Triin-Merilyn Õispuu KIIR O.Lutsu teoses ,,Kevade" on üheks tegelaseks Heinrich Georg Aadniel Kiir, keda koolis tuntakse, kui suurimat kaebajat. Ta oli punakate juuste ja tedretähnidega poiss, ta kehaehitus oli kõhnavõitu. Kiir oli pärit rätsepa perest, ta isa oli rätsepmeister, seega sai ta endale lubada palju uusi ja uhkemaid asju, kui teised kihelkonna poisid. ,,Üks teine jälle, punaste juuste ja naljakate nööpsaabastega, nähti oma uutmoodi sulepeaga üldist tähelepanu enesele tõmbavat"(2.pt.lk.12)
Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Kõrgushüpe............................................................................................................. 3 Kaugushüpe............................................................................................................ 5 Kettaheide.............................................................................................................. 6 Kuulitõuge.............................................................................................................. 7 Kiir-, pika- ja keskmaajooks.................................................................................... 9 LISAD.................................................................................................................... 12 Kokkuvõte....................................................................................
2012 21.14) Martinson, M. (2010). Õpiraskused: kelle probleem? Kust otsida lahendusi? Koolibri. Kõrgesaar, J. (1990). Eripedagoogika terminoloogia. Tartu Ülikool. Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus. Kõrgesaar, J. (1987). Eripedagoogika Eestis. Eripedagoogika tänapäevaküsimusi. Tartu : Tartu Riiklik Ülikool. Kõrgesaar, J. (1990). Eripedagoogika terminoloogia. Tartu : Tartu Ülikool. Sinivee, H. (2010) Erivajadustega Kiir, Toots, Tõnisson, Arno... Õpetajate leht. http://www.opleht.ee/?archive_mode=heading&headingid=1386 (14.02.2012 21.45) Karlep, K. (1998). Psühholingvistika ja emakeeleõpetus. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus. Kikas, E. (2008). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus. 2. KOKKUVÕTTED 2.1 ,,40 aastat eripedagoogide ja logopeedide koolitamist Eestis" Antud artiklis räägivad oma mälestustest, eripedagoogika hetkeseisust ja tuleviku väljavaadetest
Tegelaste iseloomustus Joosep Toots · Välimus: heledad juuksed, nina paremale poole viltu, rõugearmiline nägu ja tugev keha; · Iseloom: rahutu, vallatu, sõbralik, nutikas, kaval ja vempe täis võrukael; · Päritolu: vaesest perest, Ülesoo talust. Heinrich Georg Aadniel Kiir · Välimus: punakad juuksed, tedretähnid, nööpsaapad, korrektselt riides ja kõhn keha; · Iseloom: kaebaja, tagasihoidlik, heatahtlik, sõbralik; · Päritolu: rätsepa perest, mitu venda, elas maal ja oli haritud. Teele · Välimus: ilus, punapõseline, valkjajuukseline, ümara näoga, kenasti riides; · Iseloom: sõbralik, südamlik, hell, viisakas, tagasihoidlik ja tugeva loomuga; · Päritolu: rikkast perest, elas Raja talus. Jaan Imelik
OPTIKANÄHTUSED Merilin Must 11c MIRAAZ Nähtus, kus näeme kaugeid objekte seal, kus nad ei tohiks kuidagi olla. Kõige sagedamini on miraaze kirjeldatud kõrbetes ja meredel. Vaja on, et valgus jõuaks meieni ebaharilikust suunast. Valguskiir liiguks nagu kahe peegli vahel, kus ta korduvalt peegeldudes jõuab mõnikord Maa kõveruse taha. ROHELINE KIIR Nähtus, mis toimub vahetult pärast päikeseloojangut või enne päikesetõusu horisondi kohal. Jälgitav vaid mõne sekundi jooksul. Tekkimise eelduseks on hästi läbipaistev atmosfäär. Punaste päikesekiirte jõudmine vaatlejani on juba horisondiga takistatud, kuid sinakasrohelised on veel nähtavad, sest nende lainepikkus on väiksem ja seetõttu kaarduvad rohkem. TARA Värviline oreool: 15 kraadi laiusega värvilised rõngad kuu- või päikeseketta umber.
Me silmad võtavad selle muutliku energia endasse ja see käivitab meie närvides sama kiiresti muutuva voolu, mida meie aju tajub värvina! Üsna muinasjutuline on see meie maailm! On palju elusolendeid, kes näevad värve hoopis teistsugusena kui inimesed, on ka neid, kes ei näe üldse värve ja on neid, kes näevad sagedusi, mida inimene ei näe. VAATAME ÕIGE VEIDIKE TÄPSEMALT SEDA PROTSESSI: Siin on palju infot! Kõigepealt, nagu näed, on valguslaine asemel tehtud kiir. · Valgust on MÕNIKORD mugav kujutada kiirena: kiir ei täpsusta, kui suur ja mis suunas on elektromagnetväli, vaid näitan ainult energiat levimise suunda. · Lisaks kiirele on ka veel kasutuses valgusvihk. Valgusvihk ise ei ole valgusenergia, vaid pigem ruumiosa, mis on täitunud valguskiirtest. Vihu puhul ei märgita isegi mitte suunda. = näen kui see kihutab otse silma!
Koostas Merike Tiilen Töö eesmärk: Kasutades programmi Geome Tricks laiendada trigonomeetriliste funktsioonide mõistet mistahes nurgale. Töö on mõeldud 10. klassile siinuse mõiste iseseisvaks õppimiseks. Töö ülesanne: Defineerida mistahes nurga siinus. 1. Lülita sisse koordinaatvõrgustik. 2. Märgi punkt O(0;0) / sõltumatu objekt - koordinaatvõrgupunkt /ja punkt A (0;x) s.t. suvaline punkt x- teljel. 3. Joonesta kiir OA / sõltuv objekt - kiir/ 4. Joonesta nurk AOB=30° / sõltuv objekt - nurk sirgel / 5. Märgi y- teljel punkt K(0;y) / sõltumatu objekt - koordinaatvõrgupunkt/ 6. Joonesta läbi punkti K paralleelne sirge x-teljega /sõltuv objekt - paralleelsirge/ 7. Leia nurga lõpphaara ja joonestatud sirge lõikepunkt B / sõltuv objekt - lõikepunkt/ 8. Mõõda nurga lõpphaara punkti B kaugus O-st. / vaatlus - kaugus / Määra nurga lõpphaara punkti B y- koordinaat s.t. mõõda OK 9
Peegeldumise ja murdumise seaduspärasused Valguse peegeldumise seadus valguse langemisnurk on võrdne valguse peegeldumisnurgaga Valguse murdumise seadus kirjeldab valguskiire levimissuuna muutumist ehk valguse murdumist üleminekul ühest keskkonnast teise. Selle seaduse kohaselt, valguse üleminekul ühest keskkonnast teise valguskiir murdub nii, et langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Seejuures alati langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 9. Murdumisseaduse rakendamine. Ülesanded 10. Interferents ja difraktsioon. Reeglid, seosed, rakendused. Difraktsioon-lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisest ning nende paindumist tõkete taha Interferents-kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevaid
Erinevad ajastud Anni Larin 10b klass Loodusõpetus 2011 Vanaaegkond Algas 540 miljonit aastat tagasi ja kestis 290 miljonit aastat Kaks tähtsat muutust organismide arengus "Kambriumi plahvatus" Maa ajaloo suurim organismide välja suremine Vanaaegkonna jagunemine Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kambrium Algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 495 miljonit aastat tagasi; järgnes Proterosoikumile ja eelnes Ordoviitsiumile. Kambriumi kliima oli mõõdukas, mitte eriti külm, ega ka soe. Ilmusid skeletiga varustatud hulkraksed loomad. Kambriumi olulisemateks maavaradeks on nafta ja fosf...
TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Täppisteaduste Kool Geomeetriline optika Koostanud Henn Voolaid ja Urmo Visk Tartu 2007 c 2007 Henn Voolaid, Urmo Visk c 2007 Tartu Ülikooli Teaduskool Geomeetriline optika 1 Sissejuhatus Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa , kus valguse levimist kirjeldatakse valguskiirte abil, milleks on ristsirged valguse lainepinnale (pinnanormaalid). Võib ka öelda, et kiir on joon, mis näitab valgusenergia levimise suunda. Geomeetrilises optikas käsitletakse valgust sirgjooneliselt levivana, ükskõik kui väikestest avadest see läbi läheb. Teiste sõnadega, geo- meetrilises optikas loetakse valguse lainepikkus λ = 0 ja seetõttu pole vaja difraktsiooni või interferentsi arvestada. Geomeetrilise op- tika ülesandeks on eseme kujutise leidmine pärast optilise süsteemi läbimist. Optiliseks süsteemiks võivad olla igasugused detailid, kus
Eesti Hotelli- ja Turismi Kõrgkool Hotellimajandus HM34 Meelis Magus TERVISLIK TOITUMINE JA SELLE TÄHTSUS Referaat toitumisõpetusest Õpetaja: Aune Põldma Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Tervislik toit ja selle tähtsus........................................................................................................4 Toidupüramiid.............................................................................................................................5 Püramiidi alus: liikumine........................................................................................................6 Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul.......................
16. Defineerida 1 luks. 1 luks on valgustatus, mille puhul valgusvoog 1 luumen jaotub ühe ruutmeetri suurusel pinnal ühtlaselt. 17. Mida nim valguse peegeldumiseks? Peegeldumise liigid. Valguse peegeldumiseks nim nähtust, mille puhul valgus, langedes kahe keskkonna lahutuspinnale, levib esimesse keskkonda kas osaliselt või täielikult tagasi. Liigid: 1) Peegeldumine peegelpinnalt 2) Hajus peegeldumine 18. Sõnastada valguse peegeldumise seadused. Joonis. Kirjeldused. Valem. 1) Langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktis pinnale tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasapinnas. 2) Valguse peegeldumisel on peegeldumisnurk värdne langemisnurgaga. (joonis)*) Peegeldumisnurgaks nim nurka, mis jääb peegeldunud kiire ja pinnanormaali vahele. *) Langemisnurgaks nim nurka, mis jääb langeva kiire ja pinnanormaali vahele. 3) Valguse peegeldumisel on vaguskiirte käik pööratav. (Joonised) 19. Kujutise iseärasused tasapeeglis. 1) Kujutis on näiline ehk ebakujutis
Valguse peegeldumine Kui suunata valgusvihk mingile väga siledale pinnale (klaasile, veepinnale, poleertud metallile), siis tuleb suur osa valgusest sellest teatud kindlas suunas tagasi. Sel juhul öeldakse , et valgus peegeldub.Eriti suur osa peegeldub peeglitelt.Valguse peegeldumise suund on määratud kahes lauses väljenduva peegeldumisseadusega. Peegeldumisseadus: 1.Peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga :=. 2.langev kiir, langemispunktist peegelpinnale tõmmatud ristsirge ja peegeldunud kiir on ühes ja samas tasendis. ristsirge Langev kiir Peegeldunud kiir Pinnale risti langevkiir(=90°)peegeldub endises sihis tagasi. Sel juhul langev kiir, peegeldunud kiir ja ristsirge ühtivad. Valgus peegeldub ka mattpindadelt, kuid mitte ühes suunas vaid kõikvõimalikes suundades . Sel juhul räägitakse valguse hajutamisest.
millele tuginedes konstrueeris kaks peegelteleskoopi. Legendi järgi, olevat Newton istunud õunapuu all, kui talle äkki õun pähe kukkus. See ajendas teda mõtlema, et miks asjad kukkuvad alati alla, mitte ülesse. Nendele küsimustele vastuseid otsides, jõudis ta järeldusele, et |Maal peab olema mingi külgetõmbejõud ja nimetas selle jõu - raskusjõuks. Newton formuleeris neli optika põhiseadust: Valgus levib sirgjooneliselt. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruums nii, nagu poleks teisi olemas. Valgus peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis . Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne
uurisvalguse difraktsiooni ja interferentsi ning eeldas valguse polarisatsiooni olemasolu. Newton avaldas korpuskulaarteooria, millele tuginedes konstrueeris kakspeegelteleskoopi. • Newton formuleeris optika neli põhiseadust: • Valgus levib sirgjooneliselt. • Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. • Valgus peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. • Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. Isaac Newton 46-aastasena
Pooljuhte, kus on ülekaalus elektronjuhtivus nim. n-pooljuhtideks. Kus ülekaalus aukjuhtivus p-pooljuhid. Lisanditega saab juhtivust muuta: Doonorlisandid- muudavad valdavaks elktronjuhtivuse, Aktseptorlisand muudav valdavaks aukjuhtivuse. 4. Optika põhiseadused: 1)valgus levib homogeenses keskkonnas sirgjooneliselt 2) valguskiirte levimisel nende lõikumisel nad ei mõjuta teineteist 3)Peegeldunud kiir, langev kiir ja selle langemispunktist keskondade vahele tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk on võrdne ja vastasmärgiline langemisnurg. 4)Murdunud kiir, langev kiir ja selle langemispunktist keskondade vahele tõmmatud normaal asuvad samas tasandis ning langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on Const. 5)Kui korduvalt peegeldunud ja murdunud kiirele lasta vastasuunas langeda teine kiir, siis see läbib sama tee, mis esimenegi,
Valguse peegeldusmisseadus ja murdumisseadus. Täielik peegeldus. Kahe keskkonna lahutuspinnal muudab valguskiir suunda. Osa valgust levib esimesse keskkonda tagasi (peegeldumine) ja osa tungib teise keskkonda(murdumine). Langemisnurk- langeva kiire ja langemispunktist pinnale tõmmatud ristsirge vaheline nurk. Peegeldumisnurk- peegeldunud kiire ja sama ristsirge vaheline nurk (beeta). Murdumisnurk- murdunud kiire ja sama normaali vaheline nurk (gamma). Peegeldumisseadus- peegelduv kiir, langev kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud ristsirge asuvad ühes tasapinnas, alfa=beeta. Murdumisseadus- langev kiir, murdunud kiir ja kiire langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud ristsirge asuvad ühes tasapinnas. Langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks konstantne suurus sinaalfa/singamma= n (murdumisnäitaja). Täielik peegeldus- kui valguskiir läheb tihedast keskkonnast hõredasse, siis võib tekkida
(spekter, ehk vikerkaarevärvid) Spekteri värvid: Punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine, violetne Valguskiirte sõltumatuse seadus - Valguskiired läbivad teineteist sõltumatult. Sirgjooneline levimise seadus - Homogeennses keskkonnas levib valgus alati sirgjooneliselt. (homogeenne - ühtlane) Peegeldumisseadus - Peegeldumine on valgusnähtus kui valguskiir langeb kahe keskkonna lahutuspinnale ja pöördub sealt tagasi esimesse keskkonda. - peegel 1 - Langev kiir / 2 - Peegeldunud kiir / O - langemis- ja peegeldumispunkt / n - pinnanormaal / α - langemisnurk / β - peegeldumisnurk Peegeldumisseadus 2 - Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal asuvad samas tasapinnas. Langemisnurk ja peegeldamisnurk on alati võrdsed. (α = β) Mudumisseadus: Murdumine - Kui valguskiir langeb kahe läbipaistva keskkonna lahutuspinnale ja tungib sealt teise keskkonda, siis nimetatakse seda valguse murdumiseks.
(spekter, ehk vikerkaarevärvid) Spekteri värvid: Punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine, violetne Valguskiirte sõltumatuse seadus - Valguskiired läbivad teineteist sõltumatult. Sirgjooneline levimise seadus - Homogeennses keskkonnas levib valgus alati sirgjooneliselt. (homogeenne - ühtlane) Peegeldumisseadus - Peegeldumine on valgusnähtus kui valguskiir langeb kahe keskkonna lahutuspinnale ja pöördub sealt tagasi esimesse keskkonda. - peegel 1 - Langev kiir / 2 - Peegeldunud kiir / O - langemis- ja peegeldumispunkt / n - pinnanormaal / - langemisnurk / - peegeldumisnurk Peegeldumisseadus 2 - Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal asuvad samas tasapinnas. Langemisnurk ja peegeldamisnurk on alati võrdsed. ( = ) Mudumisseadus: Murdumine - Kui valguskiir langeb kahe läbipaistva keskkonna lahutuspinnale ja tungib sealt teise keskkonda, siis nimetatakse seda valguse murdumiseks.
Valguse peegeldumine Õp: 10-14 Tv: 8-17 Newtoni poolt formuleeritud neljale põhiseadusele. 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3. Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. Valguse peegeldumine: · Valguse peegeldumiseks nimetatakse nähtust,kus valguse langedes kahe keskkonna piirpinnale, levib valgus tagasi esimesse keskkonda Murdumise tõttu märgatakse eseme mõõtmete, kuju ja asukoha näivat muutumist. Kõrvalolev pilt iseloomustab seda kõige lihtsamalt. Veel mõningaid näiteid... Kui valgus läbib
spektriks, põhjendas pikksilma kromaatilise aberratsiooni, uuris valguse difraktsiooni ja interferentsi ning eeldas valguse polarisatsiooni olemasolu. Avaldas korpuskulaarteooria, millele tuginedes konstrueeris kaks peegelteleskoopi. Newton formuleeris neli optika põhiseadust: 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud: iga |kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3. Valgus peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. 4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. Newtoni seadused Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist seadust, mis panevad aluse
peegelteleskoopi. Legendi järgi, olevat Newton istunud õunapuu all, kui talle äkki õun pähe kukkus. See ajendas teda mõtlema, et miks asjad kukkuvad alati alla, mitte ülesse. Nendele küsimustele vastuseid otsides, jõudis ta järeldusele, et Maal peab olema mingi külgetõmbejõud ja nimetas selle jõu raskusjõuks. Newton formuleeris neli optika põhiseadust: Valgus levib sirgjooneliselt. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruums nii, nagu poleks teisi olemas. Valgus peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis . Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste
vikerkaarevärvile. Tema optikaalne peateos "Optcks" ilmus 1704.a Newton formuleeris optika neli põhiseadust: o Valgus levib sirgjooneliselt. o Valguskiired on sõltumatud, iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. o Valgus peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti ttõmmatud pinnanormaal ühes tasandiks. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. o alguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub, kusjuures langev
8.Klass Valguse peegeldumine Valguskiired levivad keskkonnas sirgjooneliselt,kuni jõuavad mingi teise keskkonna lahutuspinnale, kus neeldub või muudab levimis suunda.Kui valguskiir sel juhul tagasi pöördub eelmisesse keskkonda, siis seda nimetatakse peegeldumiseks. Valgus võib peegelduda täielikult või osaliselt (osa valgust läheb üle teise keskkonda ja seal kas neeldub või läbib seda). valguse peegeldumine Peegeldumisseadus Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga Langev kiir, peegelduv kiir ja pinnanormaal (pinnaga ristuv sirge) asuvad samas tasapinnas. (Kui me joonistame need paberi peale, siis nad paratamatult on ühes, paberi tasapinnas.) Peegeldumiseseadus Lahutuspinnad jagatakse siledateks ja karedateks. Siledal pinnal on konarused väiksemad valguse lainepikkusest. Kui valgus peegeldub siledalt pinnalt, siis kogu valguskiirte kimp peegeldub ühtmoodi ja käitub peegeldumisseaduse järgi. Karedal pinnal on konaruste mõõtmed suuremad valguse lainepikkusest
umbes 150 spektrivärvi. Laiemas mõttes nimetatakse valguseks elektromagnetkiirgust, mis hõlmab infrapunase, nähtava ja ultravioletse spektriala. Valguskiirus ehk ligikaudu 300 000 000 m/s on üldse suurim kiirus, millega füüsikaline mõju saab levida. Kahe keskkonna piiril valguse levimise suund muutub, osa valgusest murdub esimesse keskkonda tagasi, osa murdub teise keskkonda. Valguse murdumise kohta kehtivad järgmised seadused: 1) langev kiir, murdunud kiir ja langemispunktist keskkondade lahutuspinnale tõmmatud ristsirge asetsevad samas tasandis 2) langemisnurga alfa ja murdumisnurga beeta siinuste suhe on kahe keskkonna jaoks jääv suurus ja võrdub valguse levimiskiiruste suhtega: Siinus alfa/siinus beeta=c1/c2 (c1 on valguse kiirus esimeses keskkonnas, c2 teises keskkonnas). Seda suhet nimetatakse teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese keskkonna suhtes. Valguse peegeldumise kohta kehtivad järgmised seadused:
Peegeldumise liigid: 1) difuusne peegeldumine (hajuv) tänu sellele peegeldumisele on esemed inimestele ümbritsevas ruumis nähtavad. Hajus peegeldumine esineb sellistelt pindadelt, mille konarused on palju suuremad valguse lainepikkuselt. 2) peegeldumine peegelpinnal selline peegeldumine, mis esineb pindadelt, mille konarused on väiksemad valguse lainepikkuselt või sellega võrreldavad. 18. Valguse peegeldumise seadused: I Langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist lahutuspinnale tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasapinnas. II Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. III Valguse peegeldumisel on valguskiirte käik pööratav. 19. Kujutisel on tasapeeglil järgmised iseärasused: 1) Kujutis on näiline e. ebakujutis 2) Kujutis tekib peegli taha samasugusele kaugusele kui ese on peeglist 3) Kujutis on esemega samapidine 4) Kujutis on esemega võrreldes sama suur 20
See pani teda mõtlema, et miks asjad kukkuvad alati alla, ega jää hõljuma või ei lenda hoopistükis ülespoole. Nendele küsimustele vastuseid otsides, jõudis ta järeldusele, et Maa peab omama mingit külgetõmbejõudu ja nimetas selle jõu raskusjõuks. Newton, harjunud tema ajal moes olevate postulatiivsete süsteemidega, tõi välja neli optika põhiseadust: 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3. Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. 4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja
Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad Essee I maailmasõda toimus aastatel 1914-1918 ehk XX sajandi esimesel veerandil, mida ühelt poolt iseloomustas kiir tehika- ja teaduseareng, aga teiselt poolt ühiskonna, kui terviku terviku mahajäämine. Sõja eel Euroopa jaganes suurteks blokkideks Antant (Inglismaa, Prantsusmaa, Vene Impeerium, Serbia, Jaapan, hiljem Itaalia, Rumeenia, USA, Kanada, Austraalia), Keskriigid (Saksa Keisririik, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi) ja neutraalsed riigid (võiks ka neid käsitleda eraldi blokkina). Kaks esimest olidki loodud võimu suurendamiseks ja laiendamiseks (Keskriigid) ja nendele tasakaaluks (Antant)
Nõguslääts keskelt õhem, äärtest paksem, hajutav, ebafookus, k alati negatiivne Õhukese läätse valem D = 1a+ 1k= 1f D = 1a- 1k= 1f läätse iseloomustavad suurused - fookuskaugus: fookuspunkti ja läätse optilise keskpunkti vaheline kaugus - Optiline tugevus: (tähis 1dpt) 1 dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m. lääse abil kujutise kontstrueerimine *Kumerlääts - optilise peateljega paralleelne kiir peale läätses murdumist läbib fookuse, fookust läbiv kiir muutub peale läätses murdumist paralleelseks optilise peateljega, läätse keskpunkti läbiv kiir oma suunda ei muuda. *Nõguslääts - optilise peateljega paralleelne kiir peale läätses murdumist muudab oma suunda nii, et selle pikendus läbib fookuse, läätse keskpunkti läbiv kiir oma suunda ei muuda,
Geomeetriline optika valgusõpetuse osa, kus valguse levimist käsitletakse valguskiirtena; Valguskiir suunaga sirge, mis näitab valgusega kantava energia levimise suunda; Valguse sirgjoonelise levimise seadus valgus levib ühetaolises (homogeenses) keskkonnas ja vaakumis sirgjooneliselt; Valguse langemisel kahe keskkonna või vaakumi ja keskkonna eralduspinnale valgus peegeldub ja murdub; Peegeldumisseadus langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga . Langenud kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist tõmmatud pinna ristsirge asuvad ühel tasandil =; Murdumisseadus langemisnurga siinuse ja murdumisnurga siinuse suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus. Seda suurust nimetatakse nende kahe keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks n 21 . Langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunktist tõmmatud pinna ristsirge asuvad ühel tasandil sin
luks (lx). Kahe keskkonna lahutuspinnal muudab valguskiir suunda. Osa valgust levib esimesse keskkonda tagasi, osa tungib teise keskkonda. Esimest nähtust nim. Valguse peegeldumiseks, teist valguse murdumiseks. Kiire langemisnurgaks nim. Langeva kiire ja langemispunktist pinnale tõmmatud ristsirge vahelist nurka. Kiire peegeldumisnurgaks nim. Peegeldunud kiire ja sama ristsirge vahelist nurka. Kiire murdumisnurgaks nim. Murdunud kiire ja sama normaali vahelist nurka. Peegeldumisseadus: langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud ristsirge asuvad ühes tasapinnas. Peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga. Murdumisseadus: langev kiir, murdunud kiir ja kiire langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud ristsirge asuvad ühes tasapinnas. Langemis- ja murdumisnurga siinuste suht on antud keskkonna jaoks konstantne suurus. Täielik peegeldus: Kui valguskiir läheb tihedamast keskkonnast hõredamasse, siis
Lible ja Apteeker Ühel ilusal päeval tuleb Toots Venemaalt koju ishiast ravima. Ta läheb järgmisel õhtul sauna ja tunneb juba ennast paremini. Hommikul paneb Toots oma pidulikud riided selga ja hakkab Paunvere poole minema. Kõigepealt läks ta külla Kiirele, kes võttis ta vastu ja pakkus Tootsile kohvi ja leiba. Kuna aga keegi oli kogemata kohvi sisse lambiõli pannud, siis Toots ei joonud üle ühe tassi. Pärast läks Kiir Tootsiga Paunveresse, sest too ei teadnud enam külast peaaegu midagi. Teel kohtasid nad apteekrit ja Toots sai rohtu südame pöörituse vastu. Veel kohtasid nad oma vanu koolivendi. Nad jäid koos õlut jooma ja kui nad lahkuma pidid siis lubasid pühapäeval kokku saada. Järgmisel päeval kohtas Toots Teelet ja kutsus ka tema pühapäevasele kokkutulekule kaasa. Kokkutuleks mõõdus lõbusalt, Toots ja Kiir pidasid kõnet
A) optilise peateljega paralleelset kiirt, mis pärast peegeldumist läbib fookuse; B) fookust läbivat kiirt, mis pärast peegeldumist on optilise peateljega paralleelne; C) sfääri keskpunkti C läbivat kiirt, mis pärast peegeldumist läheb sama teed tagasi. D) peegli keskpunkti langenud kiirt, mille peegeldumisnurk optilise peatelje suhtes võrdub langemisnurgaga optilise peatelje suhtes (kuna läätse keskpunkti lääbiv kiir ei murdu, siis ka peegli keskpunkti langev kiir murdu, küll aga peegeldub). Joonis 9: Kujutise leidmine nõguspeeglis. 2.3.2 Kujutise leidmine kumerpeegli puhul. Kasutame esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmisest kolmest: A) optilise peateljega paralleelset kiirt, mille pikendus pärast peegeldumist läbib fookuse; B) fookusesse suunatud kiirt, mis pärast peegeldumist on optilise peateljega paralleelne; C) sfääri keskpunkti C suunatud kiirt, mis pärast peegeldumist läheb sama teed tagasi.
Fotole jäädvustatakse eseme tasapinnaline kujutis, mis on projekteeritud filmile või fotoplaadile. 9. Kuidas tekib vikerkaar ? Vikerkaar tekib kui kusagil sajab vihma ja samaaegselt paistab ka päike. See tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. 10. Valguse peegeldumis-ja murdumisseadused. Valguse peegeldumisseadus-Peegeldumisel on langemisnurk võrdne peegeldumisnurgaga ja langenud kiir, peegeldunud kiir ning langemispunkt tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. Valguse murdumisseadus-Valguse üleminekul ühest kohast teise valguskiir murdub nii, et langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis.
Tähis I [1 cd(candela)]. 15. Valgustatuseks nimetatakse mingile pinnale langeva valgusvoo ja selle pinna pindala suhet. Tähis E [1 lx(luks)]. 16. 1 luks on valgustatus, mille puhul valgusvoog 1 luumen jaotub 1m2 pinnale ühtlaselt. 17. Valguse peegeldumniseks nimetatakse nähtust, kus valguse langedes kahe keskkonna lahutuspinnale pöördub valgus samasse keskkona tagasi. Esineb kahte liiki: difuusne peegeldumine ja peegeldumine peegelpinnalt. 18. Valguse peegeldumis seadus: langev kiir ja peegeldunud kiir ning langemispunktis kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasapinnas. 19. Kujutise iseärasused tasapeeglis: kujutis on näiline ehk ebakujutis, kujutis on peeglis sama suur kui ese, kujutis on samapidine, kujutis tekib sama kaugele kui on ese peeglist, vasak ja parem pool on nagu vahetuses. 20. Sfääriline peegel on kera(sfääri) osa, millelt valgus peegeldub. Sfäärilised peeglid jaotatakse kumerateks ja nõgusateks. 22
1. Mida valgus endast kujutab? Hygensi järgi kujutab valgus endast erilises keskkonnas nn. eetris levivate lainete voogu. 2. Valguse peegeldumine. Peegeldumisseadus. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Seda tõestab varjude tekkimine. Valguse peegeldumisel eristatakse hajuvpeegeldust (tekib, kui pinnakonaruse mõõtmed on valguse lainepikkusest suuremad) ja peegeldust, mille puhul pinnakonaruse mõõtmed on valguse lainepikkusest väiksemad – peegelpind. I seadus: Langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud ristsirge asuvad ühel tasapinnal. II seadus: Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. Langev ja peegeldunud kiir on pööratavad. 3. Millal valgus murdub? Murdumisseadus. Valgus murdub üleminekul ühest optilise tihedusega keskkonnast teise. Murdumisseaduse järgi langemisnurg siinuse ja murdumisnurga siinuse suhe on võrdne teise keskkonnas murdumisnäitajaga esimese keskkonnas suhtes. 4. Millal tekib täielik peegeldus?
· Kõikide peeglite puhul kehtib peegeldumisseadus. · Optilise peateljega paralleelsed teljed lõikuvad fookuses. · Paralleelsed kiired pärast näguspeeglilt peegeldumist lõikuvad fekaaltasandil. · Tekkiv kujutis on vähendatud, ümberpööratud ja tõeline. Tõelisel lõikuvad kiired, näival kiirepikendused. · Kumerpeegel sellist punkti, kus lõikuvad kiirtepikendused, mis on optilise peateljega paralleelsed nim. näivaks fookuseks. · Kiir, mis läheb keskpunkti peegeldub sama teed tagasi. · Kujutis on näin, vähendatud ja samapidi. · Lääts kahe värvilise pinna piiratud keha. · Kumer lääts on keskelt paksem kui äärtest. · Nõguslääts on keskelt õhem kui äärest. · Õhuke lääts: Kui fookuses lõikuvad kiired on tegemist tõelise fookusega, kui kiirte pikendused siis näiva ehk ebafookusega. · Fookus on punkt, kus lõikuvad pärast kumerläätse läbimist peateljega paralleelsed teljed.
10. Milliseid pingeid kasutatakse vooluvõrkudes valgustuseks ja majapidamisriistade töölepanekuks? pinge vooluvõrgus ei tohiks ületada 240V. 11. Mis maksab 1kWh elektrit kodutarbijale (pakett Kodu1)? 1kWh maksab kodutarbijale 6442 kr kuus 12. Loetle seitse vikerkaarevärvi alates punasest. punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, tumesinine ja violetne 13. Sõnasta valguse peegeldumisseadus Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga . langenud kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist tõmmatud pinna ristsirge asuvad ühel tasandil = . 14. Sõnasta valguse murdumisseadus langemisnurga siinuse ja murdumisnurga siinuse suhe on kahe antud keskkonna jaoks java suurus. Seda suurust nimetatakse nende kahe keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks n 21 . Langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunktist tõmmatud sin pinna ristsirge asuvad ühel tasandil sin = n21 15
12. Milliseid pingeid kasutatakse vooluvõrkudes valgustuseks ja majapidamisriistade töölepanekuks? pinge vooluvõrgus ei tohiks ületada 240V. 13. Mis maksab 1kWh elektrit kodutarbijale (pakett Kodu1)? 1kWh maksab kodutarbijale 411.71883988 Eurot kuus 14.Loetle seitse vikerkaarevärvi alates punasest. punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, tumesinine ja violetne. 15.Sõnasta valguse peegeldumisseadus Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga . langenud kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist tõmmatud pinna ristsirge asuvad ühel tasandil = . 16.Sõnasta valguse murdumisseadus langemisnurga siinuse ja murdumisnurga siinuse suhe on kahe antud keskkonna jaoks java suurus. Seda suurust nimetatakse nende kahe keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks . Langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunktist tõmmatud pinna ristsirge asuvad ühel tasandil. 17.Arvuta valguse levimiskiirus teemandis. Teemant 124 000 km/s
Soomes Raudaskyläs. Ta on olnud Eesti Kontserdi korraldatud rahvusvaheliste klavessiinipäevade kunstiline juht. Tallinna Baroque kontsert toimus Narva Eesti Gümnaasiumis 25.02.2013 kooli aulas 6.tunni ajal. Kontsert oli tasuta seejärgi istusid saalis ka nooremad klassid,kelle jaoks kontsert oli huvitav,kuna kuulasid nad hoolikalt. Esimene teos,mida tahaks iseloomustada on "narride tants" . Esines meile seda Raivo Tarum mängides barokktrompetil. Teos algusest on kiir,tempoline,tekkib tunne,et muusika on võidukas ja väga tantsuline. Teine teos on "Unelmate saar". Seda teost tõi meile esile Imbi Tarum,kes mängis klavesiinil. Muusika ei ole väga kiir ja ka aeglane,normaalses tompos, mitte muutlik,hiljem esile tuleb sopran,Liina Saari esinemisel ja trompeti mäng.Trompeti muusika on aeglane, ühes tempos. Kolmas teos kannab nime "Itaalia tantsulaul". Teos algab klavesiini mänguga,mis on kiir ja
Valguse murdumine on valguse levimis S. Muut. kahe kesk. piiril. Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi piiril. Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi lainete puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. lainete puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. Geom. Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui Geom. Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui mingis aines. b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda mingis aines. b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda kaugemal kui mingis aines. Kasutat. Läätsedes kujutiste kaugemal kui mingis aines. Kasutat. Läätsedes kujutiste tekitamiseks, valguse koondamiseks ja hajutamiseks jne. tekitamiseks, valguse koondamiseks ja hajutamiseks jne. VALGUSE DISPERSIOON (Newton) on valguse murdumise VALGUSE DISPERSIOON (Newton) on valguse murdumise
F- raskusjõud 5 m- keha mass g- vabalangemise kiirendus (9,8 m/s2 , kuid valemites ümardame 10 m/s2 ) Raskusjõuga on seotud ka keha kaal: · Kaal jõud, millega keha mõjutab tuge. · Kaal sõltub kiirendusest. · Vabalt langevad kehad on kaaluta olekus. Newton lõi enda jaoks süsteemi ning töötas välja neli optika põhiseadust: 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3. Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. 4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis.
(j9). Difraktsioonivõres on ühel millimeetril sadu või tuhandeid triipe. Difraktsioonivõret iseloomustab võrekonstant d: d=a+b, a- piludevaheline kaugus, b-pilu laius. Valguse tugevnemist võib märgata kõikides suundades, kus on täidetud tingimus: dsin=k (k=0, +-1, +-2...)Öeldakse, et neis suundades on jälgitavad k-ndat järku difraktsioonimaksimumid. (j10). Valguse peegeldumine ja murdumine. (j11) Peegeldumisseadused. I Langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasapinnas. II Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga Murdumisseadused. I Langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. II Langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus ja seda nim teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese keskkonna suhtes. Sin/sin=n21=n2/n1=v1/v2=1/2 /nt:/ klaasi murdumisnäitaja õhu suhtes on 1-2. Absoluutne
Motell Kiir Tartu mnt 2 52541 Tartu 20.12.2016 nr 5 -28/123 Tellimine Austatud Motell Kiir juhataja Seoses meie firma sünnipäevaga soovime kasutada Teie poolt pakutavaid teenuseid 1. Majutus (1 öö) 4 kahest tuba 2. Õhtusöök 6 õhtusööki 3. Peoruum 6 tunniks Teenuseid soovime kasutada 24. Juuli 2017 aasta. AS Kirss Anu Kaal Koostaja : Taavi Kask, 5122 3345, [email protected]
keha massiga. 3. seadus: Kaks keha mõjuvad teineteistele võrdvastupidise jõuga. Kui kehale mõjub jõud, siis kuskil peab tingimata leiduma mingi teine keha, millele mõjub samasugune, kuid vastupidine jõud. 8 4 Optika põhiseadust: Newton sõnastas ka 4 optika põhiseadust: 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3. Valgus peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. 4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud
Optika põhiseadused. Ta avastas valguse dispersiooni, lahutades valge valguse prisma abil spektiks, põhjendas pikksilma kromaatilise aberratsiooni, uuris valguse difraktsiooni ja interferentsi ning eeldas valguse polaristasiooni olemasolu. Newton avaldas korpuskulaarteooria, millele tuginedes konstueeris kaks peegelteleskoopi. 9 Newton formuleeris optika neli põhiseadust : 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud : iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3.Valguse peelgeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkt tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. 4.Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub, kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast
1 )Mi s o n jõud ? J õ u d o n füü sikalin e s u uru s, mill e g a m õ õ d et ak s e üh e k e h a m õju tei s el e k e h al e . Va sta stiku s e m õju tul e m u s e n a m u utu b k e h a d e liiku mi skiiru s e h k üh e k e h a m õju tei s el e kutsu b e sil kiir e n d u s e . 2 ) S õ n a sta N ewtoni II s e a d u s . Val e m . Ke h a kiir e n d u s o n v õrd elin e tall e m õjuva jõu g a ja p ö ö rdv õrd elin e m a s si g a . a =F/ m, ku s a o n kiir e n d u s , F m õjuv jõud ja m k e h a m a s s . Kiir e n d u s e s u u n d ü htib jõu s u u n a g a . J õ u ü hik 1 N (njuuton) o n d efin e e ritud N ewtoni II s e a d u s e a bil: jõu d 1 N a n n a b k e h al e m a s si g a 1 k g kiir e n d u s e 1 m/ s 2 . 3 ) S õ n a sta gr avitatsi o o ni s e a d u s . Val e m .
"Invented by Sir Isaac Newton and made with his own hands, 1671." (Leiutatud sir Isaac Newtoni poolt ja valmistatud tema enese kätega.) (www.hot.ee/iffcool/Newton.doc) Newton formuleeris neli optika põhiseadust: 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3. Valgus peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. 4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu
massiga. Newtoni 3.seadus- Kaks keha mõjuvad teineteistele võrdvastupidise jõuga. Kui kehale mõjub jõud, siis kuskil peab tingimata leiduma mingi teine keha, millele mõjub samasugune, kuid jõud. OPTIKA PÕHISEDUSED Newton uuris ka optikat. Ta avastas valguse dispersiooni, lahutades valge valguse prisma abil spektriks. Nii ta mõtles välja ka välja neli optika põhisedused. 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3. Valgus peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. 4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne
korpuskulaarteooria, pidades ühtlasi võimalikuks eetri olemasolu ning oletades, et valguseosakesed võivad tekitada eetris perioodilisi häiritusi. Interferentsi nähtuse põhjal arvutatud perioodid on ligilähedaselt võrdsed tegelike lainepikkustega. Kasutades reflektoreid, konstrueeris ta kaks peegelteleskoopi (1681 ja 1671) Newton lõi enda jaoks süsteemi ning töötas välja neli optika põhiseadust: 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 6 3. Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. 4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes