Naiste roll keskaegses ühiskonnas (0)

Naise roll keskaegses ühiskonnas
Traditsiooniliselt piiritletakse keskaega aastatega 500 ja 1500. Naised olid tihti „kohalikud“ pühakud ja oma linna „südametunnistus“ kuna au ei olnud üksikisiku asi vaid kogu sugukonna või linna asi. Naiste positsiooni määras perekonnaseis : nad olid kas vallalised, abielus või lesed .
Naistel oli keskajal üleüldiselt üsna tugev positsioon. Seda tõestab asjaolu, et pojad võtsid kasutusele ema suguvõsale viitava nime, kui seda peeti isa suguvõsast väärikamas. Naiste mõju ilmnes ka selles, et nad võisid iseenda nimel teha rikkalike annetusi, näiteks kloostritele.
Perekonnas ja abielus oli naistel tähtis roll, kuid juriidiline positsioon oli neil meestest nõrgem. Mehe võim naise omandi üle oli nii suur, et naised kaotasid oma vara käsutamisõiguse. Naise õiguslik olukord paranes seoses Rooma õiguse taasavastamisega 12. sajandil. Igapäevaelus oli naistel perekonnas tähtis roll: nendest sõltus perekonna heaolu ja käitumisest perekonna au, kogu majapidamine oli nende õlul ning nende kohustuseks oli ka lisasissetulekute hankimine, kuna tütarlapsed hankisid ketrajate ja kudujatena perekonnale suuremat lisatasu kui pojad meeste tööga. Samuti pidi ka naine suguvõsa koos hoidma, kindlustades abikaasade vahelise üksmeele ja ära hoidma konfliktid. Vaatamata naiste nõrkadele õigustele oli neil siiski küllaltki hea elu, sest mees pidi oma naist üleval pidama ja talle andma kõike, mida ta vajab.
Naiste majanduslik positisioon oli nõrgem kui meestel. Nende tööjõudu väärtustati vähem kui meeste oma, sest tavaliselt sama tööd tehes said naised meestest vähem palka. Naiste majanduslikku positsiooni nõrgestas seegi, et poisslapsi eelistati tüdrukutele. Näiteks kui peres ei olnud poega , päris naine väga harva suure varanduse.
Majapidamistöödes olid mees ja naine võrdsed. Olid kindlad naiste – ja meestetööd. Vahel abistasid naised mehi ka nende töödes. Majapidamistöödele kulutasid naised vaid osa ajast: nad kasvatasid lapsi, hoidsid majapidamist korras, tegelesid toiduainete tootmisega ja tõid vett tuppa . Suurema osa oma ajast veetsid nad toiduainete tootmisega aedades ja peenramaal. Naiste majanduslikku positsiooni nõrgestas seegi, et poisslapsi eelistati tüdrukutele. Näiteks kui peres ei olnud poega, päris naine väga harva suure varanduse. Vallalised peretütred said tööle minna näiteks teenijateks, mis tasus küll vähe aga oli väga stabiilne. Lesestunud naisel tuli üle võta oma mehe tööd. Hulkuritest naised kaldusid tihti õigelt teelt kõrvale, hakates tegelema prostitutsiooniga, mida peeti väga madalaks elukutseks ning mis oli karistatav .
Keskajal oli naise elu raskem kui tänapäeval kuna neil oli rohkem kohustusi ja nende positsioon oli harilikult meestest madalam. Perekonnas oli neil suur roll täita ja ka majapidamises olid naistel omad rollid ja tööd.