19
C. R. JAKOBSONI NIM TORMA PÕHIKOOL
KOKKUVÕTE
KARL SUUR
Koostaja : Kaili Olgo
Juhendaja :Toomas Aavasalu
Torma2007
Raamat räägib Karl Suurest,keisrist ja pühakust.
Karl Suur suri 814.aasta 28. jaanuaril. Saint-Galleni munk Notker
Kogeleja hüüdis teda nagu Alkuingi –„piiskoppide piiskopiks”.
Leopold von Ranke nägi temas „maailmarändurit”.
Ainult kaks inimest on jätnud eurooplaste ajalooteadvusse sama
sügava jälje kui tema - Aleksander Suur ja Julius Caesar .
Karli hauapaik on siiani täpselt teadmata. Ta suri, olles vastu
võtnud püha sakramendi. Tema surnukeha pesti ja pandi kombekohaselt
lautsile, kanti seejärel kirikusse ja maeti rahva suure halamise
saatel maha. Alguses ei teatud kuhu teda matta, kuna ta ei olnud
mingeid juhiseid selle kohta jätnud. Kõik arvasid, et ainus
auväärne paik saab olla kirik . Siin pandi ta juba oma surmapäeval
hauda. Einhard eksib , öeldes, et Karl ei jätnud oma surma puhuks
mingeid juhiseid. 769. aastal andis ta korralduse, et tahab saada maetud oma isa, kuningas Pippini kõrvale. See oli aga 45 aastat vana
ja sel ajal oli kuningaresidents loomata. Imestama paneb aga see
rutt, millega Karl maeti. Oli ju ometi talv ja mitte mingid
klimaatilised tingimused ei nõudnud kiiret muldasängitamist. Ei
oodatud ära isegi kuninga poega, et kuulata ära tema soovid
matmispaiga kohta. Kiirustamise ainsaks põhjuseks võis ainult olla mainitud korraldus 769. aastast, milles Karl määras oma
puhkepaigaks Saint- Denis ’ kloostri.
Alles aastal 1000 sattus Karli haud uuesti ajaloo vaatevälja. Keiser Otto III saabus renovatio imperii Romanorum’i ideedest
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 19 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-03-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
59 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kailiolen
Õppematerjali autor
Sel ajal oli Frangi riik väga erineva rahvastikuga, seal kõneldi umbes 20 keelt. Majandussiedemed erinevate riigiosade vahel puudusid ehk toimis naturaalmajandus, mistõttu hoiti erinevaid piirkondi koos põhimõtteliselt relvajõul. Chlodowech I juhtimise ajal võtsid frangid vastu ristiusu katoliku kujul ja pandi kirja frankide õigus ehk "saali õigus". Chlodowech I ei olnud ainus Frangi riigi kuningas, vaid seda valitsesid veel ka team poeg Karl Martell, pojapoeg Pippin Lühike, pojapojapoeg Karl Suur ning Karl Suure poeg Ludvig Vaga. Sel ajal valitses tüüpiline barbarite riik ehk isa pärandas oma võimu oma poegadele, millepärast tekksid suured tülid poegade vahel. Peamiseks tülide põhjuseks oli see, kes saab endale suurema võimu. Kõik need kuningad oli seotud peale tülide ka kristliku kirikuga. Chlodowech I Chlodowech I oli Frangi kuningriigi rajaja, kes oli pärit Merovingide dünastiast ning oli
Kokkuvõte Karl Suurest Pippin Lühikese järel sai 768. a Frangi kuningaks tema poeg Karl, keda ajaloos tuntakse Karl Suure või Karl I nime all. Karl oli esimene keiser Lääne-Euroopas Rooma impeeriumi langemisest 4 sajandit varem. Ta veetis enamiku oma pikast valitsusajast sõjaretkedel. Karl Suure nimi ei tekkinud keisril mitte tema riigi suuruse, vaid suure kasvu tõttu. Oma 190 cm pikkusega oli ta keskaja inimeste hulgas tõeline hiiglane. Täies sõjavarustuses, mõõk käes, kroon lokkis heledate juustega peas, jättis keiser majesteetliku ja isegi hirmuäratava mulje. Oma parimail eluaastail oli ta suurepärane sõjamees, jahimees ja ujuja. Keisril oli viis naist ja kuus alalist armukest. Tal oli laitmatu tervis ja ta elas erinevate hinnangute kohaselt 65-72 aastaseks, mis toona oli kõrge iga.
Karl Suur ja tema roll kultuuris Karl Suur on 751. aastal kuningaks saanud Pippin Lühikese poeg. Karl Suure järgi nimetatakse uut valitsejadünastiat Karolingideks. Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne-Euroopas pärast mitmesajandilist vaheaega. Karl Suurele allusid maa-alad, kus asuvad praegused Prantsusmaa, Sveits, Belgia, Holland ning suur osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast. Lääne-Euroopa kultuuritase oli sel ajal siiski väga madal, näiteks kirjaoskajaidki arvatakse olnud kokku ainult mõni tuhat. Karl laskis ennast aastal 800 Rooma keisriks kroonida, aga lugema õppis ta alles vana mehena ja kirjutamisoskus jäigi talle peaaegu tundmatuks. Karolingide ajal arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine
Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa lääneosa) majordoomus Heristali Pippin (Pépin d'Herstal), kes valitses küll Merovingide soost kuninga nime, kuid tegelikult oli iseseisev. Karolingid 8.-10. saj Kuigi alates Heristali Pippinist on võim Frangi riigis tema järglaste käes, valitsevad formaalselt ikka veel Merovingid. Alles pärast kolmveerandi sajandi pikkust võimuolekut istuvad nad Karolingide nime all troonile. Heristali Pippini sohipoeg Karl Martell (Charles Martel) (valitses 714-741); nimi Martell tähendab vanaprantsuse keeles vasarat. Tema loobus majordoomuse tiitlist ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karl Martell võitis islamiusulisi 732. aastal Poitiers' lahingus. Sellega pandi seisma araablaste edasitungimine Euroopas. Islamiusulised pöördusid tagasi Pürenee poolsaarele, kuhu jäid ligi 800 aastaks. Karl Martell sai aga Euroopa ristiusu päästjaks ja ta sünd tunnistati seaduslikuks.
Karl Suur Kristiine Pajussaar 10 c Kuressaare 2011 Karl Suur Karl oli Frangi riigi kuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga nii Saksamaa (Elbe jõeni), Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad. Ainsana
Karl Suur Pippini järel sai Frangi kuningaks tema poeg Karl (valitses aastail 768-814), keda ajaloos tuntakse Karl Suure nime all. Karl veetis lõviosa oma pikast valitsusajast sõjaretkedel, kaitstes riigipiire ja allutades uusi rahvaid frankide võimule. Juba valitsusaja algul tungis ta Itaaliasse, vallutas langobardide riigi ja sai nii ka Itaalia kuningaks. Üksnes Itaalia lõunaosa jäi Karli võimu alt välja. Eriti kaua ja veriselt tuli Karlil sõdida frankidest põhja pool elava germaani hõimurühma sakside vastu. Saksid olid tol ajal veel paganad ja Karl püüdis neid vallutuse käigus vägisi ristiusustada
Kuidas kujunes Karl Suure keisririik Pippini järel sai Frangi kuningaks tema poeg Karl, keda tuntakse Karl Suure nime all. Ta valitses aastail 768814, aga ta sündis 742.aastal. Lisaks isalt päritud Galliale allusid talle nüüd ka suur osa Itaaliast ja paljud germaanlaste alad tänapäeva Saksamaal. Karl veetis lõviosa oma pikast valitsusajast sõjaretkedel, kaitstes riigipiire ja allutades uusi rahvaid frankide võimule. Juba valitsusaja algul tungis ta Itaaliasse, vallutas langobardide riigi ja sai nii ka Itaalia kuningaks. Eriti kaua ja veriselt tuli Karlil sõdida frankidest põhja pool elava germaani hõimurühma sakside vastu. Alles enam kui 30aastase võitluse järel suutis Karl saksid kindlalt oma võimule allutada ja ristiusku pöörata
Karl Suur Liina Põlme Kätriin Kübar 11c klass Karl Suur · Haruldaselt tugev ja terve mees · Tegeles ratsutamise ja ujumisega · Elas lihtsat elu · Hoolitses tütarde eest Unistus saada keisriks · Vahetpidamata sõjajalal naaberkuningatega · Ihaldas saada kirkuvõimu ja paavsti heakskiidu · Rooma paavst Leo III kroonis Karli Peetri kirikus keisriks- nüüdseks Karl Suur Karl Suure riik · Riik oli väga suur · Jagunes krahvkondadeks · Teenistuse eest said krahvid läänimaid koos talupoegadega · Krahvid vandusid talle truudust · Võimukamad krahvid toimisid oma läänimaadel nagu iseseisvad valitsejad "Riik on tugev siis, kui seal valitseb kindel kord ja seadused." · Seadusi kirjutas Karl Suur üksi · Paar korda aastas toimusid arutelud tähtsamate küsimuste üle · Seadusi viisid ellu kõrgemad ametnikud · Karl reisis riigis ringi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid