Kääritatud jookide ajalugu (0)

AJALUGU
1) Arutle - kas nais - või meesisik on käärinud jookide avastaja ...?
Meesisik avastas kääritatud joogid.
2) Milline oli sumerite õllesortiment?
Tuntakse tavalist ja meeõlut.
3) Vanas Egiptuses oli õlle(pea)linnaks...mis linn?
Babüloonia.
4) Kes ja kus kehtestas(-ati) maailma esimene joogimaks?
Keiser Friedrich I (Barbarossa), Augsburgis.
5) Mis aastast pärinevad esimesed teated humala kasutamisest?
Aastal 768 pärinevad esimesed teated ka humala kasutuselevõtmisest.
6) Keskajal õlu ja klooster ( munk ). kas need omavahel sobisid?
Aja möödudes hakati kodusele pruulimisele kitsendusi tegema ning eesõiguse said kloostritele ja jõukamatele kaupmeestele. Eriti heaks peeti kloostriõlut. Paavst oli munkadele keelanud ära veini kasutamise, kuid õlle tarbimist ei mõjutanud ükski reegel. Sellest tulenevalt tegelesid kloostrid õlle tegemisega süsteemsemalt kui kodused majapidamised. Mungad panid oma kogemused kirja, mis oli aluseks kloostriõlle kvaliteedi pidevale tõusmisele. Samas oli munkadel hea ja kange õlle pruukimine ka elutähtis tegevusala.
7) Mis aastal algas pärmi kasutamine?
1551. aastal. . Münchenis väljaantud õllepruulimist käsitlevas seaduses on nõue kasutada peale odra , humalate ja vee ka pärmi, jälgida virde kvaliteeti ning kasutada põhjakäärimismeetodit.
8) Milliseid õllesorte pruuliti 18. saj Inglismaal?

ale´i, mida maitsestati entsiani ja kaseraagudega. Humalat hakati ale´i panema alles 19. sajandil;

kanget õlut (nn. „ beer ´i”) ja

lahjat õlut nimega „two-penny”.
9) Mis taim annab õllele punaka värvitooni?
Punase värvuse saamiseks lisatakse virdele liht-naistepuna jne.
10) Kus asus veini valmistamise algkodu?
Mesopotaamiat, praegust Põhja- Iraani ala.
11) Mis jook on Malvaasia?
Magus Kreeka vein.
12) Kes lõpetas 19. saj teisel poolel veinitootmise 'kuldajastu'?
Veinitootmise „kuldaeg” lõppes 19.sajandi seitsmekümnendatel aastatel. Põhjuseks oli Ameerikast Euroopasse sisse toodud viinapuutäi. Vaid kolmkümmend aastat kulub sellel kahjuril, et hävitada kogu Euroopa viinamarjaistandused.
13) Kuidas meskiti muinaseestis linnaseid?
Kuumaks aetud kividega.
14) Mis pühad muutusid meil 'Õllepühadeks'?
Õlut valmistati üle Eesti alati pulmadeks ja varrudeks, mõnevõrra harvemini matusteks. Alati püüti õlut teha jõuludeks. Siis toimus suur õlletegu, millest võttis osa nii vaene kui rikas. Sellest tulenevalt hakati jõulusid kutsuma ka õllepühaks. Tehtavad kogused olid niivõrd suured, et pidi jätkuma ka uusaastaks ning isegi kauemaks (17. jaanuarini). Teine püha, kus õlut kindlasti tehti oli mihklipäev. Selle päevaga tähistati talus välitööde lõppu, suiline sõi sel päeval talus viimase kõhutäie. Mihklipäeva loeti mitmes kohas ka aasta viimaseks pühaks.
Kolmandaks tähtpäevaks, mil õlle valmistamine oli üldine oli jaanipäev. Eriti oli see tava levinud Põhja-Eestis ja saartel, kus see jäi ühtlasi ka nn. heinaaja õlleks. Tavapäraselt püüti vähemalt paari külimitu jagu õlut ikka teha.
15) Mitu sorti õlletit tunti meil 1777. aastal?

Pudeliõlu.

Toobiõlu

Lauaõlu

Jääkeldriõlu
16)Mis aias kasvatati humalaid?
Tapuaias.
17) Mis aastal algas Tartus tööstuslik õlletootmine?
18) Arutle - mis tegur on Tartu õlle eeliseks võrreldes Saku õlledega? (vastuse
leiad - õlle põhikomponendi olemusest). Mis on õlle põhikomponent? ja aura....!
1825.a. saabus Tallinnast Tartusse õllepruul Justus Reinhold Schramm, kes hakkas siin 1826 .a. õlut valmistama. Juba 1830.a. hõivas ta Tartu õlleturust 61%. 1880.a. vahetas ettevõte omanikku, mis andis tugeva tõuke ettevõtte arengule. Tivoli nime all ehitati 19. sajandi lõpul punastest tellistest Tähtvere mäele võimas õlletehas.
LÄHIAJALUGU
Breznevi ajastul tarbiti alkoholi väga palju, alkohol oli suhteliselt odav. Rahvale kättesaadav oli kange alkohol kella 19-ni. Järjekorrad olid alati enne 19-t suured. Peamiselt joodi valget viina, mis maksis poes 2,5 rubla , hiljem läks natukene kallimaks.
Gorbatšov alustas alkoholismivastast võitlust. Alkohol oli müügil talongidega ajutiselt . Gorbatšov pani alkoholile piirangud peale- alates 21 eluaastast ja alkoholi müüdi teatud kellaajani. Hakati tegelema salaviinaga, mis oli tol ajal tulus äri.
5) Uuri - millised veinitehased töötasid meil Nõukogude (N.Liidu) ajastu lõpul ja
meis neist on nüüdseks saanud?
 ETK Põltsamaa Tehaste
6) Käisin Põlva Selveris ja uurisin seal veiniriiuleid. Seal oli müügil ka eestimaiseid veine , mille tootjaks on Põltsamaa ja valikus on päris mitut sorti veine, mille nimed on: Põltsamaa Tõmmu, Põltsamaa Punane, Põltsamaa Kuldne, Lossivein . Maitsevalik on ka üpriski suur: marjavein, õunavein, punasõstravein, mustsõstravein, poolmagus puuvilja-marjavein, poolkuiv marjavein.
19) Kas küsimused olid rasked, väga rasked või vääääga rasked?
Küsimused olid keskmise raskusega.