINE LAEVAS 1.Häirenumber ja häirenimistu Iga meeskonnaliige omab häirenumbrit, mis baseerub tema kohustusel ohutusorganisatsioonis. - Häirenumber näitab ära iga laevapere liikme positsiooni ja kohustused erinevate ohusituatsioonide korral. - Osakonna juhataja tutvustab laevapere liikmetele tema häirenumbrit ning sellega seonduvaid kohustusi. - Laevapere liikmetele annab häirenumbri vanemtüürimees. - Häirenumbri saanud isik on kohustatud tutvuma oma kohustustega häirete korral koheselt peale laevale saabumist esimest korda.
Kohustus muudab orjaks,vastutus kuningaks. Meie elus mängib kohustus ja vastutus väga tähtsat rolli. Mingis mõttes kujundab see olekut meie igapäevases elus. Kohustus piirab iga inimese elu, kõige rohkem alles noore kasvava lapse elu, kes tahab elu näha ja kogeda. Vastutus aitab aga iseseisvaks ja oma tegude eest seisvaks inimeseks saada.(46) Millist rolli meie elus mängib kohustus? See piirab meie igapäevast elu, me ei saa tegutseda ja liikuda vabalt, nii nagu me ise sooviksime. Vaid kõik on hoopiski paika pandud ja seda muuta me ei saa. Iga inimese kohustused on erinevad. Lastel on põhiliselt oma toa korras hoidmine, koolis korralikult käimine, õppimine ja kõik selline. Vanematel inimestel on aga kohustuseks raha teenida ja oma pere eest hoolt kanda. Sa ei saa ju kuidagi jätta oma lapsi nädalaks üksi koju, ikkagi on sul kohustus nende eest hoolitseda ja neid aiadata igas probleemis. Kõige kurvem on see kui vanemad panevad ...
· Õigusnormide süsteem on rajatud kindlate printsiipide järgi. Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse. · Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon. · Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagatakse see riigi sunniga. Kui õigusnorm pole tagatud riigi sunniga, siis ei ole tegemist mitte õigusnormiga, vaid näiteks moraalinormiga. Õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Õigusnormidel on väga erinev sisu ja väljendusvormid. Vaatamata sellele ei kujuta nad endast mingit mehaanilist summat. Filosoofid väidavad, et süsteem tähendab hulka omavahel seotud elemente, mis kujutavad endast terviklikku moodustist. Õigusnormide süsteemi ühisus on tingitud iga ühiskonna sotsiaalsete suhete süsteemi ühtsusest. See ühiskondlike suhete ühtsus määrab ära õigusnormide süsteemi
· Regulatiivseid õigussuhteid Regulatiivsete suhete eesmärk on ühiskondliku suhte reguleerimine subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste abil. Seetõttu on need suhted õigust loovad suhted. · Kaitsvaid oigussuhteid Kaitsvad suhted seavad eesmärgiks mingisuguste nähtuste kõrvaldamise ühiskonnast või nende tekkimise vältimise (kriminaalõiguse normid, mis kehtestavad karistusena). Põhirõhk kaitsvas õigussuhtes on kohustusel. Kasutatud materjal: http://www.lap.ttu.ee/erki/failid/konspekt/oigusopetus_tto3160/tto3160_konspekt_ii.html
Sõjaprobleemid Jätkusuutlikkuse tugeva vormi indikaatorid • Ökoloogiline jalajälg • Kui palju bioloogiliselt tootvat maad läheb vaja selleks, et üht inimest toita (puuviljad, kalad, puid…) ning samuti maa, mis vajalik jäätmete absorbeerimiseks (CO2). Alternatiivne lähenemine jätkusuutlikkusele • Holden et al (2007): -Tunnistada säästvat arengut kui eetilist normi, mis põhineb kolmel moraalsel kohustusel: -Vajadused (inimvajadusi rahuldav) -Õiglus (sotsiaalset õigluse tagav) -Piirid (keskkonnapiire arvestav) • Eesmärgid, kuhu tahame jõuda Eesti kultuuriruumi elujõulisus Heaolu kasv Sidus ühiskond Ökoloogiline tasakaal: -Loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu -Saastumise vähendamine -Loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine 3 moraalne kohustus: 1
lisaks ka mittemateriaalsed esemed(tööjõud, teenus) Õigussuhete liigid: 1) Õigusliku toime iseloomu alusel: a) regulatiivsed suhted rajanevad regulatiivsetel õigusnormidel, H-D b) õigustkaitsvad suhted rajanevad õigustkaitsvatel normidel, H-S või H-D-S ‘ 2) Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: a) aktiivsed - juriidiline kohustust kohustust kandval poolel kohustus sooritada tegu aktiivses vormis; b) passiivsed - rajaneb kohustusel mitte sooritada tegevust. 3) Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel: a) lihtsad õigussuhted - üks õiguste, teine kohustuste kandja; b) liitõigussuhted - mõlemad pooled nii õiguste kui ka kohustuste kandjad. 9. Õiguse rakendamine (Õigusõpetus, ptk. 5) Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on sellien õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid. Rakendamise vajadus tekib:
muuta • Keskpank ei peaks olema hinnaseadja • Keskpank peaks tagama konkurentsi turul Interventsiooniinstrumendid • Keskpank sekkub tavaliselt ühes valuutas – Erinevate valuutade kasutamine ei ole efektiivne – Kui klientidel on huvi teiste valuutade vastu, siis toimub konverteerimine • Tavaliselt tehakse interventsioone spot-turul – Vahel ka forward-tehingud Mis on valuutakomitee ? • Valuutakomitee - rahanduslik reziim, mis baseerub kohustusel vahetada kodumaist valuutat teatud kindla välisvaluuta vastu teatud fikseeritud vahetuskursi alusel ning kogu kodumaine valuuta peab olema tagatud välisaktivatega • kodumaise valuuta välisaktivatega tagatuse aste sõltub eelkõige riigi ametlike välisreservide tasemest ajal, mil valuutakomitee süsteemile üle minnakse Vahetuskursi valimine • Vahetuskursi fikseerimisel tuleks arvestada inflatsiooni jätkumise tõenäolisust, devalveerimise
Probleem peitub siin selles, et nõudeid sisule ja ulatusele on üldnormidena raske kindlaks määrata, sest need sõltuvad väga suures osas konkreetse juhtumi asjaoludest, vastava õigusvaldkonna eripärast ning otsuse tegemise aluseks olnud põhjustest. Kohus peab seetõttu haldusakti põhjenduse ulatust ning sisu õiguspärasust igal üksikjuhtumil eraldi hindama Haldusaktide põhjendamise kohustuse eesmärgid Haldusaktide põhjendamise kohustusel võib kõige üldisemalt näha kolme eesmärki: 1. haldusakti põhjendamine peab tagama selle, et haldus teeks sisult võimalikult õige ja õiglase otsuse. Sellisel viisil annab haldusakti põhjendamise kohustus olulise garantii, et kaalutakse asjatundlikult kõigi asjast huvitatud isikute huve ning ühtlasi rakendatakse asjakohaselt objektiivset õigust. Isik ei tohi olla ainult riigi tegevuse
Moodne sotsiaaldemokraatia arvestab majandusdemokraatia põhimõtetega, tööliste kaasamine ettevõtte juhtimisse (nn koosotsustamine) suurendab sotsiaalset sidusust. Kolmas tee ehk modernne sotsiaaldemokraatia on poliitiline ideoloogia ja praktika, mida sotsiaaldemokraatlikud parteid hakkasid kasutama 20. sajandi lõpus ja 21. sajandil. Populaarsemad ideed: võrdsed võimalused; ettevõtlikkus; õigused koos vastutusega; rõhk töötamisel, tööl kui eetilisel kohustusel. Esikohal on hõivepoliitika. Teisi aktuaalseid teemasid on kolm: tööhõive maksimeerimine, avalike kulude kokkuhoid, suund heaoluriigi sotsiaalsetele investeeringutele (pere- ja tööelu ühitamine, koolitus). 3. Erakondade poliitika ja poliitilised pakkumised a) Eesti Reformierakonna programmiline eesmärk on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine, mille aluseks on lihtne maksusüsteem ja riigi vähene sekkumine turul toimuvasse
organisatsioonist lahkumisega. Sealjuures on alalhoidlik pühendumus seotud nii majanduslike kui ka sotsiaalsete organisatsioonist lahkumisega kulutustega. Näiteks pühendutakse tööle ainut majanduslikel põhjustel ning seetõttu ei saa ka lahkuda, töökoht ise ei pruugi meeldida. 17. Selgitage normatiivse pühendumuse põhimõtet. Sõnastage näide. Normatiivne pühendumus peegeldab pühendumust, mis põhineb (tajutud) kohustusel organisatsiooni suhtes. Töötaja tunneb, et tal on kohustus ja vastutus organisatsiooni ees ning ta on organisatsioonile “võlgu“. Näiteks on tööandjal suur moraalne vastutus ja ta tunneb kohustust jääda edasi organisatsiooni tööle, sest arvab, et tal on veel vaja töötada ettevõtte jaoks, ei saa poole pealt lahkuda. 18. Mida nimetatakse organisatsioonikultuuriks? Organisatsioonikultuur on väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogum, millest org. lähtub
b) Normitäitja (õigusnormi adressaadi) huvide realiseerimisele; c) Nii normiandja kui normitäitja huvide realiseerimisele (mõlema huvid esindatud, mis ei pruugi tähendada aga täielikult väljapeetud tasakaalu); Üldkohustuslikkuse aspektist iseloomustab õigusnorme imperatiivsus ning vajaduse korral konkreetse sanktsiooni rakendamine. Kõik õigusnormid sisaldavad põhimõtteliselt nii kohustuse kui ka õigustuse selle täitmiseks. Kõik sotsiaalsed normid põhinevad kohustusel, kuid õigusnormid seejuures juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab suhtes riigi sund. Formaalse määratluse aspektist iseloomustab õigusnormi: 1) Loogiline struktuur; 2) eriline normikeel, mis põhineb emakeelele, kuid kasutab erilist formaliseeritud ratsionaalset lauseehitust. Õigusnormi kõnekeel võib olla deskriptiivne ehk kirjeldav kõneviis või preskriptiivne ehk määrav kõneviis. 22. Õigusnormi funktsioonid. 23. Õigusnormide liigid.
organisatsioonist lahkumisega. Sealjuures on alalhoidlik pühendumus seotud nii majanduslike kui ka sotsiaalsete organisatsioonist lahkumisega kulutustega. Näide: pühendutakse tööle ainult majanduslikel põhjustel ning seetõttu ei saa ka lahkuda, töökoht ise ei pruugi meeldida, kuid puuduvad muud tööpakkumised. 17. Selgitage normatiivse pühendumuse põhimõtet. Sõnastage eluline/praktiline näide. Normatiivne pühendumus peegeldab pühendumust, mis põhineb (tajutud) kohustusel organisatsiooni suhtes. Töötaja tunneb, et tal on kohustus ja vastutus organisatsiooni ees ning ta on organisatsioonile “võlgu“. Näide: töötaja võeti hoolimata sellest tööle, et oli ka paremaid kandidaate, nüüd ta tunneb kohustust täita ülesandeid võimalikult hästi. 18. Mida nimetatakse organisatsioonikultuuriks? Organisatsioonikultuur on väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogum, millest organisatsioon lähtub oma igapäevases tegevuses. 19
osaliselt esines ka rooma õiguses. Linnaõiguses domineeris käibehuvi, mis eristas teda maaõigusest, kus oli esikohale seatud omandiõiguse kaitsmine, mis põhjustas erinevate indikatsiooni reeglite tekkimise vallasvara suhtes. - Maal oli iseenesestmõistetav, et omanik pidi varastatud asja kolmandalt isikult tagasi saama. Linnas loodi mitmeid kompromisslahendusi, mis reeglina põhinesid omaniku kohustusel maksta lunamaksu, kui ta soovis varastatud asja tagasi saada. 2.2. Olulisemad linnaõiguse perekonnad Frankfurti perekond Lübecki perekond (levib just rannikulinnades) Viini perekond Magdeburgi perekond Uue linna asutamisega võeti üle mõne varasema linna õigus, millega emalinn muutus ühtlasi kõrgemaks instantsiks kohtuasjades. Nii tekkisid ema- ja tütarlinnadest linnaõiguse perekonnad, kusjuures viimased võisid oma õiguse jälle
Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse juriidilisi fakte sündmusteks(surm, tulekahju, looduskatastroof) ja tegudeks(kuritegu, hagiavalduse esitamine jms) 35. Õigussuhete liigid. REGULATIIVSED: eesmärk on ühiskondliku suhte reguleerimine subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste abil (nt liiklus) KAITSVAD: seavad eesmärgiks mingisuguste nähtuste kõrvaldamise ühiskonnast või nende tekkimise vältimise, põhirõhk on kohustusel 36. Õiguse rakendamise mõiste. Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded. Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid(haldusorganid, kogus, politsei jne) Õigusnormide rakendamisel tuleb silmas pidada, et see oleks seaduslik, põhjendatud, otstarbekohane ja õiglane. SEADUSLIK: 1) õiguse rakendamise otsus peab rajanema õigusnormidel, mis otseselt käsitlevad lahendatavat juhtumit;
Portugali riigi rahanduse juhtimise probleemid, Iirimaa ja Hispaania erasektori kinnisvarapalavik ja tarbimisbuum. Pangad tegid riskantseid investeeringuid kinnisvarasektoritesse. Rahaturud kaotavad usaldust eurotsooni suhtes, sest euro on valuuta, mille taga pole riiki. Kriis on nii poliitiline kui ka majanduslik. 13.Kullastandardi olemus Kullastandard kui monetaarsüsteem on eelkõige komplitseeritud üld- ja rahanduspoliitiline institutsionaalne kokkulepe, mis püsib lubadusel ja kohustusel teatud reeglitest kinni pidada. Kullastandard tagab pikaajalise hinnastabiilsuse, hoides raha pakkumist kontrolli all. Lühiajaliselt võib tuua kaasa märkimisväärseid hinnakõikumisi. 14.Bretton Woodsi süsteemi olemus 1944a. Toimunud rahanduskonverentsil lepiti kokku Bretton Woodsi süsteem, mis toetub kahele alusele: kullale ja dollarile. Kavandati rahvusvaheline rahasüsteem, mille tunnusteks olid: fikseeritud vahetuskursid, vabakaubandus ja dollari kasutamine põhivaluutana. 15
suhted. Nendes suhetes lasub regulatiivse toime põhirõhk subjektiivsel õigusel. o Kaitsvad õigussuhted  suunatud riikliku sunni kohaldamisele isikule, kes on rikkunud õigustatud subjektide õigusi või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi. Tekivad õigusrikkumise alusel ja nende eesmärk on rikutud õiguste kaitse, nende taastamine. Erinevalt regulatiivsest suhtest lasub kaitsvas õigussuhtes õigusliku toime põhirõhk juriidilisel kohustusel. 3 12. JURIIDILISED FAKTID JA NENDE LIIGITUS Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse juriidilisi fakte:
Tekivad õigusrikkumise viisi järgi: lihtne ja kirjeldav, 2. Käitumise määratletuse astme järgi: alusel ja nende eesmärk on rikutud õiguste kaitse, nende taastamine. absoluutselt määratletud ja suhteliselt määratletud. 3. Dispositsiooni Erinevalt regulatiivsest suhtest lasub kaitsvas õigussuhtes õigusliku õigusliku iseloomu järgi: imperatiivne ja dispositiivne. Sanktsioon: toime põhirõhk juriidilisel kohustusel. 1. Rakendatavate vahendite iseloomu ja rakendavate organite järgi: kriminaalõiguslikud, haldussanktsioonid, varalised ja ÕIGUSRIKKUMISE ERINEVUS ÕIGUSPÄRASEST distsiplinaarsanktsioonid. 2. Määratletuse astme järgi: absoluutselt KÄITUMISEST määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata. 3. Struktuuri Inimese käitumine õiguslikust aspektist vaadatuna võib olla kas järgi: lihtsanktsioon, liitsanktsioon ja alternatiivne sanktsioon
 Revalveerimine - Omavaluuta kursi tõstmine teiste riikide valuutade või kulla suhtes. Tulemuseks riigi konkurentsivõime langus välisturgudel. 13. Kullastandardi olemus. Süsteem, mille puhul ringlev paberraha oli täielikult kaetud kullareservidega. (kehtis 19. sajandi lõpust I maailmasõjani). Kullastandard kui monetaarsüsteem on eelkõige komplitseeritud üld- ja rahanduspoliitiline institutsionaalne kokkulepe, mis püsib lubadusel ja kohustusel teatud reeglitest kinni pidada. Kullastandard tagab pikaajalise hinnastabiilsuse, hoides raha pakkumist kontrolli all. Lühiajaliselt võib tuua kaasa märkimisväärseid hinnakõikumisi. 14. Bretton Woodsi süsteemi olemus. Peale II maailmasõda loodud rahvusvaheline rahakursside süsteem, mis toetus kullale ja dollarile ning mille peamisteks tunnusteks olid fikseeritud vahetuskursid, vabakaubandus ning dollari kasutamine põhivaluutana.
Õiguse normatiivne tõlgendamine näitab, et olemasolevast õigusest võib luua normi-reegli vaid juhul, kui olemasolevat õigust mõistetakse kui ühtset ja põhimõttelist alget. Tunnused 1) Üldine iseloom (hõlmab kõiki) suunatus isikute huvidele või ühiskonna üldhuvidele ning prognoositud käitumismall õigusnormis. 2) Üldkohustuslikkus (tagatud riigi sunniga)  imperatiivsus ning vajadusel konkreetse sanktsiooni rakendamise võimalus. Kõik sotsiaalsed normid põhinevad kohustusel, kuid õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. 3) Formaalse määratletuse aspektist iseloomustab õigusnormi: - loogiline struktuur; - eriline normikeel, mis ühelt poolt baseerub vastava emakeele alusele, kuid kasutab erilist formaliseeritud ratsionaalset lauseehitust. 3. Õigusnormi liigid Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi liigitatakse õigusnorme: 1) regulatiivsed  määravad õigusi ja kohustusi;
Regulatiivsete suhete eesmärk on ühiskondliku suhte reguleerimine subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste abil. Seetõttu on need suhted õigust loovad suhted. Kaitsvad suhted seavad eesmärgiks mingisuguste nähtuste kõrvaldamise ühiskonnast või nende tekkimise vältimise (kriminaalõiguse normid, mis kehtestavad karistusena). Põhirõhk kaitsvas õigussuhtes on kohustusel. 7. Millised tegelikkuses asetleidvad muutused on juriidilised faktid? Inimese sünd, teisele inimesele kahju tekitamine, töölepingu sõlmimine 8. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse juriidilisi fakte ja milline on nende liigituste praktiline tähtsus? Õiguslike tagajärgede järgi mis juriidiline fakt esile kutsub eristatakse õigustloovaid, õigustmuutvaid ja õigust lõpetavaid juriidilisi fakte. Juriidilise fakti struktuuri järgi
1821-1914a nn klassikaline kullastandard, enamik maailma riike olid kehtestanud kullastandardi ja fikseerunud oma valuuta kulla suhtes. Ühtlasi standardiga liitunud riikide valuutad omavahel fikseeritud. 2 Kullastandardi süsteem lagunes I maailmasõja ajal, kui trükiti palju kullakatteta raha. Kullastandard kui monetaarsüsteem on eelkõige komplitseeritud üld- ja rahanduspoliitiline institutsionaalne kokkulepe, mis püsib lubadusel ja kohustusel teatud reeglitest kinni pidada. Kullastandard tagab pikaajalise hinnastabiilsuse, hoides raha pakkumist kontrolli all. Lühiajaliselt võib tuua kaasa märkimisväärseid hinnakõikumisi. 14. Bretton Woodsi süsteemi olemus 1944.-1971 a. Bretton Woodsi süsteem  toetus kullale ja dollarile. Kindel rahvusvaheline valuutasüsteem, mille eesmärk oli hoida maailmamajandus stabiilsena. Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank, fikseeritud vahetuskursid, dollari kasutamine
Isiklikel suhetel põhineva riigi mudel pärineb germaani rahvaste seast. Riigipiiride kehtestamine polnud oluline, tähtis oli valitseja võim. Kuningas valitses teiste üle, mõisnik valitses talupoja üle. Ka õigus kehtis inimeste grupi suhtes, mitte territooriumil. Alles 12.sajandi teisel poolel toimus maa-ala avastamine riikluse alusena. Vasalliteet kui sõltuvussuhe: Isikliku sõltuvuse side, mille lõi truudusevandetseremoonia ja mis tugines vastastikusel, kuigi ebavõrdsel kohustusel. See võimaldas vabal inimesel oma truuduse eest saada maatüki ja pääseda ühiskondliku võimu juurde. ,,Rahvakoosolek": Varakeskaegsetes germaani riikides arutati tähtsaid otsuseid rahvakoosolekutel. Sellest võtsid osa isiklikult vabad relvakandjad. Kogu rahvas koosolekutel ei osalenud. See institutsioon kadus üldiselt pärast karolinge (va Skandinaavias). Seal määrati juhid (princepsid), mõisteti kohut, otsustati rahu ja sõja üle, samuti valiti sõjapealikke ehk dux´e. valimine.
Kriitika printsiipide ja reeglite kohta · Universaalseid ja üldisi reegleid ei saa anda, sest olukorrad, mis nõuavad nende rakendamist, on kõik liiga erinevad. · Iga olukorra kohta ei saa anda eraldi printsiipi. · Kui inimesel on hea iseloom, siis on printsiibid tema jaoks liigsed, ta justkui näeb ära, mis on antud olukorras õige. Kriitika moraalse motiivi puudumisest · Michael Stocker : Moodsad eetikateooriad (kohustusel põhinevad) viivad skisofreenilisse olukorda, kus inimene ei väärtusta seda, mis teda tegelikult motiveerib. · Vooruseetika järgi on loomulikeks moraalseteks motiivideks emotsioonid, tunded jne. · Kui käituksime ainult kohusetundest, siis ei oleks olemas sõprust, armastust jm, millele moraalne elu tegelikult suuresti toetub. · Peame hoolima inimestest, mitte aga kohustustest. Moraalsed pühakud
"Õigusnormi ülesanne: anda küllaldaselt üldised ja kättesaadavad mõistetavad käitumisreeglid, mille alusel kodanikud ja kohtunikud minimaalselt pingutades võiksid määratleda, millisel viisil probleem lahendada", R. David. 1. Üldine iseloom  suunatus isikute huvidele või ühiskonna üldhuvidele (prognoositud käitumismall õigusnormis). 2. Üldkohustuslikkus  imperatiivsus ning vajadusel konkreetse sanktsiooni rakendamise võimalus. Kõik sotsiaalsed normid põhinevad kohustusel, kuid õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Riik loob kehtivat õigust üldistes huvides, et selle toime hõlmaks sotsiaalsete protsesside reguleerimisel kõiki ning igaühte. Kellelgi ei ole moraalset ega formaalset õigust seada ise ennast väljapoole õigust või sellest kõrgemale. Inimese ja õigusnormi vahel on sotsiaalne seos, mille puhul tehakse vahet kahe liigi, sisemise ja välimise seose vahel.
õiguse realiseerimisega. Kaitsvad õigussuhted- suunatud riikliku sunni kohaldamisele isikuile, kes on rikkunud õigustatud subjektide õigusi või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi. Need suhted tekivad õigusrikkumise alusel ja nende eesmärk on rikutud õiguste kaitse, taastamine. Nt kriminaalõiguslikud suhted. Erinevalt regulatiivsest suhtest lasub kaitsvas õigussuhtes õigusliku toime põhirõhk juriidilisel kohustusel. 39. Õiguse rakendamise mõiste. Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded. Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid. Õiguse realiseerija seisukohalt on need riigiorganid kõrvalisteks subjektideks, sest nad ei kuulu realiseeritavasse suhtesse. Õiguse rakendamise vajadus tekib järgmistel juhtudel: 1) kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita.
Gen tutelae (eestkoste) tutelarum (eeskostete) Dat tutelae (eestkostel) tutelis (eeskostetel) Acc tutelam (eestkostet) tutelas (eestkosteid) Abl tutela (eestkostega) tutelis (eestkostetega) Voc tutela (eestkoste) tutelae (eestkosted) Obligatio, onis f  obligatsioon, kohustus Sg Pl Nom obligatio (kohustus) obligaties (kohustused) Gen obligationis (kohustuse) obligatium (kohutuste) Dat obligationi (kohustusel) obligatibus (kohustustel) Acc obligationem (kohustust) obligationes (kohustusi) Abl obligatione (kohustusega) obligatibus (kohustustega) Voc obligatio (kohustus) obligationes (kohustused) ADJEKTIIVID (omadussõnad) Milline? I-II adj  us, a, um / - er, a ,um (m, f, n) Publicus, a , um (avalik) Ius, iuris n.  ius publicum (avalik õigus) Liber, era, erum (vaba) (m, f, n)  libera, liberum Populus, i m
õiguse realiseerimisega. Kaitsvad õigussuhted- suunatud riikliku sunni kohaldamisele isikuile, kes on rikkunud õigustatud subjektide õigusi või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi. Need suhted tekivad õigusrikkumise alusel ja nende eesmärk on rikutud õiguste kaitse, taastamine. Nt kriminaalõiguslikud suhted. Erinevalt regulatiivsest suhtest lasub kaitsvas õigussuhtes õigusliku toime põhirõhk juriidilisel kohustusel. 39. Õiguse rakendamise mõiste. Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded. Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid. Õiguse realiseerija seisukohalt on need riigiorganid kõrvalisteks subjektideks, sest nad ei kuulu realiseeritavasse suhtesse. Õiguse rakendamise vajadus tekib järgmistel juhtudel: 1) kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita.
rakendamisel. · Usutav sõjaline heidutus, mille järgi on riigikaitsetegevus eelkõige suunatud sõjalise ohu tekkimise ja suurenemise ärahoidmisele. Eesti sõjalise kaitse usutavus tekib kollektiivse kaitse kaudu, milles osalemiseks tagatakse ohuhinnangule vastav esmane iseseisev kaitsevõime, kaitsevõime suurendamise valmidus ja vastuvõtva riigi toetus. · Riigikaitse ühtsus ja totaalkaitse, mis tugineb kodanike põhiseaduslikul kohustusel osaleda riigi kaitsel, ühiskonna toetusel riigikaitsele ning tsiviil- ja sõjaliste struktuuride koordineeritud koostööl. Sõjalise riigikaitse ühiskondliku baasi laiendamisel on oluline roll Kaitseliidul ning selle allorganisatsioonidel. · Kollektiivne kaitsetegevus NATO liikmesriikide kaitsmisel ja sõjalise rünnaku ärahoidmisel ning vajaduse korral tagasitõrjumisel. Põhja-Atlandi lepingu kohaselt on
38. Õigussuhete liigid  1.Regulatiivseid õigussuhted - eesmärk on ühiskondliku suhte reguleerimine subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste abil. Seetõttu on need suhted õigust loovad suhted. 2.Kaitsvaid oigussuhteid- Kaitsvad suhted seavad eesmärgiks mingisuguste nähtuste kõrvaldamise ühiskonnast või nende tekkimise vältimise (krimi- naalõiguse normid, mis kehtestavad karistusena). Põhirõhk kaitsvas õigussuhtes on kohustusel. 39. Õiguse rakendamise mõiste.Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded.  Õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne). Vajadus tekin, kui a) õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (kaitseväkke astumine) b)õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimaluse üle (varaline, tööalane vaidlus) c) kui toime pandud õigusrikkumine
4) Õigusnorm (vt. järgmist vastust) 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). Õigusnorm: 1. Üldine iseloom  suunatus isikute huvidele või ühiskonna üldhuvidele (prognoositud käitumismall õigusnormis). 2. Üldkohustuslikkus  imperatiivsus ning vajadusel konkreetse sanktsiooni rakendamise võimalus. Kõik sotsiaalsed normid põhinevad kohustusel, kuid õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Riik loob kehtivat õigust üldistes huvides, et selle toime hõlmaks sotsiaalsete protsesside reguleerimisel kõiki ning igaühte. Kellelgi ei ole moraalset ega formaalset õigust seada ise ennast väljapoole õigust või sellest kõrgemale. Inimese ja õigusnormi vahel on sotsiaalne seos, mille puhul tehakse vahet kahe liigi, sisemise ja välimise seose vahel.
subjektiivsel õigusel  Kaitsev õigussuhe – suunatud riikliku sunni kohaldamisele isikuile, kes on rikkunud õigustatud subjektide õigusi või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi; tekib õigusrikkumise alusel ja eesmärgiks on rikutud õiguste kaitse, nende taastamine; klassikaliselt kuuluvad siia kriminaalõiguslikud suhted, haldusvastutuse kohaldamise suhted, kohtuotsuse täitmisel tekkivad suhted; toime põhirõhk lasub juriidilisel kohustusel Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutmise või lõppemise. Liigitatakse sündmusteks ja tegudeks  Sündmus – selline tegelikkuses ettetulev muutus, mis toimub sõltumata inimese tahtest (nt inimese loomulik surm, äikesest põhjustatud tulekahju, üleujutus jms)
aga nt. ettevõtjal see võimalus puudub). 2.1 Õigussuhete struktuurielemendid AVALIKUS ÕIGUSES ERAÕIGUSES 1. subjektid 1.subjektid 2. juriidiline kohustus 2.subjektiivne õigus 3. objekt 3. juriidiline kohustus 4.objektid 2.2 Õigussuhte subjektid Õigussuhetes ehk kohustusel rajanevas õigusnormiga reguleeritud suhtes esineb alati vähemalt kaks poolt ehk subjekti. 9 Kes on õigussuhte subjektid? FÜÜSILISED ISIKUD JURIIDILISED ISIKUD ERAÕIGUSLIKUD AVALIKÕIGUSLIKUD Kodanikud -äriühingud -territoriaalsed ühikud (riik,
38. Õigussuhete liigid  1.Regulatiivseid õigussuhted - eesmärk on ühiskondliku suhte reguleerimine subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste abil. Seetõttu on need suhted õigust loovad suhted. 2.Kaitsvaid oigussuhteid- Kaitsvad suhted seavad eesmärgiks mingisuguste nähtuste kõrvaldamise ühiskonnast või nende tekkimise vältimise (krimi- naalõiguse normid, mis kehtestavad karistusena). Põhirõhk kaitsvas õigussuhtes on kohustusel. 39. Õiguse rakendamise mõiste.Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded.  Õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne). Vajadus tekin, kui a) õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (kaitseväkke astumine) b)õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimaluse üle (varaline, tööalane vaidlus) c) kui toime pandud õigusrikkumine
Õigusnormide süsteem on rajatud kindlate printsiipide järgi. Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse. Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon (näiteks parlament). Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagatakse see riigi sunniga. Kui õigusnorm pole tagatud riigi sunniga, siis ei ole tegemist mitte õigusnormiga, vaid näiteks moraalinormiga. Õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Õiguse toimimise tagamine Õigusnorm on mõeldud kõikide inimeste jaoks Õigusnorme võib liigitada vastavalt nende eesmärkidele: Regulatiivsed õigusnormid on suunatud ühiskondliku suhte reguleerimisele. Sellised õigusnormid lubavad mingit tegevust, keelavad selle või kohustavad inimesi millekski. Kaitsvad õigusnormid on juriidilist vastutust kehtestavad ja reguleerivad riiklike kaitsevahendite (sunnivahendite) kasutamist.
Paavst Innocentius III oli 12.saj oli inkvisitsiooni looja. 11. Keskaegne linnaõigus. Linnaõiguses domineeris käibehuvi, maa seadis esikohale omandiõiguse kaitsmise, mis põhjustas erinevate vindikatsiooni (omandi ennistamine) reeglite tekkimise vallasvara suhtes. Maal oli iseenesestmõistetav, et omanik pidi varastatud asja kolmandalt isikult tagasi saama. Linnas loodi mitmeid kompromisslahendusi, mis reeglina põhinesid omaniku kohustusel maksta lunamaksu, kui ta soovis varastatud asja tagasi saada. Linnade tavaõigus oli äärmiselt ebaühtlane. Suurtes, elava kaubanduse ja merelaevandusega linnades tuli kasutada kas roomaõiguslikke juriidilis-tehnilisi probleemilahendusi, mida vajas majanduselu, või luua ise sellised reeglid, mis viisid kõrgeltarenenud õiguskorra tekkimisele Tavaõigus, oli kirja pandud vastavasse raamatusse. Edaspidi tekkis raad, mis kinnitas eraviisiliselt tekkinud õigusraamatuid
õigusliku materiaalse osa saavutamiseks (kaalumine nt, raske tuvastada vastas kaalu) § 23 SOTIAALSED PÕHIÕIGUSED ïƒ sots põhiõigused: elementaarne haridus (lugemis- ja kirjaoskus), elamispind (talvel soe), elementeerne meditsiiniabi, aastaajale sobiv riietus ïƒ Ãµigus elatusmiinimumile (üldine sotsiaalne põhiõigus) – puuduse korral § 28 lg 2 (mida tuvastame) - vahekord riigi kohustusel toetuse andmisel ja perekonna kohustus abi andmiseks (§ 27 lg 5 võiks tõlgendada siiski ainult nii, et vanemad peavad oma alaealisi lapsi toetama; ülejäänud peaksid olema ühiskonna vastutus, sh kas täisealised piiratud teovõimega isikud) ! § 27 lg 5 tuleneb 1938. aasta põhiseadusest ïƒ erilised sotsiaalsed põhiõigused – §28 lg 1, § 29 lg 3, § 37 lg 1 ja 2 III RIIGIKORRALDUS ÕIGUS
2) normitäitja (õigusnormi adressaadi) huvide realiseerimisele; 3) nii normiandja kui ka normitäitja huvide realiseerimisele (mõlema huvid esindatud, mis ei pruugi tähendada aga täielikult võrdset tasakaalu). Üldkohustuslikkuse aspektist iseloomustab õigusnorme imperatiivsus ning vajadusel konkreetse sanktsiooni rakendamine. Kõik õigusnormid sisaldavad põhimõtteliselt nii kohustuse kui ka õigustuse selle täitmiseks. Kõik sotsiaalsed normid põhinevad kohustusel, kuid õigusnormid seejuures juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Õigusnorm sisaldab alati mingit käitumiseeskirja, prognoosib nõuetava või soovitava käitumise. Riik loob kehtivat õigust üldistes huvides eemärgiga, et selle toime hõlmaks sotsiaalsete protsesside reguleerimisel kõiki ning igaühte. Kui keegi jäetaks teadlikult väljaspoole kehtestatud õiguse toimet, siis ei oleks õiguslikul regulatsioonil mingit mõtet.
õigussuhe. Alles sotsiaalse suhte reguleeritakse järgnevalt õigusnormiks, muutub ta õigussuhteks. Õigussuhete liigid: 1) Õigusliku toime iseloomu alusel: a) regulatiivsed suhted rajanevad regulatiivsetel õigusnormidel, H-D b) õigustkaitsvad suhted rajanevad õigustkaitsvatel normidel, H-S või H-D-S 2) Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: a) aktiivsed - juriidiline kohustust kohustust kandval poolel kohustus sooritada tegu aktiivses vormis; b) passiivsed - rajaneb kohustusel mitte sooritada tegevust. 3) Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel: a) lihtsad õigussuhted - üks õiguste, teine kohustuste kandja; b) liitõigussuhted - mõlemad pooled nii õiguste kui ka kohustuste kandjad. Eraõiguslikud on tüüpilised regulatiivsed õigussuhted, mis rajanevad poolte täielikul võrdsusel. Avalik-õiguslikud ei ole tüüpiliselt pooltele võrdsed, jagunevad: ¤ haldusõiguslikud - alluvuse e subordinatsiooni printsiip;
Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse.  Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon (näiteks parlament).  Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagatakse see riigi sunniga. Kui õigusnorm pole tagatud riigi sunniga, siis ei ole tegemist mitte õigusnormiga, vaid näiteks moraalinormiga. Õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Iga riigi ja tema õiguse tunnuseks on suveräänsus. Antud riigi õigus kehtib üksnes selle riigi territooriumil ehk selle konkreetse riigi jurisdiktsiooni alal. Riik peab tagama ühiselu korraldatuse ja selle stabiilsuse. Objektiks, mida riik tagab, on kehtiv õigus ehk üldkohustuslikud käitumiseeskirjad
Õigus hõlmab inimese väliseid kohustusi, mis nõuavad motiividest sõltumatuid käitumisakte. Moraali objektiks on sisemised kohustused, mis lisaks käitumise ettekirjutusele nõuavad kohustuse teadvustamist [ja inimese teatud motiveeritust kohustuse täitmiseks]. Inimese kalduvus õigeks- peetavale käitumiseks pole küllaldane, et lugeda tema käitumist moraalseks, vajalik on ka õige motivatsioon. Sellega Kant loob deontoloogilise ehk kohustusel rajaneva eetika aluseid. Ent milleks väline õiguskäsk, kui inimese mõistuses on antud kategooriline imperatiiv? Vajadus õiguse järele tuleneb Kanti arvates inimese kahetisest olemusest: kui inimene oleks üksnes mõistuslik olend, piisaks üksnes sisemisest moraalsest seadusest. Ent kuna inimene on ka meeleline olend, siis on tema käitumise ohjeldamiseks ja õiguspärasuse raamides hoidmiseks vajalik ka väline sund
ning ei ole seetõttu ka laialdast kõlapinda leidnud. Töö autor on üritanud antud probleemi lahendamisel kaasata ka erinevaid ametkondi, kes on seotud tööandja ja töötaja vaheliste suhete reguleerimisega ja on loodud erinevate poolte huvide kaitseks (näiteks Ametiühingud seisavad töötajate õiguste eest ja Tööandjate Keskliit on loodud tööandja õiguste eest seismiseks). Kolmandas peatükis keskendutakse ettevõtjate jaoks aga hoopis uuel kohustusel, nimelt sellele mis on töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatus endaga tööandjale kaasa toonud. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus sätestab, et alates muudatuse jõustumisest maksab tööandja töötajale ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuse neljandast kuni üheksanda päevani ehk siis viis kalendripäeva. Kui senini maksis haigushüvitist Haigekassa töövõimetuse teisest päevast ja
Õigusnormide süsteem on rajatud kindlate printsiipide järgi. Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse. Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon.(näiteks parlament) Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagatakse see riigi sunniga. Kui õigusnorm pole tagatud riigi sunniga, siis ei ole tegemist mitte õigusnormiga, vaid näiteks moraalinormiga. Õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Õigusnormid vormistatakse kirjalikult ja nende süsteemne kogum koondatakse kindlatele nõuetele vastavasse dokumenti, mida nimetatakse õigusaktiks. Riik annab läbi õigusaktide kindlatele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õigusaktide abil määratakse kindlaks riigi ja kodanike omavahelised suhted ning korraldatakse kodanike ühiselu. Eristatakse kahte tüüpi õigusakte: õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva
· Usutav sõjaline heidutus, mille järgi on riigikaitsetegevus eelkõige suunatud sõjalise ohu tekkimise ja suurenemise ärahoidmisele. Eesti sõjalise kaitse usutavus tekib kollektiivse kaitse kaudu, milles osalemiseks tagatakse ohuhinnangule vastav esmane iseseisev kaitsevõime, kaitsevõime suurendamise valmidus ja vastuvõtva riigi toetus. · Riigikaitse ühtsus ja totaalkaitse, mis tugineb kodanike põhiseaduslikul kohustusel osaleda riigi kaitsel, ühiskonna toetusel riigikaitsele ning tsiviil- ja sõjaliste struktuuride koordineeritud koostööl. Sõjalise riigikaitse ühiskondliku baasi laiendamisel on oluline roll Kaitseliidul ning selle allorganisatsioonidel. · Kollektiivne kaitsetegevus NATO liikmesriikide kaitsmisel ja sõjalise rünnaku ärahoidmisel ning vajaduse korral tagasitõrjumisel. Põhja-Atlandi lepingu kohaselt on
3 Usutav sõjaline heidutus, mille järgi on riigikaitsetegevus eelkõige suunatud sõjalise ohu tekkimise ja suurenemise ärahoidmisele. Eesti sõjalise kaitse usutavus tekib kollektiivse kaitse kaudu, milles osalemiseks tagatakse ohuhinnangule vastav esmane iseseisev kaitsevõime, kaitsevõime suurendamise valmidus ja vastuvõtva riigi toetus. 4 Riigikaitse ühtsus ja totaalkaitse, mis tugineb kodanike põhiseaduslikul kohustusel osaleda riigi kaitsel, ühiskonna toetusel riigikaitsele ning tsiviil- ja sõjaliste struktuuride koordineeritud koostööl. Sõjalise riigikaitse ühiskondliku baasi laiendamisel on oluline roll Kaitseliidul ning selle allorganisatsioonidel. 5 Kollektiivne kaitsetegevus NATO liikmesriikide kaitsmisel ja sõjalise rünnaku ärahoidmisel ning vajaduse korral tagasitõrjumisel. Põhja-Atlandi lepingu kohaselt on sõjaline rünnak ühe
õigustatud subjektide õigusi või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi. Need suhted tekivad õigusrikkumise alusel ja nende eesmärk on rikutud õiguste kaitse, nende taastamine. Nt kriminaalõiguslikud suhted ja suhted haldusvastutuse kohaldamisel, kaitsvad õigussuhted on ka protsessi- ja menetlussuhted ning suhted, mis tekivad kohtuotsuste täitmisel. Erinevalt regulatiivsest suhtest lasub kaitsvas õigussuhtes õigusliku toime põhirõhk juriidilisel kohustusel. 31 39. Õiguse rakendamise mõiste. Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded Õiguse rakendamise mõiste: Õiguse rakendamine on keeruline protsess, mille moodustavad õigusnormi elluviimiseks vajalikud toimingud. Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid(haldusorganid, kogus, politsei jne)
rakendamisel tekib mitmeid raskusi. 1.Õnne(likkust) on raske mõõta ja raske on võrrelda erinevate inimeste õnne. 2.Kes suudaks ette näha ühe teo kõiki olulisi tagajärgi lühemas ja pikemas perspektiivis? 3.Õigustab ebamoraalseid tegusid. Nt ühe inimese kiusamine ja kolkimine pakub tervele kambale suurt ja korduvat naudingut. Nende mõnu kaalub üles tema valu. 134. Kohustusel põhinevad e.deontoloogilised teooriad kr deon - `kohustus' Deontoloogilised eetikateooriad väidavad, et inimesel on teatud kindlad kohustused -tegevused, mida ta tegema peaks (ja samuti tegevused, mida ta teha ei tohiks). Olla moraalne tähendab täita oma kohustusi, olgu sellel siis niisugused või naasugused tagajärjed. Mõned teod on absoluutselt õiged ja teised valed. 134. Immanuel Kanti eetikateooria Milline tegu on moraalselt õige
annaabi.ee 
