Minu
moodi usk
Uskuda saab väga paljudesse erinevatesse asjadesse ja olenditesse. Mina ei
pea ennast usklikuks inimeseks – ma ei kummarda ühtegi jumalat ega
pöördu kellegi poole konkreetselt. Küll aga usun ma nii palju kui
võimalik iseendasse, inimeste headusesse, armastusse ning sellesse,
et iga kogemus on väga suure väärtusega. Ma usun ka hariduse,
teadmistesse, sõprusesse ning ilusasse tulevikku. Minu usus on aga
piir reaalselt võimaliku ning unistuste vahel on raskesti hoomatav,
peaaegu et olematu. On asju, millesse ma tõesti väga tahan uskuda ning millesse ma mitmeid pettumusi trotsides siiski edasi usun. Samas
on ka asju, millesse on lihtsalt tore ja ilus uskuda, ning asju,
millesse peab uskuma.
Üks
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-06-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
56 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
susansu
Õppematerjali autor
filosoofiasüsteemide läbitöötamisest ja valdamisest, võimest neid esitada ja osutada nende sisemistele vasturääkivustele; mis rõõmu mulle peaks valmistama see, kui ma suudaksin luua riigiteooria ja suudaksin ühendada kõik üksikosad üheks tervikuks, ehitades seega maailma, milles ma ei ela, vaid mis on püstitatud teistele vaatamiseks?''. Filosoofia peab olema esimese isiku, minavormis filosoofia; kolmanda isiku laused kõlbavad vaid siis, kuid nad muudavad minu enda elu. (Saarinen 1985) Siin me puutume kokku millegi uuega. Keegi teine enne Kierkegaardi ei ole esitanud nii jõuliselt nõuet seostada filosoofia isiksusega. Filosoofia peab olema tõene temale, see peab raputama tema enese elu see peab olema elu filosoofia.(Saarinen 1985) Tal on oma paatos. Ta on muudatusi nõudev, kuulutav filosoof ta on mõtlejana see, kelleks endine teoloogiatudeng tahtis elus saada: jutlustaja. Kuid ta ei esita mingit valmis jutlust.(Saarinen 1985)
tegeleb küsimustega kuidas olla jumalale meelepärane, millised on inimese käitumise eesmärgid kui ta mõnda religioossesse kogukonda kuulub.. jne. Religioonifilosoofia töötab teisel tasandil. Religiooni küsimus võiks olla: kas inimese olemasolul, eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte? Kui on, siis kust see tuleb? Kust tähendus ja mõte tuleb, et inimese olemasolul on mõte? Pascal leiab, et mõte tuleb üles leida. Kui ma leian et mu elul on mõte, kas see on paigutatav minu enda tegevuse tagajärge (kas inimene ise on suuteline mingisuguse mõtte oma elusse sisendama?)? Inimese elu mõte kõige laiemalt on andnud talle teised inimesed. Mõte kehtestub läbi teiste (ema: elu mõte on laps). Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Või et jumalat ei ole? Kes või mis on jumal? Kas tema olemust on võimalik määratleda? Miks on maailmas kurjus? Kes selle eest vastutab? 2
Tallinna 21. Kool ,,Sinuhe" Mika Waltari Liza Jermakova 10C 2015 Esimene raamat ,,Kõrkjalootsik" ,,On ka neid, kes ütlevad, et seda, mis on toimunud, ei ole kunagi enne toimunud, aga see on tühi jutt." Minu jaoks on see positiivne lause, sest see on mõtlemapanev. Minu arvates üritab Sinuhe sellega öelda seda, et tegelikult inimese loomus ning elu ei muutu. Kõik jääb läbiaegade samaks. Peale seda lauset toob Sinuhe näiteid selle kohta, et inimene ei muutu, et kõik, mis toimub tänapäeval on toimunud ka 100 aastat, mitu sajandit tagasi. Pärast neid näiteid on laused ,,Niisiis ei ole toimunud midagi silmanähtavalt uut, vaid see, mis on
saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Olemas on potentsiaal siin enam mitte olla ehk surra. Maailm on tervik, mille suhtes inimene midagi on. Oluliseks saab küsimus kus? 3. Voluntaristlik mõtteviis/strateegia Jean-Paul Sartre ,,Olemine ja eimiski" 1943 vastus Heideggeri ,,Sein und Zeit" 'ile. Teadvus kui maailma eitus minu teadvusesse sünnib mitte see, mis maailmas on, vaid midagi uut. Vaid inimesel on võime öelda, et miski ei ole nii, kuidas ta on. Iroonia millegi loomine ja selle loodu kohene eitamine. Iseenda eitamise võime ,,teadvus on alati see, mis ta ei ole ja ta ei ole kunagi see, mis ta on" Sartre: ,,Inimene on üheaegselt faktilisus ja selle ületamine"(Aufhebung) ma olen nii see, millest ma mõtlen/kes ma olen, kui ka selle ületamine samal hetkel.
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
Naerata , sest elu ei vääri pisaraid. Sina oled ainuke, kes suudaks mu taas naeratama panna, aga sa ei hooli minust. HIRM: Hirm on meie kõige suurem vaenlane! Minu suurim hirm on see, et võin su kaotada. Hirmust püksipissimine pole veel midagi, hullem veel oleks, kui ei pissiks. Vabandust, aga ma olen nii hirmunud, et pillasin su südame maha. Hirm on see, kui sa ei suuda teha midagi mida sa tahad. Elama hakkame me alles siis kui ületame oma hirmud. Sa kardad? Tere tulemast minu maailma. Hirm pimeduse ees ei muuda seda, et ma õhtuti väljas käin. Hirm valu ees ei muuda seda, et ma seda kunagi tundma ei peaks. Ma kardan jälle haiget saada, sa oled lubanud et ma ei saa, kuid ma pean seda tihti kuulma ja tundma. IGATSUS: Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada.
Kui usklikus perekonnas kasvab laps üles, siis on ta suure tõenäosusega usklik, kuna teda on väiksest peale usklikuks kasvatatud. Tal pole tekkinud tõsist võimalust teistsuguse maailmapildiga kokku puutuda. 33. Selgitage, milles seisnevad Francis Baconi seisukohalt turuiidolid. Tooge näiteid. Turuiidolid seisnevad selles, et inimesed kasutavad sõnu ja väljendeid, mille tähendust nad ei tea või millel see üldse puudub. Näiteks sobib minu arust võõrkeelsete sõnade, eriti roppuste kasutamine ja mugandamine eestikeelsesse kõnepruuki. Nooremad inimesed ei pruugi nende sõnade tähendust teada rääkimata sellest, et inimesed üleüldiselt ei mõtle sõna kasutades selle tegelikule tähendusele. Emakeelne sünonüüm kõlaks palju jubedamalt ja tõenäoliselt seda ei pruugitaks. 34. Selgitage, milles seisnevad Francis Baconi seisukohalt teatri-iidolid. Tooge näiteid.
Kui usklikus perekonnas kasvab laps üles, siis on ta suure tõenäosusega usklik, kuna teda on väiksest peale usklikuks kasvatatud. Tal pole tekkinud tõsist võimalust teistsuguse maailmapildiga kokku puutuda. 33. Selgitage, milles seisnevad Francis Baconi seisukohalt turuiidolid. Tooge näiteid. Turuiidolid seisnevad selles, et inimesed kasutavad sõnu ja väljendeid, mille tähendust nad ei tea või millel see üldse puudub. Näiteks sobib minu arust võõrkeelsete sõnade, eriti roppuste kasutamine ja mugandamine eestikeelsesse kõnepruuki. Nooremad inimesed ei pruugi nende sõnade tähendust teada rääkimata sellest, et inimesed üleüldiselt ei mõtle sõna kasutades selle tegelikule tähendusele. Emakeelne sünonüüm kõlaks palju jubedamalt ja tõenäoliselt seda ei pruugitaks. 34. Selgitage, milles seisnevad Francis Baconi seisukohalt teatri-iidolid. Tooge näiteid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid