Keskaegsed linnad , Vana-Liivimaa (0)

Vana- Liivimaa valitsejate omavahelised suhted 13-16 saj
Pärast jüriöö ületõusu suurenes hüppeliselt ordu tähtsus Vana-Liivimaal. Sellepärast, et ostis Taani maad, oli kõige suurem maavaldaja ja ordu oli sisuliselt ülestõusus maha surujaks. Pidevalt ordu ja piiskopkondade vahel vastuolud. Tartu piiskopkonnaga kõige suuremad tülid, vahel ka otsitud tülid.Kõige selle tulemusena toimus juba 13 saj peale pärast muistse vabadusvõitluse lõppu siinsetel aladel kodusõjad. Kodusõdade käigus talupojad olid need,kes kannatasid. Rüüstamine,põletamine,tapmine kodusõdade käigus. Mingisugust võimu siiski omavahel paika panna ei suudetud.
Ordu ja tartu piiskopi vahel rõivastustüli 19 saj lõpul. Võeti erinevat värvi rüü, mis oli ordus . Sellega ta näitas, et ei ole sama organisatsioon , mis ordu. Ordu leidis, et tema on kõige suurem vaimuliku esindaja Vana-Liivimaal.
Tüli tõi kaasa Danzigi kongressi 1397 aastal. See määras ja muutis palju.Oli oluline, sest pandi paika võimusuhted. Ordu võim vähenes.(Oli üleüldine Saksa ordu, mis jagunes harudeks. Siinne ordu oli Saksa ordu Liivimaa haru.) Saksa ordut juhtis sellel ajal kõrgmeister, kes Danzigi kongressi ajal oli Konrad von Jungingen . Sisusliselt ka meie Liivi ordu tähtsaim liige, ordumeister allus temale. Saksa ordu ja Jungingen ise vähendasid Liivi ordu võimu.
''Jungingeni armukiri''- Harju Viru vasallid , ekkele Taani aladel oli maad läänistatud ja neil olid suhteliselt suured privileegid Taani aladel, sest Taani kuningas oli kaugel ja seadustest vaadati mööda. Ordu ajal ei olnud see enam võimalik. Selliste privileegide kärpimise vastu olid vasallid ja Danzigi kongressil võtsid nad sõna ja armukirja näol andis Jungingen neile privileegid. Vasallidel oli pärandamisõigus, senjöör võis vasalli surma korral maa edasi anda, ei pidanud minema järeltulijate kätte. Siis ei olnud see enam lään vaid nende isiklik maavaldus . Sellega kujunes välja vasallidel suur võim ja tähtsus. Ordu võim kahanes märgatavalt. Siiski säilis ordul kõige suurem sõjaline võim. Tegelikult oli ordu võimsuse vähenemisel väga negatiivne mõju, mis avaldus 15 saj teisest poolest- Venemaa oht.
Danzigi kongressi järel suurenes VEELGI killustatus ja sellega kaasnes välismõjude, eelkõige venemaa oht. Venemaa leidis, et Vana-Liivimaa on nõrk.
Alates Ivan III suurenes Venemaa oht, sest ta ühendas Vene alad üheks alaks, oli üks tsentraliseeritud riik. Sellega kaasnesid rüüsteretked, kus käidi Vana-Liivimaal. Kannatajaks jällegi talupojad. Ordu tegi vastu ka retki. Midagi oluliselt need ei muutnud.
Ordu kõrvaldas Vene ohu 1502 Smolino lahinguga . 50 aastat oht eemal.Kutsutakse ka''Smolino imeks''- kuna ordul olis väiksemad väed ja arvati et kaotatakse.
15saj lõpp 16 saj alguses oli selge et Vana-Liivima ei jää püsima, oli selge, et keegi selle ära vallutab. Venemaa, Poola, Rootsi olid ohtlikud. Venemaa jaoks kõige suurem motivatsioon olid sadamad.
15 saj Vana-Liivimaal algasid ka esindused siseasjade otsustamiseks nö maapäevad. Killustatud võimud proovisid teha koostööd, et võimu suurendada. Peapiiskopp, ordumeister, vasallid, linnade esindajad, riia peapiiskopp. Arutleti, aga kui otsused olid, siis neid ellu viia ei saanud, sest see ei olnud kohustuslik.
Keskaegsed linnad
Keskajal Eesti ajadel kujunenud 9 linna,:Tallinn,Tartu, Narva, Haapsalu ,Viljandi, Uus Pärnu ,Vana Pärnu, Rakvere,Paide
Hansa liitu kuulusid Tln, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu nendest .
Kõige tähtsam oli raad -nö linnavalitsus, kuhu kuulusid raehärrad.
Bürgenmeistrid nö juhatuse liikmed. Raadi kuulus ka sündik, kes tundis seaduseid. Linnafoogt raes esindaja(maahärra esindaja)
Eesti aladel sõjaks maarahva ja feodaali vahel ei läinud aga see kelle maa peal linn asus , temal oli ka esindaja raes ehk linnafoogt. Tallinnas oli raes linnafoogt Taani kuninga esindajaks jne.
Keskaegne Tallinn
oli jaotatud kahte otsa.Linnafoogt elas Toompeal. Oli Ülemine linn kus elas linnafoogt ja aadlikud ( feodaalid ja aadlikud) Toompea oli erladi eraldatud linnamüüriga ja teine oli All.linn, kus oli raad ja elasid ülejäänud inimesed ( kaupmehed , käsitöölised jne)Omavahel väikesed tülid.Piirati inimeste liikumist Toompeale ja All-linna, öösel üldse väravad kinni. Olid kaupmehed, kellele anti erldi luba tegutseda Toompeal, teised ei tohtinud.
Selleks, et alev saaks linnaks pidi olema linnaõigus ja linnamüür. Tallinnas kehtis Lübecki linnaõigus- sisuliselt samad seaduse ja eeskirjad mis Lübeckis kehtisid ka Tallinnas.
Tallinna linnamüür oli algselt 4 km pikk ja 46 torniga, praegu alles umb 2 km ja 26 torni. Tallinn oli Läänemere ümbruses üks võimsamaid linnu,linnamüür tugevam kui Stockholmil.Riia oli veelgi võimsam.
See, et Tallinn oli hansaliidus andis suuri rikkusi. Ehitatud olid suured laohooned. Üheltpoolt müüdi toodang ära, aga veel rohkem saadi rikkust sellega, et viidi akup edasi Venemaale. ''Tallinn on ehitatud soolale''- soolaga kaubeldi kõige rohkem, sest see jõudis ka talupoegadeni välja. Kõike muud tehti ise aga soola ja rauda oli vaja. Sellepärast viidi seda Venemaale.
Narva ei kuulunud Hansaliitu, kuna Tallinn ei lubanud. Narval väga polnudki vaja seda Hansaliitu kuulumist, sellest hoolimata kujunes ta rikkaks ja ilusaks linnaks.
Miks hansaliidukaupmehed valisid oma vahepeatseks Tallinna mitte Narva? Tallinnas oli asjade ladustamine odavam Tallinnas, sest see kuulus Hansaliitu
Keskajal linnas väga tähtsal kohal kaupmehed.Gildid- kaupmehi ühendavad ühendused. Mitte ükski eestlane ei olnud kaupmeheks. Tsuft - ühe eriala käsitöölised. Kõik tsunftid kuulusid omakorda gildi .Eestalstest ka kästitöölised ( musta töö tegijad) kojamehed , voorimehed, vöörmünder(tõi oma aerupaadi kauba laevalt sadamasse, kui laev ei duubunud sadamasse vaid jäi veidi kaugemale) jne.
Need eestlased kes olid nö käsitöölised olid paremal järjel, nende pojad said haridust ja võidi isegi panna kõrgemasse kooli. Väga palju käsitöölisest perekondi saksastusid.
Kõige olulisem gild oli Suur Gild-praegu asub endises suurgildi hoones ajaloomuuseum.
Mustpeade Vennaskond-üks tähtsamates kaubanduskildidest.Võtsid enda pühakuks neeger Mauritiuse.Tänapäeval pikal tänaval.Kõige rohkem alles igasuguseid hõbedast ja kullast aardeid . Niguliste kirikus on olemas hõbedakamber, kus jus mustepade vennaskonna aardeid palju. See näitab et nad olid väga jõukad.
Skraa - tsunfti põhikiri, millega pandi paika kõik õigused ja põhimõtted. Kui palju võib tööd teha, kui palju võib õpipoisse olla jne.
Talupojad tahtsid väga põgeneda linnadesse. Pärisorjuse suurenemisega, mõistae suurenemisega on seotud linnade suurenemine. Talupojad põgenesid linna ja raad ei tahtnud neid välja anda, kuna vajati tööjõudu ja musta töö tegijaid.
Tallinnas olid olemas agulid, aga need ei olnud Lõuna pool , vaid mere ääres ( Kalamaja ).
16 saj
16 saj algus tõis kaasa, eelkõige euroopas muutused. 1517 Lutheri põhimõtted, algas usupuhastus ehk reformatsioon . Algasid suured muudatused, mis ka Vana-Liivimaale jõudsid.
1522-1523 jõudsid need Vana-Liivimaale. Esmalt Tartusse ja Tlna, need kujunesid keskusteks. Euroopast evangelistid, kes hakkasid seda jutustama. Siin, keegi nime Luther ei teadnud ja luterlusest seega rääkida ei saa. Toimusid pigem reformatsioonist tulenevad muudatused. Evangelistid olid suhteliselt rahumeelsed, aga mida rohkem pooldajaid nad said, seda radikaalsemaks nad läksid. Inimestele läksid need phmted peale, sest katoliku kirik ei meeldinud rahvale ja muudatust taheti.
Sellega seoses 1524 jõudis Vana-Liivimaale, eelkõige Tallinnasse PILDIRÜÜSTELIIKUMINE.Tlna kirikuid rüüstati. Niguliste kirik jäi aga puutumatuks, kuna kirikuteener valas sulatina lukuaukudesse.Pildirüüsteliikumine ei seostatud lutheri phm- tega , et kirikud peavad olema lihtsad. Põhjused olid selles, et ordu tahtis reformatsiooni peata ja püüdis sekkuda Tlna linna asjadesse, mis tekitas väga suure rahulolematuse ja sellepärast mindigi kirikuid rüüstama.Algsed pm-ted olid siinsetele inimestele tundmatud!
Tänu sellel, et Niguliste kirik jäi puutumatuks jäi alles kuulus maal ''Surmatants'' Notke poolt.
Olukord vaibus umbes 1525 , kõige suuremad jutustajad saadeti välja ja reformatsioon vaibus.
Melchior Hoffmann -üks suurematest jutustajatest ja rahva ässitajatest(eelkõige Tartus)
Vana-Liivimaal reformatsiooni pooldajad olid linnas olevad vaesed inimesed. Talupoegadeni see ei jõudnudki. Ka keskmise jõukusega linnakodanikud ja palju maa-aadlikke(feodaale) Feodaalid pooldasid, sest nemad allusid piiskoppidele ja ordumeistrile, nad tahtsid nõrgestada katoliku kirikut, et ise otsustusõigust saada rohkem. Pooldajateks olid aga vaimulikud ,piiskopid,ordumeister.
Pärast reformatsiooni vaibumist ei tunud kohe siia Lutheri kirik, kuna nendest põhimõtetest ju aru ei saadud. Terve 16 saj vältel säilis katoliku kirik, aga säilisd ka reformeeritud kogudused .
See, et me täna oleme lutherlik riik on sellepärast, et me 16 saj langesime Rootsi võimu alla. Rootsi võim kinnistas täielikult luterluse.(alles 17 saj täielik luterlus)
1555 euroopas Augsburgi usurahu, mis ütles, et ''Kelle võim selle usk''. Isand feodaal valib usu ja tema alamad järgivad seda. Selles asjas oli Vana-Liivima euroopast ees, 1554 võeti see vastu siin aladel.
Katolik kirik enne reformatsiooni:
Kõige tähtsam juht ordu ja piiskopid. Suur korrupeerumine.
Muinasusk oli säilinud ja talurahvas asjast aru ei saanud. Ei viitsitud seletada ka. Piiskopi ameteid müüdi rikastele aadlikele euroopas.( said makse koguda talupoegadelt)
Kirikuid korralikult ei ehitanud, need olid suhteliselt lagunenud. Preestrid, kes viisid läbi laulatusi ja matuseid olid sageli eemal aasta aega jms ja tulid alles hiljem ja tegid need asjad tagantjärgi. Seetõttu oli väga kerge reformatsioonisündmusi läbi viia.
Ordudest olid tsistertlased , frantsistaalased, dominiiklased ja augustiinlased. Dominiiklased austatuimad, kuna oskasid eesti keelt. Nad olid kerjusmungad, kes käisid mööda maad ringi ja jutustasid usku, seletasid seda ja rääkisid maa keelt. Teisi ordusid vihati.Talupojad , kes allusid kloostritele pidid neile andameid andma.
Augustiinlaste klooster asus Pirital ja oli eriline sellepärast, et seal asusid nii mungad kui nunnad .
Vihatud kloostrites lõdvad kombed.
15.saj aeg, kus eestlaste seas usk rohkem kinnistus.Püüti käia kirikus ,põhjus pole teada. Võib-olla nõiajahi pärast.Mõningas mõttes oli usk siiski väga kaugel.Kogu katoliku kirik ei saanud eestlaste autoriteeti ka kogu segaduse pärast, mis seal toimus.
Kloostrites igal pool käis suur liiderlik elu.Mungad ei pidanud kinni vannetest ja see oli nähtav ka talupoegadele, kuna seda ei üritatudki varjata.Kirikutes preestrid , kes talupoegadega tegelesid ei osanud hästi eesti keelt, samas eestlastel ei lubatud sata saksa keelt.
Toomhärrad e piiskoppide tiitleid ka müüdi.Kirik oli väga võimas ja tähtis organisatsioon, aga samas mängis ise oma šanse maha.
Muinasajal olid eesti ajal jaotatud kihelkondadeks.Keskajal tähendas kihelkond ühe kiriku piirkonda Vana-Liivimaal. Ühes kihelkonnal üks kirik, preester .Alguses kihelkonnad väga suured, järjest rohkem kihelkondi tekkis, seega läksid väiksemaks.
Kultuur, kirjaoskus , haridus Vana -Liivimaal keskajal
Keskaegne haridus levis ka Vana-Liivimaale, aga talupojast jäi ta kaugele. Võime rääkida kooliharidusest, millest eestlastest talupoegadeni jõudis imetilluke osa. See võis sõltuda heast patroonist, kes võttis mõne andeka poisi enda hoole alla ja andis talle haridust.
Koolid
Pärast vabadusvõitlust paarikümne aasta jooksul 13 saj kujunesid välja koolid linnades. Need olid eelkõige mõeldud vaimulike ettevalmistamiseks, sinna võis satuuda ka aadlike poegi.Sageli pandi aadliku noorim laps kooli, kes ei pärinud isa maad ja tema ainuke võimalus oli hakata vaimulikuks
Kahte tüüpi koolid 1) Toomkoolid -kool tegeles toomkiriku(e peakirik )alluvuses. Tlnas toomkool olemas. Õpetati välja toomhärrasid, kellest võisid saada köstrid.2) kloostrikoolid tegelesid kloostrite juures.Anti vaimulikku haridust, piibliõpe. Haridus mõlemas koolis ladinakeelne. Ilmalikest teadmisest vähe, nii palju kui piibli juures vaja.Anti tulevastele munkadele mingigi haridus, kuna pidid olema lihtrahvast targem .Eesti talupoegade lapsed võisid eelkõige sattuda kloostrikoolidesse.
Teatud aja vältel tekkis vajadus ilmaliku hariduse järele,seda eelkõige kaupmeestel.Kui kauplemine hoogustus oli vaja ilmalikku haridust-arvutamist,lugemist.Käsitöölised ka mingil määral.
Hakati asutama linnakoole e ladina koole 15 saj.Õppisid eelkõige kaupmeeste lapsed. Ka seal oli usuõpetus tõsine, aga lisaks sellele matemaatika ,lugemine,geograafia. Linna kool allus otse raele. Raad pidi leidma ruumid, õpetaja ja talle ka palka maksma, milleks ei olnud raha, vaid rohkem tarbekaup(vili,küünlad jne).
15 saj lõpus tekkisid isegi eesti päritolu linnalastele ainult Tallinnas mittesaksa kool. Pühavaimu kiriku juures.Kujunes Tlnas välja ka tütarlaste kool, kus õppisid väga rikaste kaupmeeste tütred.Tüdrukute koolitamine oli lühema ajalisem ja pealiskaudsem.
Reformatsioon lõpetas sisuliselt kõik need koolid ära. 16 saj keskpaigaks olid koolid hääbunud. Esialgu reformatsioon kooliharidusele hea ei olnud.
Lisaks koolidele olid keskajal olemas ka rändõpetajad. Need olid mitte väga rikaste vanemate lapsed, kes olid saanud mingi hariduse ja ei leidnud testsugust ameteid, käis linnast linna ja raha eest õpetas teisi. Nende kaudu mingi pisike lugemisoskus võis levida ka talupoegade hulka.Peamiselt linna madalamale seltskonnale.
Klassis priimused(tublid) istusid ees ja ultimused(ei saanud hakkama) istusid taga.
Kui satuus mitte saksa päritolu lapsed koolid, siis olid nad enamjaolt priimuste seas. Kui mitte saksa laps sai kooli siis oli see loogiline, et ta polnud teretulnud ja pidi pingutama.
On teada see, et Tlnas mittesaksa päritolu lapsed,kes olid andekad ja neile võis anda raha kooli jaoks raad.Seda sellepärast, et taheti ametnike raadi. Eelkõige seadusetundjaid e sündikuid.Hiljem nad kõik saksastusid, kes vähegi eesti päritolu haridust said. Unustati matslik päritolu.
Reformatsiooniga kujunes ka eesitikeelne kirjasõja. Lutheri pmte , et emakeelsed jutlused ja emakeelne piibel. Eesti keelsed kirjasõnad 16 saj puudusid, ses eesti keel oli täis võõrapäraseid saksa lühendeid, ühendeid jne. Esimeste katsete juurde siiski jõuti.
1525 arvatakse, et ilmus esimene eesti keelneraamat(mitte see keel, mis praegu on, vaid suhteliselt saksapärane) Tõlgiti esimene raamat eesti keelde, see pole säilinud. Hävitati, sest siis oli kõrgaeg, kui võideldi reformatsiooni vastu.
1535 ilus teine eestikeelne raamat, mida kutsutakse Wanradt -Koelli katekismuseks(piibli lühenenud vorm)Wanradt pani kokku saksakeelse osa ja Koelle oli eesti päritolu, kes tõlkis, pani kokku.
Üks pool lk saksakeelne teine estikeelne. Oli mõeldud preestritele ja vaimulikele, et nad oleksid suutelised jutlust pidama eesti keeles.
Teada on, et see katekismus erti kirikuõpetajateni ei jõudnud. Mõne aja pärast Tallina Rae korraldusel korjati need kokku ja hävitati.
Piibli tõlkimiseni jõuti täielikult alles 18 saj. Pärast reformatsiooni 16 saj püüti teha algust piibli tõlkimisega. Selleks oli noormees Hans Susi , kes oli eesti päritolu, aga ta suri noorena katku. Ta soov, et rahastataks eesti keelset piiblit jäi ka unarusse ja seega vajus see mõte ära
.Eestikeelse kirjasõna jaoks on 16 saj tähtis Balthasar Russow . Ta oli eesti päritolu mees, kes ilmselt proovis seda maha salata . Liivi sõja ajal andis ta välja kroonika/jutustuse, mis rääkis 16 saj Liivimaast ''Liivima provitsikroonika'' ''Russovi kroonika''. Väga palju infot seal reformatsiooni kohta ja Liivi sõja kohta. See oli esimene eestlase poolt kirjutatud, eesti keeles leviv raamat. See üsna pea keelati ära, aga levis üsna kiresti. Sääilinud ka koopiad tänase päevani.Jaan Krossi kirjutatud''Kolme katku vahel'', kus Russov on tegelane.