Tööõigus kodutöö (1)

Tööõigus kodune töö
VÕS- võlaõigusseadus
TLS- töölepingu seadus
TLSE- töölepingu seaduse seletuskiri 299
TsÜS- Tsiviilseadustiku üldosa seadus
1. Isikuga sõlmiti töövõtuleping, mille alusel ta kohustus tegema puusepa töid.
 Talle kehtestati 8-tunnine tööpäev ja ta pidi alluma meistri korraldustel,
töötasu maksti talle igakuuliselt teatud tööoperatsioonide lõppedes. Töötajaga
juhtus tööajal õnnetus ja tööandja lõpetas ühepoolselt nüüd lepingu.
Töötajale haigusraha keelduti maksmast. Töötaja leidis, et temaga toimiti
ebaõigesti. Kuidas vaidlus lahendada?
Kaasuse alusel sõlmiti isikuga töövõtuleping, kuid töö tunnused ja tingimused vastavad töölepingu omadele.
Väited, miks on tegemist töölepinguga:
1.Kohustus tegema puusepa töid- tegemist järjepideva protsessiga, kus lõpptulemus ei ole lepinguga kindlaks määratud (näiteks maja valmis ehitamine). Seega on tegemist töölepinguga, kuna töövõtulepingu puhul on oluline valmistada, muuta asja või saavutada teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemus (VÕS § 635 lg 1).
2.Talle kehtestati 8-tunnine tööpäev-Töölepingu puhul määratakse muu hulgas ära töö tegemise koht, aeg ja viis (TLSE § 1; TLS § 15 lg 2 p 3). Töövõtulepingu puhul ei ole tööaeg primaarne. Oluline, et saavutatakse kokkulepitud tulemus (VÕS § 635 lg 1).
3.Ta pidi alluma meistri korraldustele- Töölepingu ühe poole lepingulise suhte sisene otsustamisvabadus on piiratud, lepingu sõlmimisega allutab üks poole ennast teise poole korraldustele ja juhistele (TLSE § 1; TLS § 15 lg 2 p 4).
4. Töötasu maksti talle igakuuliselt teatud tööoperatsioonide lõppedes- Töölepingu puhul makstakse töö eest tasu vähemalt korra kuus kindlal kokkulepitud ajal (TLSE § 1 lg 1). Töövõtulepingu puhul makstakse tasu siis kui töö lõpptulemus valmis (VÕS § 635 lg 1).
Kuna töölepingu eristamine teistest teenuse osutamise lepingutest võib osutuda mõningatel juhtudel keeruliseks ja mitmetimõistetavaks, sätestatakse, et töötaja kaitse eemärgil eelduse (TLSE § 1 lg 2), mille alusel loetakse kõik lepingud , mille puhul teeb üks isik teisele tasu eest tööd seni töölepinguks, kuni pole tõestatud vastupidist. Seega hetkel kuni Tellija ei ole tõendanud vastupidist loetakse leping töölepinguks ja seega kohaldatakse lepingule töölepingu seaduse sätteid.
Töötajaga juhtus tööajal õnnetus.
TLS § 28 lg 2 p 6,7 Tööandja kohustus on tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused. Tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse , tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid. Töötaja peab järgima kõiki tööohutusalaseid nõudeid.
Kas töötaja täitis tööohutuse nõudeid? Sellest oleneb, kas tööõnnetuse eest vastutab töötaja (nt töökohal on kehtestatud, et puusepa töid tehes, et peab kandma spetsiaalseid töökindaid, kuid töötaja eiras seda nõuet ja nüüd lõikas näpud maha, siis on töötaja õnnetuses süüdi) või tööandja. Kas töötaja teatas tööandjale et temaga juhtus õnnetus või töötaja jalutas lihtsalt töökohalt haiglasse ja seega tööandja arvas , et töötaja läks töölt minema põhjendamatult (tööluus) ja lõpetas temaga töölepingu töökohustuste rikkumise tõttu (TLS § 88 lg 1 p 3?
Kas töölepingu ühepoolse ülesütlemise põhjus oli tööõnnetus töötajaga või mis oli töölepingu ülesütlemise põhjus? Tulenevalt ülesütlemise põhjusest, saab välja selgitada, kas töötaja nõue on põhjendatud või mitte.
Millega töötaja rahul ei ole? Kas sellega, et haigusraha keelduti maksmast või sellega et tööleping lõpetati?
Tööõnnetus iseenesest ei saa olla töölepingu lõpetamise põhjuseks ning haigusrahasid peab tööandja maksma, kui töötajal on tööleping ning haigestumine toimub töö ajal.
2. Isik töötab taksojuhina rentides teiselt autot ja ta on registreeritud füüsilisest
isikust ettevõtjana. Töötaja väidab, et firma eirab seadusega kehtestatud töö-ja
puhkeaja nõudeid. Tihti on tal tööpäevad pikemad kui 12 tundi ja ka puhkepäevi ei ole ette nähtud. Kuidas vaidlus lahendada
Vaidlus puudub.
Kuid tekib küsimus, kellelt ta autot renid, kes see Teine on? Sõber Oskar või OÜ Tulika takso ? Samas füüsilsest isikust ettevõtja on iseenda ülemus ja kehtestab endale ise töö-ja puhkeaja nõuded.
(Tavaliselt taksofirmades on nii, et taksojuhid on FIE-d ja rendivad taksofirmadelt autot ning logot nii öelda ning osutavad taksofirmadele teenust tavalise võlaõigusliku lepingu alusel. Takojuht kui FIE ehk iseenda ülemus, peab ise vaatama milla ta tööl käib või puhkab).
3. Firma võttis töökle kaks müügiesindajat ( noormehe ja naisterahva),
kellel ametijuhendi järgi olid ühesugused tööülesanded, kuid määras neile erinevad palgamäärad, naisele 5000 kr ja noormehele 6500 krooni. Milliseid TLS
sätteid on rikutud.Mida saab teha töötaja , kes leiab, et teda on ebavõrdselt koheldud.
Rikutud on TLS § 3, tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Töötaja kes leiab, et teda on ebavõrdselt koheldud soo tõttu võib pöörduda soolise võrdõiguslikkuse voliniku poole või kohtusse.
4. OÜ Kiil ühines AS Kiviga. AS Kivi juht ei soovinud kõiki OÜ Kiil töötajaid
tööle võtta ja käskis neil kirjutada lahkumisavaldused. Samuti ei sobinud talle
OÜ Kiilis kehtinud kollektiivleping. Milliseid seaduse sätteid on rikutud.
TLS § 112, ettevõtte üleandjal ja omandajal on keelatud tööleping üles öelda ettevõtte ülemineku tõttu. Seega ei tohi AS Kivi nõuda, et töötajad kirjutaksid lahkumisavaldused. Juhul kui ettevõte ei soovi osasid töötajaid tööle, peaks nad kas koondamavõi lepingu üles ütlema poolte kokkuleppel.
Niisamuti jääb ka kehtima ka kollektiivleping. VÕS § 180 lg 2, ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud.
5. Isik töötas äriühingus peainsenerina, seejärel valiti ta äriühigu juhatuse liikmeks ja ta töölepingusse tehti selline muudatus ning märgiti ülesandeks äriühingu esindamine ja juhtimine vastavalt põhikirjale. Töötaja nõustus sellise muudatusega.
Faktiliselt ta peainseneri tööd enam edasi ei teinud ja tasu selle töö eest ei saanud.Äriühingu juhatuse liige oli ta 3 aastat ja seejärel kutsuti ta juhatuse liikmest tagasi ning lõpetati leping. Töötaja leidis, et temaga toimiti ebaõigesti.
Kuidas vaidlus lahendada.
Kui firma töötaja valitakse selle firma juhatuse liikmeks siis talle ei kohaldu enam tööleping ja töölepingu seadus. TLS § 1 lg 5, töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule.
Juhatuse liikmega tuleks sõlmida käsundusleping.
VÕS § 619, käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsunduslepingu puhul peab lepingut täitma isiklikult ja käsundusandja juhiste järgi.
Samas kui lähtuda hea usu põhimõtest, mis on üks oluliseim eraõiguse põhimõte, siis mõlemad osapooled nii töötaja kui tööandja olid nõus, et töötaja valitakse juhatuse liikmeks. Seega oluline on tahe , mille osapooled ka nõustusid. Antud juhul sõlmiti juhtause liikme leping suuliselt (samas lepinguvabaduse põhimõtest tulenevalt on pooltel õigus leping sõlmida ka suuliselt). Lisaks kui töötaja enam peainseneri tööd faktiliselt edasi ei teinud ja raha selle eest ei saanud, siis heausu põhimõtet ja mõistlikuse põhimõtet järgides võime eeldada, et töötaja töökohustused selles ametis lõppesid poolte kokkuleppel (samuti lepinguvabaduse põhimõte, mille kohaselt lõpetati leping suuliselt poolte kokkuleppel TLS § 79), sellest hetkest kui ta annab nõusoleku ennast juhatusse valida.
Töötajale tehtud töölepingu muudatus, kus märgiti ülesandeks äriühingu
esindamine ja juhtimine vastavalt põhikirjale, tuleks tühistada (TsÜs § 90).
Kui n-ö töötaja nüüd kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi ja lõpetati leping, siis jäävad õhku küsimused:
1.Miks ta tagasi kutsusti juhatuse liikme ametikohalt? Kas äkki juhatuse liige sai hakkama vääritu teoga vms?
2. Millega töötaja enda arust rahul ei ole?
Kas sellega, et ta kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi ja ta enam juhatuse liige ei ole?
VÕS § 630 lg 1, kumbki lepingupool võib tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Seega Käsundiandjal (juhatusel) on õigus käsundisaajaga (juhatuse liikmega) leping üles öelda iga kell ja juhatuse liikmel ei ole õigus siin midagi teha.
Kas ta ei ole sellega rahul, et ta kutsuti tagasi juhatusese liikme kohalt ja tööleping lõppes ka ära?
Kuna ta oli ise nõus, et ta ei täida peainseneri ülesandeid ja lepingu lõppemisega nõus siis ei ole ju midagi teha. See on selle töötaja risk ja selle tagajärg.
Kuigi jah paljud asjad sõlmiti suuliselt, siis peab nüüd kohus tutvuma esitatud tõendite ja asjaoludega ning langetama otsuse.
Teadmiseks et juhatuse liige saab kaitsta oma õigusi ainult kohtus, mitte töövaidluskomisjonis.
Omalt poolt pakuksin lahenduseks selle, et tuleks leida kompromiss ning osapooled võiksid laiali minna sõbralikult, sest tavaliselt juhatuse liige teab ärialadusi jms ning see ei ole firma huvides, et kui nüüd juhatuse liige kättemaksuks n-ö neid hakkab levitama vms.