Võlaõiguslike lepingute eristamine (0)

LÄÄNE-VIRU
RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
RP16 KÕ
Kersti Pirjo
Võlaõiguslike lepingute eristamine
Analüüs
Juhendaja : Laivi Annus -Anijärv
Mõdriku
2016
Tööleping
(TLS)
Töövõtuleping (VÕS)
Käsundusleping (VÕS)
Mõiste
Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile
(TLS, § 1).
Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik ( tellija ) aga maksma selle eest tasu
(VÕS, § 635 lg 1).
Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud
(VÕS, § 619).
Lepingu sõlmimine
Tööandja ja töötaja vahel. Sõlmitakse kirjalikult või kui töötaja asub tegema tööd
(TLS, § 4 lg 2 ).
Töövõtja ja tellija vahel. Sõlmitakse siis, kui lepingupooled on saavutanud kokkuleppe
(VÕS, § 9).
Käsundisaaja ja käsundiandja vahel. Sõlmitakse siis, kui lepingupooled on saavutanud kokkuleppe
(VÕS, § 9).
Lepingu vorm
Tööleping sõlmitakse kirjalikult
(TLS, § 4 lg 2). Aitab vältida hilisemaid vaidlusi kokkulepitu osas.
Suuline , kirjalik või mistahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi
(VÕS, § 11 lg 1). Hilisema vaidluse puhul on suulise lepingu osas raske tõestada, milliste lepingutingimustes kokku lepiti. Võimalusel vältida suulisi lepinguid [3].
Suuline, kirjalik või mistahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi
(VÕS, § 11 lg 1). Hilisema vaidluse puhul on suulise lepingu osas raske tõestada, milliste lepingutingimustes kokku lepiti. Võimalusel vältida suulisi lepinguid [3].
Lepingu iseloom
Eeldatakse, et leping on tähtajatu. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni 5 aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused (töömahu ajutine suurene
mine/vähenemine, hooajaline töö),
(TLS, § 9 lg 1). Ajutiselt töölt äraoleva töötaja asendamise ajaks võib tähtajalise töölepingu sõlmida asendamise ajaks
(TLS, § 9 lg 2). Töölepingu puhul on oluline töö kui järjepideva protsessi teostamine [3].
Tähtajaline ( töö on ajutise iseloomuga nt. ahju ehitamine) või tähtajatu.
Töövõtu lepingu puhul kohustub teenuse osutaja saavutama lõpliku tulemuse. Antud näitel valmis ahi[3]. Võlasuhe lõppeb kohase täitmisega
(VÕS, § 186 lg 1).
Tähtajaline ( töö on ajutise iseloomuga nt. rohumaa niitmine ) või tähtajatu. Käsundi täitmisel toimub tegutsemine teatud eesmärgi saavutamiseks. Antud näitel niidetud rohumaa[3]. Võlasuhe lõppeb kohase täitmisega
(VÕS, §186 lg 1).
Töötasu
Kui isik teeb tööd tasu eest, siis võib eeldada, et töötasus on kokku lepitud.
(TLS, § 29 lg 1)
Töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus
(TLS, § 29 lg 3).
Töötajale makstakse tasu perioodiliste maksetena (kord kuus, kui ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega) [3].
Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest
(VÕS, § 637 lg 3).
Tasu makstakse reeglina saavutatud tulemuse eest ning tööde teostamise lõpus [3].
Kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist
(VÕS, § 628 lg 1).
Puhkus
Töötajal on õigus põhipuhkusele, milleks on 28 kalendripäeva aastas
(TLS, § 55).
Alaealisele võimaldatakse 35 kalendripäeva aastas
(TLS, § 56).
Töövõimetuspensioni saava töötaja puhkus on 35 kalendripäeva aastas
(TLS, § 57).
Kuna töövõtuleping pole tööleping, siis ei kohaldu selle lepingu puhul töölepingu sätted. Töövõtjal ei ole õigust põhipuhkusele ega puhkusetasule, kui ei ole poole vahel lepingus teisiti kokku lepitud.
Kuna käsundusleping pole tööleping, siis ei kohaldu selle lepingu puhul töölepingu sätted. Käsundisaajal ei ole õigust põhipuhkusele ega puhkusetasule, kui ei ole poole vahel lepingus teisiti kokku lepitud.
Tööaeg
8 tundi päevas 40 tundi nädalas. 7-12.a. 3 tundi päevas 15 tundi nädalas. 13-14.a. või koolikohustuslikule töötajale 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas. 15.a., kes ei ole koolikohustuslik 6 tundi päevas 30 tundi nädalas. 16-17.a., kes ei ole koolikohustuslik 7 tundi päevas 35 tundi nädalas
(TLS, § 43 lg 1,2,3,4)
Töövõtulepinguga määratakse lepingusse tähtaeg, mis ajaks peab töö olema tehtud.
(VÕS, § 636 lg 5).
Käsunduslepinguga määratakse lepingusse tähtaeg, mis ajaks peab töö olema tehtud
Töösuhe
(juhendamine)
Töötaja allub tööandja korraldustele ja täidab ette antud kohustusi
(TLS, § 15 lg 1,2).
Tööandja täidab töötaja suhtes lepingust tulenevaid kohustusi
(TLS, § 28 lg 1,2).
Tööleping põhineb poolte võrdsusel. Tuleb arvestada töötaja allutatusega tööandja juhistele ja kontrollile [3].
Töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse
(VÕS, § 635 lg 1).
Töövõtja võib ise valida töö teostamise viisi, kokku lepitakse üksnes saavutatavas tulemuses [3].
Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes.
( VÕS, § 621 lg 1).
Töö isiklik täitmine
Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd
(TLS, § 1 lg 1).
Töölepingu puhul on oluline töö kui protsess, tasustatakse konkreetse töötaja tegevust [3].
Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult.
(VÕS, § 635 lg 3)
Eeldatakse, et käsundisaaja peab täitma käsundi isiklikult. Käsundisaaja võib käsundi täitmisel kasutada kolmanda isiku abi
(VÕS, §622).
Kulude ja kahju hüvitamine
Töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist vastavalt VÕS, § 628 lg 2–4. Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine
(TLS, §40 lg 1).
Töötajal on õigus nõuda töö-lähetusega kaasnevate kulude hüvitamist
(TLS, § 40 lg 2).
Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust
(TLS, § 40 lg 4).
Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest
(TLS, § 74 lg 1).
Tellija võib nõuda töövõtjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis tööna tehtud asja otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui kahju tulenes tellija ebapiisavast teavitamisest töövõtja poolt, samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu
(VÕS, § 649).
Käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud ja vajalikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks. Kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel, siis kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundi- saajale tekkinud ka ilma käsundus-lepingut sõlmimata.
(VÕS, § 628 lg 2).
Käsundisaaja võib enne töö tegemist nõuda käsundi-andjalt ettemakset tasu ja hüvita-misele kuuluvate kulude eest
(VÕS, § 628 lg 4).
Lepingu lõpetamine
Pooled võivad töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada
(TLS, § 79).
Tähtajaline tööleping lõppeb tähtajal
(TLS, § 80 lg 1).
Tööleping lõppeb töötaja surmaga
(TLS, § 81).
Tööandjal ja töötajal on õigus tööleping üles öelda üksnes TLS, sätestatud alustel
(TLS, § 83).
Tähtajalise võib ülesse öelda erakorraliselt mõjuval põhjusel
( TLS, § 91).
Leping lõppeb kui töö on tehtud ja tellijale üle antud
(VÕS, §636 lg 5).
Tellija võib töö-võtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtu-lepingu üles öelnud, on töö-võtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu üles-ütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasuta-misega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada.
(VÕS, § 655 lg 1).
Kumbki lepingu-pool võib tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda
(VÕS, § 630 lg 1).
Käsundiandja pankroti korral lõpeb käsundus-leping pankroti väljakuulutamisega
(VÕS, §632 lg 2).
Leping lõppeb ka käsundisaaja surmaga ning käsundisaaja pankroti korral
(VÕS, §633 lg 1,2)

KASUTATUD KIRJANDUS

Riigikogu (2008a). Töölepingu seadus. Kasutamise kuupäev: 21.11.2016,
allikas Riigi Teataja:
https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012030

Riigikogu (2013 a).Võlaõigusseadus. Kasutamise kuupäev: 21.11.2016,
allikas Riigi Teataja:
https://www.riigiteataja.ee/akt/111062013009

Stalmeister, A. ( 2013 a). Käsundusleping ja muud võlaõiguslikud lepingud töösuhetes. Kasutamise kuupäev: 21.11.2016,
allikas Advokaadibüroo LMP: http://www.lmp.ee/et/publikatsioonid/artiklid/kasundusleping-ja-muud-volaoiguslikud-lepingud-toosuhetes