Kääritatud jookide ajalugu (0)

Toit - Eesti traditsiooniliselt kääritatud joogid

5 VÄGA HEA

Lõik failist

AJALUGU
1) Arutle - kas nais - või meesisik on käärinud jookide avastaja ...?
Meesisik avastas kääritatud joogid.
2) Milline oli sumerite õllesortiment?
Tuntakse tavalist ja meeõlut.
3) Vanas Egiptuses oli õlle(pea)linnaks...mis linn?
Babüloonia.
4) Kes ja kus kehtestas(-ati) maailma esimene joogimaks?
Keiser Friedrich I (Barbarossa), Augsburgis.
5) Mis aastast pärinevad esimesed teated humala kasutamisest?
Aastal 768 pärinevad esimesed teated ka humala kasutuselevõtmisest.
6) Keskajal õlu ja klooster ( munk ). kas need omavahel sobisid?
Aja möödudes hakati kodusele pruulimisele kitsendusi tegema ning

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

86 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kiizu4422 Õppematerjali autor

Kääritatud jookide ajalugu Kääritatud jook joogid õlu

Sarnased õppematerjalid

docx

Kääritatud jookide kodused ülesanded

1 1. Arutle - kas mees- või naisisik avastas käärimise võlud...? Meesisik avastas kääritatud joogid oma laiskuse tõttu. 2. Sumerite õllesortiment? Tuntakse tavalist ja meeõlut. 3.Vana-Egiptuse õllepealinn oli? Babüloonia. 4. Kes ja kus kehtestas esimesena aktsiisi? Keiser Friedrich I (Barbarossa), Augsburgis. 5. Humala kasutamine algas? Aastal 768 pärinevad esimesed teated ka humala kasutuselevõtmisest. 6. Kas klooster ja õlu sobisid oma vahel kokku? Aja möödudes hakati kodusele pruulimisele kitsendusi tegema ning eesõiguse said kloostritele ja jõukamatele kaupmeestele

Joogiõpetus

doc

Eesti traditsioonilised kääritatud joogid- Kodune töö nr 1

KÜSIMUSED: 1. Kas nais- või meesisik ''avastas'' kääritatud joogid....? Kääritatud jookide avastajaks oli ilmselt meesterahvas. 2. Milline oli sumerite õllesortiment? Sumerite õllesortimenti kuulusid tavaline ja meeõlu (ei olnud mõdu). 3. Vanas Egiptuses oli õlle(pea)linnaks? Mis linn? Vanas Egiptuses oli kuulsaks õllelinnaks Niiluse deltas paiknenud Pelusion 4. Kes ja kus kehtestas(-ti) maailma esimene joogimaks? Joogimaksu kehtestasid vaaraod Egiptuses, Kleopatra ajal. 5. Mis aastast pärinevad esimesed teated humala kasutamisest?

Maastikuhooldus

doc

Kodune töö

Eesti traditsiooniliselt kääritatud joogid

docx

Joogi ajalugu

Kr. Kaukaasia mägede piirkonnast, umbkaudu praeguse Gruusia ja Kurdistani aladelt, kus metsiku viinamarja (Vitis vinifera) levik tegi selle võimalikuks. Esimesed kindlad tõendid veini olemasolu kohta pärinevad aga Mesopotaamiast, praeguse Põhja-Iraani alalt. Sellest lähtudes ollakse üldiselt arvamusel, et veini valmistamine algas Kaukaasiast. 11. Kes oli (on) veinijumal? Veinijumal oli (on) Dionysos. 12.Mis jook on Malvasia? Magus Kreeka vein. 13. Kes lõpetas 19. saj teisel poolele Euroopa veinitootmise kuldajastu? Veinitootmise kuldajastu Euroopas lõpetas Ameerikast Euroopasse sisse toodud viinapuutäi. Vaid kolmkümmend aastat kulus sellel kahjuril, et hävitada kogu Euroopa viinamarjaistandused. 14. Kuidas Muinas-Eestis meskiti linnaseid? Linnaseid meskiti kuumaks aetud kividega. 15. Mis pühad kandsid meil nimetust - Õllepühad? Jõulusid kutsuti õllepühadeks. 16

Joogiõpetus

odt

Joogiõpetus

Baarides tuleks kasutada vaid naturaalseid mahlasid. Sortimendis peaks leiduma kindlasti apelsini,- sidruni,- tomati,- ananassi,- ja greibimahla, soovituslikult ploomi,- õuna,- viinamarja mahla. Tuntumad mahla tootjad Solo, Põltsamaa, Gutta, Cio, Largo, Aura. Neid mahlu mida võib kuluda vähe on kasulik tellida minipakkides (sellisel juhul ei jää poolikuid pakke kappi riknema ega lihtsalt seisma. TEE Tee on jook, mida Hiinas on tuntud ligemale 5 aastatuhandet. Teeks nimetatakse: teepõõsa kääritatud ja kuivatatud lehepungadest, lehtedest, viljadest ja veest valmistatud jook. Tee kustutab janu, värskendab ja soodustab ainevahetust. Värskendava ja ergutava toimega kuuma või külma teed võib serveerida kõigiks toidukordadeks. Tee on kunst ja igapäevane avastus just Aasias. Eriti kõrge tee kultuur on Inglismaal, Venemaal, Jaapanis. Botaaniliselt jagatakse teepõõsas kahte:

Joogiõpetus