Indrek Hargla "Pirita kägistaja" (2)

Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja
Raamatu sisu
Nagu ka eelmistes esitlustes mainitud on ka selle raamatu peategelaseks apteeker Melchior, kelle kohta öeldakse, et ta oskab saladuste ja mõistatuste keelt. Lisaks apteekri ametile on ta ka tuntud kui mõrvamüsteeriumite lahendajana.
Raamatu alguses kutsutakse ta ootamatult Birgitta kloostrisse , mis asub tänapäeva Pirital.
Ta kutsutakse sinna kuna arvatakse, et üks kloostriõdedest on kurjast vaevatud või temasse on pugenud deemon.
Juba ennem kui Melchior kohale jõuab avastab ta laiba, ning järgmisel päeval toimub ka mõrv. Melchior kahtlustab sarimõrvarit, kägistajat.
Pirita klooster
Raamatu tegevus toimub birgitiinide kloostris mis kuulus Birgitiiniordusse, sellele pani aluse rootsi aadlidaam Birgitta Birgersdotter (1303 – 1373), kes 1391. aastal kuulutati pühakuks.
Juba lapsepõlves ilmutusi saanud Birgittat saatis imetegija ja vaestele kaasatundja kuulsus. Temast sai jutlustaja ja prohvet, kuid ta ise ei olnud nunn ja ta ei näinud kunagi oma silmaga ka birgitiinide Vadstena emakloostrit, mis ta juhiste järgi tema sünnimaal Rootsis loodi. Kuna paljudele teistele kloostritele üle euroopa oli vastumeelt, et ühte kirikut juhib ainuisikuliselt naine ja naispühaku õpetuste järgi, oli kirikul palju vaenlasi . Raamatus oli selleks Tallinnas asuv ordu, kes nägi birgitiinide ordus suurt konkurentsi.
Püha Birgitta juhiste kohaselt loodud ordu kloostrites elasid algselt nii mungad kui ka nunnad – küll eraldatult, kuid siiski ühise kirikuga kaksikkloostris. Austusest Neitsi Maarja vastu oli kogu kloostri valitseja naine, kloostri abtiss. Munkade juht, peakonfessor, oli kõikide vaimulik pea.
Birgitta suuniste kohaselt võis ordu kloostrites elada kõige rohkem kuuskümmend õde(raamatus algselt 22) ja vastavalt apostlite arvule kolmteist preestrit, neli diakonit ja kaheksa ilmikut, kes pidid abistama preestreid igapäevastes töödes.
Mitmete muude reeglite seast, mida uues ordus ette nähti, on huvitav ära märkida oreli mängimise keeldu – kirikutega enamasti lahutamatult seotud orelit peab birgitiinide kloostrites asendama laul.
Kloostris oli mitmeid süütegusid, millele järgnesid karistused:
Kerged süüteod- nt kui õde pesemata ringi käib või kui õde ei kummarda abtsissile ja ei näita oma aupaklikust, käimlas rögastamine, saunas rohkem rääkimine kui tarvis
Rasked süüteod- Rohkem kui 14 päeva pihtimata olek, kõva häälega laulmine, kloostris ilma loori ja kroonita ringi käimine, paastu ajal seebi söömine, rääkimine siis kui ei tohi
Raskemad süüteod- Viha ja vimma külvamine, vale pealekaebamine, varastamine jne. Väikseim karistus raske süüteo puhul on kolm päeva kartseris kinniseotult olemine ja pärast seda 55 Ave Maria palvet lugeda.
Pirita kloostri asutamise mõte pärineb Tallinna kaupmeestelt umbes aastast 1400. Aastal 1407 saabusid kaks Vadstena kloostri venda Rootsist uue pühapaiga rajajaid nõustama. Kloostrikompleksi rajamise alguseni kulus siiski veel kümmekond aastat, sest alles 1417 saadi esimene paemurruluba.
Mõned kloostri rajamise idee algatanud kaupmehed astusid uue kloostri vendadeks. Üks neist - Hinrich Swalbart - juhatas ehitustöid. Kloostri keskne ehitus - kirik - pühitseti sisse 1436. aastal. Ehitustegevus jätkus nii õdede- kui ka vendadekloostri alal kuni 16. sajandi alguskümnendini. Ehituse kulgu mõjutas tõenäoliselt ka vahendite nappus, naiskloostri läänetiiba ei jõutud tõenäoliselt esialgse plaani järgi valmis ehitada. Ehituskrundi kinkis kloostrile Liivi Ordu.
Pirita kloostri kirik (sisemõõtmed 24x56 m, lääneviilu kõrgus 35 m, pindala 1360 m) oli oma mahult ja mõõtudelt muljetavaldav. Ehitamisel järgiti Püha Birgitta eeskirju. Lihtne kodakirik oli põhiplaanilt pikk mitmevõlvikuline ristkülik, mille jagas kaheks võrdseks osaks - konvendi- ja rahvakirikuks - vahevõre, esimesse pääses ainult kloostrist, teise ka maanteepoolsest portaalist. Suurpühade ajal, mil kõik külastajad kirikusse alati ära ei mahtunud, peeti jutlust väliskantslist, selle avaust näeme fassaadi ülaosas. Õdede koor paiknes põhjapoolses löövis, portaalist sisenedes vasakul. Õdedekoori all paiknes viis pihikambrit.
Pirita klooster oli ka rahvusvaheline palverännupaik. Ruumid külalistele toetusid kiriku välisseina loodenurgale.
Pirita klooster sai keskajal tegutseda peaaegu 175 aastat. Pirita vana kloostri hävingule andsid oma löögi nii Liivi sõda (1558 – 1583) kui ka 1564. aasta kevadel kloostri majanduskeskust laastanud tulekahju. Juba Liivi sõja algusaastatel arutas Tallinna raad kloostri lammutamist strateegilistel kaalutlustel , kuid rüütelkonna vastuseisu tõttu lammutamisideed ei teostatud. Ränk hoop tabas kloostrit 1577. aastal, kui Vene tsaari Ivan IV väed rüüstasid Tallinna piiramise ajal põhjalikult ka Pirita kloostrit. Lisaks kloostrile hävitati ka lähedal asunud kloostriasula, mida kasutasid kloostri ilmalikud abitöölised ja kalurid.
Tegelased
Apteeker Melchior- Tark, kaval, laia silmarngiga, otsekohene (ta ohastas kogu aeg inimesi otsekoheste väljaütlemistega nt. kui ta ütles Christian Woltile avameelselt oma kahtlusi ja küsitles teda, ärritas see Wolti kohutavalt). Armastas ülekõige oma perekonda, tema naise Kateryni surm murdis apteekri täielikult. Tema naine oli üks tähtsamaid inimesi tema elu ja see et ta apteekrina ei suutnud enda naise elu päästa, tegi ta jõuetuks ja ta uskus et polnud väärt enam apteekri ametit.
Abtsiss Kandis - Kõrge moraaliga, kõigutamatu, pealtnäha karm, aga tegelikkuses sooja südamega. Kõik inimesed kloostris pidid arvestama abtsissi otsustega, temal oli kõige suurem võim kloostris. Ta oli naine, kes valitses isegi mehi. Pealtnäha oli abtsiss kangekaelne naine. Ta oli 44 aastane ja väga ilus naine. Ta oli neitsi, kes oli oma käega tapnud röövli, kes tahtis teda teotada . Kloostrisse tuli ta noorena selleks, et saada maha endalt tapmisega seotud veresüü. Kandse suurim saladus oli tärganud armastus kloostrisse kihutatud Saint-Remy vastu.