Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskkonnaökonoomika 2020 (0)

1 Hindamata
Punktid




•  Käsu-  ja  kontrollimeetmed  (või  regulatiivsed  meetmed):  etteantud  standardid/regulatsioonid. Kergemini rakendatavad (ei näe otseselt hinda), lock-in efekt  (ehk ei otsita uusi lahendusi või tehnoloogiaid), on ühiskonnale kallis  Etteantud standardid- tehnoloogiapõhised (katalüsaatorid autodel) ja sooritusepõhised  (ühtsed  heitme  standardid,  aga  ettevõte  saab  valida  ise  viisi,  kuidas  mingit  nõuet  täita/saavutada). OTSENE KONTROLL  Nt: osoonikihti kahandavate ainete keelustamine, hõõglampide keelustamine  •  Turupõhised  meetmed  (kedagi  motiveeritakse  rahaga,  maksude  või  toetustega):  kauplemissüsteemid, keskkonnamaksud, subsiidiumid (makstakse peale). Ühiskonnale  odavam (staatiline efektiivsus- võrdleme sama efektiga meetmete hinda ajahetkes,  dünaamiline  efektiivsus-  pidevalt  tahetakse  odavamat  meedet  otsida).   nt: keskkonnamaksud/-tasud, kaubeldavad saasteload, toetused  Eelised:  staatiline  efektiivsus-  kulutõhusus  (kulud  ühiskonnale  odavamad),  dünaamiline efektiivsus- jätkuv stiimul saastet vähendada, innovatsioon (ettevõte valib  tehnoloogia), usk turumajandusse (turg suudab kõige paremini otsustada)  •  Muud  meetmed:  vabatahtlikud,  kokkulepped  (vabatahtlikud  kokkulepped,  metsa  sertifitseerimine), informatiivsed (keskkonnateave, loodusharidus, ökomärgised).  MEETME VALIKU NÄITED (probleemiks on liiga palju plastpakendit majapidamistes)  1.  regulatiivne meede- keelustada plastpakend  2.  turumajanduse meede- toetada pakendivabu poode, teha neid rohkem tarbjale lähemale,  et  tarbija  üldse  teaks  et  on  olemas  selline  võimalus.  Pakendivaba  kaup  peab  olema  odavam  kui  pakendamata.  Puudus  ebamugav,  saad  kõike  selverist  vm  poest  aga  pakendivabast poest ei pruugi kõike saada seega peab käima kahes kohas ja mõne jaoks  tüütu.  Pakenditele  kallid  pandid.  Kehtestada  piirmäärad,  mille  ületamisel  on  trahv/maks. Turumaks kõrgemaks  3.  Kokkuleppeline/teavitus meede- võistlused/kampaaniad koolides    KHG: süsihappegaas CO2, metaan CH4, dilämmastikoksiid N2O, fluoreeritud gaasid (HFCS,  PFCS, SF6).     


RESSURSIÖKONOOMIKA LOENG  Taastumatu (inimesele hoomataval ajal ei taastu) mitte taaskasutatav- fossiilsed kütused  Taastumatu taaskasutatav- metallid  Taastuv  (mõistlikkuse  piires  kasutades  ei  saa  otsa)  loodusvara-  põhjavesi,  puit,  turvas,  päikeseenergia, tuul  Ökosüsteemi teenused- veekogudes ujumas käimine, puhkeväärtus puhkekohas, puhas õhk  1.  Raha ajaväärtus- 1 euro on täna rohkem väärt kui tulevikus  2.  Inimesed  on  nõus  erinevate  olukordadega,  igaüks  prognoosib  tulevikku  erinevalt,  tehakse erinevaid asju selle rahaga (võime panna raha teenima)  1.  A) D: Pi  S: P=10, MC (piirkulu)=10  Qtot=100  i= 0,1  r= 10% =0.1  D=S  Pi= 200-Q0=10  1)Q0=190 (mis ei ole võimalik)  P0=10    2)Q0=100 P0= 200-100=100  Q1=0    b) HVtarb=(200-100)*100/2=5000  HVtootja=(100-10)*100=9000  Nende summa 14000  JÄTKUSUUTLIKKUS JA SÄÄSTEV ARENG LOENG  Säästev (säästlik, jätkusuutlik, tasakaalustatud, kestlik) areng  1972  ÜRO  inimarengu  konverents-  esmakordselt  hakati  rääkima  majanduskasvu  ja  keskkonnakaitse ja inimese heaolu seosest.  


1987 „Meie ühine tulevik“- areng mis rahuldab tänase põlve vajadused ilma, et kahjustaks  tulevaste põlvede areng  1992  Keskkonna  ja  arengu  konverents  Rio-  sätestati  konkreetsed  tegevused,  mida  teha  keskkonnakaitseks,  riigi  ja  omavalitsuse  tasemel,  AGENDA  21-  tegevuskava  keskkonnaseisundi halvenemise vältimiseks.  2015 ÜRO Muudame maailma- säästva arengu eesmärgid aastaks 2030, säästva arengu 17  eesmärki  EKSAMIKÜSIMUS  Paku  välja  igast  meetmetüübist  1  meede.  Mõtle  rohkem  kriitilisemalt  meetmete pakkumisel.  7. jätkusuutlik energia   1.  Turupõhine meede: eraisikutele/äriklientidele makstakse peale, et nad ehitaksid maju  energiasäästlikult/kasutaksid taastuvat energiat  2.  Käsupõhine  meede:  energiaettevõtetele  riigi  poolt  meede,  et  pakkuda  ainult  jätkusuutlikku/rohelist/taastuvad energiat  3.  Muu  meede:  teavituskampaaniaid  erinevatest  roheenergia  võimalustest  (nagu  on  suitsuandurite reklaam ntks)  Kapitalivormid:  •  Füüsiline-  inimkond  on  ise  ehitanud  (koolid,  tehased,  tehnoloogia),  peaks  tootma  majanduslikku tulu  •  Inimkapital- teadmised ja oskused 
•  Sotsiaalne- võrgustik ja suhted (uuringud) 
•  Loodus-  loodusvarad  (bioloogilised-  kalad,  taimed,  põllumajandussaadused,  energiaressurss- nafta, gaas, puit, maavarad- kuld, rauamaak, keskkonnaressurss- õhk,  vesi)  ja  ökosüsteemiteenused  (varustusteenused-  metsasaadused,  reguleerivad-  veeregulatsioon,  tolmeldamine,  elu  toetavad-  aineringe,  mullateke,  fotosüntees,  kultuurilised- esteetilise ja vaimse naudingu allikas)  Asendatavus? Nõrk ja tugev vorm sõltub sellest.  Jätkusuutlikkuse nõrk vorm:  •  Kapitali koguhulk ei tohi väheneda (majanduslik, keskkond, sotsiaalne) 


•  Kapital  on  asendatav-  looduskapital  tehiskapitaliga  (metsa  eemaldamine  et  ehitada  tehaseid, mis toodavad riigile tulu  •  Hartwicki  reegel:  selleks  et  tagada  tarbimisvõimalused  ka  tulevikus,  tuleb  ammenduvate  •  Poliitikas:  minimeerida  inimtegevusest  tulenevat  kahju  ja  investeerida  taastumatute  loodusvarade kasutamisest saadav tulu nt inimkapitali  Tugev vorm:  •  Looduskapital ei ole asendatav 
•  Maa  biosfäär  ei  ole  asendatav,  on  eluks  vajalik  (teadmatud  tagajärjgede  osas,  pöördumatus  nt  liikide  kadumise  osas,  teatud  hetkel  väljub  kontrolli  alt  tõusva  temp  näol)  •  Tuleb olla ettevaatlik  
•  Poliitikas:  tuleb  kindlustada  „ohutud  piirid“,  et  potentsiaalset  katastroofi  ära  hoida.  Ettevaatusprintsiip, tuleb tagada, et inimtegevus arvestab Maa taluvuspiire  Lihavõttesaar  Jätkusuutlik  kultuur,  kes  said  saarel  elamisega  hästi  hakkama,  aga  mingi  hetk  osutus  ökosüsteem  mittekasutuskõlblikuks.  Kivide  transportimiseks  raiuti  maha  palju  puid,  mis  ei  kasvanud  piisavalt  kiiresti  tagasi  ja  algas  allakäik.  Puid  kasutati  majade  ehituseks,  paatide  ehituseks ja asjade transportimiseks. Hea näide, mis juhtub kui ohtlikud piirid ületada.  Kuznetsi keskkonnakõver  1950 välja töötatud teooria/hüpotees, esialgselt rääkis ebavõrdsusest. Sissetulekute ebavõrdsus,  kui  sissetulekud  kasvavad  tekib  ebavõrdsus  ja  areng  on  pärsitud.  Väga  hea  kasutada  keskkonnanäitajate kohta. Pm et keskkonnareostus võiks laheneda sissetulekute suurenedes.  EKSAMIKÜSIMUS: miks SKP pole hea indikaator heaolu iseloomustamiseks, miks on need  paremad  •  Pole disainitud selleks seega ei täida eesmärki 
•  Näitab ainult, kuidas raha vahetab omanikku, aga seal pole midagi head 
•  Keskkonna mõttes negatiivsed asjad kajastuvad SKP (nafta reostuse likvideerimine) 
•  Need  tegevused,  mida  inimesed  teevad  ise  oma  arukusest  (auto  ise  remontimine,  aedviljade kasvatamine) ei kajastu SKP 


Tõelise arengu näited  •  Tõelise arengu indeks (GPI), meil ei ole häid andmebaase ja andmeid 
•  Säästva majanduse heaolu indeks (ISEW) 
•  Jätkusuutlik säästmine (GS)  Mida  rohkem  majandus  kasvab,  seda  halvemaks  meie  eluolu  läheb.  Elukeskkond  halveneb,  ebavõrdsuse suurenemine, haridus ja keskkond. Sõjaprobleemid  Jätkusuutlikkuse tugeva vormi indikaatorid  •  Ökoloogiline jalajälg 
•  Kui palju bioloogiliselt tootvat maad läheb vaja selleks, et üht inimest toita (puuviljad,  kalad, puid…) ning samuti maa, mis vajalik jäätmete absorbeerimiseks (CO2).  Alternatiivne lähenemine jätkusuutlikkusele  •  Holden et al (2007):  -Tunnistada  säästvat  arengut  kui  eetilist  normi,  mis  põhineb  kolmel  moraalsel  kohustusel:  -Vajadused (inimvajadusi rahuldav)  -Õiglus (sotsiaalset õigluse tagav)  -Piirid (keskkonnapiire arvestav)  •  Eesmärgid, kuhu tahame jõuda  Eesti kultuuriruumi elujõulisus  Heaolu kasv  Sidus ühiskond  Ökoloogiline tasakaal:  -Loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu  -Saastumise vähendamine  -Loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine  3 moraalne kohustus:  1.  Vajadused (inimvajadusi rahuldav)  2.  Õiglus (osalusdemokraatia indeks, õiglane tulujaotus)  3.  Piirid (kliimamuutuste leevendamine)  Limiteeritud kauplemine 


Pildid loengumaterjalidest:   


 


 


 


   


 


 


 


 




 


 


 


    Pildid Moodle eksamist:             


             


       
Vasakule Paremale
Keskkonnaökonoomika 2020 #1 Keskkonnaökonoomika 2020 #2 Keskkonnaökonoomika 2020 #3 Keskkonnaökonoomika 2020 #4 Keskkonnaökonoomika 2020 #5 Keskkonnaökonoomika 2020 #6 Keskkonnaökonoomika 2020 #7 Keskkonnaökonoomika 2020 #8 Keskkonnaökonoomika 2020 #9 Keskkonnaökonoomika 2020 #10 Keskkonnaökonoomika 2020 #11 Keskkonnaökonoomika 2020 #12 Keskkonnaökonoomika 2020 #13 Keskkonnaökonoomika 2020 #14 Keskkonnaökonoomika 2020 #15 Keskkonnaökonoomika 2020 #16 Keskkonnaökonoomika 2020 #17 Keskkonnaökonoomika 2020 #18 Keskkonnaökonoomika 2020 #19 Keskkonnaökonoomika 2020 #20 Keskkonnaökonoomika 2020 #21
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor vendelgrete Õppematerjali autor
Kerge konspekt räägitud teemadest, pildid loengumaterjalidest ja EKSAMIKÜSIMUSTEST

Sarnased õppematerjalid

Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018
35
docx

Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018

Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika ­ ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastumatute) kasutamisega seotud majandusküsimusi. On allikaks keskkonnapoliitilistele ideedele ja vahendiks vastavate ideede põhjendamisel. 2. Malthuse teooria - teooria käsitleb rahvaarvu kasvu ja selle mõju inimkonna sotsiaalmajanduslikule käekäigule

Keskkonnaökonoomika
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomika 2014 2015
25
doc

Kordamisküsimused keskkonnaökonoomika 2014 2015

Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2014 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika on ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaalmajanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga. Keskkonnaökonoomika koht majandusteaduses: mikro-ja makroökonoomikas. Mõlemad sisaldavad keskkonnaökonoomika komponenti. - majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga - majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi -ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria

Keskkonna ökonoomika
Keskkonnakaitse üldkursus konspekt
53
pdf

Keskkonnakaitse üldkursus konspekt

KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus.
 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 1

Keskkonna kaitse
Keskkonnakorraldus vastatud
46
docx

Keskkonnakorraldus vastatud

Keskkonnaluba ­ keskkonnaasutuse luba reostust põhjustada võiva tegevuse jaoks. Keskkonnaaudit - Mis tahes ettevõtmise, projekti, saaduse, kemikaali või jäätmete vastavuse hindamine keskkonnakaitse nõuetele ,headele keskkonnatavadele ja säästva arengu põhimõtetele. Keskkonnasertifitseerimine ­ sõltumatu organi või isiku põhjendatud tõendus, et toode, organisatsioon või toiming vastab kehtestatud keskonnanõuetele. Keskkonnaökonoomika ­ majanduteaduse haru, käsitleb loodusvarade kasutamise ja selle keskonnamõju majanduslikke aspekte. Keskkonnatehnika - Tehnika ­ ja keskkonnateaduste rakendamine keskkonnakaitses ning elukvaliteedi parandamises. Keskkonnahoidlik tehnoloogia - tooret ja energiat säästev, keskkonda võimalikult vähe mõjustav tehnoloogia (puhtamad tehnoloogiad). Pehmetehnoloogia - kohalikul tööjõul ja toormel põhinev keskkonnahoidlik tootmistehnoloogia väikeettevõtetes.

Keskkonnakorraldus
Keskkonnaökonomika
44
doc

Keskkonnaökonomika

Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2015 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika on  majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga  majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi  ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal

Keskkonnaökonoomika
Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt
27
doc

Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt

Autorite arvutused näitasid, et tolleaegne loodusressursside kasutus polnud säästlik. Rooma klubi järeldus oli, et aastaks 2000 on praktiliselt kõik loodusvarad ammendatud. Raport ennustas, et peale 2000. aastat langeb toodang 20. sajandi algusaastate tasemele. Rooma klubi eksimused: · reservi definitsioon ei vastanud tegelikule reservile · ei nähtud ette loodusressursside asendamisvõimalusi. 4. Kasvu piirid. Optimistid ja pessimistid. Majanduskasv ja selle piirid - üks keskkonnaökonoomika põhiprobleeme. Kasvul on piirid, kuid keskkonnaökonoomikal pole vastust küsimusele, kus piirid asuvad. Näide makroökonoomikast: Kui meil on piisavalt pikad andmete aegread ja adekvaatsed analüüsimeetodid riigi majanduse kohta, siis saame ennustada nt majanduskasvu, ekspordi kasvu jne ning hinnata nende põhjal olukorda vabalt valitud ajahetkel tulevikus. Kui prognoos ei õnnestu, süüdistatakse pigem analüüsimeetodit kui põhimõttelist lähenemist probleemile

Keskkonnaökonoomika
LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA
100
pdf

LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS

Ökoloogia
TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

majandustegevusest, peab aluse keskkonnaprobleemide lahendamiseks andma majandusteadus, eeskätt selle tootmist käsitlev osa. Joonisel 3.2. on esitatud inimese elukeskkonda käsitlevate majandusteaduste skemaatiline struktuur. See on nagu inimese majandustegevuse pinnasele ehitatud hoone. Selle vundamendiks on üldine majandusteooria. Hoone esimene korrus on ettevõtte majandusõpetus, teine korrus ­ tehnoökonoomika ehk investeeringute ökonoomika. Kolmas korrus on keskkonnaökonoomika ning selle koosseisus tekkiv jätkusuutliku arengu ökonoomika. Autor on arvamusel, et selle arendamise tulemusena peaks välja kujunema noosfääri ökonoomika. Praegu kõrgub see inimese majandustegevust ja elukeskkonda hõlmavate majandusteaduste hoone kohal kui väljaehitamata pööningukorrus. Loodetavasti kujuneb sellest võimalikult kiiresti tõeline teaduskorrus. Majanduses on kõikide väärtuste ühiseks mõõdupuuks raha. Ent raha on võimalik kasutada inimese

Tehnoökoloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun