pädev asja üleandmiseks ? (kas Varas on pädev pandi panemiseks ning ei oleeee. Pantida saab ainult omanik) Seega, pädevus puudub! 4. Kas pant võis tekkida heauskselt AÕS § 282 brim 1? a. vallasasi ? b. valdus ? c. kokkulepe ? d. ei ole pädevust ? e. heauskne §82 brim 1 (3) EI OLE TEKKINUD HEAUSKSELT 5. välistavad asjaolud a. asi oli varastatud H ei saanud omanikuks § 92 alusel. AÕS § 95 alusel ei kohaldu ka siin, et H oleks omanik. § 95 (3) ei kohaldu avaliku enampakkumise teel omandatud asja omandamiseks.
tehingutest ja toimingutest, mida peetakse käibeks. Seega ei rakendu käibemaks. 15. EAS-ilt saadud toetus konverentsiruumide ja bussiparkla ehitamiseks 16. Turistide majutus talus Tegemist Eestis tekkiva käibega (KMS § 10 lg 1), millele rakendub käibemaksu määr 9% (KMS § 15 lg 2 p 4). 17. Telkimisplatsi rent turistidele Antud tehingu puhul on tegemist (kinnistu osa rendiga) maksuvaba käibega (KMS § 16 lg 2 p 2). Tegemist ei ole majutusteenusega, seega ei kohaldu KMS § 16 lg 2 p 2 teises lauses sisalduv erand. 18. Parkla rent (nii majutuse kui toitlustuse klientidele) Tegemist Eestis tekkiva käibega (KMS § 10 lg 1), millele rakendub käibemaksu määr 20% (KMS § 15 lg 1). Ei kohaldu KMS § 16 lg 2 p 2 sisalduv maksuvabastus, sest tegemist on sätte teises lauses sisalduva erandiga, mis puudutab parkimiskoha renti. 19. Toitlustamine talus (nii majutuse klientidele kui muudele huvilistele)
4. Pulmakleidi ostmiseks võetud laenu tagasi maksmise nõue a. Kes on kohustatud kleidi ostmiseks saadud 1000 eurot M-i vanematele tagastama? i. Reegel: 1. igaüks vastutab ise oma kohustuste eest, st laenulepingu sõlminud isiku (M-i) kohustus, mille peab M vanematele tagasi maksma (VÕS § 396) ii. Erand: 1. abikaasade solidaarkohustus PKS § 18 ei kohaldu, sest kohustus võeti enne abielu sõlmimist b. Kas M saab S-ilt nõuda pulmakleidile tehtud kulutuste hüvitamist? i. käsundita asjaajamine VÕS § 1018? M ei ajanud tõenäolisel siiski S-i asja, kui kleidi ostmiseks raha laenas ja kleidi ostis ii. kahju hüvitamine/alusetu rikastumine 1. Reegel: VÕS § 1043/VÕS § 1037: 2
kuus, kui ei ole pärast käsundi kokku lepitud täitmist lühemat tähtaega) (VÕS, § 628 lg 1). [3]. Puhkus Töötajal on õigus Kuna Kuna põhipuhkusele, töövõtuleping pole käsundusleping milleks on 28 tööleping, siis ei pole tööleping, siis kalendripäeva aastas kohaldu selle ei kohaldu selle (TLS, § 55). lepingu puhul lepingu puhul Alaealisele töölepingu sätted. töölepingu sätted. võimaldatakse 35 Töövõtjal ei ole Käsundisaajal ei kalendripäeva aastas õigust ole õigust (TLS, § 56). põhipuhkusele ega põhipuhkusele ega Töövõimetuspension puhkusetasule, kui puhkusetasule, kui
koostööd. Valdusesse andmine tähendab reaalselt kätte andmist, ukse taha ei oleks saanud jätta. Kas M vastutab, tuleneb § 104 lg-st 2. Kuna veoauto keeras ette ootamatult, on tegu hooletusega lg 3 mõttes, sest M ei olnud avarii põhjustaja. b. Kas saab ÕKV-d kasutada: kuna esinevad vastust välistavad asjaolud, ei saa nõuda täitmist. Tuleks vaadelda § 105, mis ei kohaldu, kuna antud juhul on vastutusstandard § 119 lg 2 ja sellest tulenevalt § 104 lg 3. Variandi puhul tegu liigivõlaga, kuna tekkis uus kohustus. Vastuvõtuviivitust pole tekkinud § 103 mõttes. Seega võlgneb M O-le liigitunnustega asja. Saab nõuda nii täitmist kui taganemist. Kaasus nr 5 29.09.2016 1. Kehtiv leping: müügileping § 208 lg 1 2. Rikkumine: a. Kohustuse sisu: rikutud on asja vastavust lepingutingimustele § 217 lg 1 mõttes,
4.7. Müüjal on õigus muuta Kauba hinda, teatades sellest Ostjale kirjalikult või eposti teel vähemalt [päevade arv numbritega] ([päevade arv sõnadega]) päeva ette. Uue hinnaga mittenõustumise korral on Ostjal õigus Lepingust taganeda, teatades sellest Müüjale kirjalikult ette vähemalt [päevade arv numbritega] ([päevade arv sõnadega]) päeva. Uus hind ei kohaldu Müüja poolt hinna muutmise hetkeks juba aktsepteeritud tellimustele. 5. Kauba üleandmine ja vastuvõtmine 5.1. Kauba üleandmine Müüjalt Ostjale toimub tööpäevadel ajavahemikul [kellaaeg] kuni [kellaaeg] Ostja poolt esitatud tellimuse põhjal. 5.2. Kaup antakse üle aadressil: [üleandmiskoha aadress]. 5.3. Kaup antakse üle koos järgnevate dokumentidega: arvesaateleht, [vajadusel täiendada]. 5.4
Töötukassa. Töö- või kollektiivlepinguga või tööandja otsuse alusel võib maksta suuremat hüvitist. Töölepingu lõpetamise ajalised piirangud Tööandjal on keelatud lõpetada tööleping (TLS § 91): töötaja ajutise töövõimetuse ajal; töötaja mis tahes puhkuse ajal; ajal, mil töötaja osaleb seaduslikus streigis; Aaal, mil töötaja täidab talle riigi või KOV poolt pandud ülesandeid. Keeld ei kohaldu lõpetamisel likvideerimise või pankroti väljakuulutamise tõttu. Töölepingu lõpetamise isikulised piirangud 1 TÖÖÕIGUS Töölepingu lõpetamine raseda või alla 3-aastast last kasvatava töötajaga (TLS § 92) TLS § 86 p 1, 2, 5-8, alusel lubatud üksnes tööinspektori nõusolekul.
äriühingu esindamine ja juhtimine vastavalt põhikirjale. Töötaja nõustus sellise muudatusega. Faktiliselt ta peainseneri tööd enam edasi ei teinud ja tasu selle töö eest ei saanud.Äriühingu juhatuse liige oli ta 3 aastat ja seejärel kutsuti ta juhatuse liikmest tagasi ning lõpetati leping. Töötaja leidis, et temaga toimiti ebaõigesti. Kuidas vaidlus lahendada. Kui firma töötaja valitakse selle firma juhatuse liikmeks siis talle ei kohaldu enam tööleping ja töölepingu seadus. TLS § 1 lg 5, töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. Juhatuse liikmega tuleks sõlmida käsundusleping. VÕS § 619, käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud
jääb ka M-l tulu saamata. VÕS § 127 lg 3 - Kahju peab olema seotud rikutud kohustuse eesmärgiga – Kui T ei saanud töid valmis rikkus ta lepingut, sest seal oli ette nähtud, et T peab lõpetama tööd kindlaks kuupäevaks ja see on ka selle lepingu sätte eesmärk VÕS § 127 lg 2 - Nõude ulatus: VÕS 7. ptk (§ 129 jj) reeglite järgi; nt asja kahju VÕS § 132 järgi, isikukahju VÕS § 130 järgi jne – ei kohaldu või ei ole piisavalt andmeid, et kontrollida Vastuväiteid ei esine. Järeldus: M saab nõuda K-lt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 I alt järgi. 3. Üliõpilane A astus Tartu Ülikooli õppima ja sõlmis K-ga 01.08.2016 korteri üürilepingu 9-kuulise tähtajaga ja üüriga 300 eurot kuus. Augusti lõpus soovis üliõpilane korterisse sisse kolida, kuid üürileandja teatas, et on andnud sama korteri teisele üliõpilasele üürile 350 euro eest
käsundisaajalt võib töö tegemist nõuda 24/7; · töötajal on täistööajaga töötades õigus vähemalt miinimumpalgale ning tööandjal kohustus tasuda maksud käsunduslepingul miinimumtasu puudub ning maksude tasumises tuleb eraldi kokku leppida; · töötajal on õigus saada puhkust käsundisaajal ei ole; · töötajale kohaldub selle olemasolul kollektiivleping ning tal on õigus streikida käsundisaajale kollektiivleping ei kohaldu ning streigiõigus puudub; · töötaja vastutus on piiratud käsundisaaja oma ei ole; · töölepingu ülesütlemisel töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine) on sätestatud etteteatamise ning hüvitise miinimummäärad käsunduslepingu puhul need puuduvad; · töötaja tervist ning ohutust kaitseb töötervishoiu ja tööohutuse seadus käsundisaajat ei kaitse;
Õigus on nõuda raha ja selle perioodi eest, mil raha oli tal kasutuses ka VÕS § 94 alusel intressi? 2. Vajalike kulutuste hüvitamine – Kaupo saab nõuda rehvide vahetamise ja auto üle värvimisega tekkinud kulud Benilt välja nõuda, kui ta on tagastanud auto VÕS § 191 lg 2 järgi FORMAALSED EELDUSED: Tagasinõude esitamine kõikide lepingupoolel olevate isikute suhtes – Praegusel juhul on ainult üks isik, seega VÕS § 192 ei kohaldu. VASTUVÄITED: Teise poole nõue – võimaliku rikastumise väljaandmise nõue – praegu ei esine Tasaarvestus – Kaupo sattus avariisse ning seega on Benil võimalus nõuda tasaarvestust VÕS 197 lg 1 järgi. Praegu ei ole avaldust selleks tehtud (VÕS § 198), nii et tasaarvestada praegu Ben teha ei saa. Järeldus: Kaupo võib nõuda Benilt lepingu alusel üleantud raha tagastamist, üle värvimise kulude ja rehvide maksumuse hüvitamist VÕS § 189 lg 1 järgi.
oleks võinud olla ka soosiv. Linnavalitsus ei oleks tohtinud lähtuda majaelanike hüpoteetilisest vastuseisust, vaid oleks pidanud andma neile võimaluse ise menetluses osaleda. Järeldus: Naaberkinnistu omanikud/elanikud jäeti HA andmise menetlusse õigusvastaselt kaasamata (HMS § 11 lg 1 p 3; HMS § 35 lg 2). b) Ärakuulamine Reeglina on haldusorgan kohustatud menetlusosalised ära kuulama (HMS § 40 lg 1). (a) OÜ Luxus jäeti ära kuulamata. HMS § 40 lg-s 3 sätestatud erandid ei kohaldu. Nt ei saa tugineda HMS § 40 lg 3 p-le 2, sest OÜ-l pidanuks olema võimalus esitada nii täiendavat infot oma taotluse kohta kui ka saada infot LV seisukoha kohta ning esitada oma argumendid, miks ta ei pea ehitusloa andmisest keeldumist õigustatuks. (b) Naaberkinnistu elanikud jäeti ära kuulamata. Ärakuulamiseks ei saa lugeda majaelanike poolt LV-le edastatud kaebusi, mis eelnesid ehitusloa andmise haldusmenetlusele. Ärakuulamiskohustuse
Viidata tuleks isikuandmete kaitse seaduse rikkumisele ja nõuda video eemaldamist. Kui see ei aita või ei õnnestu video üleslaadijaga ühendust võtta, peab video eemaldamiseks pöörduma YouTube’i poole, kus on vastava raporti esitamise võimalus. Kui vastus ei tule, võib taaskord abi paluda Andmekaitse Inspektsioonist, kes ise YouTube’ga ühendust võtab. Vahel on probleeme ka sugupuude avaldamisega. Kui see avaldatakse sugulaste ringis, siis isikuandmete kaitse seadus ei kohaldu, kuna andmeid kasutatakse isiklikul otstarbel. Andmete avaldamisel näiteks tänaseks väga populaarseks saanud portaalis www.geni.com või mujal on vajalik küsida inimestelt nõusolekut. Kui seda tehtud ei ole ning inimene avalikustamist ei soovi, siis tuleb pöörduda andmetele avaldaja poole andmete umbisikustamiseks või kinniseks muutmiseks. Igal juhul on avalike ja konfidentsiaalsete andmetega nii internetis kui ka meedias laiemalt põnev, aga samal ajal keeruline teema
1. Vastutus/täitmise välistatus Vastutus, st kas saab ÕKV kasutada VÕs § 108 lg 2. Täitmine oleks välistatud VÕS § 108 lg 2 p 1 tähenduses, sest täitmine on võimatu Kui täitmist nõuda ei saa, siis võib müüja siiski VÕS §109 lg 1 alusel nõuda ostuhinna tasumist, kui ei põhjustanud rikkumist tahtluse või raske hooletusega (VÕS § 119 lg 2). Kui raskelt hooletu, siis § 109 siin ei kohaldu. Kui nõuab hinna tasumist, peab maha arvestama omandatu või pahauskselt omandamata jänud kasu kui tal oli selleks mõistlik võimalus. Müüja vastutust rikkumise eest hinnatakse VÕS § 119 lg 2 järgi ehk küsitakse kas tahtlus on raske hooletus VÕS § 108 lg 2 p 2 alusel on kohustuse täitmine võlgnikule liiga kulukas, sest ta peaks kõik uuesti tegema. VÕS § 108 lg 2 p 3 alusel saab ostja selle olukorra teisiti ära lahendada
kohustuste täitmiseks! · Lg 2 täpsustab muuhulgas ka seda, et lubatud ei ole õiguste teostamine eesmärgiga tekitada kahju Mõistlikkuse põhimõte (1) Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. (2) Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Ei kohaldu automaatselt vaid eeldab vastavat konkreetset viidet! Seaduse dispositiivsuse põhimõte Dispositiivsuse põhimõte: poolte õigus/võimalus teisiti kokku leppida kui seadus sätestab. Hädakaitse · Hädakaitse on kaitse, mis on vajalik selleks, et tõrjuda endalt või teiselt olemaslolevat õigusvastast rünnet · Kui hädakaitse on kellegi teise kaitseks, siis nimetatakse ka hädaabiks · Hädakaitse eeldab, et eksisteeriks hädakaitseseisund
2.5. Kas tüüptingimus on tühine? VÕS § 42 lg 2 järgi ei ole tüüptingimus p 10.2.1. ebamõistlikult kahjustav, kuna selle tingimuse sisu tugineb õigusaktil. VÕS § 158 alusel saab lepingut rikkunud lepingupoolelt leppetrahvi nõuda. VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel ei ole ka tüüptingimus ebamõistlikult kahjustav, kuna 40 euro suurust leppetrahvi ei saa pidada ebamõistlikult suureks. Samuti ei kohaldu teised VÕS § 42 lg 3 punktid. 7 Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 3. Rikkumine 3.1. 7.2.7. Reisija on kohustatud hoidma rongis puhtust ja korda ning panema prahi selleks ettenähtud prügikasti. => Kaasuses on kirjas, et Ants oli pakendeid maha visanud ning ei hoidnud rongis puhtust. 3.2. 7.3.3. Reisijal on Elroni rongis keelatud tarvitada alkohoolseid, narkootilisi või
vastutab asja ja selle päraldiste hävimise ning nende väärtuste vähenemise eest, v.a kui hävimine või väärtuse vähenemine oleks toimunud ka juhul, kui asi oleks olnud hageja valduses Seejuures ei ole tähtsust, kas omavoli tarvitanud isik oli kahju tekkimisel süüdi, st kas ta oli omavoliliselt hõivanud asjade suhtes hoolas või mitte Ei kohaldu VÕS § 1043 jj, v.a 7. ptk sätted kahju hüvitamise suhtes o VÕS § 139 lg 1 kohaldamiseks ei anna kolleegiumi arvates iseenesest alust see, et ÜL oli lõppenud. Juhul kui üürnik ei tagasta üüritud asja pärast ÜL lõppemist, on ÜA õigus nõuda asja tagasi enda valdusesse kas VÕS § 334 lg 1 või AÕS § 80 alusel. VÕS § 335 esimese lause järgi võib üürileandja viivitatud aja eest nõuda
Ametiteenuste normistik lisati notariaadiseadusesse*2 (NotS) 8. juunil 2009 jõustunud muudatustega.*3 Ametiteenuste normide kehtestamisega notari ametitegevuse struktuur muutus ning on nüüd all- järgnev: − ametitoimingud, mis samamoodi nagu varem jagunevad tõestamisseaduse kohaselt täistõestu- seks ja lihttõestuseks ning mille kohta on küllalt range ja mahukas reeglistik toodud tõestamis- seaduses; − NotS §-s 32 loetletud ametiteenused, mille suhtes ei kohaldu tõestamisseaduse normid, vaid notariaadiseaduse märksa vabamad ja vähem reglementeeritud ametiteenuste sätted. NotS § 32 kohaselt kuuluvad ametiteenuste hulka: − õigusnõustamine väljaspool tõestamistoimingut (dokumendi koostamine, maksekäsu kiirmenet- luse avalduse esitamine notari vahendusel, samuti isiku esindamine haldusmenetluses ja kohtus tsiviilkohtumenetluse seadustiku*4 (TsMS) § 475 lg 1 p-des 1, 3–5, 8–11 ja 13–14 nimetatud hagita
õhu suhteline niiskus on mitte üle 65%. Selgituseks! Mett hakatakse säilitama selle kogumise hetkest st mee vurritamisest, kui see kogutakse ja säilitusnõudesse pannakse! Kui mee käitleja soovib anda meele pikemat säilimisaega kui standardis lubatud 2 aastat, siis tuleb tal teha kestvuskatsed vastavalt Toiduseaduse § 22 kohaselt. Meesegude puhul tuleb teha kestvuskatsed igal juhul, sest standard ei kohaldu meesegudele vaid üksnes meele. Toidupartii tähistus võimaldab määrata, millisest partiist toit pärineb. Toidupartii määrab valmistaja või pakendaja ja toob selle välja ka pakendil. Minimaalne säilimisaeg esitatakse kujul "Parim enne: kuupäev-kuu-aasta". Sellisel viisil esitatud ,,parim enne" puhul ei ole toidupartii numbrit vaja lisada. Kui esitada minimaalse säilimisaja lõpptähtaeg kuu ja aasta, siis tuleb kasutada teksti ,,Parim enne lõppu"
Antud juhul nad küll abiellusid seetõttu, et Mohammed saaks elamisloa, kuid eelkõige oli eesmärgiks ka see et noored saaksid lihtsamini omavahel suhelda. Seega ei saa kindel olla kas see on näilik abielu või mitte. Abielu ei tunnistata kehtetuks PKS § 11 p 4 näiliku abielu puhul kui abikaasad on pärast abielu sõlmimist elanud abikaasadena koos vähemalt kolm aastat või abielust on sündinud lapsi- kuid antud juhul ei ela nad koos ning see § ei kohaldu neile. Variant a: Kas olukord muutuks kui Anneli ootaks Mohammedi last? PKS § 11 p 4 – abielu ei tunnistata kehtetuks näiliku abielu puhul kui abielust on sündinud laps. Ehk see kui Anneli ootaks Mohameedi last olukord muutuks. Variant b: Pool aastat pärast abiellumist räägib Mohammed Annelile, et tal on Egiptuses abikaasa ja laps. Analüüsi selle õiguslikke tagajärgi! PKS § 9 lg 1 p 2, abielu sülmides on rikutud PKS § 4 sätestatud mitme abiellumise keeldu ning
0%-ga kaubad 1) Eksporditav kaup, välja arvatud juhul, kui tegemist on maksuvaba käibe alla kuuluva kaubaga. 2) Kauba ühendussisene käive. Kauba ühendussisese käibena käsitletakse kauba võõrandamist ja teise liikmesriiki toimetamist või teise liikmeriiki toimetamist ilma võõrandamiseta, v.a kui tegemist on maksuvaba käibe alla kuuluva kaubaga. 3) Rahvusvahelistes vetes sõitev merelaev. Nullmäär ei kohaldu ettevõtlusega mitteseotud huvi- või lõbusõitudeks kasutatavale merelaevale. 4) Peamiselt rahvusvahelisi lende korraldava lennuettevõtja kasutatav õhusõiduk ning selle varustus, seadmed, varuosad, kütus ja muud varud ning reisijale kohapeal tarbimiseks võõrandatav kaup, välja arvatud ühendusesisesel lennul õhusõidukis kaasamüüdav kaup. 5) Kaup, mis võõrandatakse ja toimetatakse teise liikmesriiki diplomaatilisele
toimetamist) lepingust taganeda, siis kohustub Klient sellest viivitamatult www.minuekauplus.ee-le kirjalikult teatama. Kirjalik teade tuleb saata e-posti aadressile [email protected] . E-maili tuleb märkida tellimuse esitamise kuupäev ja tellimuse number, millest soovitatakse taganeda ning lisada Kliendi kontaktandmed (vähemalt eesnimi, perekonnanimi, kontakttelefon). 8.2. Taganemisõigus ei kohaldu, kui ostjaks on juriidiline isik. 8.3. Pärast tellimuse kättesaamist on Kliendil õigus www.minuekauplus.ee-s sõlmitud lepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul. 14- päevane taganemise tähtaeg algab kauba SmartPOSTi või Omniva pakiautomaati või postkontorisse saabumise teate kättesaamisest, kulleri puhul alates saadetise kohale jõudmisest Teie aadressile (VÕS § 56 lg 1). 8.4
antud volikirja. Osanikul on võimalik oma osa võõrandada nii teisele osanikule kui ka kolmandale isikule. Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest osaühingu juhatusele. Osaühingut on võimalik võõrandada nii müügilepingu kui ka kinkelepingu teel. ÄS § 149 lg 4 kohaselt peab osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing olema notariaalselt tõestatud. Viimane nõue ei kohaldu Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud osade võõrandamise puhul. Osa omandaja suhtes kehtivad võõrandaja ja osaühingu vahelised osaniku ja osaühingu vahelist suhet puudutavad tehingud, mis on tehtud enne osaühingule osa võõrandamisest teatamist (ÄS §150 lg 2). Müüja esitab müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele
2, et viidata teenusepakkujatele ja näitab nende tsiviil- ja kriminaalõiguslikku vastutust tegutsedes vahendajana. Direktiiv määrab, et teenusepakkujad ei vastuta õigusvaldkonnas, kus umbvastutuse (vastutus ilma tõendamisvajaduseta) kohaldamine kahjustaks elektroonilise kaubanduse laiendamist Euroopa Liidus. Sellist lähenemist nimetatakse ,,horisontaalseks", kuna see adresseerib vastutust sõltumata vastutuse alustest. Seetõttu ei kohaldu see mitte ainult autoriõiguses, vaid ka teistel õigusaladel (nt laimamise ja nilbuste puhul). Horisontaalse lähenemise ilmne eelis on see, et teenusepakkujatele ja kahjustatud isikutele on tagatud õiguskindlus. Samas on siinkohal puuduseks see, et mitut erinevat liiki vastutus on kokku liidetud ühe nimetaja alla.12 Kuigi direktiivi artiklite 12-14 teatud sätete kohaselt on otsuseid tehtud mitmetes
täiendavalt ÄS sätted, nt tasu (maksete) suurus peab olemas vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja seltsi majandusliku olukorraga (ÄS § 314 lg 2). Juhatuse liikme lepingu sõlmimise eelduseks on nõukogu nõusolek (ÄS § 317 lg 8). Vastasel korral on juhatuse liikme leping tühine (ÄS § 307 lg 3). Nõukogu nõusolek võib kehtida ka siis, kui pole otsusena vormistatud. Juhatuse liikme õigussuhtele ei kohaldu töölepingu seadus 3-2-1-96-00. Juhtorgani liikme suhe AS-iga Juhatuse ja aktsiaseltsi vaheline suhe võib olla reguleeritud juhatuse liikme lepinguga (ÄS § 309 lg 3). Tegemist käsunduslepinguga (VÕS § 635). Nimetatud lepingu dispositiivsust piiravad täiendavalt ÄS sätted, nt tasu (maksete) suurus peab olemas vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja seltsi majandusliku olukorraga (ÄS § 314 lg 2).
tasu on muutunud sissenõutavaks, saab nõuda viivist (alates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni) Kui arvet ei ole 10 tulnud, kas siis 11. on õigus nõuda kohustuse täitmist ja kohustuse rikkumise pealt viivist? Ei saa nõuda, kui kohustuse täitmine põhineb arve esitamisel, kui peaks arve esitama. Saab esitada, kui on muutunud sissenõutavaks. Kui VÕS §82prim lg 1 p1 – muutub sissenõutavaks 30p jooksul. See ei kohaldu, laenuleping ei ole vastastikune. Vastastikune – st ajaline seotus. (b) millist viivise % on Riigikohus lugenud tühiseks tüüptingimuses VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi? Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära
- laenujääk perioodi lõpu seisuga, - uute laenude lepingujärgne intressimäär, - ebatõenäoliselt laekuvate laenude maht ja arv, - muu info, mida Tarbijakaitseamet vajab järelevalve teostamiseks või turuarengute hindamiseks. Enne laenu väljastamist peab laenuandja hindama laenuvõtja võimet laen tagasi maksta. Seda tuleb teha tuginedes laenuvõtjalt saadavale piisavale infole ning vajaduse korral asjakohastele andmekogudele. See regulatsioon ei kohaldu laenudele, mis on väiksemad kui 143 EUR (vanas rahas 100 latti). Samas, hetkel on Läti parlamendi menetluses tarbijakaitseseaduse muudatusettepanek, millega ka 143 eurost väiksematele laenusummadele kohalduks hindamiskohustus. Juhtudel, kui võetav laen on suurem kui 100 miinimumpalka (28 600 EUR ehk 200*100 latti), peab laenuandja küsima informatsiooni maksuametilt laenuvõtja tulude kohta. Kui laenuvõime hindamine annab tulemuseks, et tegemist on ebapiisava
jaanuar.2008. Antud juhul kaebajatel ei ole piisavat põhjendust miks peaks EIK nende avalduse menetlusse võtma pärast kuue kuulist tähtaega, kuna muidu see seab teiste lepinguosaliste riikide jurisdiktsiooni all olevaid isikuid mitte võrdsesse kohtlemisse seoses kuue kuulise tähtajaga. ''Mordaavia Rokkaritel'' oli võimalus esitada avaldust kuue kuu jooksul kuid nad ei teinud seda oma hooletuse tõttu, miski neid ei takistanud. 6- kuuline kaebetähtaeg EIK-sse ei kohaldu kui inimene kaebab struktuurse probleemi peale (Belyaev ja Digtyar vs Ukraina) Erandiks võib samuti olla ka ''vältav olukord'' mis tähendab et kaebaja on siuatsioonis, kus teda on asetatud jätkuvalt ohvri seisundisse. Vastaval olukorral ei kehti kuue kuuline esitamise aeg (Iordache vs Rumeenia §50) (Ülke vs türgi) Mordaavia Rokkarid ei ole ohvrite seisundisse asetatud, kuna neil on litsents ära
juhtimine vastavalt põhikirjale. Töötaja nõustus sellise muudatusega. Faktiliselt ta peainseneri tööd enam edasi ei teinud ja tasu selle töö eest ei saanud.Äriühingu juhatuse liige oli ta 3 aastat ja seejärel kutsuti ta juhatuse liikmest tagasi ning lõpetati leping. Töötaja leidis, et temaga toimiti ebaõigesti. Kuidas vaidlus lahendada. Kui firma töötaja valitakse selle firma juhatuse liikmeks siis talle ei kohaldu enam tööleping ja töölepingu seadus. TLS § 1 lg 5, töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. Juhatuse liikmega tuleks sõlmida käsundusleping. VÕS § 619, käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud
31. MÕÕTEVAHENDITE KOHUSTUSLIK TAATLUS MÕÕTESEADUSE ALUSEL § 11. Taatlemine (1) Mõõtevahendi taatlemisel hinnatakse, kas metroloogilisele kontrollile kuuluv mõõtevahend vastab asjakohases õigusaktis esitatud ja EÜ tüübihindamistunnistuses või tüübikinnitustunnistuses kindlaksmääratud nõuetele. (2) Esmataatlusele ei lubata kasutusele võetavat mõõtevahendit, mille tüübihindamistunnistuse või tüübikinnitustunnistuse kehtivusaeg on lõppenud. See nõue ei kohaldu juba kasutusel olevatele, kuid pärast remonti või uuendamist esmataatlusele esitatavatele mõõtevahenditele. (3) Võltsitud või mitteloetava taatlusmärgisega, samuti taatlusmärgiseta mõõtevahendit ei loeta taadelduks.
VUTT: Kas otsus kui selline on tehtud õiguspraselt? Osaikud teevad ostuseid kahel võimalikul viisil- igaüks ise mis on igapäevane majadustegevus ja osanike otsusega kui ületab seda §89! Siijuhul ületab. Kuna O-le ei teatatud siis 93 lg4! 177` analoogia! Täisühingus ja osaühingus on osanike positsioon ju sama seega annak aaloogiat kohaldada küll. Tehing iseeneset kehtib- mis alusel?- kolmandate isikute suhtes sisesuhe ei kohaldu. Kui esindusõiguse alusel pole probleemi siis ei ole alust kui oleks esinduses probleem siis võiks olla alus. Kui ühig läheb pankrotti siis O ei vastuta selle tehingu eest! Kuna ta saab tõendada et ta ei teadnudki sellest tehingust midagi!! 36. Täisühingu osanikud esitasid kohtule taotluse ühe osaniku väljaarvamiseks täisühingust põhjusel, et ta on rikkunud konkurentsikeelu nõudeid. Hagiavalduse kohaselt oli see osanik kaks
VUTT: Kas otsus kui selline on tehtud õiguspraselt? Osaikud teevad ostuseid kahel võimalikul viisil- igaüks ise mis on igapäevane majadustegevus ja osanike otsusega kui ületab seda §89! Siijuhul ületab. Kuna O-le ei teatatud siis 93 lg4! 177` analoogia! Täisühingus ja osaühingus on osanike positsioon ju sama seega annak aaloogiat kohaldada küll. Tehing iseeneset kehtib- mis alusel?- kolmandate isikute suhtes sisesuhe ei kohaldu. Kui esindusõiguse alusel pole probleemi siis ei ole alust kui oleks esinduses probleem siis võiks olla alus. Kui ühig läheb pankrotti siis O ei vastuta selle tehingu eest! Kuna ta saab tõendada et ta ei teadnudki sellest tehingust midagi!! 36. Täisühingu osanikud esitasid kohtule taotluse ühe osaniku väljaarvamiseks täisühingust põhjusel, et ta on rikkunud konkurentsikeelu nõudeid. Hagiavalduse kohaselt oli see osanik kaks
* eeldused: 1) A tegi makse omal algatusel 2) järgis makse tegemisel mingisugust omaenda eesmärki 3) see oli ka C-le arusaadav. 68. Missugune on õiguslik olukord siis, kui üks isik teeb makse teisele isikule, arvates, et ta on selleks kohustatud samal ajal, kui kohustatud isikuks on kolmas isik? Otseselt seadust järgides tuleb võlasuhteid vaadelda sõltumatutena ja mingi erireegel ei kohaldu: kolmas kohustatud isik on jätkuvalt võlgu ekslikult makse teinud isikul on õigus oma makse soorituskondiktsiooni alusel tagasi nõuda Nt: A arvab et tema koer hammustas C-d. Maksab C-le hüvitise. Hiljem selgub, et C-d hammustas hoopis B koer. Missugune on õiguslik olukord? B-l on jätkuvalt kohustus C ees. A võib soorituskondiktsiooni alusel selle hüvitise välja nõuda.
leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, tuleb teisele lepingupoolele hüvitada kahju, mis tekkis seetõttu, et teine lepingupool uskus, et leping on kehtiv. Selle kohaselt on vastutav ainult isik, keson võtnud kohustuse valmistada ette lepingu sõlmimine või teavitada teist poolt lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest. Selle konkreetse kaasuse puhul see ei kohaldu, sest pooled ei ole kokku leppinud, et kostjal on selline kohustus. Millal on läbirääkimiste katkestamine pahauskne? 8 VÕS § 14 lg 3 Kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada
ühes kohas ja teises kohas kuulub vältava süüteo alla. Seadusainsus – juhul kui kahes iseenesest kohaldamisele kuuluvast ning ideaal- või reaalkogumi moodustavast ..... ebaõigusest. Kolm liiki: 1. Spetsiaalsus – 3 koosseisu, kuid nende kõrval võib olla veel üks koosseis, mis hõlmab veel need kõik teised. A+B+C ja D hõlmab nad kõik. Nt. Mõrv neelab endasse tapmise koosseisu. 2. Subsidiaarsuse põhimõte – tuleb kohaldamisele siis, kui primaarnorm ei kohaldu. See hõlmamine toimub õigushüvede kaudu. Teod peavad olema ühe õigushüve kaitse all. Formaalne subsidiaarsus: KarS §143 Vägistamine, Seadus ütleb, et kui juhul kui esinevad selles teos sellised tunnused, kuid puuduvad vägistamise koosseisus olevad vägivalla kasutamine. Materiaalne subsidiaarsus - tuleb tõlgendada normi. 3. Konsumeerimine – põhidelikt kui raskem tarvitab ära vähemas ebaõiguses avalduva ning seejärel kaasdelikti..
Otsusevõime olemasolu saab hinnata vaid teovõimeliste isikute puhul. Otsusevõimetu isiku poolt tehtud tehing on tühine. Kui tehing tehti eelnimetatud seisundis ja on oma sisult isikule kahjulik, siis eeldatakse, et tehing tehti otsusevõimetuna (pole vaja tõendada, et ei saanud tehingu mõjudest aru). Otsusevõimetuna tehtud tehingu võib isik pärast normaalse seisundi taastumist ise tehingu heaks kiita (ei kohaldu TsÜS § 111-113). · Piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja. 1. Esindus vanemlike õiguste alusel (alaealise suhtes) 2. Esindus eestkoste alusel (iga piiratud teovõimega isik). Vanemlike õiguste alusel on alaealise esindajaks vanemad (PerekS § 120 lg 1). Vanematel ühine esindusõigus. Eestkoste alusel on isiku esindajaks kohtu poolt määratav eestkostja (PerekS § 179 lg 1; hagita menetlus, TsMS §-d 554-557; 520-532). Eestkostjaks
võrdväärselt ülal. Isik vabaneb ÜK-st selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.Vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Ülalpidamisnõude piiramine: kohus võib kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, see ei kohaldu vanema kohustusele oma alaealist last ülal pidada. Eeldused: l) abivajadus on tekkinud õigustatud isiku enda ebamõistliku käitumise tagajärjel; 2) õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu; 3) õigustatud isik on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku või tema lähikondse suhtes. Asenduskohustus- kui sugulane on ülalpidamise andmisest vabastatud, annab ülalpidamist sugulane, kes on seda
( § 89. Täisühingu juhtimisel võib juhtima õigustatud osanik teha tegusid, mis on vajalikud täisühingu igapäevaseks majandustegevuseks. Igapäevast majandustegevust ületavate tegude tegemiseks on nõutav osanike otsus.) Siinjuhul ületab. Kuna O-le ei teatatud siis 93 lg4! 177` analoogia! Täisühingus ja osaühingus on osanike positsioon ju sama seega annakaaloogiat kohaldada küll. Tehing iseeneset kehtib- mis alusel?- kolmandate isikute suhtes sisesuhe ei kohaldu. Kui esindusõiguse alusel pole probleemi siis ei ole alust kui oleks esinduses probleem siis võiks olla alus. Kui ühing läheb pankrotti siis O ei vastuta selle tehingu eest! Kuna ta saab tõendada et ta ei teadnudki sellest tehingust midagi!! 3. Täisühingu osanikud esitasid kohtule taotluse ühe osaniku väljaarvamiseks täisühingust põhjusel, et ta on rikkunud konkurentsikeelu nõudeid. Hagiavalduse kohaselt oli see osanik kaks aastat enne
Inimõiguste lepingud reeglina teevad selget vahet piinamisel ja julmal, ebainimlikul või inimväärikust alandaval kohtlemisel ja karistamisel. Piinamise iseloomulikud elemendid · Füüsilist või vaimset laadi valu või kannatused · Kavatsetus · Eesmärgipärane tegevus sundimaks piinatavat informatsiooni väljastama, nt saab mingit infot välja pigistada. Aga oht, kui nt mõnu pärast piinatakse, kas siis konventsioon ei kohaldu. · Pannakse toime võimuesindaja poolt või tema nõusolekul, nt politsei piinab. · Siiski on piinamise defineerimine ja teistes keelatud tegudest eristamine keeruline. Riigid vaidlevad selle üle pidevalt. Kuidas tõmmata vahet piinamisel ja muudel julmadel tegudel, see on raske. · Konventsiooni definitsioon on mitmes mõttes kitsam kui teistes kokkulepetes. Riigid ei tahtnud laia definitsiooni, sest seda oleks raskem ära hoida
jääb sõltuma rv-st kehtivusest. Rv õ-se normi siseriiklik rakend (4 viisi): Tähendab otsekohaldamist (rv õ-se norm regul eraisikute omavahelisi suhteid või suhteid riigiga); kaudset kohaldamist (normi ja selle tõlgendust kasut sarnase siseõ-se nomi tõlgend-ks); kohaldamist normikontrolli käigus (kontr siseõ-se normi vastavust siseriiklikult kehtivale rv õ-se normile); kasutamist siseõ-se andmise alusena (sekundaarset õ-st luuakse rv õ normi alusel). Viimane ei kohaldu Eestis. Kohaldada saab ulatuses, milles riik pole reservatsiooni teinud. Lisaks peavad otse kohaldamiseks olema iserealis, st reguleerimiseesemelt ja kehtivusalalt sobivad; selge ja mittetinglik sõnastatud. Rv õ-se normide paiknem siseriiklikus normihierarhias (4): Kõrgem konstituts-st või sellega võrdne; seega kõrgem muudest siseõ-se allikatest (tavaõ). Madalam konstituts, kuid kõrgem seadustest jm siseõ-se aktidest (Rk jõustat välislep).
1) kohustust ei olemas 2) kohustust ei teki 3) kohustus langeb hiljem ära. Olematu kohustus siis, kui sooritus valele in-le või isik peab end ekslikult võlgnikuks. Kohustust ei teki, kui lep on tühine või tühistatav. 3.nda puhul langes kohustus soorituse tegemise ajal ära, nt kui sooritus teha pärast kokkulepitud äramuutva tingimuse saabumist või kui pärast kohustuste lõppemist. 126-16, kus öeldi, et hageja tegi ülekande selleks, et täita teise isiku kohustust, siis § 1028 ei kohaldu. 53. Missugustel juhtudel võimaldab SK tagasi nõuda asja omandiõigust ja valdust ning muuta kinnistusraamatu kandeid? SK võimaldab nõuda tagasi omandit ja valdust juhul, kui käsutustehing on kehtiv, mistõttu puud võimalus vindikats hagi esitamiseks. Siis kui ML ei kehti, aga AÕL kehtib, siis ei saa nõuda kinnistusrmtu kande muutmist, kuna kanne põhineb AÕL-l. 54. Mida tähendab SK-i kohaldamise võimatus mittetäieliku kohustuse täitmise korral? § 1028 lg 2
lepingu tühisus tuleneb mõnest muust asjaolust. Viidatud sätte kohaldamist on Riigikohus selgitanud 15. jaanuari 2007. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-89-06. Tulenevalt VÕS § 15 lg-st 1 saab sättes märgitud asjaoludel kahjustatud lepingupoole ees vastutada vaid isik, kes on võtnud endale kohustuse valmistada ette lepingu sõlmimine või teavitada teist poolt lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest. Kolleegium leiab, et kõnealune säte asjas ei kohaldu, sest hageja ei ole toimiku materjalide kohaselt tuginenud asjaolule, et pooled oleks sellises kostja kohustuses kokku leppinud. VÕS § 14 sätestab lepingueelseid läbirääkimisi pidavate isikute kohustused kuni kehtiva lepingu sõlmimiseni. VÕS § 14 lg 1 esimese lause järgi peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega
Valida tuleb selline kirjatüüp ja -suurus ning kõne kiirus ja helitugevus, mis muudab selle teabe tavalise tähelepanu juures märgatavaks, arusaadavaks, sealhulgas selgelt loetavaks ja kuuldavaks ning muust teabest eristatavaks. (9) Reklaam, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbija käsutusse krediidilepingu alusel rahasumma või vahendada selliseid lepinguid, on keelatud tele- ja raadioprogrammis. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud keeld ei kohaldu reklaamile, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbijale: 27 1) elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediiti; 2) krediiti piiriülese maksevahendina kasutatava krediitkaardi vahendusel. (11) Käesolevas paragrahvis, välja arvatud lõigetes 31 ja 35, sätestatud nõudeid kohaldatakse ka reklaami suhtes, millega
Euroopa ühtlustatud eraõiguse normistikud ja mudelseadused (nt CFR- Common Frame of References). Tava: tähendusega siis, kui puudub vastav seadusesäte. Tava ei saa muuta seadust. Kohtupraktika ja teadlaste arvamus ei ole Eestis tsiviilõiguse allikaks. Need on olulised aga õiguse tõlgendamisel, arendamisel, õiguskindluse tugevdamisel. 6. Tsiviilõiguste kehtivus TSIVIILÕIGUSE KEHTIVUS: 1) Isikuline kehtivus: kõik isikud, kui ei kohaldu muu riigi õigus; 2) Territoriaalne kehtivus: Eesti Vabariigi territoorium; 3) Ajaline kehtivus (VÕSRS): Toimingule, asjaolule kohaldatakse selle tegemise või tekkimise ajal kehtinud seadust. Füüsiline isik – subjektiks Eesti kodanikud, samuti teiste riikide kodanikuid ning kodakondsuseta isikud; Eestis viibivale kodanikue on tagatud võrdväärsed õigused Eesti kodanikega. Juriidiline isik – subjektid sõltuvalt sellest, kas isik on asutatud Eestis või väljaspool Eestis
Avaliku teenistuse seadus § 15 lg 4 (isikud keda ei võeta teenistusse) Prokuratuuriseadus § 15 lg 2 p 4 (prokurörile esitatavad nõuded) Pankrotiseadus § 117 (füüsilisest isikust võlgniku lähikondlased) Riigihangete seadus § 120 (lg 1 ja 2) (taandamine) Faktilise kooselu perekonnaõiguslikud tagajärjed (S. Liin) Seadusjärgne õigussuhe: Abielu üldised õiguslikud tagajärjed, samuti lahuselu ja lahutuse õiguslikud tagajärjed ei kohaldu Puudub ülalpidamiskohustus, v.a ühise lapse sünni korral (PKS § 111) Abikaasade varasuhet ja spetsiifilisi nõudeid ei teki Personaalne varaline vastutus Kooselu lepinguline korraldamine: Eluruumi isiklik kasutusõigus (AÕS § 225), kasutamise reguleerimise nõue (VÕS § 1055) Elurendise (VÕS § 568) / ülalpidamisleping (VÕS § 572) Vara omandamine kaasomandisse/seltsingulepingu alusel ühisomandisse (VÕS § 580)
Kas ja miks saab töötajat pidada tarbijaks VÕS § 42 lg 3 mõttes? Kuidas mõjutab töösuhetes tüüptingimuste kasutamist TLS § 2? Vt ka Riigikohtu otsust tsiviilasjas 3-2-1-39-11, punkt 12. 3-2-1-39-11: Isik asus tööle konkureerivasse firmasse ja lekitas ärisaladusi. RK: Tarbijaks VÕS § 42 lg 3 mõttes tuleb pidada ka töötajat. VÕS § 36 lg 1, loetledes lepingud, millele võlaõigusseaduse üldosa 2. ptk 2. jaos sätestatu ei kohaldu, ei välista samuti töölepinguid tüüptingimuste reguleerimisalast. TLS § 15 (nüüd 2) alusel kehtib töösuhetes üldpõhimõte, et töötaja jaoks seaduses ettenähtust halvemad töölepingu tingimused on kehtetud. Seadusena tuleb seejuures mõista nii töölepingu seadust kui ka võlaõigusseadust. 4. Töötaja asus OÜ-sse tööle ehitajana. Pooled leppisid kokku, et töötaja saab töötasu 1200 eurot kuus ning töötasu kantakse töötaja pangaarvele järgmise kuu 5
kuidas arvutab tööandja haigushüvitise? Kas samamoodi, nagu töölepingu puhul, vastavalt kehtestatud keskmise töötasu maksmise korrale? «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» § 12² tulenevalt on tööandja kohustatud maksma haigushüvitist töölepingu alusel töötamise korral. Muu võlaõigusliku lepingu alusel töötamise korral ei ole kohustust maksta haigushüvitist. Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenev kohustus maksta haigushüvitist ei kohaldu võlaõigusliku lepingu alusel töötamise juhtudele, st nendele võlaõiguslikele lepingutele, mis ei ole töölepingud. Näiteks töötamisel töövõtu lepingu kohaselt ei ole tegemist töölepingulise suhtega. Töö tellija ei ole lepingu teisele poolele tööandjaks ning kohustust maksta haigushüvitist ei ole. Mis on haigushüvitise arvutamise aluseks? Arvutamise aluseks on tasu, milles on kokku lepitud, sealhulgas majandustulemustelt makstav tasu ja tehingutelt makstav tasu
Lg 4 võimald mittevaralise kahju hüvitist erandlikel asjaoludel asja hävimise või kaotsimineku korral. Emotsionaalseid kannatusi tavaliselt ei teki. A ja B oma pulmapäeval istutasid hõbekuuse oma krundile. Naaber lõikas selle maha. A ja B nõudsid mittevaralise kahju hüvit. Ringkonnak: kuna puu on kinnisasja oluline osa, siis sellega ei hävitatud asja, vaid kahjustati kinnisasja ja sellel puhul § 134 lg 4 ei kohaldu. Võiks rak prk reliikvia hävitamisel, lemmiku surma põhjust. Oluline, et isikul oleks selle asjaga eriline side. Sõltub kahjustuse raskusest. Isikuõiguste rikkumise korral on hüvitised väiksed. § 134 lg 5 annab kriteeriumid hüvitise suuruse üle otsustamiseks. Kindlasti tuleb arvest varasemat kohtupraktikat, ühisk elatustase, poolte süüküs. § 134 lg 6 karistuslikud kahjuhüvitised. Üldise suuruse määramisel saab arvest kahju tekitaja
II ÜK-l tunnistati O1 kehtetuks ja otsustati kapitali ikkagi suurendada (leides, et vanad sissemaksed on uue järgi samuti sissemaksed, tasutu tagastamise nõuded loeti mitterahaliseks sissemakseks). Aktsionäril kaks nõuet: O2 kehtetuks (§ 342?) ja raha tagasi § 347 vs alusetu rikastumine. Kui õiguslikku alust sellisel kujul ei teki, saab raha ka nii tagasi, et väidad, et ei saanud vastu seda, mida pidid saama, mistõttu on raha ühingu käes ilma õigusliku aluseta e § 347 lg 1 ei kohaldu, aga lg 2 rak. Nõudega on iseenesest võimalik kapitali suurendada, § 346 sellise loa annab. Mis on O2 tähendus? Tuleb vaadata, mida seadus nõuab kapitali suurendamise otsusena § 342 järgi. Aktsionäri ei saa sundida uuel otsuse vastuvõtmisel osalema, kui ta ei taha seda. Uus otsus peab vastama samuti § 342 tingimustele. Tuleb jätkata nendega, kes nõus on. Kehtetuks tunnistamise alusnorm ÄS § 302 lg 1 – eelnevalt tuvastasime, et on vastuolus seadusega (§-ga 342)
vastus on jaatav, puudub teo ja kahju vahel põhjuslik seos. See ei välista iseenesest mitme isiku vastutust. Näide: A tulistab B-d. B sureb. Kas B oleks surnud siis, kui A ei oleks teda tulistanud. Kui oleks, ei pruugi olla põhjuslikku seost tulistamise ja surma vahel. Alati seda testi rakendada ei saa, nt A ja B tulistavad C-d. C sureb. A ja B võiks väita, et ilma nende teota oleks C surnud. Sellise tulemuseni jõuda ei saaks, sel juhul see test ei kohaldu. 2) õigusliku põhjuse test. Conditio sine qua non põhimõttel on kaks meetodit: 1) elimineerimismeetod 2) asendamismeetod 32. Mida tähendab kahju vajaliku põhjuse kindlakstegemine nn "elimineerimismeetodi" alusel? Elimineerimismeetodit kasutatakse siis, kui kahju põhjustamise teoks on aktiivne käitumine. Selle meetodi järgi kõrvaldatakse tegu sündmuste ahelast ja vaadatakse, kas kahjulik tagajärg oleks saabunud
annaabi.ee 
