· Subordinatsiooniteooria avalik-õiguslikes suhetes osalejad pole võrdsed · Subjektiteooria avalikus õiguses alati osaleb riik või KOV võimu kandjana, eraõiguses käib kõikide subjektide kohta ? Õigussüsteemid: · Mandri-Euroopa õigussüsteem (jaguneb germaani ja romaani õigusperekondadeks) põhineb Rooma õiguse retseptsioonil, eristatakse AÕ ja EÕ ning reeglina suur osa EÕ kodifitseeritud · Anglo-Ameerika ehk common law süsteem ei tunnista AÕ ja EÕ; pole kodifitseeritud; kohtupretsedendid · Skandinaavia õigussüsteem AÕ ja EÕ, ent eraõigus pole kodifitseeritud Õigusnormid jagunevad siseriikliku süsteemi alusel: · Avaliku õiguse normideks riigiõigus, haldusõigus, maksuõigus, karistusõigus, menetlusõigused · Eraõiguse normideks tsiviilõigus (on pm eraõiguse tuum, jaguneb omakorda
veeproovi korral, kus nooremapoolsed poisid suutsid piisavalt kaua edukalt vee all hinge kinni hoida, kuni nad veest välja tõmmati ja seega esindatava süütust tõestasid. Õigusteaduse sünd ülikoolides: 12. sajandil toimus teadmis- ja mõtlemisvaldkondades taassünd, õigus muutus ratsionaalse käsitluse objektiks. Õiguses ei piisanud enam traditsioonist, vaid see pidi oma õigustatust tõestama mõistuse proovikivil. Ka aitas sellele kaasa ka nn kodifitseeritud Rooma Õiguse Corpus iuris cicilis'e nn taasavastamine ja redigeerimine ja õiguslik läbitöötamine. Õigusteaduse sünnikohaks oli Bologna, kus artistide fakulteet ei suutnud oma 7 vaba kunstiga enam linna nõudmisi hariduse järele rahuldada ning mõnekümne aasta jooksul sai sellest linnast Euroopa jurisprudentsi pühapaik. Peagi täiendasid ka teised ülikoolid peale Bologna oma stuudiumi veel juriidilisega, nagu nt Oxfordis 13. sajandi keskel. Kanooniline õigus: Ehk kiriku õigus
lepinguid, kui need ei ole vastuolus seaduse, hea usu ja mõistlikkuse või avaliku korraga. 3. Bona fides – tuleb tegutseda heas usus Pacta sun servanda – lepingud on selleks, et neid täita; lepingut tuleb asutada Numerus clausus – ammendav loetelu ehk kõik, mis on seaduses loetletud, on kohustulik, mida seaduses kirjas pole, on lubatud. 4. Common Law õigussüsteem kehtib peamiselt inglise keelt kõnelevates riikides ja põhineb tavaõigusel. Kodifitseeritud õigus kui selline puudub (v.a põhiseaduse tekst ja veel mõned dokumendid), õigust luuakse pretsedentidele ehk varasematele kohtulahenditele tuginedes. 5. Siseriiklikult käsitleb äriõigus eelkõige eraõiguslike juriidiliste isikute asutamist, juhtimist ja tegutsemist. Rahvusvaheline äriõigus käsitleb eelkõige kaupade ja teenuste piiriülest liikumist. 6. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi- ja kohsutusi, v.a neid, mis on omased
Varsti kujundati kunstide teaduskond, kus sai jätkata kõrgemal tasemel, nt usuteaduskonnas, õigusteaduskonnas või arstiteaduskonnas. Sai alguse Pariisi ülikoolist. Tõeline ülikool oli see, kus oli neli teaduskonda esindatud. Tähtsaimad nimed Aristotelesest sai Piibli kõrval kõige hinnatum autoriteet keskaegses teaduses ja tema sõnastatud loogikareeglitest keskaegse argumentatsiooni ja arutluskunsti alus. Õigusteaduses tugineti jätkuvalt keiser Justianuse ajal kodifitseeritud Rooma õigusele. Aquino Thomas keskaja silmapaistvamaid teolooge ja skolastikuid, pärines Itaalia aadliperekonnast. Pariisi teoloogiaprofessor. Tähtsaim teos ,,Summa Theologiae", seletas ta jumalikul ilmutusel põhinevate usutõdede ja loogikal põhinevate mõistuse tõdede vahekorda. Roger Bacon Inglise frantsisklane, kes tegutses nii Pariisis kui ka Oxfordis, pööras teistest skolastikutest enam tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel. Oluline oli tema
Šariaat tugineb Koraanil. Liialdatult võib öelda, et Koraani abil on inimestele edastatud Jumala seadus, Jumal ise on Koraanist välja jäetud. Šariaati uurivat teadust (tõlgendamine ja rakendamine) nimetatakse fiqh-ks. Šariaat sisaldab usulise käsuõpetuse ja jumalateenistuse korda, räägib juriidilise ja poliitilise elu korraldamisest. Šariaat jaguneb kaheks: ibadat ( inimese ja Jumala vahelised suhted) ja mu’amalat (inimeste omavahelised suhted). Šariaati ei ole kodifitseeritud, seda on sajandeid edastatud ühelt juristide põlvkonnalt teisele.2 Islami õiguse muudab teistest õiguskultuuridest erinevaks selle arhailisus ja kodifitseeritud normide puudumine. Selle õiguse komponentideks on religioon, moraal ja tava.3 1.2 Islami karistusõigus Islami karistusõiguslikke suhteid reguleerivaid sätteid nimetatakse ukubat (karistus). Ukubat on šariaadi üks osa, mis moodustabki karistusõiguse üldosa, mis sisaldab üksikuid eriosa sätteid ning rakendussätteid.4
Suhtes looma mistahes sisuga õigust v.a. välislepingutega piiratud osalejad on alluvussuhtes. Mandri-Euroopa: põhineb ulatuses. Rahvusvaheline õigus reguleerib riikidevahelisi õigusseadusel, väga suur mõju Rooma õigusel, õigus jaguneb: suhteid. era ja avalikus õiguseks, suur osa õigusest on kodifitseeritud, kohus ei loo uut õigust, vaid ainult rakendab seda. (Suur osa Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab Aafrika riike ja Lähis-Ida ka) Angloameerika: pretsedendi indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja õigus, vandekohus otsustab kas süüdi või mitte (11 vandemeest) indiviidi võrdõiguslikuse
õigusinstituut. Tänapäevase õigustaksonoomia kohaselt moodustavad õiguse õigussugukonnad, mis omakorda koosnevad lähedastest õigusperekondadest. Õigusperekonnad jagunevad õiguskordadeks, mis omakorda jagunevad õigusvaldkondadeks. Õigusvaldkonnad jagunevad õiguse alavaldkondadeks, kuhu lisanduvad asjakohased kõrvalvaldkonnad. Kõige alamal taksonoomia ehk liigitamiskategooria astmel asuvad õigusharud ja õigusinstituudid (üksikud või kodifitseeritud õigusallikad konkreetsete seaduste, koodeksite või muude õigusnormide või nende kogumite kujul). Õigus ning õiguskord ehk õigussüsteem on eri riikides ja eri piirkondades erinev. Õigus kõige laiemas tähenduses on õigus kui inimühiskonnale (tsivilisatsioonile) omane meetod korra tagamiseks. Õigussugukonda saab koondada ajalooliselt õigusteadusliku sekkumiseta kujunenud arhailiseks õiguse, religioosse ja ilmaliku õiguse.
Kodifitseeriti lõplikul kujul VI saj. Bütsantsi keisri Justianuse käsul. Põhimõtted : 1) kõigi kodanike võrdsus seaduse ees 2) kodanikku ei tohi kohtuta süüdi mõista 3) õigus edasi kaevata kohtuotsuse peale 4) eraomandi puutumatus Keskajal muutus L-Eur. valdavaks, neil põhineb kogu hilisem euroopalik seadusandlus GERMAANI SÜSTEEM: 1)keerukad, aeganõudvad protsessid oma õiguste fikseerimiseks 2)tugevat mõju on avaldanud Rooma õigus 3)hästi kodifitseeritud ANGLOSAKSI SÜSTEEM: 1) õigusaktide suur hulk ja laialipillatus, koodeksite puudumine 2) suulise tavaõiguse suur tähtsus 3) Rooma õiguse vähene mõju 4) Kohus võib ise õigust luua (pretsedent) 5) Keskne koht vandemeestel ISLAMI SARIAAT 1) jagab teod 5te liiki : kohustuslikud, soovitavad, ükskõikseksjätvad, ebasoovitavad, keelatud 2) Reguleerib elu üksikasjalikult, ka söömist, riietumist jne. 3) Arhailine kriminaalõigus 4) ei seo enda kindla territooriumiga EESTI.
majoritaarse süsteemi järgi. Täidesaatvat võimu teostab valitsus eesotsas peaministriga. Peaministri kandidatuur tuleb Alamkojas kinnitada absoluutse häälteenamusega. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaania on suuruselt viies riik Euroopas. Rahvastiku keskmine tihedus on 92,6 in/. Km². 4.Hispaanias kehtib kodifitseeritud eraõigus. Õiguse allikateks on õigusaktid, õiguslikud tavad ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted. Kohtupraktika ja kohtulahend ei loo õigust, kuid kõrgemate kohtute poolt korduvalt väljendatud arusaamad muutuvad õiguskorra osaks. Siseriikliku seadusandja ainupädevuses on õigusnormide jõustumise ja rakendamise korra kehtestamine, kaasa arvatud abielust tulenevate tsiviilõigussuhete reguleerimine, avalike registrite ja vahenditega ning
igale vaatlejale otsa. Vastupidi, maailm on antud muljete kaleidoskoopilise vooluna, mida peab korrastama meie vaim- see tähendab suures osas keelesüsteemid vaimus. Me lõigume looduse tükkideks, korrastame selle mõisteteks ning omistame tähendusi nii, nagu me seda teeme, suuresti seepärast, et me oleme osalised kokkuleppes seda sel viisil korrastada -- kokkuleppes, mis kehtib kõikjal meie keelekogukonnas ja mis on kodifitseeritud meie keele mallidesse. Kokkulepe on muidugi implitsiitne ja sõnastamata, AGA SELLE TINGIMUSED ON TÄIESTI KOHUSTUSLIKUD. Me ei saa üldse rääkida, kui me ei nõustu andmete korrastuse ja liigitusega, mille määrab see kokkulepe. Näiteks, Hope indiaanlastel ei ole mingit probleemi relatiivsusteooria mõistmisega. Puudub objektiivse aja mõiste, ei erista minevikku, olevikku ja tulevikku, üks sõna - 'masa'ytaka' kõige lendava jaoks (putukad, lennukid, piloodid...)
Talupoja maad kaitses vaid feodaali majanduslik huvi peremehe järgi, kes maad korralikult hariks. Talupoeg kasutas oma maad külakogukonna raamides. Valitses kogukondlik maakasutus. Maa jagunes külade kasutusosadeks. Seda maad nimetati saraseks. Saras kuulus kogu külakogukonnale ja üksikperel oli õigus seda kasutada vaid külakonna liikmena. Külakogukond reguleeris maakasutust. Nõupidavaks ja täidesaatvaks organiks oli küla peremeeste täiskogu. 13. saj. Kodifitseeritud Liivi talurahvaõigus üksikksautuses olevaid peenardega eraldatud põlde, põlispõlde ja alepõlde. Saraskonda kuuluv talu kasutas küla põllumaad vastavalt talu suurusele adramaades. Neid jaosmaid nim. ,,Aru, arve". Külasaras hõlmas kõik kõlvikud: põllud, heinamaad, karjamaad, metsad, kalaveed. Põllud olid talude vahel jaotatud, kuid põllud ei moodustanud ühtset krunti. Külaväljad(tavaliselt 3) olid jagatud tükkideks või ribadeks, mis paiknesid läbisegi
Lisaallikad on õiguse üldpõhimõtted, rahvusvaheliste organisatsioonide otsused, kohtuotsused, õigusteaduslik arvamus. (Hannes Vallikivi 2010) Rahvusvahelised tavad Rahvusvaheline tava on riikide kestev, ühetaoline, järjepidev ja üldine käitumine ning riikide veenvus, et nende poolt valitud käitumisviis on juriidiliselt kohustuslik ja õigustatud. (Hannes Vallikivi 2010) Rahvusvahelised lepingud Rahvusvaheline lepinguõigus kujunes välja tavaõigusena, mis tänaseks on kodifitseeritud Viini lepinguõiguse ja teistesse Viini konventsioonidesse. Eesti õiguskorras reguleerib rahvusvaheliste lepingute sõlmimist eelkõige põhiseadus ning välissuhtlemisseadus. Rahvusvaheline leping on riikide vahel kirjalikus vormis sõlmitud, ühes või mitmes omavahel seotud dokumendis sisalduv rahvusvaheline kokkulepe, mida reguleerib rahvusvaheline õigus, olenemata konkreetsest nimetusest. Samuti on rahvusvahelised lepingud riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised lepingud
Suhtes sisuga õigust v.a. välislepingutega piiratud ulatuses. osalejad on alluvussuhtes. Mandri-Euroopa: põhineb Rahvusvaheline õigus reguleerib riikidevahelisi suhteid. õigusseadusel, väga suur mõju Rooma õigusel, õigus jaguneb: era ja avalikus õiguseks, suur osa õigusest on kodifitseeritud, Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab kohus ei loo uut õigust, vaid ainult rakendab seda. (Suur osa indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja Aafrika riike ja Lähis-Ida ka) Angloameerika: pretsedendi indiviidi võrdõiguslikuse. Õigusriigis on tagatud kõigi inimeste õigus, vandekohus otsustab kas süüdi või mitte (11 vandemeest) võrdsus seaduse ees, samuti õigus õiglasele õigusemõistmisele
on see, millele Euroopa õigus põhineb. Rooma õiguse levikule Lääne-Euroopa aitasid kaasa Püha Rooma Keisririik ja Katolik kirik. Oluliseks osaks Euroopa arengus võib pidada ka Bologna ülikooli tekkimist, millest sai tolleaegne õiguse keskus ja kus hakati õpetama õigust. Keskaegse algelise õiguse arendamiseks sobis rooma õigus kõige paremini. Tasapisi hakkas Vana-Rooma algupärand rikastuma õiguse seletajate – glossaatorite – tegevuse kaudu, kes tegid glossasid1 rooma õiguse kodifitseeritud väljaannete (Corpus Juris Civilis) servadele ja seeläbi algatasid laiendava või kitsendava tõlgenduse ehk sisuliselt uute normide loome. Sätestatud õigus sai ülekaalukaks 18. sajandi lõpust kuni 19. sajandi alguseni, sest suundaandvates Kesk-Euroopa riikides algas kodifitseerimisprotsess. Selle käigus püüti rooma õiguse põhimõtteid kui ka sätteid süsteemselt arendada ning viia vastavusse tööstusrevolutsiooni ja turumajanduse ajajärku astunud ühiskonna nõuetele.
• Eraõigus: privaatautonoomia, lepinguvabadus • Avalik õigus: seaduse ülimuslikkus, nn jäik õigus • Kuidas eristada? – Huviteooria (kas tegu on avalike või erahuvidega?) – Alluvussuhte teooria (kas pooled asusid õigussuhtesse lepinguvabaduse tingimustes?) – Subjektiteooria Avaliku ja eraõiguse eristamine • Avalik õigus • Eraõigus – on reguleeritud rohketes eri valdkonda – on kodifitseeritud põhiliselt järgmistes puudutavates seadustes; seadustes: TsÜS, VÕS, AÕS, PerS, PärS, – on loodud asjade korraldamiseks üldistes ÄS ; huvides; – on loodud üksikute asjade korrastamiseks – on iseloomustatav halduse ja isiku alluvussuhte individuaalhuvides;
õigusperekonnas)kui pole,peab kohus tegema uue pretsedendi,õigust mõistab vandekohus(12 liiget),kohtunik määrab karistuse,juhib protsessi,KOHUS LOOB ÕIGUST. Avalik-era ei eristata. Õigusnormid pole grupeeritud. Rooma õiguse mõju olematu. ROMAANI-GERMAANI Kohtuvõim eraldatud. Järgitakse seadusi,iga juhtum eraldi. KOHUS EI LOO ÕIGUST. Kontrollib seaduskuulekust,aluseks seadused. Eestis pole pretsedendiõigust.avalik-eraõigusel tehakse vahet. Õigunormid on grupeeritud e kodifitseeritud. Rooma õiguse mõju suur. Õigussüsteem Õigusharu Õigusinstituut-varavastased,isikuvastased kuriteod KOHTUD: 1. 1 2. Maakohus tsiviilasi(perekonnaga seotud jne,laenud,töövaidlused),kriminaalasjad(kuritegu,1 kohtunik,1 kohtunik ja 2 rahvakohtunikku),väärteo asjad(1 kohtunik,kergem rikkumine) ERAÕIGUSe juhtumid 3. Halduskohus-ainult haldusasjad(avaliku teenistusega seonduvad vaidlused,kodakondsus ja
Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Üldosa tähendus. Tsiviilõiguse süsteemid: Istitutsiooniline süsteem – liigitab tsiviilõiguse kolmeks osaks: -isikud -asjad -hagid. (Rooma õiguse omandi üleminekud) Pandektiline süsteem- liigitab tsiviilõiguse viieks osaks: -üldsätted -asjaõigus -võlaõigus -perekonnaõigus -pärimisõigus. Mõlemad süsteemid on omased nendele riikidele, kus tsiviilõigus on kodifitseeritud. I Anglo-Ameerika süsteemis ei saa rääkida tsiviilõiguse süsteemist. II Kontinentaal- Euroopa- eristatakse avalikku- ja eraõigust. Tsiviilõigus on kodifitseeritud. Võib eristada kahte õigusperekonda: - Romaaniõigus perekond- intitutsiooniline süsteem(Prantsusmaa ja temast lõuna poole, Holland ja Belgia ka. - Germaani õigus perekond- pandektiline süsteem. (Saksamaa, Austria, Eesti)
Õigussüsteem. Millised on suuremad õigussüsteemid maailmas? Millisesse kuulub Eesti? Õigussüsteem on mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. Õigussüsteemis eristatakse kahte osa: eraõigust ja avalikku õigust. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel. Avaliku õiguse moodustavad need normid, kus üheks pooleks on riik ja meetod on autoritaarne. 1) kontinentaalne e romaani-germaani õigussüsteem (kodifitseeritud õigus) (ka Eesti) 2) retfertdine õigussüsteem e. Common Law (nii kodifitseeritud kui ka kohtupretsedendid) 3. Õiguse allikad Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks. 1) tavaõigus (e. õiguseks muutunud tava) 2) kohtu- ja halduspretsedent 3) õigusteadus e. juristide arvamus 4) leping 5) õigusakt 4. Õigusnormi mõiste Käitumiseeskiri, mis on formuleeritud õiguslausena.
• Seadused vaid neile, kes ise ei suuda olla piisavalt head • Li – kultuuriliselt ja sotsiaalselt heaks kiidetud normid, mida kõik peavad järgima • Valitseja ülesannne on eri huve ühtlustada ja tagada kord • Wúwéi (rahu üle mõistuse) – valitseja on ideaalne eeskuju • Olemas ka vastaspoolus – legalism, kus peetakse vajalikuks kodifitseeritud seadusi ja karme karistusi (ülestunnistus) 4 allikat: lü ( 律 : „kodifitseeritud õigus"), ling ( 令 : „imperaatori korraldused"), ke ( 科 : „eelmistelt dünastiatelt päritud seadused") ja bi ( 比 : "pretsedendid"), õigusprofessionaalid olid õppinud filosoofiat ja kirjandust. Rooma õigus Rooma õiguse tähtsus Euroopale: on Vana-Rooma riigis kehtinud õigus, mis kirja pandult sai
Lapse sotsiaalsete õiguste piiramine ainult seaduslikel alustel ja last arvestavalt Avalik õigus On reguleeritud rohketes eri valdkonda puudutavates seadustes On loodud ühiste asjade korraldamiseks avalikes huvides On iseloomustatav kodaniku alluvussuhte põhimõttega Tunneb halduse ja isikute vaheliste õigussuhete kujundamisvahendina ühepoolselt antud võimuakti Eraõigus On kodifitseeritud põhiliselt järgmistes seadustes: TsÜS, VÕS, AÕS, PKS, PärS On loodud üksikute asjade korrastamiseks individuaalhuvides Lähtub tegutsevate isikute võrdsuse positsioonist Nõuab õigussuhete reguleerimiseks põhiliselt mõlema poole kokkulepet Perekond on vanemate (enamasti abikaasade) ja nendega koos elavate laste, laiemalt mõistes ka laiem vere- või võimusugulusel põhinev kooseluvorm, mis täidab teatud sotsiaalseid funktsioone
vms. Raskem seadus ei oma tagasiulatavat jõudu. Tundlikkus töö suhtes on meie professionaalsuse alus. Juristi töös peab olema 3 asja kuum süda, selge pea ja puhtad käed. Loe lastepiiblit saad legendid ja vahvad pildid. Saalomonlik otsus Saalomon tahtis lapse kaheks jagada, et aru saada, kes on ema. Oma otsuste rajas ta sisetundele ja emainstinktile. Religioon on oopium rahvale (kommunistlik põhimõte). Hammunrapi koodeks Babüloonia, 1700 eKr, esimene teadaolev kodifitseeritud või kirjalik allikas, seaduse mõisted koos karistusega (Mesopotaamia Babüloonia Pärsia Iraan) Talioni printsiip silm silma, hammas hamba vastu (kättemaks) Sherlock Holmesi 2 juhtpõhimõtet: 1) Tähtsaim minu töös on pisiasjad (detailid) detaile ei panda tähele, valetades ei jõua nendes kokku leppida 2) Kõige ohtlikumad on liiga ilmsed faktid Taiplikkus ja terav pilk, ausus, omakasupüüdmatus, õiglustunne (võitleb ülekohtuga)
· puuduliku (õigusliku) regulatsiooni täiendamiseks. Eetikakoodeksid Meie tänaseid arusaamu on mõjutanud ja suunanud mitmed inimajaloo olulised eetikakoodeksid alates kümnest käsust, Hammurabi seadustest ja lõpetades "Ühiskondlike lepete ja Inimõiguste ülddeklaratsiooniga". Eetikakoodeks on kirja pandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Eetikakoodeksi moodustavad kodifitseeritud ehk kirja pandud eetikanormid. Eetikakoodeksi võivad koostada sisuliselt kõik inimesed, keda ühendab mingisugune tunnus (töökoht, elukutse vms) ning kes peavad vajalikuks seda tunnust ja sellest tulenevaid kohustusi ja käitumismalle oma tegevuses rõhutada. Eetikakoodeksid erinevad üksteisest nii välimise vormi, eesmärgi, hõlmavuse kui ka sisu poolest: *Väline vorm. Vormi poolest võivad eetikakoodeksid üksteisest väga palju erineda. Osa
Oli kästud koostada vakuraamatud. Seadused ei näinud ette pärisorjuse likvideerimist. Keiser Aleksander I ajal 1816 Eestimaal ja 1819 Liivimaal võeti vastu uus Talurahvaseadus, mis kehtis ka Saare ja Muhumaal. Sellega kaotati pärisorjus. Teoorjus jäi edasi. 1849 Liivimaal 1850 Eestimaal 1865 Saare ja muhumaal uus Talurahvaseadus, millega loodi eeldused raharendile üleminekuks. 21.Veneaegse Eesti avalik õigus 1845 oli vastu võetud kodifitseeritud nuhtlusseadustik. 1864 rahukohtu nuhtlusseadustik. 1903 uus nuhtlusseadustik. Eraõiguses oli plaanis luua 5 köiteline seaduste kogu Eesti aladel. 1846 I köide kohalike ametiasutuste korraldused. II köide aadlik, linnakodanikke, vaimulikku käsitlev seadusandlus. III köide tsiviil ja eraõiguse normistik. 22. Kohtukorraldus veneaegses Eestis. 1889.a kohtureform. Eestimaal oli kõrgemaks instantsiks Eestimaa Ülemmaakohus, mille
Ida- Rooma riigi territoorium hõlmas Balkani poolsaart, Krimmi lõunaosa, Väike-Aasiat, osa Kaukaasiast, Süüriat, Palestiinat, Egiptust, Kürenaikat Põhja-Aafrikas, Vahemere idaosa saari. Rahvad: kreeklased, bulgaarlased, juudid, süürlased, armeenlased. Riigikorraldus: Kogu võimutäius kuulus Bütsantsis keisrile. Mõnevõrra piirasid tema reaalset võimu riiiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioonidena deemosed. 4.Sisepoliitika tugev sõjalis-bürokraatlik monarhia. Kodifitseeritud Rooma õigusel rajanev 3-osaline ,,Tsiviilseaduste kogu". Välispoliitika üritati kunagise Rooma keisririigi taastamist endistes piiride.Võidukates sõdades vallutati Itaalia, Aafrika põhjarannik, Hispaania lõunaosa ja Vahemere saared. Edukad ei olnud sõjad Pärsiaga. Bütsantsile oli kogu tema olemasolu vältel iseloomulik tugev tsentraliseeritus. Riigile kuulus kogu maa, seda käsutas keiser, kes läänistas maid feodaalidele. 5
mandri-Euroopakohtupraktikas. Kohtud hakkasid neid rakendama tasahilju paralleelselt ja täienduseks vastava riigi tavaõigusele+ valitsejate kehtestatud õigusaktidele. Keskaegse algelise õiguse "remondiks" sobis rooma õigus suurepäraselt.Tasapisi hakkas Vana-Rooma algupärand rikastuma õiguse seletajate glossaatorite - tegevuse kaudu, kes tegidääremärkusi (glossasid) rooma õiguse kodifitseeritud väljaannete (Corpus Juris Civilis) servadele ja seeläbialgatasid laiendava või kitsendava tõlgenduse ehk sisuliselt uute normide loome.Sätestatud (kirjutatud) õigus sai ülekaalukaks XVIII saj lõpul - XIX saj algul, sest suundaandvates Kesk-Euroopariikides algas kodifitseerimisprotsess. Selle käigus püüti rooma õiguse põhimõtteid kui ka sätteid süsteemselt arendada vastavusse tööstusrevolutsiooni ning turumajanduse ajajärku astunud ühiskonna nõuetele.
•Riskide maandamise võimaluste väljaselgitamine •Sobivate kindlustuslepingute vahendamine •Osalemine kahjukäsitlusprotsessis Viide http://estonia.marsh.com/Tootedjateenused/Produktyasluzbyclankov/ID/42274/Transport-ja- logistika.aspx Avaldatud: 09-okt- 2014. Pane viide paika palun. ICC INCOTERMS ehk Incotermsi tarneklauslid. ICC INCOTERMS ehk Incotermsi tarneklauslid (ka tarnetingimused) on rahvusvahelise kaubanduskoja (International Chamber of Commerce, ICC) koostatud ja kodifitseeritud tarneklauslid, mis korraldavad müügilepingu poolte kohustusi kaupade tarnimisel ja põhinevad rahvusvahelises kaubanduses kõige enam kasutatud lepingutingimustel. Need klauslid ei ole üheski riigis siduvad ega kasutamiseks kohustuslikud, kuid nende kasutamises on pooltel võimalik kokku leppida nii riigisisestes kui ka rahvusvahelistes tarnelepingutes. Incotermsi tarnetingimusi täiendatakse ja ajakohastatakse ning seetõttu tuleb lepingus kokku leppida, mis
Seadus näeb ette küll ühe käitumismudel, kuid võrdsed pooled saavad leppida kokku nii, nagu ise soovivad Eraõiguse põhimõtted on kohustuslikud, imperatiivsed. Küll aga on nt põhikirja põhimõtteist võimalik kõrvale kalduda. TsÜS on küllaltki imperatiivne, loob aluspõhimõtted. Pole võimalust dispositiivsuseks. Intellektuaalses omandis tehakse hetkel reforme. Paljud seadused lähevad peatselt muutmisele, et see saaks kaasajastatud, kodifitseeritud ehk seadused oleksid samadel põhimõtetel koostatud. Int. omandil on kõige tihedam seos litsentsilepinguga (VÕS). see reguleerib int. omandi üleandmist. 5. Tsiviilõiguse puutuvus avaliku õiguse harudega - Tsiviilõigusja tsiviilkohtumenetlus (TsMS) kui mul tekib mingi nõudeõigus, esitan selle isikule, kes mulle nt katkise asja müüs vms. Müüja võib poolte kokkuleppel teha asja korda, maksta natuke raha tagasi, aga pooled ei pruugi jõuda kokkuleppele
õiguskorda. Õigussüsteemide tüübid Mandri-Euroopa õigussüsteem (Eesti + Euroopa + Ladina Ameerika riigid, Aafrika ja Lähis-Ida) o Õigus põhineb seadusel (peamiseks õiguseväljendusvormiks on seadus). o Kohus ei loo uut õigust, ainult rakendab seda. o Süsteem on suuresti mõjutatud Rooma õigusest. o Era- ja avalik õiguse eristamine. o Suur osa õigusest on kodifitseeritud. (õigusaktide süstematiseerimise üks liikidest ja muudetakse sisu; teine on inkorporeerimine ametlik nt Balti riikide liitmine NSVL või mitteametlik nt oma õppematerjalide süstematiseerimine) Angloameerika ehk common law süsteem pretsedendi õigus üks juhtub on võetud aluseks järgnevate juhtumine lahendamisel (varem toimunud kasutamine uuesti)
sotsiaal- ja majandussfääris. Riigi funktsioonid halduse alal on üha laienenud, räägitakse ka haldusriigist. Infoühiskond Suurte teabehulkade (sh isikuandmete) töötlemine. Haldusõiguse eriosa on üha täielikumalt välja arenenud ja üha keerukam, lisandunud on uusi haldusõiguse valdkondi (nt keskkonnaõigus, andmekaitseõigus). Samas on püütud üha läbimõeldumalt kujundada ka haldusõiguse üldosa norme, paljudes riikides on haldusõiguse üldosa kodifitseeritud. Haldusõiguse areng Eesti Vabariigis Eraldi halduskohtumenetlus 1919 1935Administratiivmenetluse seadus, mis sisaldas mitmeid kaasaegsele haldusmenetlusele omaseid põhimõtteid (kohustus võtta taotlus menetlusse sõltumata selles esinevatest puudustest, ametniku taandamiskohustus erapoolikuse korral jne). Haldusõigusteadlastest silmapaistvaim oli Tartu Ülikooli haldusõiguse professor Artur-Tõeleid Kliimann Haldusõigus taasiseseivunud Eestis: Enne haldusreformi 1991 - 2002
Institutsiooniline süsteem on iseloomulik nt prantsusmaale (napoleoni koodeks) Pandektiline süsteem (saksamaal välja töötatud). Tsiviiligus jaotatakse viide ossa Üldosa ÜS Perekonnaõigus PEÕ Asjaõigus AÕ Pärimisõigus PÄÕ Võlaõigus VÕ Austria, Sveits, aga ka Eesti. Saksamaal on saksamaa eraseadustik 1900. Peame silmas seda, et me saame tsiviilõiguse süsteemist rääkida, seal, kus on tsiviilõigus kodifitseeritud. Ja se on kodifitseeritud Mandri-Euroopa õigussüsteemis. Romaani on institutsiooniline ja germaani on pandektiline. Romaani oma ehk tibake levinum. NB 2 mööndust Luisisanas ja Quibekis on tsiviilkoodeksid! Võrdlus (lihtusutatud): Isikud Üldosa, Perekonnaõigus Asjad Asjaõigus, Pärimisõigus Hagid Võlaõigus ( võib ka pärimisõigus) Võib teha üldise järelduse, et erinevate riikide tsiviilõigus ei ole niivõrd erinev, kuivõrd sellest süsteemist võib tunduda
Pandektiline süsteem (saksamaal välja töötatud). Tsiviiligus jaotatakse viide ossa Üldosa ÜS Perekonnaõigus PEÕ Asjaõigus AÕ Pärimisõigus PÄÕ Võlaõigus VÕ Austria, Šveits, aga ka Eesti. Saksamaal on saksamaa eraseadustik 1900. Peame silmas seda, et me saame tsiviilõiguse süsteemist rääkida, seal, kus on tsiviilõigus kodifitseeritud. Ja se on kodifitseeritud Mandri-Euroopa õigussüsteemis. Romaani on institutsiooniline ja germaani on pandektiline. Romaani oma ehk tibake levinum. NB 2 mööndust – Luisisanas ja Quibekis on tsiviilkoodeksid! Võrdlus (lihtusutatud): Isikud – Üldosa, Perekonnaõigus Asjad – Asjaõigus, Pärimisõigus Hagid – Võlaõigus ( võib ka pärimisõigus) Võib teha üldise järelduse, et erinevate riikide tsiviilõigus ei ole niivõrd erinev, kuivõrd sellest süsteemist võib tunduda
Põhiseaduse järgi 25. Võimukorraldus Eesti Vabariigi 1938 a. Põhiseaduse järgi 26. Eestiaegne õiguskorraldus 27. Eestiaegne kohtukorraldus. 1 Euroopa õiguse ajalugu. Küsimustik. 1. Sugukonna õiguse mõiste 2. Sugukondliku korra lepinguõigus 3. Sugukondliku korra karistuse vormid 4. Keskaja õiguse üldiseloomustus ja periodiseering 5. Barbarite õigus 6. Õiguslik omaabi ja maarahud 7. Kodifitseeritud tavaõigus 8. Hilis- keskaja tsentraliseeritud õigus. Karolina 9. Keskaegne kanooniline õigus 10. Kanooniline protsess (inkvisitsioon) 11. Keskaegne linnaõigus 12. Keskaegne õigus ja kohtu protsess Inglismaal 13. Rooma õiguse retseptsiooni ajalooline käik keskajal. Glossaatorid. Postglossaatorid. Humanistid - puudu 14. Rooma õiguse läbitöötamise põhisuunad uuemal ajal. Praktikud. Ajalooline ja loodusõiguslik koolkond. Pandektistid - puudu 15. Uueaja (1500- 1800 a
Sariaad hõlmab kõiki elu valdkondi. Seda peavad ka kõik moslemid järgima. Ilmaliku õiguse sekkumise võimalus ainult seal, kus Jumal on juriidiliselt erapooletu. Tegelikkuses aga juba väga ammu niiviisi, et sariaadi elluviimise käigus on lubatud palju võtteid, mis leevendaksid sariaadi rangust. Põhjuseks inimlik arusaam, et nõuded on liiga ranged. Sellest ei ole aru saanud mitte ainult tavainimesed, vaid ka juhid. Tegu ei ole ühtlustatud, kodifitseeritud õigussüsteemiga. Selle arengus on osalenud terved põlvkonnad õigusteadlasi. Tõlgenduste lähtepunktiks on ikkagi olnud pühakirjadest pärit asjaolud. Karta on, et õiguse erinev tõlgendamise on ka põhjus, miks moslemite kogukond on jagunenud mitmeks - sunniidid (õigeusklikud) ja siiidid. Islami õiguse seisund on oluliselt muutunud, sariaadi mõjuvõim on oluliselt nõrgenenud. Paljudes eluvaldkondades on see asendatud koodeksitega, mis on ülevõetud
Erinevus seisneb selles, mida peetakse korra tagamisel kõige tähtsamaks. Õigusriigis on korra aluseks seadused, mis kindlustavad indiviidi vabaduse. Õigusriigis on tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees ja õigus korrakohaseks õigusmõistmiseks. Võimuriigis on korra aluseks distsipliin, mis kaitseb riiki inimeste eest. Peamised õigussüsteemid: ° mandri-euroopa õigussüsteem põhineb kodifitseeritud rooma õigusel. ° angloameerika õigussüsteem - pretsedendiõigus ° sariaadiseadus Peamised õigusharud ° eraõigus reguleerib inimeste vahelisis suhteid (tsiviilõigus, tööõigus, kaubandusõigus) ° avalik õigus reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, riigiõigus jmt) Õigusaktide hierarhia Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) põhiseadus seadused seadlused,
Inglise common law põhineb sajanditepikkusel tarkusel. ,,Vanim kohtupretsedent on pärit 1780. aastast ning puudutab Sir William Blackstone'i" (Caenegem 2004, lk 10). Isegi 19. sajandi reformid pole vana, kodifitseerimata tavaõigust eriti muutnud. Pärast puritaanide revolutsioon muudeti common law inglisekeelseks. 19. sajandil kaotati avalduste süsteem ära, kuid suurt muutust see kaasa ei toonud kohtunikele jäi siiski õiguse tõlgendamise ülesanne ja õigust ei kodifitseeritud. Erinevalt riikidest kontinendil, on Inglismaal kaks kohust, millele on võimalik apelleerida Lordide koda ning Apellatsioonikohus. Ius commune: Euroopa ühise õiguskultuuri alus Hõimud ja rahvusriigid Kõige selgemaks illustratsiooniks ühtsest õigussüsteemist 19. sajandil võib pidada Prantsusmaad. Eraõigus põhines ühel tsiviilkoodil, mis asendas kõiki teisi norme ja oli kehtiv terves riigis. Oli ainult üks õigusasutuste süsteem, mis oli tihedalt kohtrollitud
o Lõpetab haldusmenetluse Õigusnormide kogum, nii kirjutatud kui kirjutamata normid, mis kehtivad haldustegevuse suhtes. o Annab õiguse esitada õiguskaitsevahendeid Üldosa: põhireeglid, ei ole kodifitseeritud ühtseks seadustikuks: HMS, AtSS, RVS, HKS o Haldustäite funktsioon Eriosa: politsei-, ehitus-, maksu-, sotsiaal-, metsa-, tee-, KOV õigus jt. 61
rahv.-vah. lepingute ja muude instrumentide preambulad, samasisuliste rahv.-vah. lepingute kogum, rahv-vah. organite praktika, ÜRO peaassamblee õigusalased resolutsioonid Rahv.-vah. kohtuvaidluses tavanormile tuginemiseks peab protsessiosaline tõendama tavanormi eksisteerimist; kohaliku tava korral peab tavale osutaja tõendama selle siduvust vastaspoolele. Rahvusvahelised lepingud Rahv.-vah. lepinguõigus kujunes tavaõigusena, tänaseks kodifitseeritud VLÕK (Viini lepinguõiguse konventsioon) jt Viini konventsioonidesse. Need sisaldavad ka progressiivset rahv.-vah. õigust. Rahvusvaheline leping on riikide vahel kirjalikus vormis sõlmitud, ühes või mitmes omavahel seotud dokumendis sisalduv rahv.-vah. kokkulepe, mida reguleerib rahv.-vah. õigus, olenemata konkreetsest nimetusest. Välisleping on rahvusvaheline leping, mida vaadeldakse mingi riigi seisukohast (nt Eestit siduv leping). Osapoolte arvu järgi liigitatakse rahv.-vah
(info kogumine, vahendamine jne) · Riikide bürokraatiad, mida iseloomustavad meritokraatlik värbamispoliitika ning ennustatava ja tasuva karjäärgi tegemise võimalused, mis on seotud kõrgemate kasvumääradega. Weberlike struktuuride olemasolu bürokraatia strateegilise keskmes võib osutada piisavaks. Tehnoloogia rolli ja olemuse mõistmisel: · Neoklassikalise koolkonna arvates on tehnoloogia peaaegu kõigile vabalt kättesaadav ja see on enamasti kodifitseeritud. · Evolutsiooniline koolkond eeldab, et tehnoloogia on lahutamatult seotud konkreetsete ettevõtete ja nende inimestega. David Ricardo väitis, et igal riigil on oma suhteline konkurentsieelis võrreldes teistega. Vabaturul põhinevad kaubandussuhted peaksid seega kõikidele osapooltele suurendama turgu nende konkurentsieeliste valdkonnas. Erik S. Reinert: · Kasulik jagada riigi rollid kolme laia kategooriasse:
lahendamine tsiviilasjades...................................................................................................19 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................20 Lisa 1 - Riigikohtu lahend 3-2-1-113-05 -2- TSIVIILKOHTUMENETLUS Sissejuhatus Alates Napoleoni koodeksist on Euroopa tsiviilseadusandlus kodifitseeritud, näiteks koodeks, milles on juhendid kuidas toimida. USA ja Inglismaa tsiviilõigus on üksikjuhtumi põhine, ladina keeles „ Casus“. Kaasuse põhine õigus on sissetoodud sellisel viisil, et kui riigkohus on mingi kohtuasja (casuse) mingil viisil lahendanud, siis on alamal seisvatel kohtutel kohustuslik lahendada analoogilised asjad sarnaselt . Alamal seisvad kohtud viitavad Riigikohtu lahendile.
erinevaid periodiseeringuid läbi aja. Töö on sisuliselt jaotatud kolmeks suuremaks osaks. Esimene osa toob lugeja parema arusaamise eesmärgil välja Rooma õiguse peamised üldiseloomulikud tunnusjooned ning tutvustab peamisi printsiipe ja põhimõtteid. Referaadi 4 teine osa tegeleb aga töö peamise uurimisteemaga - erinevate periodiseeringutega. Selles osas on toodud erinevatel alustel ning erinevate autorite poolt kodifitseeritud periodiseeringud, mis on ühiskonnas pälvinud märkimisväärsemat tähelepanu. Kolmanda mahukama sisuosa moodustab sellele eelnevas osas loetletud ajalooliste perioodide iseloomustused ja tutvustused. Käesoleva töö teemavaliku on tinginud autori isiklik huvi õiguse ajalooliste loometegurite ning nende mõjutuste vastu tänapäeval. Õigus on käsitletav kui ühiskonnas toimiv heterogeenne nähtus, mistõttu võib selle uurimise pinnalt püstitada hüpoteese tuleviku arengusuunade kohta
avalikku korda. Avalikuks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud. Avalikku korda võib määratleda kui tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelised suhted ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlusetunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Kuriteo ja väärteo erisus seisneb teo raskusastmes. Kuriteokoosseisud on kodifitseeritud, see tähendab sisalduvad kõik KarS eriosas. Väärteokoosseisud ei ole kodifitseeritud ehk asetsevad eriseadustes. 20. Omavoliline sissetung. - valdaja tahte vastane sisenemine, tungimine võõrasse hoonesse jm. St pole tema nõusolekut. Sissetung on sisenemine objektile mitteettenähtud viisil.Avaliku rahu vastane süütegu - väärtegu. Kaitstav õigushüve - isiku kodu. Kodu on puutumatu. 1. Valdaja on olenemata valduse õigusliku aluse olemasolust isik, kes teostab tegelikku võimu
samasisuliste rahv.-vah. lepingute kogum, rahv-vah. organite praktika, 10 ÜRO peaassamblee õigusalased resolutsioonid Rahv.-vah. kohtuvaidluses tavanormile tuginemiseks peab protsessiosaline tõendama tavanormi eksisteerimist; kohaliku tava korral peab tavale osutaja tõendama selle siduvust vastaspoolele. § 3. Rahvusvahelised lepingud Rahv.-vah. lepinguõigus kujunes tavaõigusena, tänaseks kodifitseeritud VLÕK (Viini lepinguõiguse konventsioon) jt Viini konventsioonidesse. Need sisaldavad ka progressiivset rahv.-vah. õigust. Rahvusvaheline leping on riikide vahel kirjalikus vormis sõlmitud, ühes või mitmes omavahel seotud dokumendis sisalduv rahv.-vah. kokkulepe, mida reguleerib rahv.-vah. õigus, olenemata konkreetsest nimetusest. Välisleping on rahvusvaheline leping, mida vaadeldakse mingi riigi seisukohast (nt Eestit siduv leping). Osapoolte arvu järgi liigitatakse rahv.-vah
väärtusi (Eesti rahvuse, keele ja kultuuri kohta käiv säte). 12. PS-ste tüübid maailmas, näiteid (mis mõttes erinevad nt Rootsi, Prantsuse, USA, UK, Eesti, Saksa, Iiri, Šveitsi PS) Kirjutatud ja kirjutamata – Eristuse alus on kirjaliku PS olemasolu. Nt Suurbritannial puudub kirjutatud konstitutsioon, pole ühtegi tervikteksti, vaid on erinevate konstitutsioonilise olemusega aktid: „Bill of rights“, mida võib pidada põhiõiguste kataloogiks. Kodifitseeritud ja mittekodifitseeritud – Kirjutatud konstitutsiooni puudumine ei tähenda, et riigil pole üldse konstitutsioonilist dokumenti, vaid et konstitutsioonilised normid pole kodifitseeritud. Prantsusmaal eksisteerivad lisaks konstitutsioonile lois organiques: seadused, mis asetsevad konstitutsiooni ja tavaseaduste vahel, reguleerivad konstituts. küsimust ja võetakse vastu erikorras. USA kodeeritud, UK mitte.
(corpus iuris civilis) Kiriku suhtes nõudis Justinianus piiramatuid õigusi ja taotles kokkulepet monofüsiitidega s.o. ketseritega. Aastal 529.e.kr sulges ta paganliku filosoofiakooli. Tema ministri Tribonianuse juhatusel koostati Rooma juristide töödest, nende seletuste ja kommentaaride ning endiste keisrite ning Justinianuse enda poolt antud seadustest õiguste kogud, mis hiljemalt sai tuntuks Corpus iuris civilis`e nime all (kodifitseeritud Rooma õigus).Too seadustekogu oli keisriteaja seaduste kodifitserimispüüe ja Ida-Rooma juriidiliste koolide tegevuse tulemus. Algselt polnud Corpus iuris civilis`e materjal kavandatud seadusetekstidena, vaid selle toimetajad valisid sinna oma äranägemisel sellist materjali, et seda sai kasutada seaduseraamatuna. Ühe osa sellest seaduste kogust moodustas ka tsiviilõiguse normistik. Just sellest seaduste kogust
1. Eetikakoodeksite roll ja võimalikud probleemid. Eetikakoodeksid on erialaste normide kogumid. Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel, juristidel, ajakirjanikel jne, samas aga võib eetikakoodeks olla ka kodanikeühendustel, asutustel, korporatsioonidel jne. Eetikakoodeksi moodustavad kodifitseeritud ehk kirja pandud eetikanormid. Seega ranges tähenduses ei saa rääkida eetikakoodeksist, mis ei ole kirja pandud, kuigi see võib olla kõigile teada ja ka kõikide poolt järgitav. Viimasel juhul on tegemist pigem tavamoraali, südametunnistuse vms. Sisu järgi saab eetikakoodekseid jagada selle põhjal, milline on nende iseloom: normatiivsed (sisaldab käitumisnorme, mille täitmist rangelt oodatakse); väärtustele tuginevad (deklaratsioonid ettevõtte
Positiivsed teened: rakendab printsiipi, et õigus on õiglus, teooria kinkis hierarhilise süsteemi normatiivaktidele. Negatiivsed teened: teoorias väide, et sotsiaalsed faktorid ei mõjuta õigust (praktikas vastupidi). 10. Kirjeldada romaani germaani ja anglo ameerika õigussüsteeme: Romaani - germaani õigussüsteem e. kontinentaalõiguse süsteem. Juured Rooma õiguses. Tekkis 12. saj. lõpp- 13. saj. algus mandrieuroopa keskosas. Glossaatorid tegid Rooma õiguse kodifitseeritud väljaannete servadele märkusi. Seeläbi lõid sisuliselt uued õigusnormid, mis vastasid konkreetsl riigi vajadustele. Tuum: õigusnormid on kui üldised käitumiseeskirjad, mis peavad tagama üldise õiguse moraali ja prognoositava käitumise ühiskonnas. R - G õigusteadus uurib ja seletab kirjutatud õiguse sisemisi seoseid ja olemust. Algselt oli ainult eraõigus, avalik õigus hakkas arenema peale Suurt Prantsuse revolutsiooni
juhised peaksid olema kooskõlas eetika üldpõhimõtetega. Kutse-eetika sõltub suuresti kultuurist, selle mõju on lokaalne ja muutuv. Kas kutse-eetikat saab üldse nimetada eetikaks? Äkki on kutsenormide koodeks? Selleks, et ühe professiooni esindajale lubataks ühiskonnas üldiselt lubamatut, peab see professioon ise olema moraalselt õigustatud. (nt sõdur võib tappa). Eetikakoodeksi moodustavad kodifitseeritud ehk kirja pandud eetikanormid. Eetikanorme sisaldava dokumendi nimetus võib ,,eetikakoodeksi" asemel olla ka näiteks ,,missioon", ,,põhiväärtused", ,,käitumiskoodeks", ,,hea tava" jne. Terviklikkuse eri aspektid: Personaalne terviklikkus inimese teod on kooskõlas tema käitumisnormidega Moraalne terviklikkus inimese käitumine arvestab olemasolevaid moraaliprintsiipe Professionaalne terviklikkus inimese käitumine on kooskõlas kutse või rolli moraaliprintsiipidega
Abielurikkumine oli loomulikult keelatud, kuid samuti oli mitmeid piiranguid abielus endas, olenevalt menstruaaltsüklist, nädalapäevast jne. Seks oli tihedamini keelatud kui lubatud ning kindlasti polnud see miski, mida võiks nautida, isegi kui olid korralikult abielus. Patustajad pidi paastuma ning/või hoiduma pikka aega lihalikest ``himudest``. Brundage (1987) toob välja hea ülevaate neist piirangutest Euroopas ajavahemikus 600-1000 p.Kr. Kuid Lex Frisionumis, mis on samal ajal kodifitseeritud, ei leidu midagi sellist. Mis puutub seksi, on friislased üpris leplikud. Hoorus ja vägistamine karistati, samuti ka naise siivutu puudutamine, kuid rohkem piiranguid ei ole mainitud. Karmid Rooma doktriinid ei tundu olevat tunginud sellesse perifeersesse kristliku maailma osasse. 2.5. Rahasüsteem Raha väärtus Lex Frisionumis võib kohati segadusse ajada. Mõnikord on ühte õigusrikkumist mainitud kaks korda, kahe erineva trahviga. Mitmel
Hispaania, Itaalia) 2) Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks: 1. Üldosa 2. Asjaõigus 3. Perekonnaõigus 4. Pärimisõigus 5. Võlaõigus See süsteem on omane germaani õigusperekonnale. Peamine erinevus kahe süsteemi vahel on süstematiseerimises, normid ise erinevad vähe. Mõlemale süsteemile on iseloomulik, et tsiviilõigus on kodifitseeritud ehk esitatud koodeksite kujul. Kuulsamad koodeksid Prantsuse oma 1804, Saksa Eraseadustik BGB 1900, Sveitsi tsiviilkoodeks 1907, Hollandi tsiviilkoodeks 1949. 45. Füüsilised isikud Füüsilised isikud on inimesed. 46. Füüsiliste isikute õigusvõime, teovõime. FÜÜSILISE ISIKU ÕIGUSVÕIME (võime omada õigusi ja kohustusi. ) on igal inimesel. See algab elusalt sündimisest ja lõpeb surmaga. Kõigil füüsilistel
- üldised õiguse põhimõtted - abistavad allikad - kohtuotsused - kõrgelt tunnustatud juristide kirjutised Rahvusvahelised lepingud Väga vanaks nähtuseks juba Vana-Egiptus jne. Teatud lepingute sõlmimise kultuur algab keskaja lõpul, uusaja alguses. Viini 1969 rahvusvahelise lepinguõiguse kodifikatsioonis on peegeldus Euroopa traditsioonilisest arusaamast ja arengust lepingust ja rhv-lepingust.See kodifikatsioon tehti ILC kodifitseeritud rahv õ spetsid nad ühtlasi edendavad rahvvahelist õigust. Nt Viini rhv-õ lepinguõiguste konventsioonis ius cogens'i kohta lepingus kokkulepitav ei tohi minna vastuollu. (vt allpool) 6 Tavaõigus Rahvusvahelise tavaõiguse doktriin koosneb kahest elemendist - riikide praktikast ja õiguslikust veenest e opinio iuris'est (arusaam, et see on õige käitumine ja seega õigus).
annaabi.ee 
