Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kõik on täitsa *piip ehk vabasta ilu (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid mis see on ?
Taavi Kasemägi, BSK1 õp: Mari-Liis Paaver
Kõik on täitsa *piip ehk vabasta ilu
Ilu on termin, mille igapäevane kasutamine viitaks justkui millelegi, mis on nii hästi tuntud ja sisse sulanud meie teadmisse. Ilu on sama tihedasti kasutatud sõna, kui armastus. Armastus on armastus, armastus on kindla energia kindel nimetus. Erinevalt armastusest, ei ole ilu puhul tegemist kindla emotsiooni või energiaga. Ilu on eelistus , kindlasti õpitav, väga nakkav, inimese väljamõeldis ja seega manipuleeritav.
Torm peale vaikust, laps sünnib oma ema käte vahele. Laps on nagu loom, ta ei mõtesta oma tegevust ta on lihtsalt kogemas maailma, kogemas enda võimalusi tunnetada seda maailma, kogemas enda terviklikkust, rahulolu. Laps kasvab, on täiesti holistiline tervik, kaitstud oma kogemise mulliga ja oskab endale anda vaimselt kõike, mida vajab. Lapse kese on temas endas ja ta loob maailma seestpoolt väljapoole.
Ema mängib lapsega ja hoiab tal kätest kinni. Teele maandub peegel . Ema ütleb lapsele, et peegelist vaatavad vastu nemad ise. Imelik mõte küll, aga järku on neid mitmuses. Alguses hakkab laps nutma , või naerab sellise maagilise triki üle, kuid peegel ei kavatsegi tema elust lahkuda, sellega tuleb harjuda.
Olemine kahes kohas korraga on keeruline mõtte trikk , mis loob nii palju segadust, et noor laps peab sellega kuidagi toime tulema ja lepib vastuoluga. See laps on nüüd piip ( C'est ne pas une pipe - Magritte ).
Lapsele kinnitati just, et ta on pilt endast, mis vaatab talle vastu peeglist. Mõtte kinnistamiseks kutsutakse laps vanemate kõrvale ja lüüakse lahti fotoalbum. Vanematel voolavad pisarad , kui nad lehitsevad albumeid ja märgivad igal pildid ära, et vaadaku lapsuke, milline ta seal on, mõistmata, et need on kujutised selle lapse varasemast elust ja teadvuse seisunditest, mida enam ei eksisteeri. See on piipude kujutiste kataloog .
Laps saab noorukiks ja mõistab, et tema on kõik tema ümber, mis kujutab teda. Tema kese ei asu enam endas, vaid endast väljaspool. Defineerida ennast, tähendab nüüd omada asju, mis kujutaksid teda. Vaadanud maailmas natukene ringi, jääb kõrvu kõlama sõna “ilu.”
Nooruk muutub kiiresti, ei mahu enam oma riietesse, peab poodi minema. Ilu areaal ostukeskuses, kasuta meiki, kanna seda brändi, või ei, parem isegi seda, siis oled ilus. Kaos endas, kese otsustab võtta reisi ja kolida veel kaugemale, minapilt vahetub koguaeg , maailm tõmbub häguseks…
Klapid pähe ja imekombel rahustab südant kiire trummipõrin ja madalad karjed meeshäälte poolt. Võimsa laenguga muusika , mis väljendab väga hästi seda, mis südames põksub. “Hahaa, nad lihtsalt ei mõista mind,” karjub nüüd kogu südamest nooruk, kes tundis jällegi väljaspool midagi ära, mis teda ennast kujutab. Ta värvib oma pea mustaks, teeb endale 3 neeti ja 7 tatoveeringut, neist 1 neet sinna “kuhu ei tohi” ja 3 tatoveeringut surnutest. Ta läheb peole ja kohtab teisi, kes on temaga sarnased, ta tunneb, et on tervik, sest ta leidis ilu ja keskme endast
väljaspool.
Paar aastat hiljem, peale mitut proovi kolida omaette elama, kuid siiski naasnud tagasi vanemate juurde, istub “Laps” oma endises toas ja tunneb üle pika aja rahu millesti kindlast . Kaitseväest lasti vabaks ärevushäirete tõttu, maailmapilt on kõikuv, ilu kogus elus on kahtluse all.
Noor täiskasvanu on kõikidel pidudel ära käinud ja kõik maailma alkoholi ära tarbinud. Ta tunneb, et ta on väärtusetu, osalt kuna ta ei ole “normaalne”, teisalt sellepärast, et ärevus pole kusagile kadunud. Temaga sõprad on laiali uhutud, kes kooli, kes välismaale tööle. Ta heidab pilgu oma riidekappi ja mustade riiete vahel kobades leiab ta ühe valge särgi, millel on totakas rootsi lipp peal, mille ta isa rootsist tõi - vahelduseks tunneb ta ennast normaalsena. Ta räägib üle pika aja oma vanematega, ilma et ta ütleks, et tal on lihtsalt pohui. Ta märkab, et on toimunud nihe , kuid mis see on ?
Ta ei jõuagi selle üle kaua pead murda kuni paar kuud hiljem läheb tema maailm laiali. Tema vanemad otsustavad lahutada, sest neil on keskea kriis ja peale selle nad on nii mitte rahuldatud sellest elust, kus nad koondavad enda ümber asju, mis kujutavad neid, kuid ei ole nemad. Noor täiskasvanu tõmbub enesesse ja seab terve maailma kahtluse alla ja mõistab, et tema ei ole enda peegeldus - lõpuks ometi!
(Kosmiline kollane kera maandub tagasi poisi sisemusse , tehes ulmefilmidest tuntud ufo häält, kostab vaikne indiaani bambuseflööt… saabub rahu)
Ilu on kõikjal, isegi kõige koledamates asjades, kui seda maailma on soov näha ja uurida. Maailma on võimalik luua kahte moodi, esiteks väljaspoolt sisse poole, teiseks seestpoolt väljapoole. Ilule avaneda on tülikam, kui ilule pimedaks jääda. Esimesel juhul on vajalik olla teadlik sellest, mida vaadatakse läbi ilu prillide (kas piipu või selle kujutist). Teisele juhul on vajalik ainult ignorants ja nohisev “sellepärast-ma-näitustel-ei-käigi” + kõik on kole .
kasut. kirjandus:
https://youtu.be/kUtH0DDJorM (Soovitan soojalt vaadata, otseses seoses esseega)
http://en.wikipedia.org/wiki/Ren%C3%A9_Magritte
http://www.renemagritte.org/images/paintings/la-clairvoyance.jpg
https://www.youtube.com/watch?v=kH8nsXpxlxU
Kõik on täitsa-piip ehk vabasta ilu #1 Kõik on täitsa-piip ehk vabasta ilu #2 Kõik on täitsa-piip ehk vabasta ilu #3
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Cheffe Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS
46
doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

...........................................................16 1.6.2 Perfektse lapse lõks.......................................................................................................17 1.6.3 Positiivse käitumise mittemärkamise lõks....................................................................17 1.6.4 ,,Ta ongi selline võimatu laps" lõks..............................................................................17 1.6.5 ,,Teen kõik ainult laste pärast" lõks..............................................................................18 1.6.6 ,,Nad kasvavad sellest välja" lõks.................................................................................18 1.6.7 Perfektse vanema lõks...................................................................................................18 1.6.8 Kuidas lõkse vältida ja neist pääseda?.............................................................

Perepsühholoogia
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

taastamine) areng. Näide P. H. Millerilt  unikaalne,   erinev.     Iga (1983) „kui Jenny oli 4aastane, jättis ta  inimkonna   liige   on   ainulaadne, meelde ainult 3 objekti mõne minuti  meie   arengule   avaldavad   mõju jooksul nähtud asjadest; 7 aastaselt  erinevad   faktorid,   mis   kõik suudab ta meenutada neist umbes 7  mõjutavad   üht   isikut   teisiti   kui objekti”. Tema mälu on läbi teinud  teist.  kvantitatiivse muutuse.  Samal ajal on  tema mälus toimunud ka kvalitatiivne  Küsimused muutus ­ ta on võtnud kasutusele  arutlemiseks   ja

Arengupsühholoogia
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses
49
docx

Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses

On kolleegi ahistamine, solvamine, tõrjumine või tema töötulemuste negatiivne mõjutamine töökohal. Tegevus peab aja jooksul (nt 6k) korduma (nt igal nädalal) ning ohver kogema süsteemseid negatiivse mõjuga akte. Levimuse osas väga erinevused tulemused (3,5- 53 %)- metoodilised küsimused. Riskitegurid: samasooliste kiusamine sagedasem, mehed kiusavad rohkem kui naised, staatus, tootmis-, haridus- ja meditsiiniasutustes rohkem kui mujal. Kahjutegur ettevõttele/ organistasioonile (nt kõik takerdub, toodang ja võimed ja tulemuslikkus jne). Kiusamine lihtsalt tekib- kadedusest, ei pea olema motivatsiooni selleks, lihtsalt tahe kahju tekitada. Alustab see, kes tahab halvasti käituda. Kui oled omal alal ekspert, siis sind kiusata ei saa! 4. Loeng. Enesehinnang. (on laiem mõiste kuhu alla kuuluvad) Mina süsteem Mina- kontseptsioon enesehinnang motiivid psühholoogilised

Inimeseõpetus
KASVATUSE KLASSIKA
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

päheõppimine ja tuupimine on keskaegsed meetodid kitsad jah-ei-piirid tuleb asendada paindlike ja läbiräägitavate reeglitega uus põlvkond - indigo- ja kristall-lapsed ­ on tugeva tahtega vabad süsteemipurustajad jms. Tavaliselt lõpevad need raamatud üleskutsega vanematele: peate leidma uued meetodid oma lastega suhtlemiseks, juurde õppima, rühmades infot koguma ja endaga tööd tegema! See kõik kestab terve elu, aga tasub end ära. Selle tee lõpus ootab teid parem maailm! Michael Winterhoffi raamat "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?" (2010) räägib risti vastupidist juttu. Pika tööstaaziga psühhiaater kirjeldab, missugused on tema 20-aastase praksise igapäevased kogemused. Raamatu põhisõnum on lihtne: lapsi on vaja kasvatada, sest psüühilised funktsioonid ei arene iseenesest. Et autor on arst, mitte kasvatusteadlane, nimetab

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
11-klassi kirjanduse eksam
33
odt

11. klassi kirjanduse eksam

Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning "Korallid Emajões" (ilmus 1986. aastal). Betti Alver suri 1989. aastal Tartus, olles 83-aastane. Oli abielus Heiti Talvikuga. Oli liige Arbujates 4 Tänulikkus: Miks, algav päev, on argipäev su nimeks? Ma kuulutan su sekundid kõik imeks täis iluehmatust ka täna hommikul. Looming Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. Tõlkis ka Kristjan Jaak Petersoni luulet. I "Tule ja tolmu" periood: Väärtustab hetke, aega, oskus märgata argiseid hetki. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuule armuke", mille saatis

Kirjandus
Nimetu
90
doc

Nimetu

+isiku tugi, kohanemismehhanismid, sotsiaalses ja ühiskonnavallas Kas arengut soodustav või pidurdab? Arengut vaatame? *taandareng, regress kui ka progress. Ruumiline lähenemine on kõige täiuslikum lähenemine. Noorukiea piirid. Kuna noorukiiga algab ja lõppeb? Kõikides ühiskondades on noorukiiga täiskasvanuks saamise iga- üleminek ebaküpsest küpsusesse, bioloogiline, psühholoogiline, sotsiaalne, majanduslik.Erinevates valdkondades üleminek erineva pikkusega ning kõik ei toimu ühel ja samal ajal – ühes valdkonnas küps, teises ebaküps + igas valdkonnas on oma algus ja lõpp, erinevused kõikidel. 1.1Noorukiea ajalooline kujunemine Inimkonna algusest peale. Juba antiikajal näiteks Aristotelese hinge sit. Oli esimene kirjalik ülestähendus murdeea kohta. Kui poisid on 2*7 a vanad siis neil on käitumises ärevus (tüdrukutel on sel ajal menstruatsioon). Tüdrukud vajavad pidevat järelvalvet kuna neil on tugev seksuaalvajadus.

Arengupsühholoogia
Psühholoogia eksami materjal
50
doc

Psühholoogia eksami materjal

See ei ole veel siiani päris ühtseks muutunud. 1960ndateks aastateks jõudis isiksusepsühholoogia sellisesse kriisi, mil suur hulk teadlasi väitis, et isiksust kui nähtust ei olegi olemas. Väideti, et inimeses ei ole midagi püsivat. Inimene käitub vastavalt olukorrale. Näide, millele nad tuginesid: Kui keegi leiab suurema summa raha ja annab selle kuhugi, et on leitud selline summa. Siis võiks öelda, et tegemist on väga ausa inimesega. Aga järgmises tunnis spikerdab ta. Kõik on suhteline. Selles olukorras ta ei ole aus. See andis isiksusepsühholoogia kriitikutele põhjust väita, et isiksust ei ole olemas. Tänapäeval ollakse seisukohal, et isiksus siiski on olemas. Põhimõtteliselt on õige, et inimene võib erinevalt käituda, kuid küsimus on statistikas. Kui inimene käitub 100st võimalikust juhtumist 95 korral ühte moodi, siis 101. ja 102. korral käitub ta tõenäoliselt samamoodi. Kui mingid jooned on püsivad, siis inimene ei käitu

Psühholoogia
Kirjanduse eksamipiletid
54
docx

Kirjanduse eksamipiletid

Kirjanduskriitika täiesti uus tase Noorte autorite toetamine Väliskirjanduse tähtsustamine Keele areng Teose kujundus uuel tasemel Trükikoja loomine Sõnavara rikastamine Tõlkimise uus tase Eesti kirjanduse tõlkimine soome keelde IV RÜHMITUS ARBUJAD (LOITSJAD) (30-NDAD ­ 40-NDAD) Tartu Tegu oli Tartu Ülikooli sõpruskonnaga, kuhu kuulusid Betti Alver, Heiti Talvik, Kersti Merilaas, August Sang, Paul Viiding, Bernard Kangro, Uku Masing ja Mart Raud. Nad kõik õppisid ülikoolis filosoofiat, v.a. Uku Masing, kes õppis usuteadust (deloogia). Omavahel Abiellusid B.Alver ja H. Talvik ja August Sang ja K. Merilaas. Kõik olid individuaalsed kirjanikud. Arbujad püüdlesid varasema Eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käitlseid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elu tunnetust

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun