Indrek Hargla "Pirita kägistaja" (2)

2 HALB

Lõik failist

Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja
Raamatu sisu
Nagu ka eelmistes esitlustes mainitud on ka selle raamatu peategelaseks apteeker Melchior, kelle kohta öeldakse, et ta oskab saladuste ja mõistatuste keelt. Lisaks apteekri ametile on ta ka tuntud kui mõrvamüsteeriumite lahendajana.
Raamatu alguses kutsutakse ta ootamatult Birgitta kloostrisse , mis asub tänapäeva Pirital.
Ta kutsutakse sinna kuna arvatakse, et üks kloostriõdedest on kurjast vaevatud või temasse on pugenud deemon.
Juba ennem kui Melchior kohale jõuab avastab ta laiba, ning järgmisel päeval toimub ka mõrv. Melchior kahtlustab sarimõrvarit, kägistajat.
Pirita klooster
Raamatu tegevus toimub birgitiinide kloostris mis kuulus Birgitiiniordusse,

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

166 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Demure Õppematerjali autor

"Pirita kägistaja" lühikokkuvõte ja Pirita kloostri ajalugu läbi raamatu.

Pirita kägistaja Pirita klooster Indrek Hargla ajalooline romaan

Sarnased õppematerjalid

doc

Pirita klooster

Surmakella lõi kloostrile Liivi sõda(1558-1583) kui ka 1564. aasta kevadel kloostri majanduskeskust laastanud tulekahju. Juba Liivi sõja algusaastatel arutas Tallinna raad kloostri lammutamist strateegilistel kaalutlustel, kuid rüütelkonna vastuseisu tõttu lammutamisideed ei teostatud. Oli ju aasta varem (1559) samadel põhjustel lammutatud ka Jaani seegi kirik. Ränk hoop tabas kloostrit 1577. aastal, kui Vene tsaari Ivan IV väed rüüstasid Tallinna piiramise ajal põhjalikult ka Pirita kloostrit. Lisaks kloostrile hävitati ka lähedal asunud kloostriasula, mida kasutasid kloostri ilmalikud abitöölised ja kalurid. Ilma peremeheta jäänud varemed olid kohati kasutusel veel Põhjasõjani (1700- 1721), misjärel varemed taas tühjenesid. Peaaegu puutumatuna säilis vaid kirikuruum, mille kõrgeid müüre oli arvatavasti rüüstajail tülikas lammutada. Esimesed süstemaatilised väljakaevamistööd algasid Pirita kloostri aladel 1934. aastal

Kunstiajalugu

odt

Pirita klooster

Pirita klooster Pirita kloostri asutamise mõte pärineb Tallinna kaupmeestelt umbes aastast 1400. Aastal 1407 saabusid kaks Vadstena kloostri venda Rootsist uue pühapaiga rajajaid nõustama. Kloostrikompleksi rajamise alguseni kulus siiski veel kümmekond aastat, sest alles 1417 saadi esimene paemurruluba. Mõned kloostri rajamise idee algatanud kaupmehed astusid uue kloostri vendadeks. Üks neist - Hinrich Swalbart - juhatas ehitustöid. Kloostri keskne ehitus - kirik - pühitseti sisse 1436. aastal

Kunst

odt

Kloostrid Tallinnas

hoonete olemasolu. Kõik uurijad arvavad, et 13. sst on kirik oma praegusel kohal ja mahus ning samuti on sellest ajast klausuuri põhiosa. Ilmselt kirikut samas mahus ei olnud, kuid mingi kirik seal kindlasti oli. Pole võimalik rekonstrueerida. Kiriku mõõtmed ja ruumivorm ei ole tüüpilised Tallinna 13. s sakraalehitistele, mis olid Vestfaali mõjutustel laiad ja lühikesed kodakirikud. Arhitektuuriliselt läheneb pigem Tallinna 15. s ümberehitatud kirikutele. Põhiplaan sarnaneb Pirita kloostri kiriku (1417 36) ja Mihkli kloostri kiriku põhiplaaniga. Pirita kirikuga ühendab veel peaportaali kujundus ja võlvistik. Ehitusandmete põhjal saab väita, et 14. s lõpus tehti Katariina kiriku juures ehitustöid, allikatest ei selgu, kas ehitati uus kirik või vana ümber. Aita on ürikutes mainitud 1397. al, kas see on identne ürikutes mainituga, ei saa kindlaks teha. Katariina kirik oli 15. s algul ilmselt kodakirik (aknad pikihoone seintes liiga kõrged basiilika

Kunstiajalugu

doc

Eesti kultuurilugu - VAATAMISVÄÄRSUSED

tutvustada ühele oma heale sõbrale, kes külastab Eestit esmakordselt. Kasutasin peamiselt kahte interneti lehekülge: www.visitestonia.com ja www.estonica.ee, kuid leidsin lisainformatsiooni ka mujalt. Keskendusin sellele, et mu sõber on pärit Hollandist ning meessoost. Arvestasin ka sellega, mida oleks temal võib-olla huvitavam teada saada kui mõnel teisel. Minu valikuks osutusid kolm üpris erinevat kohta üle Eesti. Esimeseks kohaks valisin Pirita kloostri varemed, sest need on osaks minu kodukohast. Teiseks valisin Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala, sest kunagi väiksena seal käies jättis see paik mulle niivõrd sügava mulje, et võimalusel külastaksin isegi seda kohta uuesti. Kolmandaks valikuks sai Kuressaare linnus koos muuseumiga, kuhu ise sattusin esmakordselt alles hiljaaegu. Esimest korda Saaremaale minnes, mõtlesin seda külastada ning tänu imekenale ilmale, avanes mulle lisaks

Kultuur

doc

Pirita kloostri minevik ja tänapäev

............................................................................................................. 8 2.1. Kloostrite tähtsus keskaegses ühiskonnas........................................................................8 2.2. Elukorraldus kloostris keskajal........................................................................................ 8 2.3. Ametid keskaja kloostris :................................................................................................8 3. PIRITA KLOOSTER............................................................................................................10 3.1. Keskaegse Pirita kloostri kirjeldus.................................................................................10 3.2. Pirita kloostri taastamine................................................................................................10 3.3. Pirita kloostri tegutsemise eesmärk, tegevus ja eluolu praegu.......................................11 4

Ajalugu