Keskkonnaökonoomika 2020 (0)
• Käsu-
ja
kontrollimeetmed
(või
regulatiivsed
meetmed):
etteantud
standardid/regulatsioonid. Kergemini rakendatavad (ei näe otseselt hinda), lock-in efekt
(ehk ei otsita uusi lahendusi või tehnoloogiaid), on ühiskonnale kallis
Etteantud standardid- tehnoloogiapõhised (katalüsaatorid autodel) ja sooritusepõhised
(ühtsed heitme standardid, aga ettevõte saab valida ise viisi, kuidas mingit nõuet
täita/saavutada). OTSENE KONTROLL
Nt: osoonikihti kahandavate ainete keelustamine, hõõglampide keelustamine
• Turupõhised meetmed (kedagi motiveeritakse rahaga, maksude või toetustega):
kauplemissüsteemid, keskkonnamaksud, subsiidiumid (makstakse peale). Ühiskonnale
odavam (staatiline efektiivsus- võrdleme sama efektiga meetmete hinda ajahetkes,
dünaamiline efektiivsus- pidevalt tahetakse odavamat meedet otsida).
nt: keskkonnamaksud/-tasud, kaubeldavad saasteload, toetused
Eelised: staatiline efektiivsus- kulutõhusus (kulud ühiskonnale odavamad),
dünaamiline efektiivsus- jätkuv stiimul saastet vähendada, innovatsioon (ettevõte valib
tehnoloogia), usk turumajandusse (turg suudab kõige paremini otsustada)
• Muud meetmed: vabatahtlikud, kokkulepped (vabatahtlikud kokkulepped, metsa
sertifitseerimine), informatiivsed (keskkonnateave, loodusharidus, ökomärgised).
MEETME VALIKU NÄITED (probleemiks on liiga palju plastpakendit majapidamistes)
1. regulatiivne meede- keelustada plastpakend
2. turumajanduse meede- toetada pakendivabu poode, teha neid rohkem tarbjale lähemale,
et tarbija üldse teaks et on olemas selline võimalus. Pakendivaba kaup peab olema
odavam kui pakendamata. Puudus ebamugav, saad kõike selverist vm poest aga
pakendivabast poest ei pruugi kõike saada seega peab käima kahes kohas ja mõne jaoks
tüütu. Pakenditele kallid pandid. Kehtestada piirmäärad, mille ületamisel on
trahv/maks. Turumaks kõrgemaks
3. Kokkuleppeline/teavitus meede- võistlused/kampaaniad koolides
KHG: süsihappegaas CO2, metaan CH4, dilämmastikoksiid N2O, fluoreeritud gaasid (HFCS,
PFCS, SF6).
RESSURSIÖKONOOMIKA LOENG
Taastumatu (inimesele hoomataval ajal ei taastu) mitte taaskasutatav- fossiilsed kütused
Taastumatu taaskasutatav- metallid
Taastuv (mõistlikkuse piires kasutades ei saa otsa) loodusvara- põhjavesi, puit, turvas,
päikeseenergia, tuul
Ökosüsteemi teenused- veekogudes ujumas käimine, puhkeväärtus puhkekohas, puhas õhk
1. Raha ajaväärtus- 1 euro on täna rohkem väärt kui tulevikus
2. Inimesed on nõus erinevate olukordadega, igaüks prognoosib tulevikku erinevalt,
tehakse erinevaid asju selle rahaga (võime panna raha teenima)
1. A) D: Pi
S: P=10, MC (piirkulu)=10
Qtot=100
i= 0,1
r= 10% =0.1
D=S
Pi= 200-Q0=10
1)Q0=190 (mis ei ole võimalik)
P0=10
2)Q0=100 P0= 200-100=100
Q1=0
b) HVtarb=(200-100)*100/2=5000
HVtootja=(100-10)*100=9000
Nende summa 14000
JÄTKUSUUTLIKKUS JA SÄÄSTEV ARENG LOENG
Säästev (säästlik, jätkusuutlik, tasakaalustatud, kestlik) areng
1972 ÜRO inimarengu konverents- esmakordselt hakati rääkima majanduskasvu ja
keskkonnakaitse ja inimese heaolu seosest.
1987 „Meie ühine tulevik“- areng mis rahuldab tänase põlve vajadused ilma, et kahjustaks
tulevaste põlvede areng
1992 Keskkonna ja arengu konverents Rio- sätestati konkreetsed tegevused, mida teha
keskkonnakaitseks,
riigi
ja
omavalitsuse
tasemel,
AGENDA
21-
tegevuskava
keskkonnaseisundi halvenemise vältimiseks.
2015 ÜRO Muudame maailma- säästva arengu eesmärgid aastaks 2030, säästva arengu 17
eesmärki
EKSAMIKÜSIMUS Paku välja igast meetmetüübist 1 meede. Mõtle rohkem kriitilisemalt
meetmete pakkumisel.
7. jätkusuutlik energia
1. Turupõhine meede: eraisikutele/äriklientidele makstakse peale, et nad ehitaksid maju
energiasäästlikult/kasutaksid taastuvat energiat
2. Käsupõhine meede: energiaettevõtetele riigi poolt meede, et pakkuda ainult
jätkusuutlikku/rohelist/taastuvad energiat
3. Muu meede: teavituskampaaniaid erinevatest roheenergia võimalustest (nagu on
suitsuandurite reklaam ntks)
Kapitalivormid:
• Füüsiline- inimkond on ise ehitanud (koolid, tehased, tehnoloogia), peaks tootma
majanduslikku tulu
• Inimkapital- teadmised ja oskused
• Sotsiaalne- võrgustik ja suhted (uuringud)
• Loodus- loodusvarad (bioloogilised- kalad, taimed, põllumajandussaadused,
energiaressurss- nafta, gaas, puit, maavarad- kuld, rauamaak, keskkonnaressurss- õhk,
vesi) ja ökosüsteemiteenused (varustusteenused- metsasaadused, reguleerivad-
veeregulatsioon, tolmeldamine, elu toetavad- aineringe, mullateke, fotosüntees,
kultuurilised- esteetilise ja vaimse naudingu allikas)
Asendatavus? Nõrk ja tugev vorm sõltub sellest.
Jätkusuutlikkuse nõrk vorm:
• Kapitali koguhulk ei tohi väheneda (majanduslik, keskkond, sotsiaalne)
• Kapital on asendatav- looduskapital tehiskapitaliga (metsa eemaldamine et ehitada
tehaseid, mis toodavad riigile tulu
• Hartwicki reegel: selleks et tagada tarbimisvõimalused ka tulevikus, tuleb
ammenduvate
• Poliitikas: minimeerida inimtegevusest tulenevat kahju ja investeerida taastumatute
loodusvarade kasutamisest saadav tulu nt inimkapitali
Tugev vorm:
• Looduskapital ei ole asendatav
• Maa biosfäär ei ole asendatav, on eluks vajalik (teadmatud tagajärjgede osas,
pöördumatus nt liikide kadumise osas, teatud hetkel väljub kontrolli alt tõusva temp
näol)
• Tuleb olla ettevaatlik
• Poliitikas: tuleb kindlustada „ohutud piirid“, et potentsiaalset katastroofi ära hoida.
Ettevaatusprintsiip, tuleb tagada, et inimtegevus arvestab Maa taluvuspiire
Lihavõttesaar
Jätkusuutlik kultuur, kes said saarel elamisega hästi hakkama, aga mingi hetk osutus
ökosüsteem mittekasutuskõlblikuks. Kivide transportimiseks raiuti maha palju puid, mis ei
kasvanud piisavalt kiiresti tagasi ja algas allakäik. Puid kasutati majade ehituseks, paatide
ehituseks ja asjade transportimiseks. Hea näide, mis juhtub kui ohtlikud piirid ületada.
Kuznetsi keskkonnakõver
1950 välja töötatud teooria/hüpotees, esialgselt rääkis ebavõrdsusest. Sissetulekute ebavõrdsus,
kui sissetulekud kasvavad tekib ebavõrdsus ja areng on pärsitud. Väga hea kasutada
keskkonnanäitajate kohta. Pm et keskkonnareostus võiks laheneda sissetulekute suurenedes.
EKSAMIKÜSIMUS: miks SKP pole hea indikaator heaolu iseloomustamiseks, miks on need
paremad
• Pole disainitud selleks seega ei täida eesmärki
• Näitab ainult, kuidas raha vahetab omanikku, aga seal pole midagi head
• Keskkonna mõttes negatiivsed asjad kajastuvad SKP (nafta reostuse likvideerimine)
• Need tegevused, mida inimesed teevad ise oma arukusest (auto ise remontimine,
aedviljade kasvatamine) ei kajastu SKP
Tõelise arengu näited
• Tõelise arengu indeks (GPI), meil ei ole häid andmebaase ja andmeid
• Säästva majanduse heaolu indeks (ISEW)
• Jätkusuutlik säästmine (GS)
Mida rohkem majandus kasvab, seda halvemaks meie eluolu läheb. Elukeskkond halveneb,
ebavõrdsuse suurenemine, haridus ja keskkond. Sõjaprobleemid
Jätkusuutlikkuse tugeva vormi indikaatorid
• Ökoloogiline jalajälg
• Kui palju bioloogiliselt tootvat maad läheb vaja selleks, et üht inimest toita (puuviljad,
kalad, puid…) ning samuti maa, mis vajalik jäätmete absorbeerimiseks (CO2).
Alternatiivne lähenemine jätkusuutlikkusele
• Holden et al (2007):
-Tunnistada säästvat arengut kui eetilist normi, mis põhineb kolmel moraalsel
kohustusel:
-Vajadused (inimvajadusi rahuldav)
-Õiglus (sotsiaalset õigluse tagav)
-Piirid (keskkonnapiire arvestav)
• Eesmärgid, kuhu tahame jõuda
Eesti kultuuriruumi elujõulisus
Heaolu kasv
Sidus ühiskond
Ökoloogiline tasakaal:
-Loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu
-Saastumise vähendamine
-Loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine
3 moraalne kohustus:
1. Vajadused (inimvajadusi rahuldav)
2. Õiglus (osalusdemokraatia indeks, õiglane tulujaotus)
3. Piirid (kliimamuutuste leevendamine)
Limiteeritud kauplemine
Pildid loengumaterjalidest:
Pildid Moodle eksamist:
Kerge konspekt räägitud teemadest, pildid loengumaterjalidest ja EKSAMIKÜSIMUSTEST
Sarnased õppematerjalid
35
docx
Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018
Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018
1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond
Keskkonnaökonoomika ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Majandusteaduse haru,
mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastumatute)
kasutamisega seotud majandusküsimusi. On allikaks keskkonnapoliitilistele ideedele ja
vahendiks vastavate ideede põhjendamisel.
2. Malthuse teooria - teooria käsitleb rahvaarvu kasvu ja selle mõju inimkonna
sotsiaalmajanduslikule käekäigule
25
doc
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomika 2014 2015
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2014
1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond
Keskkonnaökonoomika on ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga.
Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste
sotsiaalmajanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga.
Keskkonnaökonoomika koht majandusteaduses: mikro-ja makroökonoomikas. Mõlemad
sisaldavad keskkonnaökonoomika komponenti.
- majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust
mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga
- majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii
taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi
-ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga.
Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna
saastamise majandusliku aspektiga.
2. Malthuse teooria
53
pdf
Keskkonnakaitse üldkursus konspekt
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS
Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid
pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada
ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika.
1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte
metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule.
1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti
Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati
jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus.
1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks
nimetatud jõest Liivimaal Võhandus”
1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate,
tammede, toomingate säilitamine)
1
46
docx
Keskkonnakorraldus vastatud
Keskkonnaluba keskkonnaasutuse luba reostust põhjustada võiva tegevuse jaoks.
Keskkonnaaudit - Mis tahes ettevõtmise, projekti, saaduse, kemikaali või jäätmete vastavuse
hindamine keskkonnakaitse nõuetele ,headele keskkonnatavadele ja säästva arengu põhimõtetele.
Keskkonnasertifitseerimine sõltumatu organi või isiku põhjendatud tõendus, et toode,
organisatsioon või toiming vastab kehtestatud keskonnanõuetele.
Keskkonnaökonoomika majanduteaduse haru, käsitleb loodusvarade kasutamise ja selle
keskonnamõju majanduslikke aspekte.
Keskkonnatehnika - Tehnika ja keskkonnateaduste rakendamine keskkonnakaitses ning
elukvaliteedi parandamises.
Keskkonnahoidlik tehnoloogia - tooret ja energiat säästev, keskkonda võimalikult vähe mõjustav
tehnoloogia (puhtamad tehnoloogiad).
Pehmetehnoloogia - kohalikul tööjõul ja toormel põhinev keskkonnahoidlik tootmistehnoloogia
väikeettevõtetes.
44
doc
Keskkonnaökonomika
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2015
1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond
Keskkonnaökonoomika on
majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid
tegureid ja nende seoseid keskkonnaga
majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui
taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi
ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga.
Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise
majandusliku aspektiga.
2. Malthuse teooria
Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises
progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2,
3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal
27
doc
Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt
Autorite arvutused näitasid, et tolleaegne
loodusressursside kasutus polnud säästlik. Rooma klubi järeldus oli, et aastaks 2000 on praktiliselt kõik
loodusvarad ammendatud. Raport ennustas, et peale 2000. aastat langeb toodang 20. sajandi algusaastate
tasemele.
Rooma klubi eksimused:
· reservi definitsioon ei vastanud tegelikule reservile
· ei nähtud ette loodusressursside asendamisvõimalusi.
4. Kasvu piirid. Optimistid ja pessimistid.
Majanduskasv ja selle piirid - üks keskkonnaökonoomika põhiprobleeme. Kasvul on piirid, kuid
keskkonnaökonoomikal pole vastust küsimusele, kus piirid asuvad.
Näide makroökonoomikast:
Kui meil on piisavalt pikad andmete aegread ja adekvaatsed analüüsimeetodid riigi majanduse kohta, siis
saame ennustada nt majanduskasvu, ekspordi kasvu jne ning hinnata nende põhjal olukorda vabalt valitud
ajahetkel tulevikus. Kui prognoos ei õnnestu, süüdistatakse pigem analüüsimeetodit kui põhimõttelist
lähenemist probleemile
100
pdf
LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA
EESTI MAAÜLIKOOL
Metsandus- ja maaehitusinstituut
LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA
ÕPPEMATERJAL
Koostas Paavo Kaimre
TARTU 2016
1
SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE
ÖKONOOMIKA 5
Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10
Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12
1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15
1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15
2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16
3. Otsekulud ja kaudkulud 16
4. Muutuvkulud ja püsikulud 16
5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16
2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS
77
doc
TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM
majandustegevusest, peab aluse keskkonnaprobleemide lahendamiseks andma majandusteadus,
eeskätt selle tootmist käsitlev osa.
Joonisel 3.2. on esitatud inimese elukeskkonda käsitlevate majandusteaduste skemaatiline
struktuur. See on nagu inimese majandustegevuse pinnasele ehitatud hoone. Selle vundamendiks on
üldine majandusteooria. Hoone esimene korrus on ettevõtte majandusõpetus, teine korrus
tehnoökonoomika ehk investeeringute ökonoomika. Kolmas korrus on keskkonnaökonoomika ning
selle koosseisus tekkiv jätkusuutliku arengu ökonoomika. Autor on arvamusel, et selle arendamise
tulemusena peaks välja kujunema noosfääri ökonoomika. Praegu kõrgub see inimese
majandustegevust ja elukeskkonda hõlmavate majandusteaduste hoone kohal kui väljaehitamata
pööningukorrus. Loodetavasti kujuneb sellest võimalikult kiiresti tõeline teaduskorrus.
Majanduses on kõikide väärtuste ühiseks mõõdupuuks raha. Ent raha on võimalik kasutada inimese
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid