Kodakondsus, õigus, riigikaitse (0)

Riigikaitse :
*riigikaitse kõrgem juht on rahu ajal president , sõja ajal muutub kaitsevägede juhataja ülemjuhatajaks.
*kaitsejõud alluvad kaitseministeeriumile.
*2% SKP-st peab minema riigikaitseks, Eestis läheb 1,7%
*USA-l 5%
*kaitseministeerium teostab tsiviilkontrolli sõjaväe üle.
*Eesti julgeolek:1)kaitsejõududega 2)välispoliitikaga
*Sõdur ja allohvitser peab olema reservis kuni 50 eluaastani, ohvitser 60 eluaastani.
Kodakondsus :
*Eesti elanikest enamik on Eesti kodanikud.
*üle 100 000 on välismaalased, kellel on elamisluba .
Kodakondsuse saamise tingimused:
*Päikese õigus e. jus solis-sünnijärgne, levinud lane poolkeral.
*Veriõigus- vanemate kodakondsuse järgi.
* Naturalisatsioon e. taotlemine:
1)5 aastat elanud Eestis
2)keele- ja kultuurieksam
3)põhiseaduse tundmine
4)peab olema lojaalne eesti riigile.
*valitsuselt eriteenete eest
*lastekodulapsed, kelle vanemad on teadmata
*Eestis sündinud venelased
*Eesti gümnaasiumi lõpetanud
Kodanike ja mittekodanike õiguste erinevused:
*põhiõigused e. inimõigused kehtivad kõigile
*Eesti kodanike kohustus-õigus on sõjavägi, mittekodanikel pole
*tähtsates riigiametites võivad töötada vaid kodanikud
* tollis , piirivalves, politseis ainult kodanikud
*kodanikul on õigus välismaal olles riigi kaitsele
*kodanik võib alati riiki tagasi pöörduda
*riigikokku, europarlamenti, kohalikku omavalitsusse kandideerida kodanikud
*kohalikku omavalitsust valida ka alalise eluloaga
Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama.Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid:

Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele.

Õigusnormide süsteem on rajatud kindlate printsiipide järgi. Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse.

Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon .(näiteks parlament )

Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagatakse see riigi sunniga. Kui õigusnorm pole tagatud riigi sunniga, siis ei ole tegemist mitte õigusnormiga, vaid näiteks moraalinormiga. Õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund.
Õigus on loodud inimkäitumise korrastajaks. Seadusandja on õigusaktides sätestanud normid, mille järgimine ühiskonnaliikmete poolt peaks inimestele endile kasu tooma ning mittejärgimise korral järgneb karistus .Õigus on sotsiaalse kontrolli vahend. Ta seab inimühiskonna liikmetele riigi poolt kindlad raamid , kontrollib inimeste absoluutset vabadust- lubab mingil juhul käituda üksnes teatud viisil ja mitte teisiti. Õigus ei loo mitte ainult kohustavaid keeldusid, vaid ka õigustusi inimestele teatud viisil käitumiseks (õiguspäraseks käitumiseks). Õigus ei ole midagi sellist, mis saaks seista ühiskonnast väljaspool. Õigus toimib sotsiaalses keskkonnas, arenedes ja muutudes, kohanedes ühiskonnaoludega.Õiguse mõiste on tihedalt seotud riigiga. Iga riigi ja tema õiguse tunnuseks on suveräänsus. Antud riigi õigus kehtib üksnes selle riigi territooriumil e. selle konkreetse riigi jurisdiktsiooni alal. Riik peab tagama ühiselu korraldatuse ja korraldatuse stabiilsuse. Objektiks , mida riik tagab, on kehtiv õigus e. üldkohustuslikud käitumiseeskirjad (õigusnormid) ning subjektideks , kelle suhtes õigust tagatakse, on isikud, kelle tegusid kehtiv õigus reguleerima peab.Kaasaegne ühiskond loob erinevates eluvaldkondades jätkuvalt uusi eeldusi ja võimalusi majandustegevuse arendamiseks ning nende realiseerimiseks esitatakse järjest kõrgemaid nõudmisi. Koos sellega suureneb vajadus mitmesuguste suhete õigusliku reguleerimise järele. Seadus ja sellest juhindumine on tsiviliseeritud ühiskonna ning areneva majanduskeskkonna olulisemaid eeltingimusi.