Hispaania (0)

Hispaania
Hispaania on riik mis asub Euraasia mandril ning Euroopa edelaosas. Hispaania Kuningriik asub Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaa, Andorra, Portugali, Ühendkuningriigi (Gibraltari) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Maismaapiiri pikkus on 2032 km² ja merepiiri pikkus 7921 km. Vahemaa Hispaania pealinnast Madridist Tallinnasse on 3600 km.
Hispaania on parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik. Riigipea on kuningas ja tema määrab ka kohale valitsuse peaministri. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks , millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid .300- 400 saadikust koosneva Alamkoja (Saadikute Kongress ) kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalse süsteemi järgi. Ülemkoja (Senati) kohad jaotatakse aga majoritaarse süsteemi järgi. Täidesaatvat võimu teostab valitsus eesotsas peaministriga. Peaministri kandidatuur tuleb Alamkojas kinnitada absoluutse häälteenamusega.
Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaania on suuruselt viies riik Euroopas.
Rahvastiku keskmine tihedus on 92,6 in/. Km².
4.Hispaanias kehtib kodifitseeritud eraõigus . Õiguse allikateks on õigusaktid , õiguslikud tavad ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted. Kohtupraktika ja kohtulahend ei loo õigust, kuid kõrgemate kohtute poolt korduvalt väljendatud arusaamad muutuvad õiguskorra osaks. Siseriikliku seadusandja ainupädevuses on õigusnormide jõustumise ja rakendamise korra kehtestamine, kaasa arvatud abielust tulenevate tsiviilõigussuhete reguleerimine, avalike registrite ja vahenditega ning lepingujärgsete kohustuste aluste ja kollisiooninormi kehtestamisega seotud küsimused. Muudes asjades on mitmel autonoomsel piirkonnal teatud valdkondades oma tsiviilõigussüsteem koos reeglitega, mis määravad kindlaks, millistes asjades tuleb rakendada asjassepuutuvat tsiviilseadust ja 7 millistes üleriigilist tsiviilseadustikku. Vastuolud riigi ja autonoomsete piirkondade pädevuse küsimustes lahendab konstitutsioonikohus. Tsiviilseadustiku sätted, mis määravad kindlaks seaduste jõu ja nende kohaldamise korra ning mis reguleerivad abielu kehtetuks tunnistamist, lahus elamist ja lahutust , välja arvatud need, mis on seotud abiellumisega, kehtivad üldjuhul ja vahetult kogu Hispaanias. Muudes asjades kehtib tsiviilseadustik jõusolevate piirkondlike ja eriseadustega kooskõlas üldnormina kõigis provintsides ja aladel, kus neid asju ei ole sätestatud juba piirkondlike eriseadustega. Kas asi kuulub lahendamisele ühise tsiviilõiguse, eriseaduse või autonoomse piirkonna seaduse kohaselt, sõltub isiku piirkondlikust kodakondsusest. Kohtukorraldus Hispaanias põhineb jurisdiktsiooni ühtsusel. Kõik kohtunikud kuuluvad samasse kohtunikkonda. Eri liiki kohtuasju käsitlevad erinevad kohtud. Kohtusüsteemi kuuluvad tsiviilkohtud, mis arutavad kaubandus- ja perekonnaõiguse asju, kriminaalkohtud, mis arutavad kriminaalasju, halduskohtud , mis lahendavad avalik- õiguslike asutuste vahelisi vaidlusi ja sotsiaalasjade kohtud, mis lahendavad töövaidlusi ja sotsiaalkaitsega seotud vaidlusi. 2000. aasta tsiviilprotsessikoodeksi alusel lahendatakse väikese summaga nõudeid rahukohtus. Tsiviilkohtumenetlusi algatatakse esimese astme kohtus. Olemas on erikohtud, näiteks kohtud, mis arutavad perekonna- ja teovõimetusasju. Nimetatud kohtute otsuste peale võib edasi kaevata maakondlikusse kohtusse, teatavatel juhtudel võib edasi kaevata ülemkohtu tsiviilosakonnale ning mõnes autonoomses piirkonnas teatavatel tingimustel kõrgema astme kohtute tsiviil- või kriminaalosakonnale.
Seadusandlusorgan on kahekojaline parlament - Las Cortes Generales. Selle mõlemad kojad valitakse 4 aastaks otsestel valimistel.
Hispaanias on 46 449 565 miljonit elanikku. Hispaania põhiseaduse kohaselt on riigi ametlikuks keeleks hispaania keel, mida kõigil hispaanlastel on kohustus osata ja õigus kasutada.2006. aasta andmete kohaselt oli hispaania keel emakeeleks 89% Hispaania elanikele.Lisaks riigikeeleks olevale hispaania keelele on mitmes Hispaania autonoomses piirkonnas kasutusel regionaalsed ametlikud keeled.
.Riigi peamine usund on rooma   katoliiklus . Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateistiks. 2006. aasta oktoobris tehtud uuringu kohaselt käis neist 76 protsendist 54% kirikus äärmiselt harva, 15% mõne korra aastas, 10% mõne korra kuus ja 19% igal pühapäeval või sagedamini. 22% Hispaania elanikest käib mingit tüüpi religioossel teenistusel vähemalt korra kuus.
Hispaania peamised   tööstusharud   on auto­, keemia­, masina­ ja  toiduainetetööstus . Suurima käibega on toiduainete­, transpordivahendite­ ja  metallitööstused. 
Hispaania on maailmas kõige populaarsemate turismimaade hulgas-aastas külastab seda riiki 50-60 miljonit turismi.Hispaania (nii põhiterritoorium kui ka Atlandi ookeanis asuvad Kanaari saared ja Vahemeres asuvad Baleaari saared) on tuntud oma imeilusate liivarandade ja kristalselt puhta veega merede poolest. Teisalt vaatamata lõunapoolsele asendile on Hispaania ka arvestatav mägisuusapiirkond. Sellele aitab kaasa mitmel pool mägine maastik ja viimastel aastakümnetel tehtud investeeringud suusaturismi arendamiseks . Kõige rohkem vaatamisväärsusi on Hispaanias aga seotud ajaloolise arhitektuuriga või kultuuriga laiemalt. Selle peamiseks põhjuseks on maa kirev ajalugu. Hispaanias on koguni 42 UNESCO Maailmapärandi nimekirja kuuluvat objekti. Hispaanias on ka mitmeid usuga seotud tähtsaid paiku ja seda nii katoliiklaste , islamiusuliste kui ka judaistide jaoks. Hispaanias asuvad mitmed katoliikluse pühamatest paikadest, sh Loode–Hispaanias Galicias asuv Santiago de Compostela linn, mis on katoliiklastele Vatikani ja Jeruusalemma järel tähtsuselt kolmas püha linn.