Steineri pedagoogika kõige tähtsamaks osaks on laps, kes õpib läbi kogemise ja loomise maailma mõistma. Lapses arvestatakse tema iseärasuste ja tema olemusega igapäeva elu kujundamisel. Lastel lasteakse palju mängida ja õppetöö planeeritakse samuti läbi mängu. Kuna igapäeva elu on äärmiselt stressirohke tänapäeval peaksid koolid ja lasteaiad olema stressivabad. Kuna tänapäeval on palju perekondi, kus on kasvamas vaid üks laps, toetab Steineri pedagoogika mõtet, et lasteaias peaksid rühmades olema erivanuselised lapsed, sealjuures ei
Takistused läheduse kogemiseks (ibid) - Madal enesehinnang - Kiirustamine - Läbitöötamata vaenulikkus - Mineviku mõju - Manipulatsioonid - Rivaalitsemine Üksindus ja üksildus R. Weiss: Sotsiaalne isolatsioon (puudub sotsiaalne võrgustik) Emotsionaalne isolatsioon Põhjused: kaaslase puudumine, võõras olemise tunne (tunne, et ei mõisteta, ebavajalikuna tundmine), üksi olemine, pealesunnitud isolatsioon Tegevused üksilduse kogemise korral: passiivne: nutmine, magamine, mitte midagi tegemine, ülesöömine, meeleolu parandamine ainete abil aktiivne: õppimine ja töötamine, sport, jalutamine, lugemine, kinos käimine sotsiaalne kontakt: sõpradele helistamine, külastamine jne Armukadedus - emotsionaalne reaktsioon, mida kogetakse suhte ohtu sattumise korral - A kogemisel on kontekst (suhe, situatsioon) - A kogeb konkreetne isik (kogemused, individuaalsed tegurid)
ülimat staatust (nn räige versioon). Argukmentide idee et leidub teoseid, millel loomisel polnud esteetilise kogemuse esile kutsumise kavatsusi, järelikult esteetiline kunstidefinitsioon on liiga kitsas. · Esteetiline mitte-kunst ent mõnede väitel on esteetiline kunstidefinitsioon liiga avar. St see kaldub kunstiks tegema juhtumeid, mida me reeglina kunstiks ei pea (autod, spordijuhtumid jne). Näiteks autotööstus eeldab, et autod on loodud ka esteetilise kogemise esilekutsumiseks. Vastasel juhul ei pandaks disainile nii suurt rõhku. Ent enamus autodest ei ole kunstiteosed, vaatamata sellele, et me sageli ütleme autode kohta ,,ilus", ,,esteetiline", ,,hästi disainitud" jne (Carroll). Spordijuhtumitest nt iluvõimlemise lindiharjutus, kujundujumine: nende loomisel mängib rolli esteetilise kogemuse taotlus (ning eeldatakse, et seda hindab zürii ja neile keskendub ka publik). Ent mõlemad kuuluvad spordi valdkonda! 4
transaktsionaalseid jadasid niimoodi, et nad saaksid sekkuda ja parandada oma suhtlemise kvaliteeti ja efektiivsust. Transaktsionaalne analüüs on isiksuse ja süstemaatilise psühhoteraapia teooria isiklikuks arenguks ja muutuseks. TA pakub ka isiksuseteooriat ja lapse arengu teooriat. TA-d võib kasutada igas valdkonnas, kus on vajadus isiksuste mõistmiseks, suheteks ja suhtlemiseks.TA põhimõiste on egoseisund. Egoseisund on pidev tundmise ja kogemise muster, mis on otseselt seotud vastavuses oleva käitumise pideva mustriga. Kõige olulisem on see, et kõikidel inimestel on 3 ego-seisundid ja need on väga erinevad.Mis ego seisund inimene kasutab see sõltub situatsioonist ja iga inimeste iseloomust.Juba lapsepõlves kui me mängime mänguasjadega meil on juba olemas neid koml seisundid ja me juba mängime rolli vanema Estiteks on vaja õppida märkama endas kolm neid ego-seisundit , kuna nad on väga
Et armastus toidab kogu universumi ja ta on elu kõige tähtsaim koostisosa. See annab jõudu elus jõuda eesmärkideni ja hoiab meele erksana ka kõige raskemates eluperioodides. Isegi kõige pimedama hetke sees on olemas armastuse element vajadus armastuse järgi, selle puudumine või igatsus luua armastust rohkem. Nii palju on planeedi energiast suunatud armastuse hankimise suunas. Ja samas on olemas ka hulgaliselt mõttevorme, mis muudavad armastuse kogemise väga raskeks. Samas on inimesi, kes elavad oma negatiivses maailmas, kus ei ole armastust. Nad lihtsalt ei usu seda, mida teised usuvad, sellese, mis peitub armastuses, mis on selle võlud ja ilud. Armastus on keha seisund, emotsioon, ent ka tunne, mis esineb vaimsetes reaalsustes. Armastust võib väljendada kui kõikjal olevat jõudu, seda saab vaadelda kui midagi, mis hoiab koos osakesi, millest koosneb aatom. Armastus on samasugune jõud nagu gravitatsioon või
· Kui probleemid jätkuvad või on äärmuslikud, on vaja otsida professionaalset abi Õdede-vendade vaheliste suhete mõju täiskasvanueas · Viimaste aastate jooksul on rohkem uuringuid keskendusnud lapseaas õdede-vendade vaheliste suhete kestva mõju kohta. Õdedel-vendadel võib olla tugev, pika-ajaline vastastikune mõju täiskasvanuteks arenemisel. · Uuringud näitavad, et pikaajalised õdede- vendade vahelise väärkohtlemise kogemise effektid võivad olla: - Depressioon, ärevus, madal enesehinnang - Võimetus usaldada; suhteprobleemid - Alkoholi ja sõltuvusprobleemid - Õpitud abitus - Söömishäired · Isegi vähem äärmuslik õdede-vendade vaheline väärkohtlemine lapseeas võib tekitada ebakindlust ja negatiivset minapilt täiskasvanueas. Õdede- vendade vaheline konflikt ei pea olema füüsiliselt vägivaldne, et omada pikaajalist emotsionaalset mõju
teda haletses · ,,Savilomp ja kivike" vabadusest võimsast inimesest kes · nägi kummalisi asju · ,,Süütuse laulud" · oli orjuse vastu on Britannia ajalugu (ettekujutusi jumalast jne) · ,,Korstnapühkija" I ja II mõjutanud. · naine oli võimetu lapsi · ,,Kogemise laulud" saama · 38. kohal inimestest, kes on Britannia ajalugu mõjutanud. Victor Marie · 19-aastaselt hakkas · ,,Jumalaema kirik · väga palju kontraste Huga vastu olen ma huvi Hugo saama luuletajapalka Pariisis" · keskendub revolutsiooni tundnud juba ammu.
aktiveeruvad ajupiirkonnad, mis vastutavad pikaajaliste sidemete eest. Psühholoogilised käsitlused Psühholoogilised käsitlused vaatlevad armastust ka kui sotsiaalset ja kultuurilist nähtust Eristatakse kirglikku armastust ja kiindumusarmastust Esimese juurde kuulub tihti füsioloogiline erutus (nt kiirenenud südamelöögid), teine on lähedustunne ilma füüsilise erutuseta Tõenäoliselt mängivad armastuse kujunemise ja kogemise juures rolli nii hormoonid ja feromoonid kui ka kultuuritaust. Armastus religioonis Armastus on levinud ja oluline mõiste paljudes religioonides, kus nõutakse armastavat pühendumist mõnele jumalusele või usutakse, et jumal või jumalad armastavad oma palvlejaid Paljudes usundites on mõni jumal või jumalanna armastuse kehastuseks või kaitselmuseks Kristlaste usuliste kohustuste hulka kuulub ligimesearmastus, mida on tõlgendatud mitte niivõrd
Erinevalt armastusest, ei ole ilu puhul tegemist kindla emotsiooni või energiaga. Ilu on eelistus, kindlasti õpitav, väga nakkav, inimese väljamõeldis ja seega manipuleeritav. Torm peale vaikust, laps sünnib oma ema käte vahele. Laps on nagu loom, ta ei mõtesta oma tegevust ta on lihtsalt kogemas maailma, kogemas enda võimalusi tunnetada seda maailma, kogemas enda terviklikkust, rahulolu. Laps kasvab, on täiesti holistiline tervik, kaitstud oma kogemise mulliga ja oskab endale anda vaimselt kõike, mida vajab. Lapse kese on temas endas ja ta loob maailma seestpoolt väljapoole. Ema mängib lapsega ja hoiab tal kätest kinni. Teele maandub peegel. Ema ütleb lapsele, et peegelist vaatavad vastu nemad ise. Imelik mõte küll, aga järku on neid mitmuses. Alguses hakkab laps nutma, või naerab sellise maagilise triki üle, kuid peegel ei kavatsegi tema elust lahkuda, sellega tuleb harjuda.
sest täidad mu lootused, täidad oma kohust). Isaarmastuse peab ära teenima. Armastuse vahel on siiski erinevusi vennaarm kõik oleme 1, loomulik in armastus, austus üksteise vastu ja üksteist vajatakse. Emaarmastus üks vajab armastust, teine annab. Peetakse kõrgeimaks, sest see on omakasupüüdmatu armastus. Erootiline armastus ajatakse sassi plahvatusliku armastusega, see on olemuselt lühiajaline intiimsuse kogemise nähtus. In saab sama tuntuks meile, kui me ise (või siis sama vähe tuntuks). Enamikule tähendab see seksuaalvahekordi ja füüsilisest eraldatusest ülesaamise ül-t. keeldude puudumine tekitab armastuse vähenemist, sest üksteist tuntakse lähedastena siis vaid voodis ja vihastades. Hakatakse otsima uut armastust võõraga, et elavdada armumiskogemust. Jääb illusioon, et see on erinev, sellel aitab püsida suguiha petlik iseloom
sissejuhatus õpikeskkond õpimeetodid hindamine õpilane,tugisüsteem kokkuvõte kastatud materjalid. Meie soov oleks luua haridusasutus, kus peatähelepanu all on laps, kes õpib kogemise ja loomise kaudu ümbrust mõistma ning mille peaeesmärk on kasvatada avatud mõtlemisega inimesi. Õpetuse aluseks on arenguteooria, mille järgi inimese areng kulgeb rütmiliselt üksteisele järgnevate astmetena. Inimese kasvuaeg jaguneb kolmeks oma olemuselt täiesti erinevaks perioodiks: · eelkooliiga kuni 7. aastat (füüsilise arengu periood); · põhikooliiga 7. 14. eluaasta (hingelise arengu periood); · noorusiga 14. 21. eluaasta (vaimse arengu periood)
mäletama, ja arukad ilma õppimiseta on need, kes ei suuda helisid kuulda, nagu on mesilane ja mõni muu seesugustest elukatest, õpivad aga need, kellel mälu kõrval on ka see meeltetaju. Nii et, teised elukad elavad kujutluste ja mälestustega, kogemusest aga saavad osa vähe, inimsugu aga elab ka kunsti ja arutlustega. Inimestel tekib kogemus mälust; sest arvukad mälestused ühest ja samast asjast moodustavad ühe kogemuse jõu või ühe kogemise võime. 3. Mis on kogemus ja mis on kunst? Mille poolest nad erinevad? Selgitage seda. Kogemus ehk arvukad mälestused ühest ja samast asjast. Kogemus tekib mälust, sest arvukad mälestused ühest ja samast asjast moodustavad ühe kogemuse jõu. Kunst ehk üldine arusaam sarnastest kogemuse arusaamadest. Kunst tekib, kui arvukatest kogemuse arusaamadest saab üks üldine arusaam sarnastest asjadest.
nädalast nädalasse ja kuust kuusse. Kuna keegi ei mõtle et vb ei saa väga varajases lapsepõlves tekitatud tõsiseid emotsionaalseid kahjustusi parandada, vähemalt mitte üldselt kasutusel oleva teraapiaga. Psüühilise haiguse olemus: Suur osa psüühiistest häiretest tuleb pidada eelkõige vaid ebatavalisteks meeleseisunditeks, mittetõelisteks haigusteks, ehkki patsient ise võib neid sellistena kogeda. Psüühiliste häirete „haiguspildi“ kujunvad kogemise viisidest. Kodukahjustusest arusaamiseks on vältimatu tajuda, et iga inimene vajab oma olemiseks teatud kohta, kus ta on. Puu on seal , kus ta juured, kivi koht on mäe nõlval jne. Inimesel aga midagi sellist ei ole. Rebasel on urg, linnul on pesa aga inimesel ei ole midagi. Inimesed on kodutud. Mingil määral saame õelda et kuulume inimühiskorda. Inimese rasedus kestab 9 kuud, kuid peaks kestma 21 kuud , et inimlaps oleks sündides samal
vaheliste sidemete mõistmisele kasutades isiksuse viie faktori mudelit ehk Suurt Viisikut. Paljud uurijad usuvad, et see mudel annab isikuomaduste organiseerimiseks laiahaardelise raamistiku (Borkenau & Ostendorf 1990; Digman 1990; McCrae 1991; Montag & Levine 1994). Viie faktori mudel postuleerib, et tavapärane isiksus on multidimensionaalne kontseptisoon, mis koosneb viiest dimensioonist: (a) neurootilisus on dimensioon, mis on pidevate negatiivsete emotsioonide kogemise aluseks; (b) ekstravertsus mõõdab energiat ja seltsivust; (c) avatus tähendab kujutlusvõimet, uudishimu ja vabameelset suhtumist; (d) sotsiaalsus mõõdab usaldust, sümpaatiat ja koostöövalmidust; ning (e) meelekindlus hõlmab kompetentsitunnet, kohusetunnet, vajadust midagi saavutada ja organiseerimist (McCrae 1991). MEETOD Valim koostati 446st heteroseksuaalsest Kanada prantslaste paarist. Partnerid olid
Kõigil lastel on võime luua ja selle eesmärgi püstitavad nad ise. Õpetaja on Montessori pedagoogika kohaselt lapse toetaja ja suunaja, kuid vaid kaudselt. Õpetaja on lapsele saatjaks tema kasvamise ja arenemise teel kuid sekkub lapse tegevusse äärmisel juhul. Lastel peab olema alati aega algatuseks ja isetegevuseks ning tegevuse lõpetamiseks. Laps vajab rahu, korda, regulaarsust ja reegleid. Ta rõhub lapse isealgatuslike ideede ja teostuse tähtsusele, loovuse arengule ning kogemise tähtsusele. Montessori pedagoogika alusel töötavad lapsed 8-10 liikmelistes gruppides. Õppetöö tehakse kolmeosalise tunnina, milles esmalt õpetaja tutvustab mingeid esemeid või nähtust, siis kontrollib lapse teadmisi. Juhul kui laps vastab valesti ei paranda õpetaja teda vaid asub tagasi esimese tsükli juurde. Kui laps vastab õigesti, annab ta juurde veelgi teadmisi kolmandas osas. Montessori rõhutab väga korra ja vaikuse tähtust. Rühmaruumid on jaotatud eraldi loozideks,
- usuliste liikumiste tekkimine ja kujunemine 3. Dorpati eksperimentaalse introspektsiooni (sisekaemus) koolkond. - selgitas välja usulise kogemuse struktuuri: usuline kogemus koosneb primaarsetest (intuitiivne mõtlemine tunnetus Jumalast ja Tema omadustest ja tegutsemist & mina-funktsioon inimese mina suhe jumaliku reaalsusega) ja sekundaarsetest komponentidest (kujutulus & tahe) 4. Usulise kogemuse seos elukogemusega, usulise kogemise mudel. - 3gruppi: MINEVIK: õppimine, tagasivaade, mõistmine, lahendus; OLEVIK: situatiivsed kogemused; TULEVIK: hoiakute muutmine, tegutsemine - mudel: psüühika (usulise kogemuse sisu võimalik piikond), konkreetsus- integreeritus (psüühika integreerituse ulatus alates üksikfenomenist kuni kogu psüühika integreerituseni); piir (psüühika integreerituse max tase, milleni usulise
4. Kirjeldage vähemalt kahte etteheidet esteetilisele kunstiteooriale. 1. Mitte-esteetiline kunst Leidub kunstiteoseid, millel pole e-kogemuse esile kutsumise ambitsiooni (kontseptuaalne kunst – Duchamp; poliitline kunst – Uus-Guinea kaitsekilbid) ehk järelikult EKD on liiga kitsas. 2. Esteetiline mitte-kunst Leidub „asju“, mille loomisel mängib olulist rolli ka e-kogemise kavatsus, ent mis siiski pole kunst (autod, kujundujumine jms) ehk järelikult EKD on liiga avar – teeb kunstiks asju, mis pole kunst. 5. Mis teeb Carrolli narratiivse kunstiteooria ajalooliseks kunstiteooriaks? Narratiivne kunstiteooria kirjeldab ja võrdleb kunstiteosed mineviku kunstiteostega: kordamine, avardamine ja hülgamine. See teooria jätab kõik olulised otsused kunstipraktikale ja seda jäädvustavale kunstiajaloole. 6
Teraapia eesmärgiks peaks olema psühholoogiline muutus, mis võib olla nii tahtlik, ette kavatsetud kui ka ette kavatsemata. Kunsti teraapiline kasutamine annab pigem kunstilise elamuse. Teraapiaseansi rõhk on protsessil mitte kunstilisel lõpptulemusel. Kunstiteraapia on ka reguleeritud proffesionaalsete assotsiatsioonide poolt ja seal hulgas jälgitakse spetsiifilisi eetikanorme, mis kunsti terapeutilise kogemise puhul pole vajalik. Kunstiteraapiad ja teised teraapiad 1) Psühhoteraapia ja nõustamine. Psühhoteraapiaid ja kunstiteraapiat seovad psühhoanalüütiline mõtlemine ja humanistlik teraapia ning nende praktikates leidub suuri sarnasusi. Humanistlik psühhoteraapia hindab samuti kõrgelt loovust ja eneseväljendust, kuid suurem rõhk on siiski verbaalsel tööl, isegi kui kunst on seanssi kaastatud, siis on see pigem teisene vahend
definitsiooni osa, mõju on võimalik käsitleda kui protsessi tulemust. Seega võib positiivset mõju käsitleda kui osa eudaimonistliku eluviisi tulemist. Ryff ja Singer (1998) leidsid tagasihoidlikud korrelatsioonid nende eudaimonistliku heaolu käsitleva seisukoha ning subjektiivse heaolu vahel. Need uurimused käsitlesidki emotsioone kui tervislike seisundite esilekutsujana ning keskendusid sügavate emotsioonide kogemise ulatusele, selleks et aktiveerida antistressi seisundeid ning haigustega võitlemiseks vajalikke fuktsioone. 9 Viimane uurijate suund on emotsioonide kasutamine psühholoogilistes seisundites, mis edendavad positiivseid emotsioone, sealhulgas õnne ja vitaalsust. Tööd, mis on tehtud nii inimestevahelisi kui ka
Afektikeskne-mis tunne on omada E-kogemust 3.Esteetiline kavatsus- kunstiteosega kindla E-kogemuse tekitamine 4. Kirjeldage vähemalt kahte etteheidet esteetilisele kunstiteooriale. 1)poliitiline kunst- kunstiteosed, mille eesmärgiks on maailma muutmine mitte E-kogemuste tekitamine. Nt Uus-Guinea kaitsekilbid olid mõeldud hirmutamiseks, mitte esteetlise kogemuse esile kutsumiseks. 2)esteetiline kunst- leidub ’’asju’’, millel on E-kogemise kavatsus. Nt autod. 5. Mis teeb Carrolli narratiivse kunstiteooria ajalooliseks kunstiteooriaks? Defineerimise asemel tegelegem kunstiks saamise protsessiga, mis sisaldab ratsionaalseid põhjendamise strateegiaid . Objekt saab kunstiteoseks juhul, kui saab näidata, et see objekt on kunsti ajalukku kuuluvate teoste kordamine, hülgamine, avardamine. 6. Iseloomustage kunsti tuvastamise kolme strateegiat. Kordamine- Kunsti-tuvastaja demonstreerib, mil viisil antud teos kordab
Selles tervikus paistab aga ikaagi olevat kaks poolt, üks seotuna tunnete ja teine mõistusega. Ehk teisisõnu: 1980. aastatel sidus Kareva oma luules armastuskogemust ning müstilisi elamusi eetiliste seisukohtadega. Müstika tähendusest nüüdisaegses eesti luules ongi põhjust rääkida just seoses Kaplinski ja Karevaga – kuigi juba põgusal vaatlusel selgub, et see tähendus on väga erinev. Väga erinev on luule, erinevad müstilise elamuse kogemise ja väljendamise teed. Kareval näib see kogemus olevat lähemal religioonile, samuti on talle oluline mingi salapärane ilu – ja armastuseelamus. Maise armastuse ekstaas muutub ta luules taevalikuks ja saab ühteaegu eetiliste tõdemuste nurgakiviks. Vanaaegselt suurejooneliseks muutus 1980. aastatel ka Kareva luule toon. 1980. aastatel ilmunud tekstid toovd järk – järgult esile uusi tahke, mis kaugendavad tekste mistahes
mis on mõistetav otsese tajukogemusena · Tavamõistete kasutamine piirab ka mõtlemise protsessi. Järeldustes lähtutakse isiklikest kogemustest või analoogiast kogemusega. Mõisted · Teadusmõistetes kodeeritakse informatsiooni toetudes märgisüsteemis (eelkõige kõnekeeles) kodeeritud informatsiooni töötlusele. · Teadusmõistelises mõtlemises eristub keelesisene infotöötlus otseselt tajutava maailma kogemise infotöötlusest. · Mõtlemine muutub reeglipäraseks ja otseselt tajutavast keskkonnast sõltumatuks. Mõtlemist juhivad formaalloogilised "õige mõtlemise" reeglid. Teadusmõistete kujundamise alust suudetakse põhjendada, st mõisteid ja mõtlemise protsessi teadvustatakse. Individuaalsed erinevused ja testimine · Alfred Binet (1857-1911): Prantsuse psühholoog, intelligentsustesti looja · Binet-Simoni intelligentsusskaala (1908, 1911)
3. Dorpati eksperimentaalse introspektsiooni koolkond. Karl Girgensohni eksperimentide metoodika ja tulemused. Usulise kogemuse struktuur. - selgitas välja usulise kogemuse struktuuri: usuline kogemus koosneb primaarsetest (intuitiivne mõtlemine tunnetus Jumalast ja Tema omadustest ja tegutsemist & mina- funktsioon inimese mina suhe jumaliku reaalsusega) ja sekundaarsetest komponentidest (kujutulus & tahe) 4. Usulise kogemuse seos elukogemusega. Usulise kogemise mudel ja selle elemendid. - 3gruppi: MINEVIK: õppimine, tagasivaade, mõistmine, lahendus; OLEVIK: situatiivsed kogemused; TULEVIK: hoiakute muutmine, tegutsemine - mudel: psüühika (usulise kogemuse sisu võimalik piikond), konkreetsus-integreeritus (psüühika integreerituse ulatus alates üksikfenomenist kuni kogu psüühika integreerituseni); piir (psüühika integreerituse max tase, milleni usulise kogemuse sisu
) omas maailmas? b. Mida minu reaktsioonid, hinnangud ja arusaamad räägivad minust endast? Mida kasulikku ma sellest olukorrast õppisin? Mida uut sain teada enda kohta? c. Millisest seisundist sõltuvat ma sarnastes olukordades mõnikord kommunikeerun ning millise(t)s teadvuse seisundi(te)s see toimub? Millistel seisunditel (masendus, kurbus, ärevus, rõõm, viha) ma lasen ( = olen ise valinud!) määrata oma maailma kogemise ja suhtlemise raamistiku ning milline minu seisund tõkestab juurdepääsu kasuliku, positiivse seisundi ressurssidele. d. Mida, kuidas ja kuna täpselt sellest olukorrast õpitut on mul võimalik rakendada tulevikus oma eduka suhtlemise vankri ette? (Palts, K.) Konflikt ei ole ainult halb. Kui konfliktis jõutakse lahendusi, mis rahuldab kõiki osapooli, siis võib võtta seda kui progressi, edasiminekut. Oluline on ära tunda ka konflikti positiivsed küljed
11 kutsumise ambitsiooni (Carroll, Binkley, jt): 1) Kontseptuaalne kunst: Kunstiteos peab kandma sügavat vaimset väärtust Kosuth One and Three Chairs, Duchamp L. H. O. O. Q. 2) Poliitiline kunst: · Feministlik kunst (St. Orlan ilukirurgia) · Uus-guinea kaitsekilbid: hirmutamiseks! · Järelikult: EKD (esteetiline kunstiteooria) liiga kitsas: 2. Esteetiline mitte-kunst · Leidub "asju" mille loomisel mängib olulist rolli ka E kogemise esile kutsumise kavatsus, ent mis siiski pole kunst. 1. Autod 2. Kujundujumine 3. Iluvõimlemise lindiharjutus · Järelikult: EKD on liiga avar teeb kunstiks asju mis pole kunst (Vt Carroll 1999) III Historistlik kunstiteooria · Jerrold Levinson · Arthur C. Danto* · Noël Carroll · x on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses kunstiajalooga (üksikute kunstiteoste, kunsti tegemise viisidega jms) · Kunstiajalugu --- seos --- kanditaat-teos
puhul. Aja jooksul see reaktsioon nõrgeneb ning aktiveeruvad ajupiirkonnad, mis vastutavad pikaajaliste sidemete eest. Psühloogilised käsitlused vaatlevad armastust ka kui sotsiaalset ja kultuurilist nähtust. Eristatakse kirglikku armastust ja kiindumusarmastust. Esimese juurde kuulub tihti füsioloogiline erutus (nt kiirenenud südamelöögid), teine on lähedustunne ilma füüsilise erutuseta. Tõenäoliselt mängivad armastuse kujunemise ja kogemise juures rolli nii hormoonid ja feromoonid kui ka kultuuritaust. Armastus religioonis Armastus on levinud ja oluline mõiste paljudes religioonides, kus nõutakse armastavat pühendumist mõnele jumalusele või usutakse, et jumal või jumalad armastavad oma palvlejaid. Paljudes usundites on mõni jumal või jumalanna armastuse kehastuseks või kaitselmuseks. Kristlaste usuliste kohustuste hulka kuulub ligimesearmastus, mida on tõlgendatud
esteetilise hoiaku teooria raames esteetilise hoiaku esinemise üldisi ja reaalseid tingimusi, kuid ka ideaalseid tingimusi - mille suhtes peaks võtma esteetilise hoiaku? 3. Jerome Stolnitzi huvituse teooria väidab, et esteetilist hoiakut iseloomustab sümpaatiline tähelepanu objetki suhtes, mis on ühtlasi ka huvitu. Stolnitzi järgi tuleb mõista huvituse all olukorda, kus esteetilise hoiaku subjekt on objektist niivõrd haaratud, et ei koge seda mingi muu eesmärgi pärast kui kogemise enda pärast. Ta lisab hoiakule ka teadvustatuse mõiste, mis tähendab, et objekti kogemisse haaratakse ka abstraktsed objektid nagu kujutlusvõime looming, mõisted ja tähendused. 4. Noel Carroll on Stolnitzi teooriat kritiseerinud, kuna seda on võimatu rakendada poliitilisele kunstile. Ei saa üht ideed korraga nii toetada kui sellest mitte mõelda. Samuti on kritiseeritud aktiivse tähelepanu mõistet, kuna esteetilise hoiaku subjekt kaldub oma tähelepanu nõnda suunama mitte
poliitiline kavatsus, erootiline kavatsus, esteetiline kavatsus, moraalne kavatsus, religioosne kavatsus). 4. Kirjeldage vähemalt kahte etteheidet esteetilisele kunstiteooriale. Mitte-esteetiline kunst on kunstiteosed, millel pole esteetilise kogemuse esile kutsuvaid ambitsioone. Kontseptuaalne kunst ja poliitline kunst. EKD liiga kitsas. Esteetiline mitte-kunst on asju, mille loomisel mängib suurt rolli ka esteetilise kogemise esle kutsumise kavatsus, aga mis pole kunst. Näiteks autod, kujundujumine jne. EKD on liiga avar teeb kunstniks asju, mis pole kunst. 5. Mis teeb Carrolli narratiivse kunstiteooria ajalooliseks kunstiteooriaks? Internalism: side kunstiajalooga luuakse läbi kindla kunstniku kavatus. Eksternalism: side ajalooga luuakse läbi väliste tunnuste. Defineerimise asemel tegelegem kunstiks saamise protsessiga, mis sisaldab ratsionaalseid põhjendamise strateegiaid
Selles tervikus paistab aga ikaagi olevat kaks poolt, üks seotuna tunnete ja teine mõistusega. Ehk teisisõnu: 1980. aastatel sidus Kareva oma luules armastuskogemust ning müstilisi elamusi eetiliste seisukohtadega. Müstika tähendusest nüüdisaegses eesti luules ongi põhjust rääkida just seoses Kaplinski ja Karevaga kuigi juba põgusal vaatlusel selgub, et see tähendus on väga erinev. Väga erinev on luule, erinevad müstilise elamuse kogemise ja väljendamise teed. Kareval näib see kogemus olevat lähemal religioonile, samuti on talle oluline mingi salapärane ilu ja armastuseelamus. Maise armastuse ekstaas muutub ta luules taevalikuks ja saab ühteaegu eetiliste tõdemuste nurgakiviks. Vanaaegselt suurejooneliseks muutus 1980. aastatel ka Kareva luule toon. 1980. aastatel ilmunud tekstid toovd järk järgult esile uusi tahke, mis kaugendavad tekste mistahes laadis põlvkondlikkusest ning kujundavad välja
näeb kapten, pead ise sillale minema = kaptenisilla näide; Koraan, Uus ja Vana Testament kirjeldab sündmusteahelat, mis kirjeldavad inimese ja jumala vahelist suhet ning suhtlust) Potentsiaalselt seestunud kuuldud usulisi narratiive ei unustata, kuigi need võivad meelest ära minna. Kui inimene satub situatsiooni, mis käivitab mälupildi, siis ta taaskogeb kogemust, mida narratiivis kogeti. Usulise kogemise mudel kirjeldab usu rolli inimese elus, selle elemendid on MINA, lõhe, piir, jälk, psüühika ja usuliste kogemuste sisu. 5. Usuline orientatsioon tähendab uskumiste või religioosne-olemise viisi. Usulise orientatsiooni käsitlemise aluseks võib olla ka suhtumine usulistesse tekstidesse. On sisemine e EESMÄRK ja väline e VAHEND ning küsiv e OTSIV orientatsioon. Sisemist usulist orientatsiooni iseloomustab pühendumine usulistele väärtustele ja oma
vigade eest, nt usaldamatuse pärast) ● Mineviku mõju ● Manipulatsioonid ● Rivaalitsemine Üksindus ja üksildus. R. Weiss Sotsiaalne isolatsioon – puudub sotsiaalne võrgustik Emotsionaalne isolatsioon. Põhjused: kaaslase puudumine, võõras olemise tunne (tunne,et ei mõisteta, ebavajalikuna tundmine), üksiolemine, pealesunnitud isolatsioon. Tegevused üksilduse kogemise korral: ● Sotsiaalne kontakt ● Aktiivne: sport, õppimine, töötamine ● Passiivne: nutmine, magamine, ülesöömine, meeleolu parandamine ainete abil Armukadedus. ● Emotsionaalne reaktsioon, mida kogetakse suhte ohtu sattumise korral ● Kogemisel on kontekst (suhe, situatsioon) ● Kogeb konkreetne isik (kogemused, individuaalsed reaktsioonid), nt enesehinnang (miks peaks keegi tahtma minuga kokku jääda?)
Kuid kindlasti peab olema see arvamusliider oma grupi jaoks autoriteetne ja asjakohane. Riskide vähendamisel ja ostuotsuste kinnitamisel on oluline analüüsida toodet/teenust järgmistest aspektidest: *sobivus sihtrühma eeldavate mõtte- ja toimimismallidega, * paremus, eelised konkurentidega võrreldes, * vahetu kasutuskogemuse saamise võimalus väikeste omapoolsete riskidega, * emotsionaalse või intellektuaalse stimulatsiooni tekkimise/ tekitamise võimalused, * saadavate hüvede kogemise kiirus, * toote olemuse arusaadavus, kasutamise hõlpsus, * toote sümbolism- võime genereerida seonduvaid tähendusi. Reklaami mudel Eelpool mainitud Mayeri pesupulbri kampaania on loodud peamiselt vastavalt müügimudeli (sales response model) ja veenmise mudeli (persuasion model) kontekstis. Kui algse kampaania peamiseks eesmärgiks oli tootest teavitamine, siis tundub, et algselt kasutati peamiselt müügimudelit. Tegemist tootega, mis mõjutab otseselt
informatsioonile või informatsioonile, mis on mõistetav otsese tajukogemusena · Tavamõistete kasutamine piirab ka mõtlemise protsessi. Järeldustes lähtutakse isiklikest kogemustest või analoogiast kogemusega. Mõisted · Teadusmõistetes kodeeritakse informatsiooni toetudes märgisüsteemis (eelkõige kõnekeeles) kodeeritud informatsiooni töötlusele. · Teadusmõistelises mõtlemises eristub keelesisene infotöötlus otseselt tajutava maailma kogemise infotöötlusest. · Mõtlemine muutub reeglipäraseks ja otseselt tajutavast keskkonnast sõltumatuks. Mõtlemist juhivad formaalloogilised "õige mõtlemise" reeglid. Teadusmõistete kujundamise alust suudetakse põhjendada, st mõisteid ja mõtlemise protsessi teadvustatakse. Teadus- ja tavamõistete võrdlus · Teke · Teke · Teiste märkide · Igapäevaelu otsese vahendusel. kogemuse
Steiner- ehk waldorfpedagoogika Steinerlasteaed on haridusasutus, kus peatähelepanu all on laps, kes õpib kogemise ja loomise kaudu ümbrust mõistma. Lähtutakse põhimõttest: mida enam on lapsel eelkoolieas võimalus areneda vabades fantaasiarikastes mängudes ja neid toetavates päeva-, nädala- ja aastarütmides ning kogeda mõtestatud tegevusi, seda tublim on ta edaspidi koolis teadmisi omandades. [Gustavson, 2004]. Waldorfpedagoogika õppimise protsessi kulgemine Esimesel seitsmel eluaastal on kasvatuses tähtsal kohal ka lapse kehalis-füüsiline areng ning
lahendamise osistest. Tunnid hõlmavad didaktilisi juhiseid, rollimängu, klassiarutelusid, õpetajate ja eakaaslaste eeskuju, sotsiaalset ja enesesundimist ning töölehti. PATHS-i oluline aspekt keskendub suhtele kognitiivse efektiivse mõistmise ja tegelike elu olukordade vahel. Üldiselt näitas hindamine, et üheaastane PATHS-i õppeprogrammi kasutamine suurendas laste tunnete Sõnavara, nende võimet anda kohane isiklik näide kindla tunde kogemise kohta, veendumust, et nad suudavad peita, juhtida ja muuta oma tundeid ning suurendas teiste isikute tunnete vihjete mõistmist. Prosotsiaalse käitumise ja alturismi vaheline erinevus on selles, et prosotsiaalne käitumine võib toimuda ka omakasu põhjustel, kuid alturism mitte. Prosotsiaalse käitumise valmidust ei kohta lapse juures ainult alates umbes 4-aasta vanusest, ka varem. Piaget' ja Kohlberg on mõlemad uurinud kõlbelist/moraalset arengut ja töötanud välja oma teooria
,,funktsiooni", kutsub vaatajas esile esteetilise kogemuse. 9. Esitage vähemalt kaks vastuväidet esteetilisele kunstidefinitsioonile! 1) Leidub kunstiteoseid, millel ei olegi esteetilise kogemuse esile kuntsumise ambitsiooni: a) kontseptuaalne kunst, nt. Duchamp, Kosuthi b) poliitiline kunst Järelikult on EKD liiga kitsas, kogu kunst ei mahu definitsiooni. 2) Leidub ,,asju", millel on esteetilise kogemise kavatsus a) autod: autotööstus eeldab, et autod on loodud ka esteetilise kogemuse esilekutsumiseks b) sport: iluvõimlemine, iluuisutamine, kujundujumine Järelikult on EKD liiga avar - teeb kunstiks asju, mis ei ole kunst. 10. Milles seisneb narratiivne kunstikäsitlus? Midagi on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga, kunstitraditsiooniga (üksikute teoste või kunsti tegemise viisidega) 11
Selgitage esteetilise kunstiteooriat ja selle põhimõisteid. paiknetakse) x on kunstiteos siis, kui (1) x on loodud kavatsusega (2) esile kutsuda esteetiline kogemus. b) võimalikult hea olukorra kõige kehvemale positsioonile (kuna pole teada, kas päris-elus Selgitused: Esteetiline kogemus- objekti huvitu kogemine objekti kogemine kogemise enda ollakse rikas või vaene) pärast, ilma igasuguse isikliku või praktilise eesmärgita. konstrueerimise mõte Esteetilise kogemuse faktiline esinemine kunstikogejas ei ole tarvilik! Kunstnikul peab olema Rawls väidab, et kõik, mille kohta saab näidata, et see on hüpoteetilise lepingu tulemus, on kavatsus.
saavutusvajaduseks. Saavutusvajadus on üks tegur, mis inimest motiveerib. Inimesed erinevad enda saavutusvajaduse poolest, ühe jaoks on saavutamine olulisem kui teise jaoks. Saavutusvajadus on vajadus näidata enda kompetentust läbi enda saavutuste. 91. Mis iseloomustab kõrge ja madala saavutusvajadusega inimest? Kõrge saavutusvajadusega inimest iseloomustab: Orienteeritud edulootusele, eduootus ületab hirmu kaotuse eest Väärtustab edu Edu kogemise puhul tunneb edutunne Ebaedu kogemise korral tunneb pettumust Naudib väljakutsete rohket tegevust Püüavad garanteerida oma edu, seades endale realistlikud eesmärgid Valib keskmise raskusega ülesandeid/tegevusi, kus edu on tõenäoline. Ebaedu korral madaldavad eesmärke, liiga kergelt saavutatud edu puhul tõstab eesmärke Liiga lihtsad tegevused ei motiveeri pingutama. Liiga suur risk ei motiveeri Ülehindab oma edu
Takistused läheduse kogemiseks - Madal enesehinnang - Kiirustamine - Läbitöötamata vaenulikkus - Mineviku mõju - Manipulatsioonid - Rivaalitsemine Üksindus ja üksildus R. Weiss: Sotsiaalne isolatsioon (puudub sotsiaalne võrgustik), Emotsionaalne isolatsioon. Põhjused (Rubenstein ja Shaver): kaaslase puudumine, võõras olemise tunne (teda ei mõisteta, ebavajalikuna tundmine), üksi olemine, pealesunnitud isolatsioon). Tegevused üksilduse kogemise korral: passiivne: nutmine, magamine, mitte midagi tegemine, ülesöömine, meeleolu parandamine ainete abil aktiivne: õppimine ja töötamine, sport, jalutamine, lugemine, kinos käimine sotsiaalne kontakt: sõpradele helistamine, külastamine jne. Armukadedus - emotsionaalne reaktsioon, mida kogetakse suhte ohtu sattumise korral.
Eedeni aia lugu lugu kujutab süütut inimkonda, kes elab vahetus ühtsuses Jumala ja loodusega, kuid sellistes tingimustes ei ole inimesed teadlikud oma subjektiivsusest ja vaimust. Teadmiste puu vilja söömine õpetab inimest tundma head ja kurja, andes talle tunnetuse, et iseseisvate valikute tegemine võib kaasa tuua nii head kui halba. Nõnda sünnib individualism ja personaalne vastutus. Vahetu ühtsus on purunenud ja inimene püüab kõigi Hegeli poolt filosoofiliselt kirjeldatud kogemise viiside abil mitmel eri kombel realiseerida oma individuaalsust. Kuid taas esindab kristlik usk võimalust lunastuseks, mis ei seisne aga tagasipöördumises languseelse süütuse ja vahetu ühtsuse olukorda, vaid filosoofiliselt mõistetuna, jõudmises uut liiki vahendatud ühtsuseni, milles me mõistame asju absoluutse teadmise vaatepunktist. HEGELI TSITAATE "Kes mõistlikult vaatab maailma, sellele vaatab ka maailm mõistlikult vastu"
· ....teadmine lähtub kogemusest, mis on ühel või teisel viisil struktureeritud ning teadmiseni on võimalik jõuda uurides seda, millised on need asjad, mida ma kogen. Kõik mida ma tunnen, tean, moodustab mu kogemused, selle sisu ongi fenomenoloogia. · F. ei ole kogemus piiritletud empiiriliselt. · Edmund Husserl: Loogilised uurimused, 1900. : noees mingi kogemise akt, minu teadvuse tegevus ja noeem fenomen ehk igasugune teadvuse sisu/ühik, mis minu teadvuse voos minust läbi käib. · Intentsionaalsus avatud suunatud asjade poole, Heidegger ütleb: asjadel on omadus end meile näidata. minu teadvus on suunatud, noeemid on suunatud st. ma tajun oma meeltes seda eset ennast, mitte seda pildikest peas, mis tekib.
inimeste suhtes, kes ei ole objektiivsetel põhjustel edu saavutanud? o Eksistents eelneb olemusele. Me tahame eksisteerida ja samas luua kujutlust endast. See kujutlus kehtib kõigi inimeste ja ajastu kohta tervenisti. Seega on meie vastutus palju suurem, kui võiksime arvata, sest see on seotud kogu inimkonnaga. o Eksistents ei vasta inimese objektiivsele olemisele, vaid tema isiklikule, subjektiivsele olemasolule. Selle subjektiivsuse kogemise viisile. Eksistentsialistide jaoks on loomulik elada lähtuvalt subjektiivsusest ning väljendada end subjektiivsust rõhutavatel viisidel, sh kirjanduses, kunstis jne. o Inimene teeb end selliseks nagu ta käitub. Kui inimene kartlik, siis on ta seda, kuna on teinud endast argpüksi oma tegude kaudu. o Mõnes mõttes on see ebaõiglane, sest alati ei ole võimalusi olla miski muu. Inimene annab aga väga kähku alla, mingis mõttes see ongi talle paras, kui ta ei saa edukaks
11. Tuulik, M. 2002. Eetika ja moraal. Tallinn. 4 EETILINE INIMENE?! ALBERT SCHWEITSER: " KULTUURI EESMÄRK INIMESE EETILINE TÄIUSTAMINE" JOHAN VILHELM SNELLMAN 1840 INIMENE ON ENESETUNNETUSVÕIMELINE AUTONOOMNE OLEND, KELLELE KUULUB MÕTLEMISE JA TEGUTSEMISE VABADUSE JA VASTUTUSE HÜVE TÕE JA ILU VÄÄRTUSTE TÄIUSTUMISEL KULTUUR ON MÕTTEAKTIIVSUSE JA ILU NING INIMTUNNETE KOGEMISE VÕIME. SELLEL EI OLE MIDAGI TEGEMIST TEADMISTE HULGAGA. PELGALT HÄSTIINFORMEERITUD INIMENE ON KÕIGE KASUTUM OLEND TAEVA ALL ALFRED NORTH WHITEHEAD TEADA SAAB TEADUST, KULTUURI MITTE. KULTUUR ON MÕISTMISEKS, TEISE KULTUURI SISENEMISEKS. JA SELLEKS ON OMAKORDA VAJA TEADMISI. KUIDAS LEIDA ENNAST VÕI OMA KOHTA MAAILMAS? KUIDAS LEIDA MAAILM? OTSIME TUNDMATUT ENNAST, TEADMATA, KUST OTSIDA. IGAÜKS NÄEB MAAILMA ERINEVALT EGA NÄE KUNAGI MAAILMA TERVIKUNA...
mul mõista ja tingimusteta aktsepteerida seda, et teine inimene elab. 2. Mida minu reaktsioonid, hinnangud ja arusaamad räägivad minust endast? Mida kasulikku ma sellest olukorrast õppisin? Mida uut sain teada enda kohta? 3. Millisest seisundist sõltuvat ma sarnastes olukordades mõnikord eraldun ning millises teadvuse seisundis see toimub? Millistel seisunditel (masendus, kurbus, ärevus, rõõm, viha) ma lasen määrata oma maailma kogemise ja suhtlemise raamistiku ning milline minu seisund tõkestab juurdepääsu kasuliku, positiivse seisundi ressurssidele. Mida, kuidas ja kuna täpselt sellest olukorrast õpitut on mul võimalik rakendada tulevikus oma eduka suhtlemise vankri ette? (Palts. K, 2012) 12 KOKKUVÕTE Kokkuvõtvalt võiks öelda, et kuigi igaüks meist satub konfliktidesse siis tasuks
morbiidsuse ja pessimismi seljatamist ning endas terve loomuse kasvatamist. Nietzsche nendib ka, et selline filosoofia sai teoks ainult "tänu" tollele pikale haigusele. Tänu hiagusele avastas ta justkui uuesti elu ning iseenda. Samuti nendib Nietzsche, et tänu haiguse tõttu läbielatule on ta austautd ning oma olemuselt tasakaalukas ja rahulik. Ka andestama ning unistama ja vihast ning vimmast vabanema õppis ta läbi haiguse kogemise, füsioloogilise mõõna. 7. Nietzsche vastandab kristlikule moraalile oma moraali, mida ta kutsub "füsioloogiaks" ja "hügieeniks" (lk 24-5). Millised on tema "hügieeni" põhimõtted? Nietzsche "hügieeni" põhimõtted põhinevad sellel, et inimene ei tohi vimma ja viha endas kanda, sest see põletab inimese kiiresti läbi ning tekitab palju halba näiteks närvienergia kiire ülekulu ja võimendab kahjulike ainete eritumist makku.
kellegi poole pöördumist. Kuidas kohanemiskätumine saab alguse. Märgistamise teooria- missugune on kultuuriline keskkond, kus see käitumine toimub. Ühiskond märgistab staatuse, või sündmuse- positiivseks, või negatiivseks. Oleneb, milline on sotsiaalne grupp, kuhu kuulutakse. Märgistajaks on Ekspert (arst) määrab diagnoosi, paneb prognoosi. Põhineb normidel. Haige, kas nõustub, või mitte. Suchman'i mudel- 1. Kuidas läbi aja kujuneb suhe arstiga. Sümtomite kogemise aeg- patsient märkab, et midagi on valesti (füüsiline, kognitiivne, emotsionaalne tasand) 2. Eeldus haige rollist, otsitakse ise võimalusi hakkama saamiseks. Otsitaks ekinnitust enda haige rollile. 3. Arstiabi etapp otsutatakse otsida meditsiinilist abi. 4. Sõltuva patsiendi etapp antakse kontroll asrtile. 5. Taastumise etapp- loobub haige rollist. Normaalsed funktsioonid taastuvad. Haiguskäitumist mõjutavad tegurid I Eelnev kogemus/haiguskogemus
tähendab omada esteetilist kogemust. .. esteetiline kavatsus ei pea olema kunstiteoses tegelikult täide viidud. 7. Esitage vähemalt kaks vastuväidet esteetilisele kunstidefinitsioonile. .. Mitte-esteetiline kunst: leidub kunstiteoseid, millel pole esteetilise kogemuse esile kutsumise taotlust. (nt Duchampi pissuaar, Cage 4'33''). Siia ka kuulub poliitiline kunst. .. Esteetiline mitte-kunst: leidub asju, millel on esteetilise kogemise kavatsus - nt autod, spordijuhtumid 8. Iseloomustage narratiivset kunstiteooriat. ,,x" on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga kunstitraditsiooniga. (üksikute kunstiteoste või kunsti tegemise viisidega) Kunsti defineerimisest loobutakse, kuid ei räägi, et kunsti tuvastamine oleks meelevaldne. Objekt saab kunstiteoseks juhul kui saab näidata, et see objekt on kunsti ajalukku kuuluvate teoste: .
Ilmutuslikud kogemused teostuvad visioonide kaudu, milles inimene jõuab mõistmisele ja/või äratundmisele. Selle neljase süsteemi aluseks on erinevad seletused, mida inimesed annavad oma usulistele kogemustele. Uurimispõhine-Hardy kategooriad hõlmavad meelelisi kogemusi nagu nägemused, kuulmine puudutus ja haistmine. Samuti meeltevälist tajumist, tundeid ja mõistmist ning kogemuse mõju käitumisele. Pole välja kujunenud ühest tüpoloogiat 6. Usulise kogemise mudel ja selle põhielemendid: jälg, piir, lõhe, mina. Psüühika – usulise kogemuse sisu võimalik piirkond. Konkreetsus – integreeritus – psüühika integreerituse ulatus alates üksikfenomenist kuni kogu psüühika integreerituseni. Mina – psüühika kõige enam integreeritud tase. Mina on kogu isiksus, kogu psüühika selle integreerituses. Püüe ulatuda Minani tähendab sirutumist identiteedi poole ja heitlust olemise täielikkuse eest. Mina on kõige sisulisem
esemeliste tegevusvahendite või märgisüsteemide kujul, ja mida edastatakse järeltulevale põlvkonnale ning teistele ühiskondadele (gruppidele). 6. Postmodernse kultuuri eripära 1. Pinnapealsus ja situatiivsus. Ei eristata nähtumust olemusest ega tegelikku näilisest. 2. Episoodilisus. Ajalugu kaob. Olevik ei ole mineviku jätk. 3. Simulatsioon ja virtuaalsus. Tegelikkus on üha enam märgiline. 4. Ka inimesel kaob vajadus vahetu kogemise ja nägemise järele. Kultuur on sagedamini koopia kui originaal. Uude suhtutakse osavõtmatu irooniaga, külastajate ligimeelitamiseks on vaja superefekte. 5. Kirjalik tekst asendub visuaalsega, lugemise asemel vaadatakse pilte. 6. Klassikalise loovuse aeg on läbi, nüüd tegeldakse varemloodu ümbertõlgitsemisega. Moes on stiilipeod ja performansid. 7. Individuaalsus ja subjektiivsus on võimatu. Moodi dikteerib turg, inimeselt
Omavahel seoses olevad automaatmõte ja skeem väljenduvad kognitiivse moonutusena. REBT ja KKT mõlemad ütlevad, et kogu psühhopatoloogia põhineb sarnastel irratsionaalsetel uskumustel. Kogemuslikud-ekspressiivsed teraapiad Põhineb konkreetsetel mitteratsionaalsetel sümboolsetel aspektidel. Nt. emotsioonid, kehalised tundmused, kujutlused, fantaasiad. Psühholoogilist heaolu püütakse saavutada loova eneseväljenduse, vahetute tunnete teadvustamise ja tundmusliku kogemise kaudu. Rogersi isiksusekeskne teraapia (IKT). Algselt nim. kliendikeskseks teraapiaks. Enda juhitud kasvuprotsess järgneb kindlale ettevalmistavale kooslusele ehtsusest, siirusest, hoolivusest ja empaatiast. Rogers ei tee selget vahet mina ja minapildi vahel. Ta usub, et igal inimesel on kaasasündinud eneseaktualiseerimisvõime, mis paneb inimesi tegutsema, arenema ja elukogema just sellisel viisil, mis tema enesekontseptsiooniga kõige paremas kooskõlas on. See võime aga saab
annaabi.ee 
