6/14/14 Asjaõigusseadus (AÕS) - TEST Oled sisenenud kui Liina Kivastik (Välju) Juhtimine ja õigus Õpikeskkonna avalehele Minu kursused Estonian Business School LAW - Õiguse ja avaliku halduse õppetool LAW731 Teema 4 Asjaõigusseadus (AÕS) - TEST Testi navigatsioon Alustatud laupäev, 14. juuni 2014, 18:59 Olek Valmis 1 2 3 4 5 6 Lõpetatud laupäev, 14. juuni 2014, 19:18 7 8 9 10 11 12 Aega kulus 19 minutit 17 sekundit Punktid 12,00/15,00
Põhiseaduse § 32 kaitseb ainult sellist omandit, mis on saadud seaduspärasel teel. Omanikul on omandi kaitseks petitoorsete nõuete (actiones in rem) vindikatsiooni- ja negatsiooninõude esitamise õigus. Üksikasjalikumalt on reguleeritud vindikatsiooninõude (rei vindicatio) esitamine kui tähtsaim omandi kaitse vorm. Tegemist on asjaõigusliku nõudega tsiviilõiguslike nõuete hulgas. Omandi kaitse nõue saab omandit kui absoluutset õigust vahetult kaitsta igaühe vastu. Asjaõigusseadus on paindlik ja lubab asja välja nõuda igaühelt, kes õigusliku aluseta tema asja valdab, välistatud ei ole väljanõue isegi siis, kui senine õiguslik alus rajanes lepingul. Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Siiski on siin teatud piirangud. Rooma õiguses oli reegel ,,ubi rem meam invenio, ibi vindico" (,,kus ma oma asja leian, sealt ma ta tagasi nõuan"). Asjaõigusseaduses on fikseeritud
4 Kinnisasjade piiride määramist peetakse üheks vanemaks õiguselu tegevuseks, mis kuni tänapäevani hõlmab kokkulepet, piiride tähistamist kinnisasjal ja sellele järgnevat piiride mõõdistamist. Eesti õiguse kohaselt määratakse kinnisomandi horistonaalne ulatus maapinnal ehk piir külgnevate maatükkide vahel seaduses sätestatud korras plaanide ja piiride märkidega.5 1.1.3. Kinnisomandi vertikaalne ulatus Problemaatilisem on omandiõiguse ulatuse määratlemine vertikaalis. Asjaõigusseadus vaatleb kinnisomandi vertikaalset ulatuvust sambana ehk kinnisomand ulatub maapõue ja atmosfääri üksnes selles ulatuses, mis on kinnistuomaniku põhjendatud huvi. Seal, kus lõppeb õigustatud huvi, lõppeb ka kinnisomandi ulatus. Kinnisomand ei ulatu maapõues asuvale maavarale, mis on rahvusliku tähendusega. Omanik ei või keelata tegevust sellises kõrguses või sügavuses, kuhu tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. Kui tegevus väljaspool omaniku 3 Tiivel, R
vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse võimalusel neid regulatsioone üheaegselt. TSÜS ning VÕS annavad baasi lepingute sõlmimiseks, kuid konkreetset valdkonda puudutava lepingu sõlmimisel tuleks alati vaadata ka eriseadusi. Eriseadustest võib tuleneda kohustuslik vorminõue teatud liiki lepingutele. Asjaõigusseadus sisaldab asjaõiguslike küsimuste (valdus, omand, servituudid, hoonestusõigus, ostueesõigus, pandiõigus) regulatsiooni. Asjaõigusseadus sätestab näiteks kohustusliku notariaalse tõestamise nõude kinnisasja omandamiseks või võõrandamiseks. Perekonnaseadus reguleerib perekonda ning abikaasasid puudutavaid varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kohustusi, lapsendamist, hooldust ning eestkostet. Seadus sätestab näiteks, et abieluvaraleping peab olema notariaalselt tõestatud. Pärimisseadus reguleerib seadusjärgset ning testamendiga pärimist, samuti pärimislepingute sõlmimist
Vanimas tsiviilõiguses seisnes erinevus nende kahe, res mancipi ja res nec mancipi, vahel selles, et esimest sai üle anda vaid kindla vormi kohaselt, mancipatio ja in iure cessio tehingute teel, aga res nec mancipi lihtsa üleandmise, traditio teel. Ius civile aga sisaldab juba nii sisult kui kaitse poolest ühtset omandit.26 9 ____________________ 23 Pärna, P. Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2004 lk 134-135 24 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 109 25 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 110 26 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 110 3. OMANDIÕIGUSE SISU Omandiõigus koosneb kolmest elemendist: 1) valdusõigusest (ius possidendi) 2) kasutusõigusest (ius utendi) 3) käsutusõigusest (ius dispondendi).
Omanikule tagastati kinnistu, mida läbib tihedalt kasutatav jalgtee. Jalgtee ehitas omal ajal linn ning see on korralikult asfalteeritud. Uus omanik soovib kinnistu piirata aiaga ning keelata jalgtee kasutamise. Tegelikult saab samasse kohta ka ümber kinnistu käies, kuid linnaelanikud on harjunud kasutama kinnistut ületavad kõnniteed, kuna see on mugav ja kiirem. Põhiseadus ütleb, et igaühe omand on püha ja puutumatu, omandit võib piirata üksnes seadusega. Asjaõigusseadus kohustab omanikku taluma oma kinnistut läbivat avalikku teed ning näeb ette, et igaühel peab olema ligipääsuõigus oma kinnistule. Kas omanik peab võimaldama avaliku jalgteed läbi oma kinnistu või mitte? Vastus: Kui asjaõigusseadus ütleks, et omanik peab taluma oma kinnistut läbivat avalikku teed ainult juhul, kui teiste kinnistute omanikel pole muud läbipääsuteed oma kinnistule, siis ei peaks antud juhul omanik võimaldama avalikku teed läbi oma
Võlaõigus 11a Võlaõigusseadus (võs) Vastu võetud 26.09.2001 Jõustus 01.07.2002 Omab rakendusseadust Jaguneb üldosaks (§d 1207) ja eriosaks (§d 2081067) VÕS üldosa kohaldub niivõrdkuivõrd täiendavalt kõigi lepinguliikide ja lepinguväliste võlasuhete suhtes VÕS eriosa reguleerib erinevaid lepinguliike ja lepinguväliseid võlasuhteid, aga ka väärtpabereid TSIVIILSEADUSTIKU ÜLDOSA SEADUS VÕLAÕIGUSSEADUS ASJAÕIGUSSEADUS PEREKONNASEADUS PÄRIMISSEADUS Võlaõigus on kontinentaaleuroopa õigussüsteemides eraõiguse haru, mis reguleerib võlasuhteid. Võlaõigus lepinguõigus lepinguväliste võlasuhete õigus Eestis reguleerib mõlemaid võlaõigusseadus. Võlaõiguse valdkonnaga puutub teadlikult või mitteteadlikult kokku iga inimene Võlasuhe on õigussuhe Võlasuhte olemusest võib tuleneda v...
Püsivalt ühendatava ehitise puhul on lisaks määrav ka tingimus, et ehitist ei saa maatükist eraldada ehitise hävimise või olemuse muutumiseta. 7 Ka maatükil kasvav mets ja muu looduslik taimestik, samuti külvatud seeme, puu või muu istutatud taim on kinnisasja omaniku omandis. Et ühe kinnisasja omaniku õiguse teostamine ei kujuneks teiste isikute õiguste piiramiseks või rikkumiseks, on kinnisomandile ja selle kasutamisele seatud kitsendusi. 7 Kõve, P., Priidu, P. (1996). Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. 234-235 lk. 6 2. KINNISOMANDI KITSENDUSED 2.1. Kitsenduste liigid ja kehtivus Kinnisomandile kehtivad kitsendused kehtestatakse seadustega või seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Eraõigusliku isiku omanduses oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt piiratud või tähistatud, ei või teised isikud loata viibida. Kinnisasjal, mis pole piiratud ega tähistatud, kehtib
Asjaõigusseadus- kitsenduste talumine Asjaõigusseadus sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. Asjaõiguseks on omandiõigus ning piiratud asjaõigused, milleks on servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Lisaks võib seaduses eelnevalt nimetatule sätestada ka muid asjaõigusi. Kõigil omanikel on võrdsed õigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seejuures juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teistele isikutele. Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Seadusjärgne kitsendus kehtib kinnistusraamatusse kandmata. Eraõiguslikku seadusjärgset kitsendust võib muuta kinnisasja omaniku ja õigustatud isiku kokkuleppega. Kokkulepe kantakse kinnistusraamatusse asjaõigusena, eelkõige servituudina. Avalik-õiguslikku seadusjärgset kitsendust võib muuta või lõpetada ai...
Lepingud Inimene ja õigus 10. klass Tartu Tamme Gümnaasium (2014) Õigusaktid Seadused • Asjaõigusseadus • Tsiviilseadustiku üldosa (TSÜS) • Töölepingu seadus • Võlaõigusseadus (VõS) (2 ptk) Välislepingud • Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioon (1969) Pacta sunt servanda Mis on leping? • Leping – kokkulepe, mis toob kaasa õigusliku tagajärje • TSÜS: “Mitmepoolsed tehingud on lepingud” • VõS: “Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad
ASJAÕIGUS HELIIS REINMÄGI 11.B MIDA ENDAST KUJUTAB? • Asjaõigus on õigusnormide kogu, mis reguleerib isikute suhet asjadesse. • Asjaõigusseadus sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. Kõigil omanikel on võrdsed õigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teistele isikutele. ASJAÕIGUSTE LIIGITUS • Omand kui absoluutne asjaõigus, täielik võim asja üle. • Piiratud asjaõigused , mis annavad teatud õigused asjale, aga ei ulatu kunagi täieliku võimuni asja üle
sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse võimalusel neid regulatsioone üheaegselt. TSÜS ning VÕS annavad baasi lepingute sõlmimiseks, kuid konkreetset valdkonda puudutava lepingu sõlmimisel tuleks alati vaadata ka eriseadusi. Eriseadustest võib tuleneda kohustuslik vorminõue teatud liiki lepingutele. Asjaõigusseadus sisaldab asjaõiguslike küsimuste (valdus, omand, servituudid, hoonestusõigus, ostueesõigus, pandiõigus) regulatsiooni. Asjaõigusseadus sätestab näiteks kohustusliku notariaalse tõestamise nõude kinnisasja omandamiseks või võõrandamiseks. Perekonnaseadus reguleerib perekonda ning abikaasasid puudutavaid varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kohustusi, lapsendamist, hooldust ning eestkostet. Seadus sätestab näiteks, et abieluvaraleping peab olema notariaalselt tõestatud. Pärimisseadus reguleerib seadusjärgset ning testamendiga pärimist, samuti pärimislepingute sõlmimist
Hea usu põhimõte-õiguse teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus, teostamine seaduslik, eesmärgiks ei tohi olla kedagi kahjustada Mõistlikuse põhimõte-tagada lepinguliste suhete majanduslik efektiivsus, kindlus ja ettenähtavus Heade kommete instituut-rikkujad saavad kasu moraali-ja eetikanormide rikkumise kaudu teiste ühikonnaliikmete arvelt Tsiviilõiguse põhilised seadused: tsiviilseadustiku üldosa seadus, asjaõigusseadus, võlaõigusseadus, perekonnaseadus, pärimisseadus Õigussubjektsus: õigusvõime-omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi, teovõime- iseseisvalt teha tehinguid Liigid:juriidiline isik-seaduse alusel loodud õigussubjekt, füüsiline isik-inimene, omab tsiviilõigusi ja kohustusi Tsiviilõiguslik võime tekib sünniga ja lõpeb surmaga, pole võimalik ära võtta Tsiviilõiguslik võime on iseseisvalt teha tehinguid, täielik teovõime tekib 18a., alla 18-
(§poolte kokkuleppel võib aegumistähtaega, mis on lühem kui 10 aastat, pikendada kuid mitte enam, kui 10 aastani). Kui kohustuslik isik rikkus oma kohustusi teadlikult, siis tähtaeg lüheneb ? Asjaõigus Asja mõsite ja liigid Asjaõigusseadus (AÕS) Tsiviilüldosaseadus (TSÜS) Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, seda nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiline õigusaktiks on asjaõigusseadus ja selle seaduse §5 järgi on asjaõigused omad (omandiõigus), piiratud asjaõigused(servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostu eesõigus ja pandiõigus) Asi on kehaline ese. Esemena on seadused defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks. Ese on kehaline siis, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav ja reaalselt valitsetav. Õiguslikus mõttes on asjadeks ka taimed, loomi ei loeta
turuvahenduseta(nt. haridus, kultuur) Ühishüved Erakaubad Ammendamatud Ammenduvad Välistamatud Välistatavad VALITSUSE MAJANDUSLIKUD ÜLESANDED: 1) tulude jaotuse kujundamine ühiskonnas 2) valitsus kogub makse ja jaotab uued ümber Maksud= kaudsed KM (aktsiisid) + otsesed SM (tulumaks) Seadlusandluse kujundamine majandustegevuseks: - konkurentsi seadus - äriseaduslik - maksuseadus - asjaõigusseadus Majandussektorid: Primaar- mets, põllumajandus(kahaneb), kalandus. Sekundaar- tööstus (kahaneb) Tertsiaarsektor- teenindus SKP- sisemajanduse kogu toodang näitab kui palju on toodetud lõpptarbimisega kaupu ja teenuseid riigi territooriumil. (1elaniku kohta; kr) RKT-rahvamajanduse kogu toodang näitab kui palju on toodetud riigi residentide(kodanike+eestis registeeritud firmade) poolt. SKT arvestamine: 1)kulude meetot - majapidamiste tarbimis kulutused ehk eratarbimine
Mõnes riigis on see tsiviilõiguse osa ja mõnes iseseisev. Eesti õigussüsteemis on äriõigus tsiviilõigusest piiratud osas eraldatud. Tsiviilõigus on äriõiguse üldosa, kuid äriõigus reguleerib ka juriidiliste isikute tegevust. Eestis on omaks võetud pandektiline eraõiguse süsteem, mille kohaselt eraõigus jaguneb järgmiselt: Üldosa – sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses. Eriosa moodustavad erinevad seadused o asjaõigus – asjaõigusseadus o võlaõigus – võlaõigusseadus o perekonnaõigus – perekonnaseadus o pärimisõigus – pärimisseadus Mõistab ja oskab defineerida tsiviilõiguse põhimõisteid tsiviilõiguse subjektid: füüsilised isikud – inimene; juriidilised isikud; isik on õigussubjekt, tsiviilõiguste ja – kohustuste kandja
maa kasutamine. Hoonestusõiguse tehingu otstarbekus sõltub mitmest asjast kuid eelkõige hinnast aga selle määramine on keeruline võrreldes tavalise müügitehinguga. Seadus võimaldab sellisteks puhkudeks kokku leppida muutuvatest tingimustest sõltuva tasu suhtes. Palju on mõeldud kas poleks lihtsam müüa maa pigem maha ning saada kohe raha. See sõltub juba tingimustest ja jääb iga maaomaniku enda otsustada. Kasutatud kirjandus 1. Asjaõigusseadus. RT I 1993, 39, 590 2. Loengukonspekt. Asjaõigus. 3. Notarite Koda veebilehe teabekeskus. https://www.notar.ee/521 4. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. RT I 2002, 35, 216 9
• riigiõigus -> kuidas riigiinstitutsioonid toimivad • haldusõigus e. konkretiseeritud riigiõigus (hakatakse käsitlema vägaa spetsiifiliselt) Üldosa->haldusmenetlus Eriosa->liiklus,maksuõigus • korrakaitseõigus (jõustus sel aastal 01.07.2014) • kohtumenetlusõigus Eraõigus: • tsiviilseaduse üldosa • võlaõigusseadus (jaguneb üldosaks ja eriosaks) • äriseadustik (kuidas äriühinguid mooduistatakse) • asjaõigusseadus (hüpoteek,kinnisasi,vallasasi,hoonstusõigus,omand,valdis,kasutuskäsutus). • Perekonnaseadus (reguleerib abiellumisega seotud küsimusi,põlvnemine(lastega seotud küsim.),abieluvara suhted,ülepidamisekohustused,eestkoste, • pärimisõigus(testament,pärimisleping-tehakse alati notari juures,seaduse alusel).Kodune testament- omakäeline (kehtib 6 kuud), tunnistajate juuresolekul kirjutatud testament (kehtib 6 kuud) ntx
KOHTUVÕIM Kohtuvõim on poliitilise süsteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist. Kohtuvõimu ülimuslikkuse rõhutamine aitab kindlustada õigusriigi põhimõtet ja veenda kõiki tema otsustele kuuletuma. Kohtuvõimu korraldust mõjutavad riigi õigussüsteem ja poliitiline kultuur. ANGLOAMEERIKA: * pole omaette konstitutsioonikohust * kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga * kohtunikes nähakse kodanike kaitsjat, kohtunikel suur mõjuvõim * kohtunikkond moodustatakse valimiste teel * kohtunikul ei pea tingimata olema juriidilist haridust MANDRIEUROOPA: * mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem (kriminaal ja tsiviilkohtud, halduskohtud) * kõrgeim aste on konstitutsioonikohus, mis hindab juba kehtivate seaduste kui ka seaduseelnõude vastavust põhiseadusele (tugev Saksamaa) * kohtunikud nimetab valitsus * range hierarhia ja karjääripõhimõte * kohtun...
1 ÕIGUSHARUD Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. 1.1...
kinnistusraamatusse. Kolm aastat hiljem, kui abikaasade suhted polnud enam endised, kinkis Paul kinnistu oma s 7. õbrannale Helenale, kes kanti ka omanikuna kinnistusraamatusse. Helena, kes oli käinud kümme aastat tagasi Pauli ja Liisa pulmas, kinkis kinnistu oma tütrele, kes samuti kanti kinnistusraamatusse. Kas asjast teada saades on Liisal veel võimalik saada kinnistu omanikuks? Juhised kaasuste lahendamiseks Põhilised materjalid kaasuste lahendamiseks on õpik, asjaõigusseadus, asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne , võlaõigusseadus ja tsiviilseadustiku üldosa seadus. 24.04.2015 toimub õigusõpetuse loeng ja harjutus. Selleks ajaks peavad olema ka ülesanded lahendatud ja need tuleb siis esitada paberkandjal õppejõule. Kuna 24.04.2015 toimub ka harjutus, siis sellest osavõtt on kohustuslik. Enno Oidermaa TTÜ ÕI lektor, Ph D 14.04.2015 1. Aadu ja Arno olid sõlminud suulise lepingu. Arno oli rikkunud leppingut kui
1991. otsustati, et tuleb lähtuda enne 1940.a kehtinud seadustest, mistõttu eeskujuks võeti Kesk-Euroopa õigusmudel. Tuli hakata ette valmistama tsiviilseadustikku pandektilise süsteemi alusel (vastu võtta osad eraldi seadustena). 1991 juulis võeti vastu EV omandireformi aluste seadus & oktoobris maareformi seadus (mis oli otsustavaks valiku langetamisel, millist osa esmalt vastu võtta, sest maareform lubas eraomandit ning puudus täielikult õigus, mis reguleeriks kinnisomandit). I Asjaõigusseadus jõustus 01.12.1993 II TSÜS jõustus 01.09.1994 III Perekonnaseadus jõustus 01.01.1995 IV Pärimisseadus jõustus 01.01.1997 V Võlaõigusseadus jõustus 01.07.2002 PS! 01.07.2002 TSÜS uuendatud redaktsioon. Ühtlasi kehtib alates 01.07.2010 uus Perekonnaseadus. 01.02.2009 ka uus Pärimisseaduse redaktsioon. Pandektiline süsteem ja normid on jaotatud viite osasse. On ka täiendavaid üksikuid seadusi (nt Korteriomandi seadus seoses AsjaÕ). 4
KALAPÜÜGI KORRALDUS JA PÜÜGIVAHENDID 1. Eesti Vabariigis on korraldatud kalapüük kahe seadusandliku aktiga. Need on: a) EV põhiseadus b) Veeseadus c) Asjaõigusseadus d) Kalapüügieeskiri e) Veeteede ameti põhimäärus f) Kalapüügiseadus g) Liiklusseadus h) Maakonna tasandil maavanema korraldused 2. Kalapüügiseaduse ülesandeks on A. kalade kasvatamine B. merekalade kvoteeritud ja reguleeritud väljapüük C. püügipiirkondade ülevaatlik kaardistamine D. kalavarude suunatud ja jätkusuutlik kasutamine E. lõheliste reguleeritud kasutamine kalakasvatuslikes rajatistes F
ee/_download/euni_repository/file/1389/Maakor_pohik.zip/Maak_pohik_ 5_kinisvara.pdf/] (15.02.2012) 2. Kiriku Varahaldus. Ajalugu kinnisvara mõisted. [http://www.eelk.ee/varahaldus/moisted.php#k] (15.02.2012) 3. Riigi Teataja. Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord § 6. [https://www.riigiteataja.ee/akt/13058153] (15.02.2012) 4. X-GIS. Kiirpäring maaregistrist [http://xgis.maaamet.ee/DCatalog/] (22.02.2012) 5. Asjaõigusseadus – Riigi Teataja I osa, 1993, nr 39, art 590 (22.02.2012) 6. Riigi Teataja. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndi tegutsemis kord § 2. [https://www.riigiteataja.ee/akt/12962378] (29.02.2012) 7. Delfi. Kaardi otsing. [http://kaart.otsing.delfi.ee/] (29.02.2012) 8. E-kinnistusraamat. [https://kinnistusraamat.rik.ee/detailparing/Avaleht.aspx] (29.02.2012) 9. Riigi Teataja. Maamaksuseaduse rakendamise kord § 1.
õigustloovate aktide alusel ega sisalda üldkohustuslike norme. Seaduses selle legaaldefinitsiooni antud ei ole. TsÜS § 2 komm 3.1. Tähtsamateks tsiviilõiguse allikateks on valdavalt seadused: tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), milles sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted ja olulisemad instituudid, nagu isikud, esemed, tehingud, esindamine, tsiviilõiguste teostamine asjaõigusseadus (AÕS), milles on sätestatud asjaõigused, kinnisturaamatu pidamine ja õiguslik regulatsioon, valduse ja omanduse ning piiratud asjaõiguste õiguslik regulatsioon võlaõigusseadus (VÕS), mis reguleerib võlasuhete tekkimise aluseid, lepingulisi võlasuhteid ja lepinguväliseid kohustusi nagu tasu lubamine, asja ettenäitamine, käsundita asjaajamine, alusetu
Omanikule tagastati kinnistu, mida läbib tihedalt kasutatav jalgtee. Jalgtee ehitas omal ajal linn ning see on korralikult asfalteeritud. Uus omanik soovib kinnistu piirata aiaga ning keelata jalgtee kasutamise. Tegelikult saab samasse kohta ka ümber kinnistu käies, kuid linnaelanikud on harjunud kasutama kinnistut ületavad kõnniteed, kuna see on mugav ja kiirem. · Põhiseadus ütleb, et igaühe omand on püha ja puutumatu, omandit võib piirata üksnes seadusega. · Asjaõigusseadus kohustab omanikku taluma oma kinnistut läbivat avalikku teed ning näeb ette, et igaühel peab olema ligipääsuõigus oma kinnistule. Kas omanik peab võimaldama avaliku jalgteed läbi oma kinnistu või mitte? JAH 8. On avastatud, et õiguskorras puudub käitumisjuhis jahil teise inimese lehma mahalaskmise eest. Küll on olemas järgmised sätted, mis ei kuulu karistusõigusesse. Missugust neist oleks kohasem kohaldada? Miks?
reguleerib asjadega seotud õigussuhteid. 2. Asjaõigus kui eraõiguse haru reguleerib õigussuhteid, mis on suunatud asjadele (asjaõiguslikud õigussuhted). Asjaõiguse põhiülesanne määrata kindlaks asjade omanikud ja nende õigused. Asjaõiguse all mõistetakse õigust, mis reguleerib asjadega seotud suhteid, seda nii paigalseisus (nt omandiõigus) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine). Asjaõigust allikad on: 1). Asjaõigusseadus, mis sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele; 2). Asjaõigusseaduse rakendamise seadus sätestab juhud, mil kohaldub enne 1993.a 1. detsembrit tekkinud ja sel päeval kestvatele suhetele ARSi kohane regulatsioon, vastasel juhul kohaldub AÕS kohane regulatsioon; 3). Tsiviilseadustiku üldosa seadus sätestab tsiviilõiguse põhimõisted jms, mis kohalduvad ka asjadega seonduvale; 4)
Õigusõpetus VIII Majandusteaduskon.. õigus intituut.. kodulk, kus näeme eksami arvestust Haldus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu alla asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. Asja võib hallata rndi, üüri, pandi või muu suhte alusel, kusjuures selline valdamine on ajutine. Valdus võib olla seaduslik või ebaseaduslik: sõltuvalt sellest, kas tal on õiguslik alus või mitte.Haldust loetakse seadulikusk, kuni ei ole tõestatud vastupidist. Valdus võib olla heauskne ja pahauskne.Valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või teasel isikul on suurem õigus asja vallata. Pahauskne on, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või mõnel teasel isikul on suurem õigus asja vallata. See tuleneb vanast roomast ja tagatiseks oli lubadus või hea sõna. Asjaõigusseadus tunnistab 2 pandi liiki: ...
Selle õigusharu normid määravad riigi organite ja protsessi osaliste õigused ja kohustused j anende kompetensi kuritegude menetlemises. Kriminaalprotsessi üldised põhimõtted onsätestatud põhiseaduses Tsiviilõigus – reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas (sõltumata subjektidest) ja ta on üks mahukamaid õigusharusid. Tsiviilõigus kasutab autonnoomset meetodit, sets ta reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid, kui võrdsete subjektide vahelisi. (nt: Võlaõigusseadus, asjaõigusseadus, äriseadustik,) Tsiviilprotsessiõigus - reguleerib kohtu organite ja protsessi osalist etegevust kodanike õiguste kaitsmisel ja kodanike vaheliste vaidluste lahendamisel. Tsiviilprotsessi normid määravad kindlaks ka kohtuorganite õigused. Ja materjaal organite tegevust korraldavad normid jne. Perekonnaõigus – reguleerib abielu ja perekonnasuhteid. Reguleerib ka suhteid, mis tulenmevad lapsendamisest, sugulusest, vanemate kohustustest laste vastu ja vastupidi
hagi igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Lisaks vallasomandi tekkimine ja veel mitmeid asjad. Referaati kirjutades sai eriti selgeks, et just Rooma eraõigus on aluseks kontinentaaleuroopa õigussüsteemile. 8 Kasutatud kirjandus 1. E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Tallinn: Ilo, 2000 2. E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Tallinn: Penikoorem 2005 3. Asjaõigusseadus. RT I, 08.07.2014, 7 4. Perekonnaseadus. RT I, 29.06.2014, 103 9
tsiviilseadustiku. Eesti tsiviilõiguse süsteem on ära määratud viie osa kaudu: 1. Üldosa üldosa normid, TsÜS 1. september 1994 1. juuli 2002; võime eristada: · isikud · esemed · tehingud · esindus · hagi aegumine 2. Perekonnaõigus, perekonnaõigusseadus 1. jaanuar 1995; põhiinstituudid on: · abielu · perekond · eestkoste 3. Asjaõigus, asjaõigusseadus 1. detsember 1993; põhiinstituudid on: · üldsätted · omand (kinnisomand, vallasomand) · piiratud asjaõigus 4. Pärimisõigus, pärimisseadus 1. jaanuar 1997 1. jaanuar 2009 · pärimise alused · pärimise käik 5. Võlaõigus, võlaõigusseadus 1. juuli 2002 · üldsätted · lepingud · lepinguvälised kohustused 1.4
Eesti tsiviilõiguse süsteem on ära määratud viie osa kaudu: 1. Üldosa – üldosa normid, TsÜS – 1. september 1994 → 1. juuli 2002; võime eristada: ∙ isikud ∙ esemed ∙ tehingud ∙ esindus ∙ hagi aegumine 2. Perekonnaõigus, perekonnaõigusseadus – 1. jaanuar 1995; põhiinstituudid on: ∙ abielu ∙ perekond ∙ eestkoste 3. Asjaõigus, asjaõigusseadus – 1. detsember 1993; põhiinstituudid on: ∙ üldsätted ∙ omand (kinnisomand, vallasomand) ∙ piiratud asjaõigus 4. Pärimisõigus, pärimisseadus – 1. jaanuar 1997 → 1. jaanuar 2009 ∙ pärimise alused ∙ pärimise käik 5. Võlaõigus, võlaõigusseadus – 1. juuli 2002 ∙ üldsätted ∙ lepingud ∙ lepinguvälised kohustused 1.4
Tsiviilõiguse KT kordamiseks Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum.Õigus on loodud inimkäitumise korrastajaks. Erinevalt muudest normidest nagu eetilised ja käitumisnormid on õigus adresseeritud kõikidele isikutele ja on muudetud kohustuslikuks. (nt hilinemine tööle on eetiliste õigunormide rikkumine) Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse. Õigusnormide loojaks on riiklik organ,näiteks parlament. Õigusteadus on teadus mis selgitab õigusnormide sisu, see jaguneb kaheks: 1. Eraõigus - nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjektid). Näiteks ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused. POOLED ON VÕRDSED. Riik antud olukorda ei sekku. Inimene ise on antud hetkel aktiivne 2. Avalik õigus - moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, ...
sealhulgas mälestiste kaitsereziimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, samuti vajaduse korral maa-alade või üksikobjektide, sealhulgas mälestiste kohaliku kaitse alla võtmine ja kaitsevööndite määramine; 13. Selgita mõisteid: krunt, krundi ehitusõigus, maakasutuse sihtotstarve, kuja, servituut? (Aga mis on katastriüksus, kinnistu, ehitis, hoone, rajatis (vt ka Ehitusseadus, Maakorraldusseadus, Asjaõigusseadus ja Kinnisturaamatuseadus)?) Krunt- ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Krundi ehitusõigus- on vastavalt planeerimisseadusele määratletud: · krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; · hoonete suurim lubatud arv või hoonete puudumine krundil; · hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala; · hoonete suurim lubatud kõrgus
Kirikus abielludes peab olema ristitud ja leeritud 1 kuu peale avaldise andmist saab abielluda. Abielluda ei saa siis kui : On juba abielus Teovõimetud Samasoolised Sugulased Ühte perre lapsendatud lapsed Lapsendaja ja lapsendatu ei tohi ka abielluda Lahtutakse perekonnaseisuametis ja kohtus Perekonnaseisuametis lahutatakse siis kui mõlemad osapooled on nõus puuduvad vaidlused perekonnaseisuametis toimub 1-3 kuud lahutus Perekonnaseisuamet annab välja akti ja tunnistuse kohus 1 kuulise leppimisaja. Perekonnanimi otsus: ühise nime kasuks , enda perenimi säilib enda nimi sidekriipsuga ja mehe nimi sellist nime saab valida ainult 1 pooltest. Lapsele topelt nime panna ei saa, Varalised õigused :ühisvara abielu ajal soetatud vara ja lahusvara enne abielu soetatud vara ja saadud enne abielu sõlmimist . Lahusvaraga teeb isik mida tahab, ühisvaraga tuleb teiselt ka nõusolekut küsid ja Kui üks isik on elanud teise kulul siis kohus seda ka arvest...
8. Asjaõigus Asja mõiste ja liigid Asjaõigus reguleerib varalised suhed ühiskonnas, kahelt poolt: 1. Annab kandla kaitse omanikule võimalike rünnete eest tema omandile ja tagab eraomandi puutumatuse 2. Võimaldab teiselt poolt asjaõigusliku tagatise Asjaõigused on absoluutsed õigused, mis kehtivad kõigi isikute suhtes ja neid tuleb kõigil järgida Avalik põhimõtte tuleneb nende absoluutsest iseloomust Kinnisasjade puhul kinnistusraamatu avalikkuse kaudu Vallasasjade puhul valduse kaudu Asjaõigus objektiivses tähenduses: - on tsiviilõiguse ühe instituudina on õ.normide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õ.suhteid, seda nii paigaseisus(omaniku ja kasutusvaldaja õ.) kui ka nende muutumises(asja võõrandamine või hüpoteegi ülekandmine) Asjaõigus subjektiivses tähenduses: - õiguslik seisund, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses Erilik tunnus: absoluutsus, see õigus on kehtiva õiguskorra poolt igaühele...
süstematiseerida õigust üldistest seisukohtadest lähtuvalt. Gaiuse Institutsioone võib pidada Euroopa ühtse õiguskultuuri aluseks. Institutsioonide keskpunktis oli inimene. Olulisteks mõisteteks on asjad ja hagid, mis on õigussuhte objektideks, millele on isikute tegevus suunatud. Võrdlusena võib tuua, et ka täna kehtivas õiguskorras taandub kõik inimesele ja õigusobjektidele, millele on nende tegevus suunatud. Inimesed kesksed õigused ja kohustused tulenevad Põhiseadusest, asjaõigusseadus räägib asjadest ja tsiviilprotsessi aluseks on just Rooma õigusest alguse saanud hagid. Gaiuse Institutsioonide raamatud: - Esimene raamat käsitleb nii isiku- kui ka perekonnaõigust. Eesti õiguses on isikute põhiõigused ja kohustused toodud ära Põhiseaduses II peatükis ja perekonnaõigus perekonnaseaduses. Peamiseks erinevuseks võib esile tuua
Eesti Lennuakadeemia Suure ja väikese algustähe kasutamiseprobleeme eesti keeles Referaat Juhendas: Karin Kaljumägi Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................3 Miks on suure algustäht tähts? ........................................................4 Kuidas algustäht väljendab austust? ..............................................5 Kaupade nimetamine ...............................................................6 Stratigraafia ja õigekiri...........................................7 Lühiülevaade nimetäiendiga piltlikest väljenditest....................................................................8 Kokkuvõte.........................................10 Kirjandus.........................................11 ...
perekonnaseadus, pärimisseadus, võlaõigusseadus. Asjaõigus eraõiguse ühe valdkonnana on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid. Asjaõiguse põhiülesanne määrata kindlaks asjade omanikud ja nende õigused. Asjaõiguse all mõistetakse õigust, mis reguleerib asjadega seotud suhteid, seda nii paigalseisus (nt omandiõigus) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine). Asjaõigust reguleerivad õigusaktid - Asjaõigusseadus (AS), Asjaõigusseaduse rakendamise seadus (ASR), Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), Kinnistusraamatuseadus (KS), Korteriomandiseadus (KoS), Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsKMS). Asi - Asi on kehaline ese . Asjadeks ehk kehalisteks esemeteks loetakse neid objekte, mida saab nende välise kuju kaudu ruumiliselt piiritleda ning mida saab ühtlasi "valitseda" ehk allutada inimese õiguslikule ja faktilisele meelevallale.
autorsust). Reguleeritavate suhete ringi ja normistiku mahult üks suurimaid õigusharusid, moodustades kogu eraõiguse normatiivse aluse, mistõttu samastatakse mõnikord tsiviilõigus eraõigusega. Kasutab autonoomia meetodit, ta reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi. Üldised põhimõtted määrab põhisedus, tähtsamad TSÕ õigusaktid on EV omandireformi aluste seadus, tsiviilseadutiku üldosa seadus, võlaõigusseads, asjaõigusseadus ja äriseadustik. 7) Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel. Tsiviilprotsessiõigusnormid määravad kohtuorganite õigused ja kohustused õigusemõistmisel tsiviilasjades ja reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus. Tsiviilprotsessi õiguse valdkonda kuuluvad ka notariaalorganite ja
Juriidilisel isikul on nimi, mis peab teda eristama teistest isikutest. Üldkoosolek. Juhatus. Juhtorganiteks on juhatus ja nõukogu. Organi pädevus nähakse ette põhikirjas, ühingulepingus või seaduses. Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmeks võib olla üksnes teovõimeline füüsiline isik. 19. Tehingud. 20. Tehingu vorm. 21. Tehingu kehtetus. 22. Esindamine. 23. Tähtaeg ja tähtpäev. 24. Asjaõigusseadus. 25. Asjad. 26. Valdus. Tegelik võim asja üle, õiguslikult puhtfaktiline võim asja üle, sõltumata, kas valdajal selleks õigus on või mitte. 27. Omand. Isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. 28. Vallasomand ja kinnisomand. 29. Äriseadustik
Kinnisvaraõigus I Lk 1/ 9 Kinnisasja kasutusse andmine teisele isikule Kasutusse andmise õigused ja reeglid tulenevad · Tsiviilseadustiku üldosa seadus olenevad lisaks AÕS-s ja VÕS-s sätestatule ka sellest kellele kasutusse antav kinnisasi kuulub (ehk kes on kinnisasja omanik): · Eraõiguslik isik on oma otsustes vaba kuidas, kellele ja millise tasu eest oma vara kasutada annab. · Avalik õiguslik isik (KOV; riik; av-õigusl jur, isik) saab temale kuuluvat vara anda kasutusse üksnes kindlate reeglite seaduste ja vastavate kordade järgi. Kasutusõigused võivad aga ei pea olema kinnistusraamatusse kantud, see oleneb kinnisasja omaniku tahtest ja kasutusse saajaga saavutatud kokkuleppest, millisel viisil ja määral omanik oma õigusi käest ära annab ja kuivõrd siduvaks see kokkulepe soovitakse muuta. Milles seisneb vahe võlaõigusliku ja asja...
põhimõtted. Eesti tsiviilõiguses järgitakse ajalooliselt väljakujunenud pandektilist süsteemi, mille kohaselt on tsiviilõiguse (eraõiguse üldosa) valdkondadeks Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted ja määrab ära olulisemad instituudi, nagu isikud, esemed, tehingud, esindus, tähtaja ja tähtpäeva arvutamine ning tsiviilõiguste teostamise viisid. Asjaõigusseadus (AÕS) sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. Perekonnaseadus (PKS) reguleerib mehe ja naise abielust tulenevaid varalisi ja mittevaralisi suhteid ning vanemate ja laste vahelisi suhteid. Pärimisseadus (PärS) reguleerib pärimist seaduse järgi, pärimist testamendi järgi, pärimislepingut ning pärimise käiku jms.
· Peale arhailist perioodi leiame õigust kirjapandud kujul need ongi õigusallikad. Need on koodeksid. Õigusnormide kogumid, suuremad või väiksemad oma mahult. Koodeksid, mis on sündinud ajast aega kodifitseerimise käigus, kujutavad endast mandri Euroopas põhilisi õigusallikaid. · Hetkel töötab meie Justiitsministeerium väga suurte koodeksite kallal. Oleme saanud väga head ja tänapäevased õigusallikad. Nt asjaõigusseadus, võlaõigusseadus. Terviklikud süsteemsed koodeksid (keskkonnaõigus). Kõige vähem on tehtud sotsiaalõiguses. Sünnivad õigusallikad. Need sünnivad ka tänapäeval läbi kodifitseerimisprotsessi. · Ajalooline koolkond kui õigusnorme on palju (nt 19.saj), peavad nad leidma endale kõige õigema koha. Kas me oleme valmis generaalseteks kodifikatsioonideks? Kas see norm on ka hea ja õiglase sisuga? Arvatakse, et see oligi tõke kodifitseerimisele
kuulu ainult inimesele. · Õigusvõime tekib vastavalt seadusele. · Riik otsustab, kas avalik-õiguslikku juriidilist isikut on vaja. Õiguse objektid · Kui räägime objektist, siis räägime sellest, millele on mingi nähtus suunatud. · TsÜs · Esemeks on asjad, esemed(kehalised), muud hüved(intellektuaalse loomingu viljad) ja õigused(subjektiivsed õigused). · Asjaõigusseadus · Õiguse objektid on kehalised esemed ja mittekehalised esemed(nõuded, õigused). · Loomadele kohaldatakse asjadele kehtivaid sätteid. · Õiguse objekt on tihedalt seotud subjektiivse õiguse kandjaga. · Kõige üldisemalt võiks õiguse objekti kohta öelda Hüve. · Kõige tähtsam õiguse objekt on inimese elu ja tervis. ÕIGUSE REALISEERIMINE Õiguse täpsus ja õiguse realiseerimise vahekord
lärmatakse pidevalt, postkasti pannakse tahtevastaselt materjale jne). Rikkumine ei eelda rikkuja süülist käitumist. Lisaks rikkumise lõpetamisele saab nõuda ka kahju hüvitamist. 2. VALLASASJAÕIGUS Omand jaguneb lähtuvalt asjade liigitusest vallasomandiks ja kinnisomandiks, sõltuvalt sellest, kas omandiõigus eksisteerib vallas- või kinnisasjale. Erinevus kahe omandi liigi vahel on eelkõige omandi tekkimise aluste erinevuses. Asjaõigusseadus tunneb seitset vallasomandi tekkimise alust. Vallasomandi tekkimise aluste puhul omab väga suurt rolli valdus. 2.1. Vallasomand 2.1.1. Üleandmine Üleandmine on tähtsaim vallasomandi tekkimise alus vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppnud, et omand läheb üle omandajale. Kui vallasasi on juba omandaja valduses, siis piisab omandi
Asjaõigus 8.1 Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Asjaõigusseadus ja TsiviilseaduseÜldosaseadus? 8.2 Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigitusel? Asi on kehaline ese, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletud ja reaalselt valitsetav. 8.3 Mis on valdus ja kuidas see tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. S.t asja võib vallata kas rendi, üüri, pandi või muu suhte alusel. Valdus võib olla kas seaduslik või ebaseaduslik ja sõltuvalt sellest, kas tal on õigusik alus või mitte. Valdus on seaduslik kui pole tõendatud vastupidist. Valdus võib olla veel heauskne või pahauskne. Valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Pahauskne valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus v...
(sarnane süsteem tänapäeval prantsuse Code civil, Austria ABGB) 2. Pandektiline süsteem: a. Nimetus CIC 2.osa pealkirjast DIGESTA SEU PANDECTAE b. Sisu ajaloolise koolkonna poolt i. Gustav Hugo (1764-1844) ii. Georg Heise (1778 - 1851) c. Üldosa ja eriosa EESTI TSIVIILSEADUSTIK JÄRGIB PANDEKTILIST SÜSTEEMI: 1. ÜLDOSA a. Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2. ERIOSA a. Asjaõigusseadus b. Võlaõigusseadus c. Perekonnaseadus d. Pärimisseadus Ius civile - tsiviilõigus. Ius gentium - rahvaste õigus, kõikide rahvaste juures tuntakse nt abielu. PEAB TÄHELEPANU PÖÖRAMA KUI VORMILISED NEED ON, MIS ON ALLIKAKS, KAS ON NIM SEADUST VÕI MITTE ROOMA ÕIGUSE SÜSTEEMID JA DUALISMID 1. Ius civile vs ius gentium/ius naturale Rooma kodanike (nii avalik kui Kehtib kõigi Rooma riigi
SEADUSTE VIHIK EESTI LIPU SEADUS - ELS Vastu võetud 23.03.2005 jõustunud vastavalt §-le 26. https://www.riigiteataja.ee/akt/104062014004 ptk 1, §26 § 2. Eesti lipu kirjeldus (1) Eesti lipp koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust. Ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. § 3. Eesti lipu heiskamine Pika Hermanni torni (1) Eesti lipp heisatakse Pika Hermanni torni Tallinnas iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00, ja langetatakse päikeseloojangul. (2) Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa Lydia Koidula sõnadele loodud laulu «Mu isamaa on minu arm» fragmendi baasil loodud signatuuri. § 5. Eesti lipu heiskamine alaliselt (1) Eesti lippu ei langetata Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikoht...
pärimisseaduse § 130 lg 1), st sõna "õigusjärglaste" tuleb AÕS § 79 lg 2 tähenduses mõista kui "eriõigusjärglaste". Seadus ei anna selget vastust, kas kaasomanike õigusjärglaste suhtes kehtivad ka kaasomandis oleva asja valdamise või kasutamise kohta tehtud kaasomanike enamuse otsused. AÕS § 79 reguleerib sisuliselt ka kaasomanike enamuse otsuste kohustuslikkust kaasomaniku õigusjärglaste suhtes Kuid kuna asjaõigusseadus ei näe ette otsuste kohustuslikkust kaasomanike õigusjärglaste suhtes, kehtivad kaasomanike enamuse otsused üksnes otsuse vastuvõtmise ajal kaasomanikeks olnud isikute suhtes. Erandiks on kaasomanike üldõigusjärglased, kellele lähevad kaasomanike enamuse otsusest tulenevad õigused ja kohustused üle pärimisseaduse § 130 lg 1 või nt äriseadustiku § 403 lg 1 või § 446 lg 1 kohaselt. Kinnisasja kaasomanike enamuse otsuseid ei saa kaasomanike eriõigusjärglaste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
