loobunud eriarvamusest, põletati nad tuleriidal. Kiriku peamine eesmärk oli ühendada Euroopa riike, mis koosnesid piiskopkondadest. Regulaarselt peeti jumalateenistusi, kus rahvale õpetati Jumala sõna, mille peamine sõnum oli, et hea käitumise eest saab peale surma taevasse ja halvasti käituv inimene satub põrgu. Kloostrites olid oma reeglid. Näiteks nagu Benedictuse reegel, see käskis et kloostrisse astuja ei tohtinud lahkuda sealt enam, allub abtile. Nii tekkis Benedictuse ordu. Kloostritele tekkisid suured maavaldused ja nad olid rikkad ja vägevad. Kloostritest väljaspool hakati ka levitama kerjusmunkade poolt Jumala sõna. Alates 5. sajandist oli Euroopas palju kloostreid. Mungaks hakkasid inimesed, kes tahtsid olla üksinduses ja palvetada, vahel ka sellepärast, et olla vaikuses ja rahus. Nunnaks hakati sellepärast, et midagi peale lastekasvatamise teha, nt nad kirjutasid ja illustreerisid raamatuid ümber. Nunnakloostrite juures olid koolid.
3p Pärast tööoskuste omandamist, tuli oma võimet näidata, valmistada meistritöö, maksta käsiraha ja teistele tsunfti meistritele joodud. 21. -Mida uut tõid kloostrid Eestisse? 2p Need tõid uusi taimi (mustsõstra), uued põllumajanduse liigid, rahvas õpetati kala kasvatama ning vesiveskit kasutama. (Kloostrid elasid munkade kogutud annetustest; Naiskloostrid täitsid hooldusasutuste ülesandeid; Vasallid tegid kloostritele rikkalikke annetusi ning tsistertlastest said suurmaavaldajad, kes elasid talupoegadelt kogutud andamite abil.) 22. Millised peamised vahed olid tsisterlastel ja fransiskaanide mungaordul? 2p Tsisterlaste ordureegel nõudis neilt paikset kloostrielu ja üksinduses mediteerimist, aga frantsisklased püüdlesid suuremaale avatusele.Nende põhitegevuseks oli rahva vaimulik hooldamine, seepärast ehitati kloostritele
Peale selle nõudis mungaelu pidevat vaimset tööd. Benedictuse reegel nägi ette 2-3 tundi vaimuliku kirjanduse lugemist päevas. Kõik alla 50-aastased kloostriasukad pidid lugema õppima. Igal kloostril oli oma raamatukogu, kool ja kirjutustuba. Kloostrite tähtis ülesanne oli ka vaeste eest hoolitseda. Tänu Rooma paavsti toetusele muutus Benedictuse reegel peagi Lääne-Euroopas üldiseks ning 9. sajandil tehti see kõikidele kloostritele kohustuslikuks. Nii moodustus üleeu- roopaline ühte reeglit järgivate munkade vennaskond ehk Benedictuse ordu, mille liikmeid hakati kutsuma benediktlasteks. Nende väliseks tunnuseks sai must mungarüü.
pühakud ja oma linna ,,südametunnistus" kuna au ei olnud üksikisiku asi vaid kogu sugukonna või linna asi. Naiste positsiooni määras perekonnaseis: nad olid kas vallalised, abielus või lesed. Naistel oli keskajal üleüldiselt üsna tugev positsioon. Seda tõestab asjaolu, et pojad võtsid kasutusele ema suguvõsale viitava nime, kui seda peeti isa suguvõsast väärikamas. Naiste mõju ilmnes ka selles, et nad võisid iseenda nimel teha rikkalike annetusi, näiteks kloostritele. Perekonnas ja abielus oli naistel tähtis roll, kuid juriidiline positsioon oli neil meestest nõrgem. Mehe võim naise omandi üle oli nii suur, et naised kaotasid oma vara käsutamisõiguse. Naise õiguslik olukord paranes seoses Rooma õiguse taasavastamisega 12. sajandil. Igapäevaelus oli naistel perekonnas tähtis roll: nendest sõltus perekonna heaolu ja käitumisest perekonna au, kogu majapidamine oli nende õlul ning nende kohustuseks oli ka
andsid töpseid juhtnööre maarahva õpetamiseks. Koos ristiusuga jõudsid Liivimaale tsisterlased. Kuigi ordureegel nõudis neilt paikset kloostrielu ja üksinduses mediteerimist, osalesid just tsisterlased aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Eestis rajasid mungad oma kloostrid Padisele ja Tartu lähistele Kärknasse. Tsisterlaste vahendusel jõudis maarahvani mõnigi uus põlluharimisviis, käsitööoskus, aiakultuur+ esimesed vesiveskid. vasallid tegid kloostritele rikkalikke annetusi, nii et peagi kujunesid tsisterlased ikkagi talupoegadelt kogutud andamitest elavateks suurmaavaldajateks. Sellega kaasnes paraku ka usuelu allakäik. Õige pea saabusid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid pidid paiknema linnades: dominiiklased jäid ankrusse Tallinna ja Tartusse, ning frantsisklased Viljandisse, Trtusse, ja Rakverre. Erinevalt tsist. püüdlesid domin. ja frant. suuremale avatusele. Põhitegevuseks oli neil jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine
Tuntakse tavalist ja meeõlut. 3) Vanas Egiptuses oli õlle(pea)linnaks...mis linn? Babüloonia. 4) Kes ja kus kehtestas(-ati) maailma esimene joogimaks? Keiser Friedrich I (Barbarossa), Augsburgis. 5) Mis aastast pärinevad esimesed teated humala kasutamisest? Aastal 768 pärinevad esimesed teated ka humala kasutuselevõtmisest. 6) Keskajal õlu ja klooster (munk). kas need omavahel sobisid? Aja möödudes hakati kodusele pruulimisele kitsendusi tegema ning eesõiguse said kloostritele ja jõukamatele kaupmeestele. Eriti heaks peeti kloostriõlut. Paavst oli munkadele keelanud ära veini kasutamise, kuid õlle tarbimist ei mõjutanud ükski reegel. Sellest tulenevalt tegelesid kloostrid õlle tegemisega süsteemsemalt kui kodused majapidamised. Mungad panid oma kogemused kirja, mis oli aluseks kloostriõlle kvaliteedi pidevale tõusmisele. Samas oli munkadel hea ja kange õlle pruukimine ka elutähtis tegevusala. 7) Mis aastal algas pärmi kasutamine? 1551. aastal.
Nii vallutatigi nende ,,pesa" Zara linn. Veneetslased suutsid aga veenda sõdalasi, et pole vahet, kas võidelda Pühal Maal või Bütsantsi vastu ja nii vallutatigi 1204 tormijooksuga Konstantinoopol. Minu arvates tegid prantslased ja sakslased kaupmeestega hea tehingu. Neil tõenäoliselt puudusid muud võimalused hästi üle meretee saada ning samas selle kokkuleppega kindlustasid nad endale seljataguse. Lõhuti rohkem, kui suudeti kaasa tuua. Ei halastatud isegi kloostritele, kirikutele ja raamatukogudele. Pärast ristisõdijate võitu Zara üle leidis aset kohtumine, mis sündmustele taas uue suuna andis. Ristisõdijate leeri ilmus 1195. aastal troonilt kukutatud Bütsantsi basileuse Isaak II Angelose poeg Alexios, kes palus ristisõdijatelt toetust oma isa õiguste taastamiseks. Vastutasuks lubas ta ära maksta ristisõdijate võlad, liituda ristisõjaga Egiptuse vastu ja allutada õigeusu kiriku Rooma paavstile
kõrvu ja kolmandat korda tabatuna hukati. Henry VIII Ligi 40 aastat Inglismaad valitsenud Henry VIII jätkas oma isa Henry VII poliitikat kuningavõimu tugevdamisel. Henry VIII saavutus sellise võimutäiese, et võis saata tapalavale igaühe, kes julges talle vastu hakata. Henry VIII õukond oli mõjutatud humanismiideedest ja renessansskultuurist. Konflikt paavstivõimuga. Enne kui Henry VIII saavutas piiramatu võimu, tuli tal ületada katoliku kiriku vastuseis. Katoliku kirikule eriti kloostritele kuulusid suured maavaldused. Peale selle maksis ka Inglimaa Roomale makse. Konflikt kuninga ja katoliku kiriku vahel vallandas Henry VII soov korraldada ümber oma perekonnaelu. Henry VII oli abielus Aragoni printsessi Katariinaga, et kindlustada häid suhteid Hispaaniaga. Olles armunud õuedaam Anne Boleyni, kes aga keeldus kuninga armukeseks saamast, hakkas Henry VIII taotlema lahutust. Katoliku kiriku poolt polnud see küll ettenähtud, ent paavsti või kardinali loal siiski võimalik
sajandil tunti juba Gruyere'i ja Ches-hire'i juustu, ilmusid esimesed teated Par-mesani ja Gorgonzola kohta. 13. sajandist pärinevad Sbrinz, Taleggio ja Pecorino, ning Emmentaleri juustu nimetatakse selle nimega. Paljud neist juustudest on aga vanemad ning pärinevad juustulembeliste roomlaste ajajärgust. 1225. aasta paiku lasi Saksa rüütliordu Pommeri meierimõisates valmistada võid ja juustu. 1500. aastal oli juustu valmistamine Saksamaal ja Lääne-Euroopas laialt tuntud, eriti tänu kloostritele, kus kasutati juustu paastu ajal. Mis ajast inimene juustu sööb, seda me täpselt ei tea. Arvatakse aga, et sellest ajast, kui Homo sapiensil õnnestus kodustada metsloomad, eksisteerib ka juust. Piiblis on Juustust juttu mitmes kohas. Näiteks saadab Jesaja oma poja Taaveti kümne värske juustukera ja leivaga kuningas Sauli sõjalaagrisse, nagu illustreerib graveering 1542 aastast. Liigitus: 1. Poolpehmed, pehmed, väga pehmed 2. Laabi juustud: · poolkõvad, kõvad · väga kõvad
Raamatu tegevus toimub birgitiinide kloostris mis kuulus Birgitiiniordusse, sellele pani aluse rootsi aadlidaam Birgitta Birgersdotter (1303 1373), kes 1391. aastal kuulutati pühakuks. Juba lapsepõlves ilmutusi saanud Birgittat saatis imetegija ja vaestele kaasatundja kuulsus. Temast sai jutlustaja ja prohvet, kuid ta ise ei olnud nunn ja ta ei näinud kunagi oma silmaga ka birgitiinide Vadstena emakloostrit, mis ta juhiste järgi tema sünnimaal Rootsis loodi. Kuna paljudele teistele kloostritele üle euroopa oli vastumeelt, et ühte kirikut juhib ainuisikuliselt naine ja naispühaku õpetuste järgi, oli kirikul palju vaenlasi. Raamatus oli selleks Tallinnas asuv ordu, kes nägi birgitiinide ordus suurt konkurentsi. Püha Birgitta juhiste kohaselt loodud ordu kloostrites elasid algselt nii mungad kui ka nunnad küll eraldatult, kuid siiski ühise kirikuga kaksikkloostris. Austusest Neitsi Maarja vastu oli kogu kloostri valitseja naine, kloostri abtiss
õiguse müüa talupoegi maast lahus. Aadlikud vabastati ka kõigist maksudest, riigimaksude kogumine talupoegadelt jäi aadlike-mõisnike pädevusse. Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse (mis ei laienenud vaid juutidele). Lääne-Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina. 1764. aastal viis ta läbi kiriku maade riigistamise, mille tulemusena seni kirikule (kloostritele ja peapiiskoppidele) kuulunud pärisorjad (910 866 meeshinge) ja maavaldused läksid riigi omandusse, Majanduskolleegiumi valdusse.Riigitalupoegade pearahamaks laekus riigikassass e, kus eraldati vara kiriku ja kirikuasutuste (Pühim Valitsev Sinod jt.) ülalpidamiseks. Riigistamise vastaseid vaimulikke karistas ta riigivastastena. Teiste hulgas vangistati
mitu vaimulikku ordut. Liivimaale jõudsid tsistertslased. Mungad rajasid kloostrid Padisele ja Tartu lähedale Kärknasse. Kloostrite umber olid põllud, heinamaad, sest põhimõtete järgi pidid mungad elama lihtsat elu ja end ise tööga toitma. Tsistertslaste kaudu jõudis maarahvani uus põlluharimisviis, käsitööoskus. Seejärel saabusid Eestisse kerjusmungaordud dominiiklased ja frantsisklased. Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Kloostritele ehitati avarad kirikud (linnarahvas peab ka jutlust kuulata saama), kuna viimased kaks püüdlesid avatuse poole. Dominiiklased nõudsid kohaliku keele oskamist, suur rõhk haridusel. Tsistertslaste ordu (Kärkna ja Padise klooster; nunnakloostrid olid Tallinnas, Tartus ja Lihulas). Frantsisklaste ordu (kloostrid Tartus, Rakveres ja Viljandis). Dominiiklaste ordu (Tallinn, Tartu, mõnevõrra ka Narva). Toomkapiitel kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes enamasti 12 toomhärrast
..? Meesisik avastas kääritatud joogid oma laiskuse tõttu. 2. Sumerite õllesortiment? Tuntakse tavalist ja meeõlut. 3.Vana-Egiptuse õllepealinn oli? Babüloonia. 4. Kes ja kus kehtestas esimesena aktsiisi? Keiser Friedrich I (Barbarossa), Augsburgis. 5. Humala kasutamine algas? Aastal 768 pärinevad esimesed teated ka humala kasutuselevõtmisest. 6. Kas klooster ja õlu sobisid oma vahel kokku? Aja möödudes hakati kodusele pruulimisele kitsendusi tegema ning eesõiguse said kloostritele ja jõukamatele kaupmeestele. Eriti heaks peeti kloostriõlut. Paavst oli munkadele keelanud ära veini kasutamise, kuid õlle tarbimist ei mõjutanud ükski reegel. Sellest tulenevalt tegelesid kloostrid õlle tegemisega süsteemsemalt kui kodused majapidamised. Mungad panid oma kogemused kirja, mis oli aluseks kloostriõlle kvaliteedi pidevale tõusmisele. Samas oli munkadel hea ja kange õlle pruukimine ka elutähtis tegevusala. 7. Pärmi kasutamine algas? 1551. aastal
sakslaste salgad. Seal lepiti kokku kaupmeestega, kes lubasid nad kohale viia mööda mereteed, kuid esitasid ka tingimuse, et ristisõdijad peavad neid aitama võitluses mereröövlitega. Nii vallutatigi nende "pesa" Zara linn. Veneetslased suutsid aga veenda sõdalasi, et pole vahet, kas võidelda Pühal Maal või Bütsantsi vastu ja nii vallutatigi 1204 tormijooksuga Konstantinoopol. Lõhuti rohkem, kui suudet kaasa tuua. Ei halastatud isegi kloostritele, kirikutele ja raamatukogudele. 1268- Egiptlased vallutasid Antiookia 1291-Langes viimane tugipunkt Akka Idamaadele suunatud ristisõdade mõte kadus ning peagi avastasid kristlased palju teisi Euroopa rahvaid, keda ristida. Ristisõdade tulemused Kaubavahetuses algas kiire tõus. Juhtivateks linnadeks said Itaalia linnad. Samuti õpiti tundmatuid käsitöövõtteid. Nt hakati valmistama paberit. Suur oli ka kultuuriline mõju. Muutusid mood, riided
käest andnud oma liikumisevabaduse. Nad ei tohtinud kloostrist lahkuda, ega külalisi vastu võtta. Mõnes kloostris oli arvamus, et isegi sel juhul ei tohi lahkuda, kui oli kavatsus minna teise kloostrisse. Mõnes teises kloostris aga ei oldud liikumise vastu nii karm. Üldiselt, oli munkade liikumine lubatud siis, kui abt selleks loa andis. Kogukondlik eluviis nõudis munkadelt töötamist kogukonna kasuks. Välja arvatud kloostrid, kus majapidamist ei tunnustatud. Aja jooksul olid kloostritele tekkinud põllud ja maad. Sellise majapidamise kaudu saadi produkte, mis olid vajalikud igapäevaseks eluks. Kõik tööd pidi tehtama kloostri jõududega. Askeetide mõtteviisi järgi on teispool patust maailmaelu ja väsitavat võitlust, segamatu ja kõikehõlmav rahu. Enne selle õndsuseni jõudmist, tuleb käia mööda pikka teed, mis on täis takistusi. Askeetlik eluviis nõuab inimeselt palju. Ta peab kogu oma füüsilise ja vaimse jõu kaalule panema
Kloostrite argipäeva iseloomustas toiduainete nappus, mida püüti leevendada andidest saadud varadega. Kloostrielu jagunes palveks, tööks ja lugemiseks. Kõige rohkem palvetati ja lauldi liturgilisi hümne. Tööd tehti keksmiselt viis rundi päevas. Nunnakloostrid olid enamasti majanduslikult sõltumatud. Lisaks, rikkamatel kloostritel olid ka naisteenijad ning osades elas isegi ilmalikke naisi, kes olid nagu kliendid, kelle toodetud tuju oli vaestele kloostritele tähtis. Mõned kloostrid pidasid koole, millest saadi tulu ning mille õpilased olid ühiskonna ülemkihtidest, vaeseid lapsi nunnad ei õpetanud. Parimates naiskloostrites oli kirjalik kultuur juba enne karolingide aega nii arenenud, et mõned nunnad oskasid kaunilt kopeerida antiikaja käsikirju. Seal oli naistel nö. oma tuba, mis andis võimaluse lugeda, kirjutada ja õppida. Nunnad, eriti abtissid, olid sageli suured isiksused. Kloostris oli vaimsuski naiste ala, sellest
Veneetsia võimud soostusid laevu andma seepärast, et nad pidasid Bütsantsi kaupmeestega juba ammu võitlust ülevõimu pärast Vahemerel. Nüüd tegid lahked laevade laenutajad ristisõdijatele selgeks, et nad võivad ka Bütsantsi vastu sõdida. Nii siindusitki laevad Konstantinoopoli alla. Ristisõdijad vallutasid linna tormijooksuga 12. aprillil 1204. aastal. Sellele järgnes suur rüüstamine, lõhuti rohkem kui suudeti kaasa tuua. Seejuures ei halastatud kloostritele, kirikuile ega raamatukogudele. Niimoodi hävis tohutult kultuuriväärtusi, mis olid Bütsantsis säilinud veel Ida- Rooma riigi päevist. Jeruusalemm ei tulnud enam mõttesegi, vastupidi, paljud ristisõdijad tulid Pühalt Maalt Konstantinoopoli rüüstamisest osa saama. Viies Ristisõda. ( 1217-1221 ) Innocentius III järeltulija paavstitoolil Honorius III kutsus ellu Viienda ristisõja, millega kavatsetti vallutada Aijubiinide sultanaadilt Damietta linn
Wandrat ja Koelli tõlkisid selle eesti keelde. Milline oli erinevate mungaordude mõju ja roll ühiskonnas? Tsitertslased- Nende vahendusel jõudis maarahvani nii mõnigi uus põlluharimisviis ja nemad püstitasid esimesed vesiveskid. Paiknesid Padisel ja Tartu lähistel Kärtnas. Kerjusmunga ordud- Jagunesid kaheks: Dominiiklased ja Frantsisklased, paiknesid linnades. Nende eesmärk oli jutustada ja rahva vaimuelu harida. Ja nemad oma kloostritele ehitasid võimalikult suured linnad, et võimalikult palju inimesi kirikut külastaks. Iseloomusta eestlaste kristianiseerimist. Kuna MVV's eestlased kaotasid ristiusu jumalale, siis kõigepealt loobusid nad oma Taarast ja selle asemel hakkasid uskuma kristlaste jumalat, samas, aga väikseid jumalusi ja haldjaid austati veel pikka aega. Samamoodi austati veel hiisi, puid, allikaid ja muid loodusobjekte. Samal ajal toodi ohvreid kirikutesse ja ka kabelitesse.
8. Koos ristiusuga tulid Liivimaale tsistertslased, kellelt ordureegel küll nõudis paikset kloostrielu ja üksinduses mediteerimist, osalesid nad aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Tsistertslaste vahendusel jõudis maahrahvani tõenäoliselt nii mõnigi põlluharimisviis, käsitööoskus või aiakultuur. Arvatavasti ehitasid tsistertslased ka esimesed vesiveskid. Kuna vasallid tegid kloostritele rikkalikke annetusi, kujunesid tsistertslased suurmaavaldajateks, kes elatusid vasallide annetustest, seetõttu algas ka usuelu allakäik. Peatselt saabusid Eesti aladele ka kerjusmungaordud, kelle kloostrid paiknesid Eesti erinevates linnades. Kerjusmungad püüdlesid avatusele ja nende peamine tegevus oli rahva vaimulik hooldamine, sellest ka avarad kirikud, mis olid ehitatud selleks, et ka linnarahvas saaks jumalateenistustest osa võtta.
vaieldamatult kloostriülemale ehk abtile, kloostrit ei tohi vahetada, päevaplaani järgi pidi munk osalema päevasel ja öisel jumalateenistusel, töötama ja raamatuid lugema Gregorius Suure soovituse tulemusel kasvas Benedictuse reeglite populaarsus, samuti kuulutas ta Benedictuse pühakuks ja kirjutas tema eluloo Suur osa Lääne – Euroopa kloostritest elas Benedictuse reeglite järgi Jõukad inimesed annetasid kloostritele oma vara, kloostritest said suured naturaalmajanduslikud majapidamised ja neil olid orjad seega nüüd oli munkadel rohkem aega ja see aeg sisustati palvetamisega Misjon paganate seas Kuigi ristiusk oli väga levinud ei olnud siiski paganlus väljasurnud, mõned eelistasid tradtisiooniliste jumalate austamist, väljaspool endise Rooma riigi piire domineeris paganlus ja Briti saatel samuti Misjon ehk ristiusu ulatuslikum levitamine
Sellisel moel asus palverändurite ja veneetslaste vägi korteritesse ning kõiki rõõmustas saavutatud au ja võit, mida kinkis meile jumal ja mille tulemusena tõusid nad korraga vaesusest rikkuste ja elumõnude juurde". See juures ei olnud rikkus feodaalist sõdalase eesmärk ise. Rüütli üheks põhivooruseks peeti heldust. Kogu saagi ridi rüütel helde käeliselt kulutama lähikondlastele, annetusena kirikule, kloostritele ja ka kerjustele. Rikkust oli vaja helduse avalikuks demonstreerimiseks, mida sai eriti hästi teha pidudel ja turniiridel ning mis teinekord omandas õige kummalised vormid (näiteks hõberaha külvamine põllule). Heldust peeti kuulsuse ja edu peamiseks näitajaks, samal ajal kui kokkuhoidlikkust ja arvestamist loeti põlastusväärseks paheks. 8 Kokkuvõte
tüdrukutele head peiuõnne, poistele head pruudiõnne ning lahkusid lauldes: Rukkid kasvage, lusted kaduge, linad kasvage, ohakad kaduge, sead sirged ja siuakad, lehmad madalad, matsakad, hobused turjakad, tugevad! Mida suurem kamp mardijooksjaid, seda rohkem lapsi peremehele, rikkalikku põllusaaki ja õnnistust kariloomadele. Seda talu, kuhu marti sisse ei lastud, pidi tabama viljaikaldus ja vaesus. Mardijooks on vana rahvusvaheline komme, mis pärineb keskaegsest andidekorjamisest kloostritele. See komme tuli keskaja lõpul sakslaste kaudu ka Eestisse. Meil korjasid mardisandid, nagu rahvas neid tavaliselt nimetas, ande mitte kloostrile ega kirikule, vaid endale, millest valmistati kohalikus külakõrtsis või mõnes talus omavaheline lõbus koosviibimine mardipäeva õhtul. Tavaliselt oli mardipäeva ajal juba kõva külm, arvestades sellega, et mardipäeva oli vanasti vana kalendri järgi kaks nädalat hiljem praegusest mardipäevast. "Mart tegi
millena see püsis 1629. aastani, kui suri ka viimane emand Kate Kudling. 1631. aastal anti endise kloostri hooned ja vara üle uuele poeglaste gümnaasiumile. Kloostri kirik muudeti garnisonikirikuks ning selle katoliiklik interjöör muudeti luterlikumaks. Praegu asub kloostri hoonetes kaks kooli: Gustav Adolfi Gümnaasium ning Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium. [ 5, lk 48; 6, lk 32, 60, 195] Kloostri arheoloogilisest uurimisest Eesti ajalooteadus on kloostritele, kui keskaegsetele hoonetele üldiselt vähe tähelepanu pööranud, siiski on viimasel ajal huvi keskaja kultuuri vastu järjest suurenenud. [ 5, lk 8, 9] Tallinna Püha Miikaeli kloostrihoone ajaloo vastu tundsid esmalt huvi gümnaasiumiga seotud inimesed 19. sajandil. Esialgu kirjutati kooli ajaloost, esimese ülevaate kloostri arhitektuurist andsid E. von Nottbeck ning W. Neumann. Kui 1920. aastatel avanes võimalus uurida ehituskehandit, esitas arhitekt E. G
Igasse kirikukihelkonda ehitati kirik, millel olio ma kaitsepühak. Sakramente jagad ja jumalateenistusi pidas kirikuhärra ehk kogudusepreester. Kirik oli Jumala koda, kuid ühtlasi ka kokkusaamiskoht. Kirikute juures hakati ka laatu pidama. Mitu Liivimaa kirikut on täitnud ka linnuse ülesannet. Ordud ja kloostrid: Vaimulikud ordud võimaldasid oma liikmetel püüelda suurema kristliku täiuse poole. Tsistertslaste ordu reeglid nõudsid paikset kloostrielu ja üksinduses mediteerimist. Kloostritele kuulus ulatuslik maavaldus. Tsistertslaste kloostrid, mis asuid Tallinnas, Tartus ja Lihulas olid ka lesestundu aadlidaamide hoolekandeasutused. Kerjusordude ülesandeks oli läbida palju inimestega ja teha kuulutustööd, see tõttu olid need kloostrid tihti linnades. Keskaegset kloostrisüsteemi murendas reformatsioon. Usk ja haridus: Kiriklikud toimingud saatsid inimest kõigil tema eluetappidel. Ristirahva liikmeks saadi ristimisega. Täiskasvanu lähenemiseks oli
Seal lepiti kokku kaupmeestega, kes lubasid nad kohale viia mööda mereteed, kuid esitasid ka tingimuse, et ristisõdijad peavad neid aitama võitluses mereröövlitega. Nii vallutatigi nende "pesa" Zara linn. Veneetslased suutsid aga veenda sõdalasi, et pole vahet, kas võidelda Pühal Maal või Bütsantsi vastu ja nii vallutatigi 1204 tormijooksuga Konstantinoopol. Lõhuti rohkem, kui suudet kaasa tuua. Ei halastatud isegi kloostritele, kirikutele ja raamatukogudele. 1268-Egiptlased vallutasid Antiookia 1291-Langes viimane tugipunkt Akka Idamaadele suunatud ristisõdade mõte kadus ning peagi avastasid kristlased palju teisi Euroopa rahvaid, keda ristida. Ristisõdade tulemused Kaubavahetuses algas kiire tõus. Juhtivateks linnadeks said Itaalia linnad. Samuti õpiti tundmatuid käsitöövõtteid. Nt hakati valmistama paberit. Suur oli ka kultuuriline mõju. Muutusid mood, riided.
Sajandi teiseks pooleks oli küll muudetud kirikukorraldus, sisulised muutused usulistes tõekspidamistes olid aga kohati väga visad levima.Üldiselt toetasid aadel ja Ordu katoliiklikke institutsioone, linnad aga luterlikke jutlustajaid, kes hakkasid Tallinnas ja Tartus järjepidevalt tegutsema alates 1523. aastast. Kihutustöö kulmineerus pildirüüstetega 1524. aasta sügisel Tallinnas ja eriti ägedalt 1525. aasta algul Tartus, kus rüüstati lisaks kogudusekirikutele ja kloostritele ka toomhärrade elamuid. Pildirüüstet ei saa pidada tõsisemaks usutunnete väljenduseks, vaid pigem kihutustööst ajendatud väljaelamiseks, milles osales lihtrahvas ja keevaliselt meelestatud noorem kaupmeeskond (Mustpead olid nii Riias, Tartus kui ka Tallinnas agarad reformatsiooni pooldajad, osaledes vähemalt Riias ja Tartus ka otseselt pildirüüstes). Ideoloogiline pind reformatsiooniks oli Liivimaal äärmiselt nõrk ning peamised põhjused kirikuelu muutmiseks majanduslikku laadi
sajandi lõpus tuli läänepoolsetel maridel rinda pista venelaste jätkuvate röövretkede ja vallutuspüüetega. 1236. aastal kuulus maride asuala Kaasani khaaniriiki, kusjuures säilis mari feodaalne ülemkiht ning maridel oli teatav autonoomia. 1552. aastal vallutasid Moskva väed Kaasani, kuid maride allutamine võttis veel mõnikümmend verist aastat aega. 1553-1587 peeti maride allutamise eesmärgil maha kuulsad tšeremissi sõjad, mille tagajärjel jagati Marimaa suurfeodaalidele ja kloostritele ning sinna asutati vene talupoegi, mis on ka märk venestamise survest. Paljud marid põgenesid 17.-18. sajandil oma põlistelt asualadelt ning see oli tingitud vägivaldsest õigeusustamisest. Maride sunniviisilise kristianiseerimise kõrgajaks oli 18. sajandi esimene pool, siiski säilitas suur osa marisid oma vana animistliku usundi. 19. sajandil hakkasid tekkima mari kirjakeeled ning sündis mari haritlaskond ja rahvuslik mõte. See on oluline samm oma kultuuri ja keele säilitamise poole
Preestrid, kes viisid läbi laulatusi ja matuseid olid sageli eemal aasta aega jms ja tulid alles hiljem ja tegid need asjad tagantjärgi. Seetõttu oli väga kerge reformatsioonisündmusi läbi viia. Ordudest olid tsistertlased, frantsistaalased,dominiiklased ja augustiinlased. Dominiiklased austatuimad, kuna oskasid eesti keelt. Nad olid kerjusmungad, kes käisid mööda maad ringi ja jutustasid usku, seletasid seda ja rääkisid maa keelt. Teisi ordusid vihati.Talupojad , kes allusid kloostritele pidid neile andameid andma. Augustiinlaste klooster asus Pirital ja oli eriline sellepärast, et seal asusid nii mungad kui nunnad. Vihatud kloostrites lõdvad kombed. 15.saj aeg, kus eestlaste seas usk rohkem kinnistus.Püüti käia kirikus ,põhjus pole teada. Võib-olla nõiajahi pärast.Mõningas mõttes oli usk siiski väga kaugel.Kogu katoliku kirik ei saanud eestlaste autoriteeti ka kogu segaduse pärast, mis seal toimus. Kloostrites igal pool käis suur liiderlik elu
Inglismaa kuningas Edward III jäi ellu, aga kaotas oma armastatud tütre Joani, kes reisil Inglismaalt Hispaaniasse katukupisikusse suri. Samuti jätkas Edward III Saja-aastast sõda ning inimesed kannatasid veelgi. Oma arsti nõuandel ümbritses paavst Clemens VI ennast tulekolletega ning samuti jäi ellu. Paavsti arst Guy de Chauliac küll nakatus, aga ravis ennast ning lõpuks ka paranes. Katku laastamine lasus tugevalt kloostritele, sest mungad olid need, kes tegelesid haigetega ning pakkusid peavarju. Osades kloostrites jäi umbes kahasajast mungast ellu viis kuni kümme. Ellujääjad varastasid tühjadest majadest ja tundsid rõõmu ellujäämisest. Ühiskond moraliseerus kiiresti. Talupojad tõusid kõrgemasse seisusesse, sest vaba maad oli nii palju, et neist said maaomanikud, saak oli hea ning toidulaud oli mitmekesine. Inimesed abiellusid ning said lapsi.
Andideks olid piim, liha, veri, vill, veri vahel ka inimesed. *ordud ja kloostrid koos ristiusuga jõudid liivimaale tsistertslased. Eestis rajasid mingad oma kloostrid Padisele ja Tartu lähedale Kärknasse. Need asusid eraldatud paigas ja olid tugevasti kindlustatud. Kloostrite ümber laiusid põllud, heina- ja aiamaad, kalatiigid, sest ordu põhimõtete järgi pidid mungad elama lihtsalt elu ja end ise tööga toitma. Tsistertslased ehitasid siinmail esimesed vesiveskid. Vasallid tegid kloostritele rikkalikke annetusi. Õige pea saabusid Eestisse kerjusmungakloostrid kelle kloostrid pidid paiknema linnades:dominiiklased ja frantsisklased. Erinevalt tsistertslastest püüdlesid nad suuremale avarusele. Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Kloostritele ehitati avarad kirikud et linnarahvas mahuks jumalateenistust kuulama. Dominiiklased nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskust ja panid suurt rõhku haridusele
Ülestõusujärgselt olid Londoni linnaväravate ees kõigile hoiatuseks võllapuud ning väravaid ehtisid maharaiutud pead ja neljakskistute kehaosad. Sellega teenis kuninganna endale lisanime Verine. Mary I asus Inglismaal taastama katoliiklust. Hukati Henry III aegseid riigi- ja kirikutegelasi ning 1555. aastal saadeti tuleriidale umbes 300 meest, naist ja last. Sellegipoolest ei julgenud Mary kirikutele ja kloostritele tagastada isa ajal äravõetud maid. Mary Verine suri 1558. aastal, ilma, et oleks jätnud endast järeltulijat. Uueks kuningannaks sai Henry VIII tütar Elizabeth I, kes taastas reformeeritud kiriku, leides selles toetust nii kodanluselt kui ka aadlilt. Tema ajal fikseeriti lõplikult anglikaani usutunnistus, mis leidis parlamendis kinnitust 1571. aastal. Kuninganna Mary I Tudor 10
Püha Bemardi üleskutsetes räägiti sellest, et ristisõdu paganate vastu võib pidada ka Euroopas. PõhjaEuroopa valitsejad eelistasidki pöörata oma relvad ristimata lääneslaavlaste vendide vastu, kes elasid Elbe jõest idas.Teel Pühale Maale tuli ristisõdijatel kogeda äärmist vaenulikkust. Ristisõdijate lähenedes suleti linnaväravad nagu katkutõbiste ees. Pettunud Palestiinasse pürgijad vastasid sellele ümbruskonna rüüstamisega. Ei halastatud isegi kloostritele. Ka Konstantinoopolis suhtuti neisse sõdalastesse suure umbusu ja lausa avaliku vaenuga. Läbi häda lõpuks VäikeAasiasse jõudnud ristivägi sai islamiusulistega võideldes häivatava kaotuse osaliseks. Kroonitus pead pöördusid tohutuid kaotusi kandud väega koju tagaso. Kapüha Bernardi kui Teise ristisõja eestvedaja kohta öeldi Euroopas kibedaid sõnu. Ta oli sunnitud toetust otsima paavstilt. Kolmas ristisõda(1189-1192)
Igas kohalikus kirikus oli tavaliselt oma preester kui koguduse hingekarjane. Tegelikult määras preestri ametisse maaisand ning piiskop pidi otsuse kinnitama ja andma preestrile vaimuliku pühitsuse. Lisaks preestrile oli lisaks kiriku teenistuses teisigi vaimulikke, kes aitasid jumalateenistust läbi viia. Piiskop kontrollis oma piiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldas külaskäike kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse. 11)Kloostrite teke. Esimesed kloostrid tekkisid varakeskajal. Kloostritele panid aluse eremiidid (nad ütlesid lahti maisest elust ning koondusid kloostritesse). Nende elu allus ühistele reeglitele ning pühenuti vaid jumalale. Munk Benedictus lõi Monte Cassini kloostris koloostrireeglid, mis põhinesid alandlikkusel ja distsipliinil. Elu kloostrites: jäädi sinna elulõpuni, nad peavad tegema tööd, end harima ja palvetama, enamuse ajast peavad elama vaikuses. Kloostriülem on abt(iss) ning tema käskudele peab alluma küsimusteta. Munkadel puudus isiklik
palju need erinevad või sarnanevad. Täpsemat infot saamiseks Pirita kloostri kohta aitas Pirita kloostri vaimulik Vello Salo. Uurimusest järeldus, et dokumentatsiooni keskaegse Pirita kloostri eluolu ja majandustegevuse kohta pole säilinud. Suurem osa materjalidest hävis juba Liivi sõja ajal. ning ka hilisemast ajast ei ole uurjate kätte eriti midagi jõudnud. Ainus võimalus oli võrdluse aluseks võtta Benedictuse koostatud üldised kõikidele kloostritele kehtinud reeglid. Keskaja kloostrites oli palju ameteid, kuid praeguses Pirita kloostris on ainult üks amet (abtiss) ning kõik ülejäänud tööülesanded on ära jagatud nunnade vahel. Võrreldes keskajaga on kloostri elukorraldus leebem. Kloostri põhikiri ei ole muutunud ning siiani elatakse selle sama põhikirja järgi. Nii keskajal kui ka tänapäeval elavad nunnad suuremalt jaolt kloostris, kuid käiakse ka palverännakutel ning külastatakse oma kodukohti.
Nüüdsest polnud ta isegi mitte enam oma keha omanik. (Lawrence 2001: 26) Benedictuse reegel levis aeglaselt. Peale Benedictuse surma ja Monte Cassino hävitamist see peaaegu ununes. Taas ilmus see esimest korda välja Lõuna-Prantsusmaal 620. aasta paiku. Esialgu kasutati seda paralleelselt teiste reeglitega, domineerima hakkas see alles 8.-9. sajandil. 23. augustil 816. aastal kuulutas Benedictus II, et nüüdsest on Benedictuse reegel Prantsusmaal riiklik ja kõikidele kloostritele kohustuslik seadus. Alles sellest ajast alates saab rääkida sõna otseses mõttes benediktlaste kloostrist. (Dinzelbacher & Hogg 2004: 66-67) Kes iganes oli selle kloostrireegli tegelik autor ning kelle iganes pealt Benedictus seda ei kopeerinud, "Benedictuse reeglist sai kristliku ideaali, pühaduse ja vaimuliku kultuuri kindel vundament", mis levis Euroopas kiiresti 7.-8. sajandist alates ning kujundas seda oluliselt (Prinz 2006: 14). Benedictust on nähtud kõigi hilisemate nii
pandud silindrisse, mis oli veel omakorda kaunistatud. Tavalisele lugejale oli kujundatud odavam ja tavalisem raamat. Konstantinoopolis oli eraldi rmaatukaupmeeste kvartal, kuhu kogunes õhtuti raamatulugejaid, et loetut arutada ja vaielda teaduslikel teemadel. Kohal oli ka kliente otsivaid juriste, kes enda oskuste tõestamiseks pidasid näitlikke kohtukõnesid. Suuremad raamatukogud kuulusid kirikule, kloostritele või koolidele, aga ka mõndadel jõukamatel bütsantslastel olid oma raamatukogud. Üks suuremaid raamatukogusid oli Konstantinoopoli keiserlik raamatukogu, kahjuks on see ja paljud teised raamatukogud aja jookusl hävinud. Bütsantsis kujunes välja oma luulekunst ehk hümnograafia. 10. ja 11. sajandil tekkis Bütsantsis kangelaseepos, mille peategelane oli Digenis Akritosest. Sellel ajaperioodil oli ka väga kiidetud Bütsantsi kõnekunst. Osavus seisnes ümber
viimased oleksid rohkem rikastunud ja aaretega üle külvatud; sest ilmudes sinna peaaegu vaestena, leidsid nad kuningalinnusest nii palju hõbedat ja kulda, võitsid lahingutes nii palju väärtuslikku sõjasaaki, et võib tõepoolest uskuda, et frangid võtsid hunnidelt õigusega selle, mille hunnid olid varem ebaõiglaselt teistelt rahvastelt röövinud." Kuningas jagas seda vara heldekäeliselt vaestele, kirikutele, kloostritele ja oma lähimatele usaldusalustele. Aasta hiljem, 796, tungis kuningas Pippin koos oma väega uuesti Avaarimaale. Mingit vastupanu nad seal ei kohanud. Uus chagan ilmus koos oma ülikutega Frangi kuningapoja ette ja tunnistas oma alistumist. Lisaks suurtele sõdadele langobardide, sakside, baierlaste ja avaaridega olid Karlil ning ta riigil pidevalt käsil väiksemad võitlused, karistusretked vabastusaktsioonid või ükskõik kuidas neid sõjalisi aktsioone nimetada. 787
Eestisse jäävad kõik suuremad mungaordud: tsistertslased, augustiinlased, frantsisklased, dominikaanid. Kloostrid olid lihtrahvale kirikust lähedasemad, sümpaatiat äratasid kerjusmungad, kes eesti keelt püüdsid õppida. Kohaliku keele valdamine oli näiteks dominiiklastel üks esmaseid nõudeid. Kloostrite juures asutati koole, kus just paljud lihtrahva hulgast õpetust said. Kloostrites asusid ka raamatukogud. Tänu kloostritele rajati esimesed vesiveskid, viljapuuaiad. Kloostrid abistasid, ravisid ka haigeid. Nii jõudsid eestlasteni mitmed meditsiinialased teadmised. Eriti suur mõju eesti kirjasõna arengule on reformatsioonil. 16. sajandi 20-ndatel aastatel ka Eesti pinnale jõudnud luteri usu üks peamisi nõudeid on emakeelne jumalasõna. Selle poole hakati küll esimesi samme astuma juba varem (teada on nn Kullamaa käsikiri), kuid nüüd kerkib esile piibli tõlkimise küsimus. 1525. a. on teada
Uuendusmeelsed pidasid ainsaks usuliste tõdede allikaks Piiblit; õndsaks saamise aluseks pidi olema usk Jumalasse 16 ja tema poega Jeesusesse Kristusesse. 2. Poliitiline vastasseis- mille käigus ilmalikud valitsejad tahtsid allutada kiriku oma ülemvõimule ja haarata enese kätte kirikule ning kloostritele kuuluvad tohutud maavaldused ja varad. *Reformatsioon puhkes Martin Lutheri algatusel Saksamaal 1517.a. ja levis tänu trükikunsti arengule ja Lutheri poolehoidjate tegevusele kiiresti ka Vana-Liivimaale. Esimesed luterlikud (Lutheri õpetust pooldavad) usukuulutajad alustasid oma tegevust Tallinnas ja Tartus juba 1523.a. *Reformatsiooni tulemused Vana-Liivimaal: 1) Eesti ala jäi usuliselt lõhestatuks
suutelised eksproprieerimis- ja väljatõrjumispoliitikat rakendama. * Mõnel puhul kujunes välja rahvusvaheline ehk transregionaalne aristokraatia. Mitmetel parunitel oli maavaldusi nii kodukohas kui ka teistes kohtades, kuhu elama asuti või omanikuks saadi. Sidemed vana kodu ja uue kodu vahel ei piirdunud üksnes maavalduste valitsemisega, vaid tihti edukad koloniaalaristokraadid annetasid osa uutest sissetulekutest oma vana kodupaiga kirikutele ja kloostritele(uute kodukohtades rajati kloostreid, mille emaklooster, millele alluti, asus endises kodukohas) _ vallutuste ja maadeotsimise ekspansiooniliikumine jättis seega püsivaid jälgi nii maavalduste kui ka munkluse geograafiasse. * Osad asuniku müüsid oma päritolu maid maha ning jäid oma uutesse asulatesse elama. _püsivate sidemete puudumisel päritolumaaga võivad immigrantide järeltulijad olla sama kohalikud kui põlisasukate järeltulijad
tänapäeva Eesti ja Läti alad) koosnes mitmest osast: 1. Taani Põhja-Eestist (kuni 1346) 2. Saksa Ordu Liivimaa harust 3. Neljast piiskopkonnast 4. Hansalinnadest - Likvideerus reformatsiooni, oma sisemise heterogeensuse ja naaberriikide välispoliitiliste ambitsioonide tõttu Feodaalse Vana-Liivimaa võimusuhted keskajal: - formaalselt kuulus Püha Saksa-Rooma Keisririigile - piirkondlik ülemvõim kuulus kas: 1. Saksa Ordu Liivimaa harule/ Liivi Ordule või 2. Piiskoppidele & kloostritele või 3. Linnriikidele (Hansalinnade kodanlusele) - Ordul ja piiskoppidel oli vasalle: Läänimehed-mõisnikud: aadliseisuse algus. Esimesena hakkas territoriaalne vasallkond arenema rüütelkonnaks Taanile kuni 1346 aastani kuulunud Harju-Virumaal. - Vana-Liivimaa maapäev alates 1420ndatest. Feodaalse Vana-Liivimaa võimusuhted keskajal: talupoegade olukorra õiguslik alus - Sakslaste koloniseeritud Elbe idapoolses piirkonnas kasutati erinevat läänisüsteemi kui Lääne-
sajandil tunti juba Gruyere'i ja Ches-hire'i juustu, ilmusid esimesed teated Par-mesani ja Gorgonzola kohta. 13. sajandist pärinevad Sbrinz, Taleggio ja Pecorino, ning Emmentaleri juustu nimetatakse selle nimega. Paljud neist juustudest on aga vanemad ning pärinevad juustulembeliste roomlaste ajajärgust. 1225. aasta paiku lasi Saksa rüütliordu Pommeri meierimõisates valmistada võid ja juustu. 1500. aastal oli juustu valmistamine Saksamaal ja Lääne-Euroopas laialt tuntud, eriti tänu kloostritele, kus kasutati juustu paastu ajal. Mis ajast inimene juustu sööb, seda me täpselt ei tea. Arvatakse aga, et sellest ajast, kui Homo sapiensil õnnestus kodustada metsloomad, eksisteerib ka juust. Piiblis on Juustust juttu mitmes kohas. Näiteks saadab Jesaja oma poja Taaveti kümne värske juustukera ja leivaga kuningas Sauli sõjalaagrisse, nagu illustreerib graveering 1542 aastast. 8 2
esimesed teated Par-mesani ja Gorgonzola kohta. 13. sajandist pärinevad Sbrinz, Taleggio ja Pecorino, ning Emmentaleri juustu nimetatakse selle nimega. Paljud neist juustudest on aga vanemad ning pärinevad juustulembeliste roomlaste ajajärgust. 1225. aasta paiku lasi Saksa rüütliordu Pommeri meierimõisates valmistada võid ja juustu. 1500. aastal oli juustu 8 valmistamine Saksamaal ja Lääne-Euroopas laialt tuntud, eriti tänu kloostritele, kus kasutati juustu paastu ajal. Mis ajast inimene juustu sööb, seda me täpselt ei tea. Arvatakse aga, et sellest ajast, kui Homo sapiensil õnnestus kodustada metsloomad, eksisteerib ka juust. Piiblis on Juustust juttu mitmes kohas. Näiteks saadab Jesaja oma poja Taaveti kümne värske juustukera ja leivaga kuningas Sauli sõjalaagrisse, nagu illustreerib graveering 1542 aastast. 9 2. Suhkur 1. Suhkrupeedi tarnimine 2
Vaimulik ordu - usuline vennaskond või usuline õeskond, kus kehtisid kindlad reeglid ning mille eesmärk oli jumala teenimine. Inimesed otsustasid ennast eraldada muust maailmast ja pühendada end jumala teenimisele Koht, kus jumala teenimisega tegeleti oli klooster. Lahkumine kloostrist oli harukordne. Enamasti toimus nende tegevus kloostrimüüride vahel. Kloostrite puhul oli oluline ka see, et nad oleksid majanduslikult sõltumatud ( tegid kõike ise, kloostritele kuulusid ka maavaldused, nunnad ja mungad harisid seda, aga ka renditi talupoegadele sealt saadi sissetulekud ) - Klooster oli ehitiste kompleks - Olulisemad vaimulikud ordud on benediktlased ja tsistertslased. Benediktlaste ordu ( tekkis 6. sajandil ) sai nimetuse ordu rajaja Benediktuse järgi. Tsistertslaste ordu sai nimetuse esimese kloostri paiknemiskoha järgi: Citeaux - Emaklooster ja tütarkloostrid - Kõigepealt oli vaimulikus ordus prooviaeg
Bütsantsi kunst on väga rikkalik, toretsev ja ohtra kulla ning kalliskividega särav kunst, brokaatkangad, elevandiluust nikerdatud reljeefid. Bütsansi lõpuks võib lugeda türklaste vallutust aastast 1453. Bütsantsi kunstil oli suur mõju vanavene kunstile. Vanavene kunst Kujunes 9. 10. sajandil Kiievi ümbruses ja säilitas omanäolisuse 17. sajandi lõpuni. Bütsantsi ehitusmeistrite poolt tehtud Kiievi Sofia katedraal ja Novgorodi Sofia katedraal olid eeskujuks paljudele kloostritele ja kirikutele (Pihkva, Jurjevi, Petseri klooster). Vene arhitektuuris olid erilised detailid sibulkuplid, mis oma kuju järgi on saanud ka oma nimetuse. 13. sajandist kujunes mongolite hävitustöö tõttu Kiievis uueks keskuseks Moskva. Uhke Vassili Blazennõi kirik, mis kaheksa erineva väikese kiriku asemele ehitati, koosneb erinevatest stiilidest, värvidest ja on keeruka põhiplaaniga, kiriku juures asub veel eraldi kellatorn. Kirik ehitati Ivan Julma käsul, kuna
Viimasena loobusid ariaanlusest 7. saj langobardid. 496. a võttis Chlodovech kristluse vastu katoliikluse vormis see ühendas frangid ja galloromaanid ning pani aluse ühtse rahva tekkimisele. Paavstid olid seotud frankide valitsejatega ja see viis Karl Suure kroonimiseni keisriks. Briti saartel oli kristlus levinud juba antiikajal kui katkesid sidemed Roomaga tekkis eraldi kelti kirik. Rooma riigis tugines kirikuinstitutsioon linnadele, aga Iirimaal neid polnud seal tugineti kloostritele. Piiskop oli lihtsalt üks kloostri vaimulikest, kes allus abtile. Kloostrid olid väga arenenud: paljundasid kirikuisade ja antiikautorite töid ning tegelesid lisaks sellele misjoniga ka mandril. Kui Inglismaa vallutati paganate poolt, oli kristlik substraat tugev ning see viis paganate ristiusustamiseni. Läbi abielude oli Inglismaa katoliiklastega seotud. Püha Bontifacius oli misjonär friiside seas, ta pani aluse Saksamaa piiskopkondadele
sajandil - birgitiinide ordu, nende eripäraseks see, et komplekti kuulusid nii nunnade kui preestrite kovendid. Tallinna lähedase Priti rajamise juures mängisid tähtsat rolli vastuolud üphelt poolt kloostrit toetanud saksa ordu perekondade ja Tallinna linn, kes püüdis takistada selle rajamist. Baltisaksa folklooris võrdluseks esineb väga palju kloostreid - Eisen on saanud 93 kloostrikohta Eestis, mis on fantastiliselt palju. Küll aga oli lisaks kloostritele olemas kloostritele kuuluvad mõisad, nende hulgast kõige tuntum Kolga mõis - rahvasuus nimetatud seda ka kloostriks. Kui 16. saj Liivimaa suurtes linnades võeti omaks reformatsioon, siis selle tagamaaks polnud niivõrd usulised erimeelsused, kuivõrd raed nägid sellest võimalust lülitada need valitsemisest välja. Dominiiklased hakkasid Tallinnas kooli pidama, milles Tallinna toomkapiitel nägi enda õiguste kitsendamist - pks episood selline, et kui Tlnas peetid
sajandil, kui toimus industrialiseerimine ja elanike arv linnades mitmekordistus. inimsed liikusid koguduse kaitsva ja hoolitseva mõju alt räpasesse linna. terveid oli linlaste hulgas vast mingi 10%. ma pakun, et kuna paljud olid haiged, tööd tehti vähe, raha ei tulnud, pidi hakkama ravima, et oleks inimesi, kes neis kõigis tehastes midagi ära suudaks teha. globaliseerumine oli ka üks põhjustest: 1816- koolerapandeemia. prantsuse revolutsooni käigus riigistati kiriku varad ja kloostritele ja heategevusorganisatsioonidele kuulunud haiglad. ja nende institutsioonide pinnal tekkis uus, riiklik meditsiin. pramstusmaal avastati ka et vaestes rajoonides on suremus suurem ja peab hakkama inimesi õpetama korralikut elama. inglismaal hakati vahet tegema teenitud ja teenimatu vaesuse vahel ja sellest lähtuvalt tehti ümber vaesteseadused. hakati mõistma, et haigused võivad olla tingitud elukeskkonnast. 19. sajandi keskel avastas Chadwick, et inimesed elavad haisvas
ajandil. Piiskopid olid esialgu osa piiskoppe määratud Bütsantsist. Vene kirik sai vürstilt küllaltki suuri maavaldusi, nii et Vene kirik juba algusest peale üpriski rikas. Kümnendik kirikule Vene valdustest, kloostrid kasvama, mõlemate rikkus kasvas, sest Venemaal komme, et surmajärgne elu ei sõltunud vaid käitumisest elu ajal. Surmajärgselt oli vaja elavate palvet tema eest, kõige paremini võttis jumal kuulda munkade palveid, seetõttu rikkamad andsid kloostritele suuri varandusi, et mungad loeks nende eest palvet. Ka mitmed Vene valitsejad lasid end enne surma mungaks pühitseda, sest kloostrisse maetu surmajärgset elu peeti väga heaks. Ja pärandas varanduse selle eest kloostrile. Ka vürstid lasid end enne surma mungaks pühitseda. Munkadel hariduse andmiseks koolide ja kultuurile suur roll. Õpetasid kloostri koolides kirjutamis ja lugemist. Kloostris kirjutati ümber raamatuid ja seal peeti kroonikaid
Lähtudes veel miasmide teooriast, korraldati linnakeskkonna tervishoidlikku toimimist. (Foucault ilmselt lihtsustab ka siinkohal veidi olukorda ning vaatab kõrvale saksapärastest arengutest. Saksa kultuuriruumis oli nn Polizeiwissenschaft ning selle peamine teoreetik Johann Peter Frank (1745-1821) tegevad juba enne esimest koolerapuhangut.) On ka konkreetsemaid, oludest lähtuvaid põhjuseid riigi sekkumiseks nt Prantsuse revolutsiooni käigus natsionaliseeriti kiriku varad, sh ka kloostritele jm heategevusorganisatsioonidele kuulunud haiglad, mida tuli elanikkonna huvides siiski edasi käigus hoida. Omaette keskkond, kus riigi poolt algatatud tervishoidlikud arengud aset leidsid, oli sõjavägi ja laevastik. John Pringle (1707-1782) on mees, keda peetakse sõjaväehügieeni algatajaks, James Lind (1716-1794) aga rajas laevastiku-tervishoiu (tema, mh, sooritas kliinilise katse, mille käigus tõestas, et tsitruselised ravivad / hoiavad ära skorbuuti). Lind oli ka see mees, kes
annaabi.ee 
