Kiirteteoreem (0)

Majandussotsioloogia kordamisküsimused
Majandus ühiskonnas 
 Kultuur ja majanduskultuur- ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt 
loodud materiaalsete väärtustega: edastatakse järeltulevatele põlvkondadele ja teistele 
ühiskondadele (gruppidele); on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis.
 Väärtused- indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. 
Väärtused on tugevalt seotud kindla kultuuriga; abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; 
suhteliselt  kestvad .
 Sotsialiseerumine-  isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või
grupile  omaseid  väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Kujuneb individuaalne 
sotsiaalne kogemus.
 Roll- käitumisnormide ja -praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga
  Rollikonflikt - kui inimese üks roll on vastuolus  teis(t)ega, nii rollidevahelised kui 
rollisisesed.
  Identiteet - indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid ; on 
sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide vahelise interaktsiooniprotsessi; on 
individuaalsed ja personaalsed; kollektiivsed ja sotsiaalsed; alati 
üksteisega seotud; on seotud samastumise – eristumisega sotsiaalses interaktsioonis; 
kategoriseerimisega.
Primaarsed / esmased identiteedi vormid -omandatakse  varajases  elustaadiumis, nt sooline 
identiteet, rahvuslik identiteet
Sekundaarsed /  teisesed  identiteedi vormid -sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud
identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja 
ametialaste rollidega
 Võim- võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda
 Sotsiaalne struktuur- sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad 
seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) 
sotsiaalses süsteemis
 Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel:
Ühiskond, majandussüsteem
Üksikisik
Pere / leibkond:
Tööjaotus ja soorollid
Pere-eelarve kujunemine
Majanduslikud suhted lähisuhtes
Organisatsioon
Ettevõte, selle erinevad vormid
Ametiühingud, professionaalide liidud jt, nii  rahvusriigi  kui globaalsel tasemel
Tööstusharu, turg
Interaktsiooni  suunavad normid ja ootused;
Tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad –nn ärikultuur (sh keelekasutus, riietus, sisustus jne);
 Institutsiooni mõiste- teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kujundavate normide, 
rollide ja tegevuspraktikate kogum
Funktsioon majanduselus:
Määratlevad tegevuste legitiimsust
Suunavad ja  filtreerivad  informatsiooni ja andmeid;
Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist;
Stabiliseerivad tegevuskeskkonda.
Stabiilsus ja muutumine:
Formaalsete reeglite muutmine lihtsam/kiirem 
Formaalsed  reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt
Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid  huvigruppide  vahel
Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia  kujunemislugu  
 Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi 
Tööviljakuse kasv
Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte  kuld )
Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad => tööviljakuse kasv (nõelavabriku näide). Aga ka 
rutiin , ühekülgsus
Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin:  konkurents , tööjaotuse 
süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine,
madalamad hinnad (prognoosis Inglismaa arengut)
Vaba turukonkurents
Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor
Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele
Ratsionaalne  isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon  e nähtamatu käsi) = 
majanduslik õitseng
Kollektiivsed  hüved tagatud riigi poolt 
Riik sekkub olukordades , kus isereguleerumise printsiip ei toimi: Infrastruktuuri rajamine 
kaubanduse hõlbustamiseks (teed, kanalid, sillad, dokid) 
Tagada seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikkus: ennustatavus, innovatsiooni 
toetamine  (patendid, autoriõigused), üldrahvalik  haridus  – “valgustatus” (et massid 
ei  langeks  demagoogide ohvriks)
 K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri 
põhiolemust:
Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt  orjandus , 
feodaalühiskond, kapitalism; 
Ideed, väärtused ja  institutsioonid  - pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid 
ja domineeriva klasside huve 
Igale ühiskonnakorrale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt 
tootmissuhete iseloomust (feodaal- talupoeg , kapitalist-tööline jne); 
See viib intensiivistuva konfliktini, mis annab tõuke  sotsiaalseks  muutuseks -> marxism kui 
konfliktiteooria
Tööjõu võõrandumine:
Majanduskasv (lisaväärtus) tugineb tööliste ekspluateerimisele: tööandja kasum põhineb 
töö tulemuste omastamisel; 
Tööline võõrandub oma tööst ja töö tulemusest, kuna tal pole selle üle kontrolli,  tööjõud kui 
kaup.
Kriitika:
Majanduslik deteriminism – ei olda nõus, et majandus määrab kogu ühiskonna arengu
Alahindab mitte-majanduslike huvide rolli
Ei suuda prognoosida ühiskonna arengut (klassistruktuurid jäigemaks, konflikt, 
revolutsioon,  kommunism )
Nn “Suur” teooria, empiiriliselt võimatu testida
  Durkheim : 
Mehhaaniline  solidaarsus - kogukond, jagatud kogemused ja uskumused,  konsensus  ja 
sarnasus.
Orgaaniline solidaarsus- sotsiaalne  diferentseerumine , vastastikune majanduslik sõltumine 
tööjaotuse tõttu
Anoomia -  sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; 
tähendusepuudus, sihitus, äng.  
  Weber : 
Sotsiaalse muutuse olemus- Moderniseerumine:  sekulariseerumine , ratsionaliseerumine 
(teaduspõhisus, süsteemsus). Vabastab traditsioonilise ühiskonna piirangutest, aga ka uus 
„ raudne  puur“ .
Kapitalismi põhitüübid:
Ratsionaalne- Vaba turg, kapitalistlik tootmine; kapitalistlik spekuleerimine ja 
finantseerimine.
Poliitiline- Röövellikud poliitilised kasumid; Turukasum jõu ja võimu kaudu; Kasum 
tehingute kaudu poliitiliste võimudega.
Traditsiooniline kaubanduslik- Traditsioonilised kauplemis- ja rahalised vahetustehingud.
Domineerimistüübid:  legaalne , karismaatiline, patrimonaalne.
Religiooni (protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos:
Varaseid kapitalistlikke kaupmehi ja tööstureid iseloomustanud uskumuste ja väärtuste 
süsteem; 
Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel ( protestantism , puritaanlus, 
kalvinism ); 
Vara kogumine ja (re) investeerimine  koos askeetliku  eluviisiga ; 
Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos kasinusega – märk  jumalikust  ettemääratusest 
taevaseks eluks.
Globaliseerumine, riskiühiskond, jätkusuutlikkus 
 Globaliseerumine- maailmaulatuslikke sotsiaalseid suhteid ja nende vastastikust sõltuvust 
intensiivistav protsess
Sellega kaasnevad muutused majanduses ja poliitikas:
Uus  majandusareng
Elektroonilise konteksti areng
Kommunistliku süsteemi  lagunemine
Rahvusvahelised ja regionaalsed valitsemisviisid
Valitsustevaheline koostöö
Riskid - Keskkondlik risk; terviserisk; sotsiaalne risk; kultuuririsk; suutmatus aimata riske: 
riski ruumiline, ajaline, sotsiaalne  piiramatus
Globaaldebattide  koolkonnad :
“ Skeptikud”: 
Majanduse regionaliseerumine
Rahvusriikide valitsuste rolli tähtsus
 “ Hüperglobalistid”
Globaliseerumine viib “piirideta maailma” tekkimisele
Lokaalne  usaldamatus – globaalne ajastu
„ Transformatsionalistid“
Piiri mõiste ümberdefineerimine
Kohanemine uute elamiskontekstidega
Vastasmõju ja kahesuunalises muutuses
Jätkusuutlikkus- Tarbimine ning keskkonnakahju. Keskkonnaprobleemide globaliseerumine 
alates II maailmasõja järgse massiivse majanduskasvu  aastatest . Hüpertarbimine/
ületarbimine. Kasvu piirid. Ökotarbimine. Poliitike mõju tarbimisele. Keskkonnaprobleemid 
on pöördumatud.
Jätkusuutlik ühiskond- Jätkusuutlik areng ehk säästev areng on arengutee , mis  rahuldab  
praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade 
samasuguseid huve. Jätkusuutlik ühiskond on selline, mis elab harmoonias looduse ja 
iseendaga: toimub Maa ressursside uuendamine, hoitakse elu, tervist ning toetatakse arengut.
  Giddens  ja Beck: 
Kaasaegse ühiskonna põhijooned: 
Refleksiivsus- regulaarne  teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks 
ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil.
Individualiseerumine- Individualiseeritud  elutingimused  ja  eluviisid . Ühiskondlike  kriiside  
tajumine  individuaalsetena. Individuaalne vastutus oma valikute ees.
Aja ja ruumi lahutatus- Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; Suurenev distantseerumine 
sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, 
tehnoloogilised jms)
Riskiühiskonna mõiste Beck’i järgi- Toodetud, inimtekkeliste riskide  domineerimine . 
„(Tehnoloogilise) innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste,  ökoloogiliste  ja 
individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele“
Töö muutumine, ettevõtlus ja firmad
 T
  raditsiooniline töö käsitlus                   
 
   Postmodernistlik  töö käsitlus
omaette  eesmärk
vabaduse allikas
kutsumus  
eneseteostamise ja
moraalne  kohustus 
enesearendamise vahend
eneseväärikuse allikas 
tunnustus ja saavutus 
pikaajaline töö ühe tööandja
individualiseeritud
juures 
subjektiviseeritud
 Töö paindlikkus - majanduslik kasv, konkurentsivõime, majanduslik aktiivsus
 Mis iseloomustab tööjõu liikumist tänapäeval? Globaalne tööjõu liikumine puudutab nii 
tootmis- kui ka teenindussektorit, seotud investeeringutega. 
Mittestandardsed hõivetingimused (tööandjad on huvitatud maksimaalsest kasumist). 
Muutused kvalifikatsioonis (tööjõu haridustaseme kasv, elukestev õpe).
Töö korraldus (meeskonnatöö, tarbija rahuldamine). 
Töö (individualiseeritud, eesmärgiks majanduslik kasv)
 Firma ja organisatsiooni erinevused- Firmad erinevad teistest organisatsioonidest oma 
eesmärgi tõttu – on orienteeritud kasumi saamisele. Kui firma ei saavuta seda eesmärki, ta 
kaob majandusväljalt.
 Foucault organisatsioonikäsitlus:
Organisatsiooni füüsiline keskkond (arhitektuur)  viitab  organisatsiooni struktuurile – 
hierarhiale javõimudistantsile (vanglad,  haiglad ). 
Gruppide  moodustumise  võimalus sõltub inimeste paiknemisest organisatsioonis.
Kontroll, järelevalve. Järelevalve subjektiks on kõik (ka kõrge positsiooniga töötajad) 
organisatsiooni liikmed. Vahetu kontroll, järelevalve (rutiine töö ja suured ruumid); 
instrumentaalne  - töötajate isiklikud “toimikud”  atesteerimine  jms.;  enesekontroll . 
Töögraafikud, tunniplaanid – “kehade efektiivne paigutamine” ajas ja ruumis.
  Weberi  organisatsiooni käsitlus:
Tegevuskeskkonda iseloomustab  keerukus  ja muutlikkus.
Muutlikkus – keskkonnategurite üldine muutumine ajas ja muutumise kiiru
Keerukus – keskkonnategurid, mis võivad oluliselt mõjutada organisatsiooni toimimist. 
Kapitalide käsitlused
 Inimkapital- mis ei ole selle ‘kandjast’ eraldatav. Haridus ja oskused, Tervis; Motiveeritus ja
väärtused. Teatud aja jooksul omandatud väärtustatud oskuste, teadmiste ja suhete kogum
 Sotsiaalne  kapital - Võime tagada ‘kasu saamine’, ‘tulu’ tänu liikmelisusele sotsiaalsetes 
võrgustikes vm sotsiaalses struktuuris. Sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad  ressursid  
ja nende  mitmekesisus .
  Tihedad / tugevad sidemed (siduv kapital ):
Vastastikususe normid, mis  toetavad  kollektiivset tegevust (organiseerumist) liikmete ühistes 
huvides (Coleman 1990);
Usalduslikud (vabatahtlikud) koostöösidemed üksikindiviidide vahel (civic  virtue ) (Putnam 
2000);
Homogeensetel ressurssidel põhinev sotsiaalne solidaarsus ja sotsiaalne kontroll;
Sageli iseloomustab lähedasi suhteid (nt pere- ja sugulussidemed,  immigrant -grupid); 
Kasutatud nii  mikro , meso- kui makrotasandi mõistena (üksikisiku, sotsiaalse grupi, 
ühiskonna „omadusena“).
 Avatud/ nõrgad sidemed (sildkapital):
Nõrgad sidemed loovad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks.
Uued ettevõtlusvõimalused: struktuursed „tühimikud“ ja nende sildamine, informatsiooni ja 
kontrollipositsiooni kaudu;
Heterogeensemad ressursid; 
Põgusamad, instrumentaalsemad suhted; 
Konkurentsieelise  loomine turuvahetuses.
 Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid:
P
  ositiivne              
 
             
 
             
 
             
 
 Negatiivne
Võimalused grupi liikmetele
Piirangud teistele
Innovatiivsus
Konformsus
Individuaalne vabadus
Kohustused
 Habituse- tegutseva  subjekti ja struktuurse keskkonna  duaalne  (vastasmõju) suhe
  Habitus : kapitalid ja hoiakud:
Habitus positsioneerib tegutseva subjekti sotsiaalsetes suhetes egevusväljal – suutlikkuse 
tegutseda oma huvidele vastavalt.
Individuaalses ja kollektiivses (ajaloolises) kogemuses/ praktikas (sotsiaalne  trajektoor ) 
omandatud ja pidevalt omandatav kapitalide maht, struktuur ja olemus aktualiseerub 
konkreetsete suhete tasandil, konstrueerib hoiakuid ja informeerib käitumist ajas ja ruumis.
 Kapitalide liigid P. Bourdieu  järgi:
Majanduslik kapital – erinevas  vormis omatav majandustegevuses  potentsiaalselt  
realiseeritav ressurss (‘vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad)
Kultuuriline kapital – teadmised, väärtused, maitsed ,  eelistused  (kehastunud, objektiveeritud, 
institutsionaliseeritud) ( informatsiooniline  kapital;  akadeemiline  kapital, loomingulisus jm) 
Sotsiaalne kapital – suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (nt perekond, sõbrad, kolleegid; 
alaliik : poliitiline kapital); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital (poliitiline kapital)
Sümboliline kapital – formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, 
ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/ väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel)
 Habituse ja välja suhe:
Tegevusväli kujundab habitust - tingiv  konstruktsioon
Habitus osaleb tegevusvälja (suhete) kujundamises - kognitiivne  konstruktsioon
 Kapitalide koostoime ja konverteerimine - Kapitalid kogunevad tegutsemisel erinevates 
gruppides (sotsiaalsed grupid, huvi- ja elustiiligrupid jm) ja erinevatel väljadel ning on 
konverteeritavad kapitalide ja väljade vaheliselt, isegi sotsiaalsete süsteemide vaheliselt! ning
kindlasti ajas!
 Sotsiaalne ruum- sotsiaalse praktika organiseerumist vastavalt ühiskonnas kujunenud 
positsioonide hierarhiale.
 Sümboliline kapital ja sümboliline võim:
Kapitalide püsivus, realiseeritavus,  maksimeerimine
Kapitalide mahu, struktuuri ja olemuse muutus ajas, individuaalses ja ühiskonna (sh ka 
globaalses) struktuurses praktikas.
Sotsiaalne stratifikatsioon
  Stratifikatsiooni  mõiste, seos ebavõrdsusega-  hierarhiline   kihistumine  ja struktuurne 
ebavõrdsus (ebavõrdsed võimalused ühiskonnas erinevate rühmade vahel)
 Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus- ühiskonna  suletus  vs  avatus
 Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos  suutlikkusega (habitus)- indiviidid – 
positsioonid - hüved => ebavõrdsus
  Meritokraatia - Meritokraatia ( merit  – väärima,  teene ) – hüved jaotunudvastavalt 
“teenitusele” (võimekus + ettevalmistus)
Kriitika: sotsiaalse päritolu eelised
 J. Goldthorp’i klassimudel
TEENISTUSKLASS (salariaat (salary), kõrgemad „ valgekraed “) 
I Tippprofessionaalid,  tippjuhid , kõrgemad ametnikud.
II Professionaalid, keskastmejuhid. 
VAHEKLASS ( keskklass )
III Madalamad „valgekraed“ – kontoritöötajad, rutiinne 
kantseleitöö, müük ja teenindus
IV Väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed 
V Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti  sinikraed “)
TÖÖLISKLASS („sinikraed“, füüsiline töö, wages )
VI Oskustöölised (osaliselt  rutiinsed  tööd)
VII Lihttöölised
 J. Goldthorpi klassimudeli kriitika:
Ametikoht  pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks –ei arvesta tööturul 
mitteaktiivsetega: töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed 
Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil –uued ametikategooriad, 
fragmenteeritud / mittelineaarsed biograafiad 
Skeem on meestekeskne, ei arvesta soolist  segregatsioon  (eraldatust) tööturul 
Eliidi spetsiifilise positsiooniga ei ole arvestadud -ametipositsioon vs varaline  jõukus  vs 
eluvõimalused
Muutused tootmises ja tarbimises
 Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused:
Tarbija identiteet, elustiil ja staatus.
Materiaalsus ja tähistamine
Organisatsioon ja tarbimine
Demonstratiivse tarbimise  kontseptsioon
Ühiskonnakriitika
 Elustiili mõiste- elu stiliseerimist, mis tähendab individuaalsuse väljendamist läbi teatud 
sümbolilist väärtust  omavate  kaupade, teenuste ja sotsiaalsete praktikate. 
 Elustiili kujunemine- kujuneb elustiilivalikute käigus.
 Milliseid nähtusi tarbimises on  toonud  kaasa globaliseerumine?
Globaalmajandus on ümberkujunemasmateriaalsete asjade  tootmisest  „väärtuse“ 
tootmisele; sageli kasutataksegisellise muutusekirjeldamiseks väljendit nagu sümboliline 
majandus.
 Sümboliline majandus- ta on linnaline ja rajaneb sümbolite tootmisele; sümbolid on 
baastoode; ruumi tootmine ning linna ja kultuuri sümbolite tootmine.
Avaldub- kunsti, toidu, moe,  muusika  ja turismi tarbimine ja nendega seotud valdkonnad.
 Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast:
Spordisubkultuuride  elitism , mis rajaneb materiaalse edukusenäitamisel ning arendatud 
oskustel (lumelaudurid).
Elitism, mis tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes 
rafineeritumal intellektuaalsusel (klubikultuur,  metal ).
 Subkultuurisisene eristumine:
Hierarhiline - kõrgem subkultuuriline kapital rajaneb autentsusel, mida vastandatakse 
subkultuurisiseselekommertsialiseerumisele või ideoloogiatühjale stiili järgimisele. 
Alastiilide järgijad 
Omavahel tihedamalt seotud sõpruskonnad (elukoha, alastiili või muu  tegevusega  seotuse
järgi).
 Ökoloogilised hoiakud ja ühiskonna jätkusuutlikkus:
Tarbimine ning keskkonnakahju
Hüpertarbimine/ületarbimine
Kasvu piirid ja jätkusuutlik areng
Jätkusuutlik ühiskond
 Milliseid  samme  säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise 
raames?
 Tehnokraatiline. Täiendavad ja radikaalsed uuendused, et suurendada ökoloogilist tõhusust, 
sealhulgas sotsiaaltehnoloogia, et stimuleerida selliseid  uuendusi  (ja nende levitamist)
Sotsiokraatiline /  Sotsiokultuuriline . Nt elustiili, tarbimiskäitumise, institutsioonide jms 
muutmine