Ajalugu kontrolltöö eesti keskaeg (0)

Keskkool - Varia - Kategoriseerimata

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis oli Madisepäeva lahingu tulemus?
Mida otsustati Stensby lepinguga?
Miskes peatab ristisõdijate tungi itta Vene aladele?
Millisest 5-st väikeriigist koosnes Vana-Liivimaa?
Kes valitses Vana-Liivimaal?
Kes väljus võitjana ordu ja piiskoppide vahelisest nn võitlusest?
Miks kasvas Eesti elanikkond aeglasemalt kui mujal Euroopas?
Mida pidi õpipoiss tegema et saada tsunfti liikmeks?
Millised peamised vahed olid tsisterlastel ja fransiskaanide mungaordul?
Mis oli esimene eestikeelne raamat?
Mis vahe oli maavabadel ja vabatalupoegadel?
Miks juurdus keskaegne kultuur talupoegade hulgas aeglasemalt?
Keskaegse linna kodanikul?
Keskaegsel Liivimaal?
Keskajal eesti maarahvas katolikku usku?

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

134 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

janina Õppematerjali autor

Kontrolltöö 7-12 kordamisküsimused
Gümnaasiumi Eesti ajaloo keskaeg

1. Millise linna teke võimaldas ristisõdijatel pöörata oma tähelepanu Läänemere äärsetele rahvastele? 1p
Tähelepanu pöördus Pühalt Maalt Põhja-Euroopasse. 1143 rajati ka Lübecki.
2. Nimeta vähemalt 3 ristisõdade algpõhjust Läänemere suunas 3p
- Sakslaste soov vallutada alasid Ida- Euroopas, et suurendada oma asula(Ekspositsioon itta ehk Drank nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel vallutusel)
- Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas-eestlased, lätlased, leedulased.
- Soov hõivata kaubandusmonopool Venemaaga
- Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatus vahendeid maad ja sõjatulu
- Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada
3. ...

Kõik küsimused:
1. Millise linna teke võimaldas ristisõdijatel pöörata oma tähelepanu Läänemere äärsetele rahvastele? 1p
Nimeta vähemalt 3 ristisõdade algpõhjust Läänemere suunas 3p
2. Kirjelda liivlaste ristiusustamist 2p
3. Mis oli Madisepäeva lahingu tulemus? 1p
4. Nimeta Madisepäeva lahingu aasta.1p
5. Nimeta Ümera lahingu aasta 1p
Nimeta vähemalt 5 eestlaste kaotuse põhjust muistses vabadusvõitluses 5p
6. Kirjelda Modena Wilhelmi tegevust ja plaane Eesti aladel? 2p
7. Mida otsustati Stensby lepinguga? 1p
8. Milles seisnes taanlaste ja sakslaste vaheline võistlus, nn „võidujooks“? 1p
9. Mis/kes peatab ristisõdijate tungi itta Vene aladele? 1p
Millisest 5-st väikeriigist koosnes Vana-Liivimaa? 5p
10. Nimeta 4 seisuslikku gruppi, kes valitses Vana-Liivimaal? 4p
11. Kes väljus võitjana ordu ja piiskoppide vahelisest nn võitlusest? Põhjenda. 2p
12. Miks kasvas Eesti elanikkond aeglasemalt kui mujal Euroopas? 1p
Nimeta kolm olulisemat seisust talupoegade hulgas 3p
13. Kes olid üksjalad? 1p
14. Mida tähendab „Linnaõhk teeb vabaks”? 1p
15. Millised nõudmised olid raehärraks saamiseks? 3p
16. Mida pidi õpipoiss tegema, et saada tsunfti liikmeks? 3p
17. Mida uut tõid kloostrid Eestisse? 2p
18. Millised peamised vahed olid tsisterlastel ja fransiskaanide mungaordul? 2p
19. Kas käsitöö tähtsus Liivimaa linnades oli suurem või väiksem kui mujal Euroopas? Miks? 2p
20. Mis aastal ja mis oli esimene eestikeelne raamat? 2p
21. Mis vahe oli maavabadel ja vabatalupoegadel? 2p
22. Kas Eesti elanikkond oli lõhestunud rahvuslikult või seisuslikult? Seleta ja põhjenda! 2p
23. Miks juurdus keskaegne kultuur talupoegade hulgas aeglasemalt? 1p
24. Millised õigused ja kohustused olid keskaegse linna kodanikul? 3p
25. Mis oli gild? 1p
26. Mis oli skraa? 1p
27. Kes oli skolastik keskaegsel Liivimaal? 1p
28. Kuidas püüti kirikut reformeerida 15.-16. sajandil? 2p
29. Kuidas suhtus keskajal eesti maarahvas katolikku usku? Mida tähendab „külakatoliiklus“? 2p

keskaeg skraa gild skolastik käsitöö Moden Wilhelm Ümera lahing ristiusustamine

Sarnased õppematerjalid

docx

Vana Liivimaa, balti ristisõda, vabadusvõilus, jüriöö

Balti ristisõja põhjused. Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. (Ekspansioon itta ehk Drang nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel vallutustel ). Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks peeti ristisõdu ka Palestiinas nn Pühal maal ja võideldi ilmalike valitsejatega). Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu. Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada.

Ajalugu

doc

Keskaeg Eestis

aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile * Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada * asutas kloostreid * alluvuses töötas Läti Henrik * võimas linnus Võnnus ordu keskus * 1201. Riia linna rajamine ja üles ehitamine, piiskopkonna keskus * püüab luua sõjameestevasallide kihi ja läänistab selleks maid * 1202. asutas Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendade ordu) kannavad valget mantlit punase ristiga, all

Ajalugu

doc

Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227

Madisepäeva lahingus langes Sakala vanem Lembitu. · 1219 1220 taanlased eesotsas Valdemar II-ga alustasid Põhja-Eesti vallutamist ja ristimist. · 1220 rootslaste ebaõnnestunud katse kinnitada kanda Läänemaal. · 1222 saarlaste õhutusel alustati mandril ülestõusu ja vabastati järgmiseks aastaks kogu Eesti ala, välja arvatud Tallinn. · 1224 ristisõdijate uued rüüsteretked, vallutati Tartu ja ristiti 5 kogu Mandri-Eesti. · 1227 ristisõdijate ja ristitud eestlaste vägi vallutas tormijooksuga Muhu linnuse ja sundis alistuma Valjala linnuse kaitsjad. Muistse vabadusvõitluse lõpp.

Eesti ajalugu

doc

Ajalugu ja keskaeg

aastal ja selle käigus tahtsid eestlased tagasi saada oma maad. Selle käigus korraldati Vabadusvõitlus. Mis on Dannebrog, selgitage sellega seotus legende! Dannebrog on Taani riigilipp. Eestlaste ja taanlastevahelisel lahingul olevat taevast tulnud alla punane, valge ristiga lipp, millest said taanlased julgust ja millest sai Taani riigilipp... Selgitage eeslaste allajäämise põhjuseid muistses vabadusvõitluses? 1)Sõdurid olid väiksemal tasemel ja väheste kogemustega, KUNA eesti rahvas ei olnud välja koolitatud sõjarahvas. Eestlased olid talurahvas. 2)Halvem relvastus ja sõjatehnika, KUNA sõjatehnika maksis palju ja eestlastel ei olnud endal piisavalt toorainet, et toota kvaliteetset relvastust. 3)Pidime sõdima mitme riigiga korraga, KUNA erinevad riigid käisid meil rüüsteretkedel. Näiteks *Ristisõdijad, *Taanlased, *Rootslased, *Vene vürsti riik. 4)Vastupanu polnud ühine, KUNA eestaslet ei olnud riiki ega sidemeid üksikute maakondade vahel.

Ajalugu

docx

Vana-Liivimaa kujunemine

senise positsiooni või sulandus uude valitsevasse kihti. Maa saatuse üle otsustajateks ei olnud enam vanemad, vaid Saksamaalt tulnud isandad. Eestlased ei saanud kaubelda kaugete maadega, otsustada linnade ja kloostrite rajamise üle, ei saanud areneda kõrgkultuur ei võrsunud kirjanikke, advokaate, piiskoppe. Eestlaste kultuuriloome muutus sajanditeks ühekülgseks, talupoeglikuks. Eestlaste lüüasaamise tagajärjed Positiivsed Eesti ala seoti Lääne-Euroopa kristliku kultuuriruumiga - tutvuti ja järkjärgult omandati sellele iseloomulikud väärtushinnangud, traditsioonid ja normid Lääne-Euroopa ja Venemaa vaheline piir jooksis nüüd mööda Narva jõge ja Peipsi järve. See võimaldas meil rahvana püsima jääda. Jüriöö ülestõus Ülestõusu põhjused Eestlaste eriti raske olukord Taani valduses Taani plaan müüa Harju-Viru valdused Saksa ordule, kohalike

Ajalugu

doc

Eestimaa keskaeg

Üleminek muinasajast keskaega Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti aladel? Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond?

Ajalugu

docx

Eesti keskaeg

eestlased ristida. Kui Meinhard suri, saadeti tolle aegsesse Liivimaale Berthold, kes rajas Lätti kiriku. Ka tema ülesandeks oli eestlased ristiusku pöörata. Sel hetkel üritati seda heaga. Siis määrati ametisse piiskop Albert, kellel õnnestus liivlased ära ristida. Piiskop Albert rajas 1201 Riia linna. Riia linnast sai Eesti/Läti vallutamise keskus. Samuti rajas Albert kiriku, kuhu ta koondas sõjamehi. 1202-1206a Läti vallutamine. Alates 1208 Eesti vallutamine. EESTI MUISTNE VABADUSVÕITLUS: I periood(1208-1212)- tähtsaim sündmus Ümera lahing. 1212 lõppeb sellega, et sakslased lüüakse välja. II periood(1212-1215)- 1217 Madisepäeva lahing, ühtlasi Lembitu surm. 1219 taanlased vallutavad Tallinna. Tallinn- Taani linn. 1220 rootslased Lihula all, vallutasid selle. Koos saarlastega piirasid lihulased Lihula linnuse ümber ja põletasid selle ~5000 rootslasega maha. III periood(1220-1227)- 1224 Tartu langemine

Ajalugu

doc

Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus ja keskaeg

Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus ja keskaeg 1200-1558 põhjused  Sakslaste tung itta. u.1100-u.1400 (DRANG NACH OSTEN) Toimus järk-järguline Saksa kolooniate asutamine ida-aladel.  UUE LAEVATÜÜBI – KOGE (kaubalaev Põhjameredel 12-15.saj.) leiutamine.  Uue kasumliku kaubatee kujunemine Saksamaalt – Novgorodi feodaalvabariiki, mis läbis Eesti ala.  Läänemere idakalda ristimise vajadus (viimane ala Euroopast mis oli ristimata - Tänased Soome, Eesti, Läti ja Leedu alad) Oli peamiseks sõja ettekäändeks  Saarlaste jm. rüüsteretked (mereröövlitegevus) Rootsi, Taani ja Saksamaa rannikutele Ristisõja käik 1184.a. tuli Liivimaale esimesena püsivalt piiskopiks Meinhard. Rajab Väina jõe suudmesse esimese kiriku ja alustab rahumeelset ristimist. 1196.a

Ajalugu

Rohkem sarnaseid