Keskaeg eesti ajalugu (0)

Kirjelda talurahva õigusliku seisundi halvenemist? Esialgu oli talupoegade seisund üsna hea. Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust maakasutusele. Jüriöö ülestõusu tagajärjel hakkas talurahva laialdane karistamine. Talupoegade õigustega arvestasid feodaalid nüüd tunduvalt vähem kui enne ülestõusu. Talupoegadel tuli leppida mitmete koomistega. Tähtsaim oli viljakümnis, mis on protsentuaalne andam või hinnus , mis oli kindla suurusega andam. Teoorjus oli   feodaalne  koormis, kus  talupoeg  pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema. Sunnismaisus  oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks .
Rüütelkondade kujunemine – maaisandate võim oli nõrk, sisepoliitilistes heitlustes vajasid tuge vasallidelt, huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks.
Keskaeg Eestis 1227.aasta Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpp – 1558.aasta Liivi sõja algus.
Keskaja alguseks loetakse Eesti ajaloos 1227. aastat, mida loetakse Eesti Muistse Vabadusõja lõpuks. Selle sündmuse tagajärjel jagati Eesti ala maaisandate vahel, keda enne Jüriöö ülestõusu oli 4. Maaisandad jagasid osa oma valdusi läänimeestele e vasallidele. Vastutasuks kohustus vasall maaisandat ustavalt teenima , pidi maksma teokoormist eest. Lääni võis saada igaüks, kes oli lojaalne ja piisavalt jõukas. Vasallide side oma läänivaldustega oli alguses üsna nõrk. Enamik vasalle elas maaisanda linnuses ja külastas oma valdusi paar korda aastas. Peeti ühiseid söömaaegu talupoegadega – vakusepeod. 1315. aastal oli Liivimaal ränk näljahäda; Taani kuninga vasallid said Valdemar -Eriku lääniõiguse (lääni pärandamine isalt pojale). 1329. aastal laienes pärimisõigus tütardele. 1397. aastal muudeti ordumeister Juningeni armukirja alusel läänid Harju-Virus päritavaks mõlemale soole ka kuni viienda põlve sugulasteni. Läänid kujunesid vasallide võõrandamatuks omandiks. Maaisandate õigused – kohtuvõim talupoegade üle, palgasõjaväe suurenedes ei läänistanud maaisandad oma valdusi mitte ainult sõjalistel vaid ka majanduslikel kaalutlustel .
Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kroonika autor – Balthasar Russow
Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, katekismuse tõlkija – Johann Koell
Tallinna Niguliste kiriku õpetaja, katekismuse koostaja – Simon Wanradt
Maali “ Surmatants ” autor – Bernt Notke
Milles seisnes Wanradti ja Koelli katekismuse kultuurilooline tähtsus? Eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus , kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti.
Anno Domini M.CCC.XL.III – 1343 – jüriöö ülestõusu algus
Anno Domini M.CCD.XC.VII – aastaarv puudub
Keskaegsed kerjusmungaordud ning nende poolt rajatud kloostrid . Mungaordude tegevus. Keskaegsel Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut. Liivimaale jõudsid tsistertslased. Mungad rajasid kloostrid Padisele ja Tartu lähedale Kärknasse. Kloostrite umber olid põllud, heinamaad, sest põhimõtete järgi pidid mungad elama lihtsat elu ja end ise tööga toitma. Tsistertslaste kaudu jõudis maarahvani uus põlluharimisviis, käsitööoskus. Seejärel saabusid Eestisse kerjusmungaordud – dominiiklased ja frantsisklased . Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Kloostritele ehitati avarad kirikud ( linnarahvas peab ka jutlust kuulata saama), kuna viimased kaks püüdlesid avatuse poole. Dominiiklased – nõudsid kohaliku keele oskamist, suur rõhk haridusel. Tsistertslaste ordu (Kärkna ja Padise klooster ; nunnakloostrid olid Tallinnas, Tartus ja Lihulas). Frantsisklaste ordu (kloostrid Tartus, Rakveres ja Viljandis). Dominiiklaste ordu (Tallinn, Tartu, mõnevõrra ka Narva).
Toomkapiitel – kõrgem vaimulike kolleegium , mis koosnes enamasti 12 toomhärrast
Pildirüüste – reformatsiooniga kaasnenud korratus , mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid
Toomkirik – piiskopkondade keskus
Väike Gild – kästitööliste gild (Püha Kanuti Gild & Püha Olevi Gild)
Kanuti Gildi ei saanud kuuluda – voorimehed , mündrikud, lihunikud, kandjad, kaalujad. Kanuti Gildi kuulusid – maalermeistrid, kullasepad, pagarid , rätsepad. (suuremat tulu toovad ametid said vaid kuuluda, teised kuulusid Olevi Gildi)
Suurgild – linna kaugkaupmeeste ühendus
Tsunft – käsitööliste vennaskond
Olderman – gildivanem
Sündik – linnajurist
Foogt – maahärra esindaja
Bürgermeister – rae juhatus
Tsunftijänes – tegi käsitööd väljaspool tsunfti
Stift – piiskopi ilmalik valdus , milles ta maahärrana valitses
Diötsees – piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda
Hansa Liit – Põhja-Saksa kaubalinnade liit, mis kontrollis keskajal kogu Põhja-Euroopa kaubandust. Eesti alalt kuulusid sinna Taru , Tallinn, Uus-Pärnu ja Viljandi. Tallinnas olid kaupmeeste organisatsioonideks Suurgild ning Mustpeade Vennaskond, kuhu koondusid vallalised kaupmehed . Raad – võimu ja kohtuorgan keskaegses linnas. Kaubandus – majandusharu , mis andis linnadele põhilise osa sissetulekust .
Maapäev – maaisandate ja seisuste regulaarsed kokkusaamised, need toimusid Valgas , vahel ka Volmaris, kokkukutsujaks oli Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad korraga, alguse sai 1420 .aastal, esindatud oli 4 seisuslikku gruppi ( vaimulikud , ordumeister, vasallkond , linnad), arutati välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning lahendati omavahelisi tülisid.
Adratalupoeg – omas majapidamist ääremaa, tegi nädalas ühe jalapäeva tegu (maaisandale või läänimehele maksis andameid ja teokoormiseid, maa kandevõimet mõõdeti adramaades)
Maavabad – omas talu läänikirja alusel, teenis feodaali ratsaväes
Vabatalupoeg – teotööst vaba, tasus maa eest rahas
Üksjalg – tasus maa eest oma tööloomade ja inventariga
Kirikukihelkonnad olid poole väiksemad Muinaseesti kihelkondadest. ÕIGE
Maarahva hulgas oli kõige arvukam kiht – üksjalad. VALE
Pärast reformatsiooni 1517.a. hakati kirikus jutlusi pidama ladina keeles. VALE
Tallinna raad koosnes eranditult “ Suurgildi ” liikmetest. ÕIGE
Maaisandad ja nende valdused : Taani valdus Harju-Viru (Taani kuningas);Liivi Orduriik (ordumeister);Tartu piiskopkond (piiskop);Sääre-Lääne Piiskopkond (piiskop).
Linna tunnuseks on linnamüür ja linnaõigus – Lübecki linnaõigus (Tallinn, Rakvere, Narva); Riia linnaõigus (Tartu, Uus-Pärnu); Piiskopi linnaõigus (Haapsalu, Vana-Pärnu).
Keskaegses Eestis sai linnaõiguse 9 asulat . Oma sissetuleku said linnad peamiselt käsitööst, tähtsaim sisseveokaup oli aga sool, mis andis siinsetele kaupmeestele ka suurimat kasumit. Linnade käsitöölised olid alade kaupa koondunud tsunftidesse. Tsunfti põhikiri ehk skraa reguleeris liikmete tootmistegevust ja korraldas ka sotsiaalabi, kontrolliti toodangu kvaliteeti, kaitsti end üheskoos tsunftivälise toodangu eest.
Kes oli Vana- Liivimaal tugevaim relvastatud jõud? Saksa ordu.
Kes oli Vana-Liivimaal kõrgeim võimukandja? Riia peapiiskop.
Maaisandate omavahelised suhted: nende vahel oli võimuvõitlus, Riia peapiiskop väitis, et ordumeister on maa kaitse kõrgeim juht, kuid peab alluma piiskoppidele, Saksa ordu allus paavstile; sepitseti poliitilisi intriige ja jõuti kodusõdadeni.