Kasvuhooneefekt, referaat (0)

TARTU ÜLIKOOL
ÕIGUSINSTITUUT
KODUTÖÖ KESKKONNAÕIGUSEST
KASVUHOONEEFEKT

Tallinn 2008

SISUKORD
1. Sissejuhatus 3
2. Mis on kasvuhooneefekt? 3
3. Mis põhjustab kasvuhooneefekti? 4
4. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid . 4
5. Kliima soojenemise tagajärjed. 6
6. Millised on kliima soojenemise tagajärjed Eestis? 9
7. Mida tuleks ette võtta? 10
8. Probleemi koos lahendamine. 10
9. Kokkuvõte 11
10. Kasutatud kirjandus 12
Sissejuhatus
Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius . Ta näitas, et süsihappegaas CO2 mängib olulist rolli atmosfääri peegelduva soojuskiirguse neeldumises, mis põhjustabki atmosfääri täiendava soojenemise. Kasvuhoonegaasid lasevad päikesevalguse küll maapinnale, kuid peavad kinni maapinnalt tagasi peegelduva soojuskiirguse. Ilma kasvuhoonegaasideta atmosfääris oleks Maa keskmine temperatuur ligi 32° külmem, kui ta praegu on. Seega on kasvuhooneefekt tegelikult normaalne eluks hädavajalik nähtus, selles pole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus lendub atmosfääri liiga palju nn. kasvuhoonegaase , mis põhjustabki temperatuuri tõusu. Käesolev referaat on koostatud teemal ,,Kasvuhooneefekt”. Uurin, mis põhjustab seda nähtust, kuidas seda vältida, ennetada ning millised võivad olla tagajärjed.
Mis on kasvuhoonefekt?
Õhus sisalduv CO2 täidab teatud ekraani ja filtri ülesannet. Päikese lühilaineline valguskiirgus läbib teda, kuid Maal tekkinud pikalaineline soojuskiirgus neeldub temas ja ei pääse kosmosesse tagasi. Nii takistab CO2 maapinna kiirgusjahtumist. Analoogia tõttu CO2 ja kasvuhooneklaasi vahel nimetatakse nähtust kasvuhooneefektiks. Mõnede teadlaste andmetel suureneb CO2 sisaldus globaalselt igal aastal umbes 0,4% võrra. Nii võib 21. sajandi algusaastail tekkida häireseisund, sest soojenemisel sulaks polaaralade jää ja tõuseks maailmamere tase, mis põhjustaks ülemaailmse veeuputuse . Hinnangud on väga erinevad: vene akadeemik F. Daviteja eeldab veetõusu 70 m võrra, Moskva ülikooli teadlased prognoosisid 1990. aastal, et aastaks 2030 tõuseb õhutemperatuur 0,6 kuni 1,5 kraadi võrra ja veetase kerkib vaid 35 cm; ülemaailmsel klimatoloogide konverentsil eeldati, et temperatuuri tõus on 1,5 kuni 3 kraadi ja maailmamere veetase tõuseb 4 kuni 8 m võrra. Kui oletada, et maakera keskmine temperatuur järgneva 50-100 aasta jooksul tõuseb, võib nõrga soojatalumisvõime tõttu suureneda eriti vanemate inimeste, krooniliste ja nõrkade haigete ning võimalik, et ka imikute suremus , suureneb südamehaiguste esinemine jms. Kasvuhooneefekti kaudsed mõjutused võivad olla hoopis mitmekesisemad ja saatuslikumad. Keskmistel laiuskraadidel tekkiv põud ja sellest tingitud kõrbestumine toob suurtele aladele näljahäda ning ennustatav merepinna tõus põhjustab katastroofe madalamatel rannikualadel . Mõlemad muutused põhjustaksid ulatuslikku kergesti leviksid nakkushaigused, eri kultuuride ja rahvuste vahel võib seoses ulatusliku migratsiooniga tekkida konflikte ja sõdu.
Mis põhjustab ”kasvuhooneefekti” ning kliima soojenemise?
Kasvuhooneefekti põhjustavadki need niinimetatud "kasvuhoonegaasid".
Tähtsamad kasvuhoonegaasid on:
Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel; metsade mahavõtmisel (CO2 on neeldunud puudesse, kuid kui metsa raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri; eriti on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi); lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel.
Metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Suur osa metaani eraldub aga ka märgaladest, eriti riisikasvatustest, aga teda paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest ning prügilatest. Metaani moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil.
Lämmastikoksiidid NOx - moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites (autoheitgaasid), samuti tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad . NO paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest. NO2 eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena.
Freoonid - eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel .
Lisaks eelnimetatutele loetakse kasvuhoonegaasideks ka veel veeauru H2O ning trihapnikku ehk osooni O3. Kuna atmosfääri emiteeritud gaasid ei hooli riigipiiridest ning levivad kiiresti, siis nende vähendamine on kahtlemata kõikide riikide huvides
Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid.
Osa maapinnani jõudnud päikesekiirgusest neeldub selles ja soojendab maapinda. Teine osa peegeldub tagasi. Osa sellest pöördub hajuskiirgusena uuesti maapinnale, teine osa lahkub läbi atmosfääri maailmaruumi lisaks juba atmosfäärist otse sinna pöördunud osale. Kõige paremini neeldub pealelangev kiirgus vees, päris ohtralt ka lopsakas taimestikus. Kõrbed peegeldavad rohkem kiirgust tagasi. Kui neeldunud energia jääb õhukesesse pinnakihti, siis võib see kuumeneda palju enam, kui need pinnad, milles palju energiat neeldub. Päikesepaistelisel keskpäeval on kõrbeliiv kaheldamatult kuumem kui ookeani veepind samal laiuskraadil. Sõltuvalt sellest, millise temperatuuri Maa pindmine kiht kuskil omandab, kiirgab ta ise soojuskiirgust infrapunases spektriosas. Kõige intensiivsem on see lainepikkustel 10 ja 12 mikromeetri vahemikus, sõltuvalt kiirgava pinna temperatuurist. Päikesekiirgus on kõige intensiivsem silmaga nähtava valguse lainepikkustel natuke alla 500 nm ehk 0.5 mikromeetri. Päikesekiirgus on kõige intensiivsem silmaga nähtava valguse lainepikkustel natuke alla 500 nm ehk 0.5 mikromeetri. Kui soojuskiirgus saaks läbi atmosfääri lahkuda sama vabalt kui päikesekiirgus sealtkaudu sisenes, siis oleks tegemist kiirgusliku tasakaalu olukorraga. Meie õnneks ei ole Maa atmosfäär kiirguslikus tasakaalus. Päikesekiirguse arvel toodetud infrapunane kiirgus ei pääse läbi atmosfääri takistamatult minema. See ongi kasvuhooneefekt. Atmosfääri koostises esineb mitmeid gaase , milliste molekulid neelavad infrapunast kiirgust. Tuntumad neist gaasidest on veeaur, süsinikdioksiid (süsihappegaas) CO2, metaan CH4, naerugaas N2O ja ka maalähedane osoon O3. Ühtekokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 nimetuse ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Veeaur võib täita isegi paar protsenti õhu ühikruumalast. Süsihappegaasi osa õhu ruumalas on eelmise sajandi 0.028 %-lt käesolevaks ajaks tõusnud 0.036 %-ni. Inimtegevuse tulemusel on tublisti kasvanud ka metaani ja naerugaasi sisaldused. Enamiku kasvuhoonegaaside sisaldus piirdub kõigest miljardike või veelgi vähemate osadega õhu ruumalast. Suurem osa selliste gaaside molekulidel neeldunud kiirgusenergiast kiiratakse tagasi maapinna suunas ja see käib mitu ringi alla ja üles kuni lõpuks minema pääseb. Selle tõttu ongi ilm palju soojem kui see oleks kiirgusliku tasakaalu olukorras. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15o C (praegu võibolla juba 0.5 kraadi võrra rohkemgi ). Kiirgusliku tasakaalu korral olnuks see aga vaid - 18o C, ehk tervelt 33 kraadi võrra vähem. Kuigi globaalne keskmine temperatuur ei iseloomusta iga üksiku maakoha olukorda oleks kasvuhoone efekti puududes kindlasti igal pool palju külmem kui praegu. Kasvuhooneefekt on maa minevikus olnud tavaliselt suurem kui praegu. Kindlalt väiksem on ta olnud vaid viimasel aastamiljonil esinenud jääaegadel. Käesoleval ajal kardetakse kasvuhooneefekti jätkuvat kasvu inimtegevuse tulemusel, kuna igasugune süsinikkütustel põhinev soojamajandus paiskab atmosfääri täiendavaid koguseid süsinikdioksiidi. Naftas, maagaasis, kivisões ja põlevkivis sisalduva süsiniku on loodus kunagi ammu atmosfääri käibest kõrvaldanud ja maha matnud. Põletamine toob ta uuesti atmosfääri tagasi. Meile sobib loomulikult kõige paremini muutumatu kliima, mis ühtlasi tähendaks kasvuhooneefekti muutumatuna püsimist. Kasvuhooneefekt saab püsida muutumatuna vaid siis, kui ei muutu kasvuhoonegaaside sisaldus atmosfääris. Kliima muutumine ei sõltu ainuüksi kasvuhooneefekti muutumisest. Mitmed teised mehhanismid kompenseerivad kasvuhooneefekti muutumise toimet, aga põhjustavad ka kasvuhooneefektist sõltumatut muutlikkust. .
Kliima soojenemise tagajärjed.
Mis juhtub kui meie planeet peaks tõesti soojenema? Süsihappegaasi kontsentratsiooni kahekordne suurenemise võrreldes loomuliku väärtusega suurendab Maa keskmist temperatuuri 2-4°C võrra. Kuigi arv võib tunduda väike, on see siiski väga suur muutus ja toob kaasa küllaltki raskesti prognoositavaid tagajärgi. Sellepärast ongi kliima soojenemise tagajärgede olemasolu üle vaieldud juba kaua aega. Osad on kindlad, et kahjustused saavad olema väga tõsised, samas teised usuvad, et teadlased ei suuda veel tõestada, millised võivad kliima soojenemise tagajärjed tulevikus maale olla. Üldisemad tagajärjed on siiski prognoositud, kuid mõjude erinevus piirkonniti on veel segane, sest arvutimudelid ei suuda anda ühest ja usutavat vastust. Ei teata, milline maailma regioon kannatab kõige enam. Kindel ollakse aga selles, et mida kiiremini Maa soojeneb, seda suuremad saavad olema kahjustused. Mitmesugused kahtlused ja kõhklused muudavad valitsustele kliima soojenemist pidurdavate seaduste ning erinevate tegevuskavade vastuvõtmise äärmiselt keerukaks. Teadlaste kitsastes ringides ei vaielda enam teema üle, kas kasvuhooneefekt on tõsine probleem või mitte. Loomulikult on. Vaieldakse, kuidas probleem areneb ja kasvab, millised saavad olema tagajärjed ning kuidas neid ära tunda ja vältida. Samal ajal kui "millal?" "kus?" ja "kuidas?" jäävad selgusetuks, nõuab üldine oht kiiret ja kohest tähelepanu. Suuremad tagajärjed:
Põllumajandus ja toidupuudus
Tõenäoliselt toidupuudus ei muutu globaalseks probleemiks, kuigi teatud piirkondades võib esineda nälga. Kasvav temperatuur ning muutuvad mussoonid ja kuivem mullastik võivad vähendada saake troopikas ja lähistroopikas, samas aga kasvuperioodi pikenemine Põhja- Kanadas ja Euroopas võib saake suurendada. Riisikasvatus toidab ligi 60% maailma rahvastikust, samas eraldavad riisipõllud metaani - ühte kasvuhoonegaasidest. Riisikasvatust mõjutavad ka sademetemuutused. Kasvav kuivus suvedel võib vähendada koristatavat saaki 10- 30% ning võimalik on ka põudade ning pikkade kuivaperioodide sagenemine, mis tuleb kahjuks juhtivatele tervaviljakasvatajatele (kannatavad näiteks USA suured põllud). Vihmasadude sagenemine põhjustab endisest enam üleujutusi, samal ajal väheneb aga muldade võime imada vett. Kohaliku joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks. Põllumajandust mõjutavad ka lõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele st. suureneb vajadus kasutada tõrjevahendeid. 1990. aastal kasutati pestitsiide ehk taimekaitsemürke 1,37 kg/ha kohta, praegu on see arv veelgi väiksem (võrdlusekd Holland : 20kg/ha).
Tervishoid Soojemas maailmas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod , puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Eriti probleemseteks aladeks muutuvad praegused malaaria levikuala piiriterritooriumid, sest nendel aladel elavatel inimestel pole välja arenenud immuunsust malaaria vastu. Lisaks malaariale hakkavad sagenema ka puukborrelioos ning arboviiruse põhjustatud entsefaliit. Kuumade päevade sageduse suurenemine põhjustab suurlinnades õhu halvenemist, mis omakorda viib välja südame-, kopsu- ning teiste haigusteni. Suureneb suremus, eriti just vanemate inimeste seas. Hullenevad põuaperioodid, eriti vaesemates riikides, võivad vähendada värske ja puhta joogivee varusid. Keskmistel laiuskraadidel leviv põud ning merepinna tõusu põhjustatud näljahäda ning looduskatastroofid viivad välja ulatusliku migratsioonini, mis omakorda loob soodsad tingimused epideemiate tekkeks, mis võivad ka laieneda tööstusriikidesse. Sellised haigused on tõenäoliselt leetrid , läkakoha, lastehalvatus , tuberkuloos ja isegi pidalitõbi. Rännete tõttu võivad kokku puutuda ka mitmed erinevad kultuurid, mille vahel võivad tekkida konfliktid, mis võivad välja viia koguni sõdadeni.
Turvalisus
Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm ning globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud alad saartel ning rannikualadel. Paljud rannikualad on aga tihedalt asustatud ning eriti arengumaad kannatavad nõrga majanduse pärast. Üleujutused ja erosioon sagenevad. Samuti saavad tekkida ka mitmed looduskatastroofid piirkondades, kus neid varem ei esinenud, nagu suurlained, tormid ja seismilised lained, mis põhjustavad veelgi hävingut.
Loodus
Järsk kliima muutus ohustab biodiversiteeti ( liigiline mitmekesisus ) ning ökosüsteeme. Elukohad hävitatakse kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja.
Metsad
Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Terved metsatüübid võivad lihtsalt kaduda, samas võivad tekkida mitmed uued kooslused ning ökosüsteemid. Kuna suurem soojenemine toimub tõenäoliselt suurematel laiuskraadidel, mitte ekvatoriaalsetes piirkondades, siis põhjapoolsemad metsad kannatavad rohkem kui parasvööde või troopika omad. Metsad on ka peamised süsiniku hoidjad ja säilitajad ning metsade kiire hävitamise käigus vabaneb süsihappegaas - üks kasvuhoonegaasidest. Hävitatud metsadest vabanenud CO2 moodustab 11% globaalsest saastest.
Kõrbed
Kõrbed ning teised kuivad või pool- kuivad ökosüsteemid muutuvad veelgi elukõlbmatuteks. Tõenäoliselt muutuvad kõrbed kuumemaks, kuid sademete kasvu ei ennustata. Kõrgem õhutemperatuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi, kes niigi asuvad viimase kuumataluvuse piiril .
Rohumaad
Rohumaad toidavad umbes 50% maailma loomakarjast, samuti on ta oluliseks toitumiskohaks ka metsikutele loomadele. Temperatuuri ja sademet muutused võivad muuta rohumaade , põõsastike, metsade ja teiste ökosüsteemide omavahelisi piire . Troopilistel regioonides võivad sellised muutused tugevalt mõjutada loomade ja taimede vahelisi toiduahelaid.
Mäed
Mäed kannatavad niigi inimtegevuse mõjude all. Kliima soojenemise tulemusena on taimed ja loomad sunnitud rändama veelgi kõrgemale mägedesse. Samas on ju ka liike, kes juba elavad tippudes, nii et soojenemise korral pole enam kuskile liikuda - nad lihtsalt hävivad. Mägedes asuvad liustikud lihtsalt sulavad, nende arv võib väheneda järgneva saja aasta jooksul veerand kuni pool korda. See omakorda mõjutab lähedalasuvaid ökosüsteeme ning aastaajalisi veevarusid jõgedes (sh ka joogivesi).
Märgalad
Märgalade arv väheneb. Need lahtised ning üleujutatud piirkonnad pakuvad ohtralt varjupaiku loomadele ning kasvukohti taimedele. Soojem kliima ainult mõjub halvasti märgaladele.
Rannikuäärsed piirkonnad
Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla. Neis piirkondades asuvad ainulaadsed ning hinnalised ökosüsteemid nagu mangroov - metsad, korallriffid ning mitmed vetikate kooslused. Jõgede deltad, atollid ja korallrahud on kõik mõjutatud tormidest ning sademtest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud korallid.
Ookeanides asuvad ökosüsteemid
Isegi nii inimasustusest eemal asuvad ökosüsteemid, nagu ookeanid , saavad mõjutatud. Kliima soojenemine võib vähendada merede jääkatet, merevee pindmiste ja põhjakihtide vaheldumist ning lainete liikumist. See omakorda avaldab mõju mereloomadele vajalike toitainete kättesaadavusele ning ökosüsteemidele. Samas võivad toimuda ka elupaikade muutused, eriti suurte laiuskraadidega aladel. Igasugused häired planktoni elutegevuses võivad mõjutada ookeanide omadust neelata ja säilitada süsinikku, ookeanid toimivad nagu metsadki.
Millised on kliima soojenemise tagajärjed Eestis?
Eestile ei tähenda kliima soojenemine sugugi mitte võimalust hakata apelsine ja banaaane kasvatama, vaid rida ebamugavusi , millega kohanemine läheb palju maksma. Tõenäoline stsenaarium Eestis on selline: põhiline temperaatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel, mitte suvel; lüheneb või kaob hoopis lumekate; suureneb talviste tormide ja udude sagedus; seoses veetaseme tõusuga ujutakse osa maismaa-alasid. Viimase 250. aasta jooksul on suvede kesmine temperatuur Tallinnas tõusnud 1,5 kraadi ja talvede keskmine temperatuur viimase 500. aasta jooksul tervelt 1,8 kraadi. Samas on Eesti just tänu põlevkivi baasil toimuvale elektrienergia tootmisele üks suuremaid atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega arvestatuna ühe inimese kohta. Järelikult peame kõik veelgi enam aitama kaasa süsihappegaasi, metaani ja freoonide emiteerimise vähendamisele! Maailmaookeani taseme tõus seoses liustike sulamisega on ilmekas näide globaalsest ohust. Kui süsihappegaasi kontsentratsiooni kasv atmosfääris ja sellest tingitud globaalne soojenemine jätkub samas tempos , tõuseb maailmaookeani tase ligikaudu 80, meetri võrra jäämasside arvelt. See on katastroof, mille ärahoidmiseks peab terve inimkond pingutama.
Mida tuleks ette võtta?
2000. aasta novembris toimunud Esimesel Rahvusvahelisel Noorte Kohtumisel võeti vastu deklaratsioon, mis muuhulgas sisaldab ka kindlaid punkte, mida peavad nii maailma noored, valitused, organisatsioonid ja ettevõtted ning CoP6 konverents tegema, et aidata vältida kliima soojenemist. Valitsused peaksid: jagama puhtaid ja tõhusaid tehnoloogiaid üksteisega; paika panema energia säästliku kasutamise aastaks 2002, edendades uurimistöid, andes finantstoetusi ning suurendades ühiskonna teadlikust probleemist; edendama keskkonnaalast haridust; rakendama tugevaid sanktsioonidesüsteeme; muutma puhta energia kasutamist ja tootmist efektiivsemaks, nii luuakse nn. võit- võit situatsioonid; kasutama saastemaksudest saadud tulusid hariduse edendamiseks; looma sõltumatuid gruppe, kes uuriksid keskkonna kaitsmist ning informeeriksid ühiskonda selle kohta; siduma noori aktiivselt nende teemadega.
Tööstused ja ettevõtted peaksid: sponsoreerima keskkonnakaitselisi organisatsioone ja uurimistöid; arendama tootmise tõhusust keskkonnakaitse seisukohalt ja järgima riigi seadusi; püüdma aidata võidelda kliima soojenemise tagajärgedega; vähendama kasvuhoonegaaside emissioone ja vee saastamist, kasutades puhtamat energiat; välja andma teadusliku kliima muutumist käsitleva ajakirja koos noorte osavõtu võimaluste loomisega .
Probleemi koos lahendamine
Riigid erinevad suurel määral, sest mõnes kohas avaldab kliima soojenemine suuremat, teises jälle nõrgemat mõju. Kõige haavatavamad ökosüsteemid, mis on kõige tundlikumad kliima muutumisele, asuvad enamasti arengumaades, mis ei suuda ise probleemi vältida. Kõige hullem on aga see, et nemad ise ju ei lennutagi õhku sellisel määral kasvuhoonegaase, nagu seda teevad arenenud tööstusriigid. Põhja riikidel on suuremad majanduslikud ja materiaalsed võimalused vältida kliima soojenemise tagajärgi. Arengumaad on keskmiselt kaks korda ning väikesed saareriigid isegi kolm korda "õrnemad" negatiivsetele mõjudele. Vähendada tuleb kasvuhoonegaaside emissioone, tuleb kohandada vanu tehnoloogiaid või koguni päris uusi osta ning siis veel üritada kohaneda kliima soojenemisega - see läheb päris kulukaks. Samas enamik arenenud riikidest saab seda endale lubada. Nende esimeseks prioriteediks on majanduse arendamine, elu muutmine paremaks oma kodanike jaoks - juba see on keeruline! Sellepärast tulebki teha ühiseid jõupingutusi, et õiglaselt jaotada ümber kulud, mis tekivad seoses kliima soojenemisega ning selle tagajärgedega
Kokkuvõte
Vaatamata paljudele kogutud teaduslikele tõenditele, ei ole teadlaste hulgas siiski üksmeelt kliimamuutuste põhjustest. Siiani on kuulda arvamusi , et kliima muutumine on peamiselt looduslike protsesside tulemus ja inimtegevuse mõju on teisejärguline või vähemalt mitte määrav. Samas on siiski üha rohkem teadlasi seisukohal, et teaduslikud andmed viitavad küllalt selgelt sellele, et vähemalt viimase viiekümne aasta jooksul on kliima soojenemine inimtegevuse otseseks tagajärjeks.
Kliima soojenemise tagajärgede suhtes on selgus siiski suurem. Nimelt toob protsessi pidurdamatu jätkumine üsna tõenäoliselt kaasa selliseid tagajärgi, nagu polaarjää sulamine , ookeandie veetaseme oluline tõus ja sellega seoses ulatuslikud üleujutused. Ka taimed ja loomad ei suuda kliima kiire muutumisega sammu pidada, paljudele liikidele võib see tähendada hävingut.
Kasutatud kirjandus:

Keskkonnaõigus. Hannes Veinla, Kirjastus Juura, Tallinn 2005

http://images.google.com/imgres?imgurl=www.sjg.edu.ee/~martinp/climate/skeem.jpg&imgrefurl=http://www.sjg.edu.ee/~martinp/climate/kasvuhooneefekt.html&hl=et&h=558&w=700&start=1&prev=/images%3Fq%3Dkasvuhooneefekt%26hl%3Det%26lr%3D%26ie%3DUTF-8%26oe%3DUTF-8%26sa%3DN

http://www.sjg.edu.ee/~martinp/climate/kasvuhooneefekt.html
12