Keskkonnasotsioloogia (0)

SOTSIOLOOGIA – inimkonna ja ühiskonna teadus. Teadus, mis uurib inimeste käitumist grupis, sotsiaalseid struktuure ning kuidas inimene mõtestab oma kogemusi ning reageerib ühiskonnas toimuvale.
Keskkonnasotsioloogia uurib, kuidas inimesed ja ühiskonnagrupid mõtestavad keskkonda ning kuidas biloogilis-füüsiline keskkond mõjutab sotsiaalset suhtlemist ning ühsikonnastruktuuride olemust (ressurisside jaotus, võimu jaotus jne.)

Keskkonnasotsioloogia kujunemislugu : sotsioloogia üldiste arengute ja ühiskondliku tausta mõju
Leevendamaks inimmõju loodusele ja loodusjõudude neg. mõju ühiskonnale on vaja teada inim.käitumise reeglipärasusi.
20. saj. I pool kkmõjude ignoreerimine: moderniseerimsiideoloogia võidukäik- ressursiküllus, majanduskasv , urbaniseerumine, loodusest võõrandumine.
Thomas Buckle- geograafiliste tegurite mõju algelistele kultuuridele tugevaim, väheneb modernse kultuuri edenedes. Looduse ilu üle-stimuleerib inimese kujutlusvõimet ja pärsib seega kultuuri arengut. Rahulik keskkond soodustab intelligentsi arengut.
Charles Darwin (sotsiaaldarwinism)- „looduslik valik“ ja „tugevam jääb ellu“. Sotsiaaldarwinism- teatud gruppidel on eelised ellujäämiseks. Arenenud grupid edukamad keskkonnas.
1960-70ndad -USAs suurenes teadlikkus loodusvarade piiratusest, inimtegevuse negatiivsest mõjust keskkonnale: energiakriis USAs, kõrbestumine , võõrliikide mõju
1962 – Rachel Carson – “Hääletu kevad”
Raamat kirjeldab põllumajanduses kasutatavate kemikaalide hukutavat mõju ökosüsteemides-USA rahvuslinnu valgepea- merikotka vähenemine, DDT-de tõttu( munakoor liialt õhuke) Peamise tähelepanu all on pestitsiidide- eriti DDT toime.
Raamatul on olnud erakordselt suur ülemaailmne mõju, see oli üks laialdase keskkonnakaitse kujunemise võtmetekste.
1972 – Kasvu piirid “Limits to Growth” – Meadows et al. Rooma klubi tellitud uurimus
1973-74 - Araabia/Iisraeli sõda – arenenud läänemaailmas energiakriis.. Energiakasutuse piiride ilmnemine.Vajadus uute vaadete järele ,mis käsitleks sotsiaalseid protsesse biosfääri kontekstis.
1970ndate sotsioloogia – tegeleb keskkonnaprobleemidega. Enamasti fookuses: a) ressursi puuduse ühiskondlikud mõjud b) ebaühtlased resursside jaotused ühiskondlike kihtide vahel. Kasutati traditsioonilisi sotsioloogilisi lähenemisi uurides avalikkuse meelsust, ühiskondlikke liikumisi ja ametlikke organisatsioone,et analüüsida kuidas keskkonnanähtuseid tõlgendatakse, kuidas need nähtused nt. ühsikondlikus suhtluseks probleemseks muudetakse, kuidas mingid keskkonnatõlgendused saavad domineerivaks jne.
Mõtted olid vastuolus sotsioloogia põhivooluga, mis rõhutas inimese eripärasust – keskkonna materiaalsete ja füüsiliste omaduste distantseerimine inimkäitumisest. Nt. energiaprobleemide ja ressursi puuduse mõjude sotsioloogilisi analüüse ei võetud ka sotsioloogilistes ajakirjades analüüsida.
1980ndate tagasilöök – tööstusmaades progressi usk ja arusaam lõpmatust kasvust ja õitsengust. EritiUSA’s levinud põhimõtted – individualism , ettevõtlikus , küllus, kasv ja õitseng. Kaotati kavalitsuse piirangud. Keskkonnasotsioloogia populaarsus lange sülikoolides ja eriala liitudes langes kaasamõtlejate arv.
1980ndate lõpp – keskkonnasotsioloogiataastõus – Tasapisi jõuti tõdemuseni et “kui kasvul on piirid, siis ei ole need kohe kindlasti mitte füüsilised vaid sotsiaalset laadi” ( Belle , 1977). Fookus liikus moodsa ühiskonna ja füüsilise keskkonnavahelise suhte kirjeldamiseni – keskkonnasotsioloogiani.

• Sotsioloogidehuvi: loodus ressurssidest elatuvate kogukondade olukord – kaevandusest, metsandusest ja kalandusest elatuvate kogukondade harvenev olukord.
  
• Toksiliste ja ohtlike jäätmete mõju inimeste heaolule.
  

2. Bioloogiline ja geograafiline determinism ühiskondlike protsesside seletajana:
DETERMINISM – teooria, mille kohaselt on kõigil sündmustel seaduspärased põhjused ning kõiki sündmusi on põhimõteliselt võimalik ette näha.
Geograafilise ja bioloogilise determinismi põhitees: ühiskonna toimimise määravad loodusjõud ja seega ka ühsikondlikud nähtused seletavad loodusseaduste alusel.
* Teatud looduslike ressursside nt. taimede, kodustatavate loomade olemasolu, aga ka haigusetekitajate olemasolu suunab ühsikonna arnegut, stimuleerides teatud kultuuriliste omaduste ilmnemist ( Hughes , 2006 lk.5)
Bioloogiline determinism – käsitleb ideid, kuidas bioloogiline ja füüsiline keskkond määrab selle, kuidas me ühsikonnas toime tuleme (k.a. sotsiaalses keskkonnas) = olulisemad omadused on inimsele geenide poolt kaasa antud.
Geograafiline determinsim – õpetus, et geograafilised tingimused määravad inimeste isikuomadused ja kultuuri.
1) Thomas Buckle

• geograafiliste tegurite mõju on tugevaim algelistele primitiivkultuuridele
  
• geograafiliste tegurite mõju väheneb moodsa kultuuri edenedes
  
• ümbruse välimus mõjutab kultuuri: looduse ilu või laastav jõud stimuleerib inimese kujutlusvõimet ning pärsib ka ühiskonna arengut.
  
• rahulik keskkond soosib ratsionaalse intelligentsi arengut.
  

2) Charles Darwin

• “looduslik valik” ja “tugevamad jäävad ellu”
  
• taimedel/loomadel on paremad võimalused konkreetsetes keskk .tingimustes ellujäämiseks. Ellujääjad annavad oma omadused edasi järglastele.
  
• Sotsiaaldarvinism – teatud ühiskondlikud omadused seavad mõned grupid eelissseisu keskk.tingimustes vastupidamiseks.
  
• Arenenumad ühsikonnad on vastupidavamad loodusjõududele.
  
• Teaduslik rassism: eugeenika (tõutervishoid, propageerib inimkonna genofondi parandamist) ja sotsiaaldarvinism-arenenumad ühiskonnad on vastupidavamad loodusjõududele
  

3) Ellsworth Huntington

• osutas seostele kliima ja tervise, energia ja vaimsete protsesside nagu intelligentsuse, geniaalsuse ning tahtejõu vahel.
  
• defineeris optimaalse kliima mudeli ja näitlikustas seda, kuidas on Rooma impeeriumi kujunemine ja hare seotud klimaatliste tingimustega
  

3. Antropotsentrism - inimkesksus
20. saj. I pool- arusaam ühiskonna toimimisest sõltumatult kktingimustest ja ökoloogilisi protsesse jälgimata. Inimühiskond on keele, kultuuri, tehnoloogia , teadusega eristatud ja ei allu ökoloogilistele põhimõtetele ja piirangutele. Moderniseerumisteooria- loodust saab kontrollida tehnoloogia ja ühiskonna organiseerumisega.
Inimkeskne vaade, kus keskendudes inimesele eriatakse looduse keskkonda (nt. Enda loodusseadused, et need domineeriksid tegelike loodusseaduste üle), st. isiklikud vajadused on tähtsamad kui teiste vajaudsed.
Antropotsentrism ehk inimkesksus on inimeste kalduvus pidada ennast maailma kõige tähtsamaks olevuseks või hinnata reaalsust üksnes inimlikust vaatenurgast.
Samas tähenduses on kasutatud terminit humanotsentrism, ehkki antropotsentrismi võidakse nimetada ka inimeste ülemvõimuks. Eriti sageli seostatakse antropotsentrismi mõne religioosse kultuuriga.
Antropotsentrism on oluline mõiste keskkonnaeetikas ja -filosoofias, kus seda peetakse sageli allikaks, millest tulenevad probleemid inimeste ja keskkonna suhetes.
Antropotsentrismi võidukäik oli 20.saj I poolel - saadi aru, et ühsikond toimib sõltumatult keskkonnatingimustest ja ökoloogilisi printsiipe järgimata. Keskkonnanähtused, nt. kliimamuutused ei mõjuta ühsikonna toimimist.
4.20. sajandi II poole muutused keskkonnaprobleemides, nende teaduslikus ja ühiskondlikus käsitluses ja mõjud keskkonnasotsioloogia kujunemisele
VAATA 1. Punkti
Rachel Carlson „Hääletu kevad“, teadlikkuse suurenemine USA-s, energiakasutusepiiride ilmnemine, 1980, ndtae tagasilöök industrialiseerumisel, 1980ndatel keskksots. taastõus.
5.Modernistlik ja postmodernistlik käsitlus looduse ja inimese suhetest ning vastavatest teadmistest
MODERNISTLIK-

• Algus „valgustusajastul ” : teadmised füüsikast jne aidaku ühiskonda ratsionaalsemalt ümber korraldada (sh riigivalitsemise eraldamine kirikust)
  
• Põhjuslikkuse otsimine –ÜKS TÕDE
  
• Kapitalistlike suhete domineerimine ja industrialiseerimine Euroopas ja Põhja-Ameerikas.
  
• Loodus inimkonna arengut piirav tegur, mis tuleb alistada tehnoloogia abil.
  
• Loodusressursid kui piiramatud vahendid modernse ühiskonna toetamisel.
  

NT. Araali mere saatus- rajati niiskuskanalid, mis juhtisid vee inimesele tulutoovate produktide kasvatamiseks (puuvill, riis, teravili) Turkmekistanis ja Uspekistanis 20.sajandi alguses
Realism - modernistliku maailmavaate üks alustalasid

• Inimtegevuse negatiivsed mõjud on mõõdetavad objektiivsete kriteeriumide alusel ja teaduslikke meetodeid kasutades.
  
• Tavainimeste naiivsed konstruktsioonid põhjus-tagajärg seostest vaid segavad teaduspõhist keskkonnakorraldust
  
• Näiteks kliimamuutuste probleem: Realistide meelest annab enamuse teadlaste konsensus kliimasoojenemise üle piisava põhjenduse poliitiliste meetmete kasutusele võtuks. Kliimamuutusi eitavad teadlased on realistide meelest ilmselt äraostetud.
  

POSTMODERNISM- Esiletõus lääne ülikoolides 1980ndatel

• Modernismi kriitika
  
• Soosib olemise viiside ja arusaamiste mitmekesisust, mitte konkreetseid väärtuskomplekse
  
• Seab kahtluse alla abstraktseid üldistusi (kohustusi, normatiivseid juhtnööre, seaduseid ja reegleid)
  
• Alavääristab bürokraatlikku, tehnoloogilist või instrumentaalset ratsionaalsust
  
• Tähelepanu ühiskonna toimimise epistemoloogilistel( tunnetus/teadmisteooria) ja ideoloogilistel ajenditel.
  
• Tõde on kokkuleppeline ja teadus on lihtsalt üks seletusviisidest.
  
• Teadus on kultuuri produkt ja teaduslikke mudeleid ei ole võimalik eraldada moraalsetest tõekspidamistest.
  

Post-modernistlikud ideed ühiskonnast ja loodusest

• Nähtuste nagu „loodus‟ või „aktsepteeritav risk‟ mõtestamisel tuleb lähtuda konkreetsest ajaloolisest, poliitilisest või institutsionaalsest kontekstist, mille kaudu konkreetset käsitlust õigustatakse (M. Foucault).
  
• Keskkonnakriis on samapalju sotsiaalne fenomen, kui füüsiline fenomen. Selleks, et me saaksime midagi nimetada reostuseks, peab kõigepealt olema arusaamine “korras” ja puutumata süsteemist või keskkonnast.
  

Sotsiaalkonstruktivism post-modernismi alustala:

• Rõhutab mitmekesisust keskkonnaprobleemide tõlgendusvõimaluste seas
  
• Sotsiaalsed, poliitilised ja kultuurilised protsessid mõjutavad arusaamasid sellest, millised keskkonnatingimused on vastuvõetamatud ja mida nende vältimiseks ette võtta.
  
• Keskkonnaküsimused teeb keeruliseks mitte teadmiste puudus, vaid vastandlikud teadmised ja tõlgendused.
  

6.Riskitunnetust mõjutavad emotsioonidest ja mõtteseostest tulenevad tegurid

• Isiklikud kogemused ja emotsioonid
  
• Probleemi tuntus, aga ka protsesside mõistetavus
  
• Inimese võimekus probleemi kontrolli all hoida.
  
• Mõju katastroofilisus.
  
• Probleem on oluline siis, kui mängus on inimelud, kaitsetud olevused, lapsed, lähedased
  

7.M. Douglase ja A. Wildavsky kultuuriteooria: maailmavaatetüübid ja keskkonnaprobleemide käsitlus
Inimesed tõlgendavad kk-nda ja sellega seotud tegevusi vastavalt oma põhiväärtustele ja oma moraalsetele tõekspidamistele. Individualism, materialism, konsumerism , ökoloogiline mõtlemine,
8. Inglehart materialistlikud / postmaterialistlikud väärtused ja nende kujunemine
9. Keskkonnamure liigid ja nende levimus Ida-Euroopa riikide näitel
10. Lihtsustamine ja mõtteseosed keskkonnainfo seletamisel

• Tavainimese keskkonnaprobleemi tunnetamine ei lähtu teaduslikest kaalutlustest .
  
• Komplekssed keskkonnamõjud ja keerulised analüüsikäigud tõlgendatakse lihtsateks, endale mõistetavateks protsessideks (Fischhoff, 1982).
  

Heuristilised mõtteseosed –tavaarusaamal põhinevad teadmised, “talupoja tarkus“, mis on kujunenud evolutsiooniliselt

• Universaalsed , kultuuriülesed
  
• Mõjutavad riskisignaalide valikulist töötlemist ja meelde jätmist
  

11. Keskkonnasõbraliku indiviidi sotsialiseerimine : vajalikkus indiviidi ja ühiskonna seisukohalt
12.Keskkonnahuvi äratamine ajakirjanduses: huvipakkuva loo omadused

• Šokeerivad katastroofikajastused
  
• Seos ühiskonda huvitavate teemadega nt tervis, turvalisus, bürokraatia
  
• Keskkonnaohu suurenemine
  
• Soovitused, mida ise ära teha
  
• Emotsionaalsed teemad
  
• Konkreetsed tulemused ja tegevused
  
• Kohene kahju, mõju
  

13. Infodefitsiidi mudel ja selle puudused keskkonnakäitumise seletamisel
14. Konsumerism ja selle levik Eestis
15. Keskkonnasõbraliku tegutsemise barjäärid: Blake’i mudel
16. Struktuurilised mõjurid : linna, eeslinna ja maapiirkonna tarbimiskäitumise eripärad ja mõju keskkonnakoormusele
17. Individualistliku ja struktuurilise paradigma võrdlus keskkonnakäitumise seletamisel
18. Praktikate lähenemine: keskkonnakäitumist mõjutavad tegurid
19. Kaasamise tasandid
Informeerimine: riigiasutus annab huvirühmadele ja avalikkusele infot plaanitavatest otsustest ja või õigusaktidest
- Konsulteerimine: konkreetsetelt huvirühmadelt küsitakse arvamusi ja ettepanekuid (ei garanteeri veel arvamuste arvesse võtmist otsustes)
- Osalus: huvirühmadepoolne algatus ja võimalus osaleda otsuste tegemisel, eesmärkide kindlaksmääramisel, lahendusvõimaluste analüüsimisel ja otsuse kavandi koostamisel vms.
20. Kaasamise normatiivsed, sisulised , instrumentaalsed ajendid
Normatiivne - otsustest mõjutatud huvirühmad ja inimesed saavad otsuse tegemisel kaasa rääkida, sh marginaalsete rühmade võimestamine.
- Sisuline - Kohalike teadmiste kasutamine sisukamate otsusteni jõudmiseks; nö tavainimesed näevad probleeme, mida teised ei näe (kohalikud teadmised) või ei pruugi oluliseks pidada ( väärtushinnangud ), konfliktide lahendamine.
- Instrumentaalne – kaasamine teeb otsustetegemise läbipaistvamaks ja suurendab valitsussektori usaldusväärsust suhetes huvirühmade ja laiema avalikkusega.
21. Kaasamise manipulatiivsed eesmärgid
- Väheteadlikku avalikkust on võimalik manipuleerida mõtlema grupi konsensuse alusel. Teaduslikud argumendid muutuvad vähetähtsateks.
22. Kaasamise kultuurilised, struktuurilised ja protseduurilised kitsaskohad
Kultuurilised - kaasamise kujunemine otsustusprotsessi osaks nõuab harjumuste ja põhimõtete muutumist. Avalikkuse poliitilist passiivsust peetakse nõukogude aja tehnokraatlik (valitsemisvorm, kus valitsevad ideoloogiliselt neutraalsed poliitika teostajad ,kes lähtuvad ratsionaalsetest, mitte poliitiliste gruppide huvidest) keskkonnakorralduse järelmõjuks.
- Struktuursed - valikkuse kaasamine keskkonnaplaneeringute aruteludel, omavalitsuste planeeringutes toimub liialt hilja. Ressursi puudus - ulatuslik kaasamine on aja jms ressursimahukas.
- Protseduurilised - kaasamise eesmärgistatus ebaselge , mis viib ka ebamääraste, vähekasutatavate otsusteni; puuduvad kriteeriumid tulemuste kasutatavuse hindamiseks. Sihtrühma(de) valik - kas osalemine on võimaldatud kõikidel asjasse puutuvatel gruppidel. Väga selged piirangud kaasaja poolt viitavad kaasamise varjatud eesmärgile s.o. tulemustega manipuleerimise ohu signaal . Eluvõõras.
23. Kaasamisväsimus
Kaasamistulemuste jõustamine sõltub reaalpoliitikast (poliitilised prioriteedid ).
- Avalikkusele on oluline teada arutelutulemuste mõju reaalsele poliitikale/ otsustele – mil määral ja miks tulemustega arvestati/ ei arvestatud?
- Kui tagasidet ei ole, on tulemuseks võõrandumine, usalduse kadu ja kaasamisväsimus.
24.Keskkonnaalase kodanikuühiskonna tekke tingimused ja ajendid Nõukogude Liidu ajal
25. Kodanikuühiskonna roll keskkonnapoliitika kujundamisel ja rakendamisel
26. Fosforiidisõda : olulisemad sündmused-ajendid, ühiskondlik tähtsus ja järelmõjud
1987-88 NSVL -i plaanid raada L-Virumaale Toolsesse ja L-Kabalasse fosforiidikaevandused, et suurendada fosforiidist mineraalväetise tootmist.
1986. aastal toimunud pleenumil esinenud Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni liikmed tõid esile tugevat negatiivset keskkonnamõju.
Pärast seda hakkasid kaevanduste vastu aktiivsemalt protesteerima ka ajakirjanikud. Esimeste seas Juhan Aare ETV saates "Panda“ ja mitmed keskkonnaaktivistid.

• Tekkisid keskkonnaorganisatsioonid, sh Eesti Roheline Liikumine.
  
• Esimene avalik protestiliikumine kehtiva nõukogude režiimi vastu, millest kasvas välja Laulev Revolutsioon .
  
• Tekkinud üldrahvalik vastuseis aitas kaasa fosforiidikaevanduste rajamise peatamisele, aga ka keskvõimu nõrgenemisele ja Nõukogude Liidu lagunemisele .
  

27.Ida-Euroopa keskkonnaühendused1990ndatel: olulisemad trendid ja mõjurid (kk.kodanikuühiskond 19 slaid)

• MTÜ-de nõrgenemine- paljud keskkonna-aktivistid läksid poliitikasse, ametnikeks KKMinististeeriumisse või Kkametitesse
  
• šokk turumajanduse rakendamisest ,
  
• kkorganisatsioonide ühiskondlikutoetuse nõrgenemine- ebastabiilsus, ebavõrdsus , sots.maj. kihistumine .
  
• Mittetulundussektorites vaikelu ,
  
• sots.maj. stabiilsus olulisem kui keskkond
  
• Uut tüüpi kesk.organisatsioonide teke- välisorg. Satellidina tegutsemine või välisdoonoritest sõltuva organ. Nt. WWF, Eestimaa Looduse Fond. Alluvus doonorite ideoloogiatele „Kes maksab, tellib muusika “.
  

-Põhiliselt orienteeritud ökoloogilistele ja keskkonnahariduslikele projektidele, ei rõhuta keskkonnatervist, keskkonnamajandust kõrvalvaldkondi vms
-Projektipõhine tegutsemine, puudub pikaajaline programmiline visioon ja missiooni järgimine.
-Liikmete arv ja/või ühiskondlik kandepind vähemoluline.
-Keskkonna-MTÜ kui asi iseenesest. Poliitiline mõju on vähem oluline iseenese ära majandamise kõrval.
Mõistmine, et kohalikel probleemidel on laiemad mõjud ja laiemad allikad.
Probleemide allikad ja mõjud on ebamäärased, raskemini ennustatavad: mõjud on pöördumatud ja võivad avalduda teisteski põlvkondades.
Mõjud inimese heaolule, tervisele ja ka teistele liikidele on nähtaval.
->keskkonna ja inimühiskonna vaheline sõltuvus on selgem kui kunagi varem.
Inimese erandlikkus ja sõltumatus teistest ökosüsteemi osadest on seatud kahtluse alla.
Ökosüsteemi teenused ja teenuste pakkumine ei ole lõpmatu .
28. Ida-Euroopa keskkonnaühendused 2000ndatel: olulisemad trendid ja mõjurid
1. suundumus

• KeskkonnaMTÜdeprofessionaliseerumine –saadud kogemused poliitikute, ametkondade ja äriorganisatsioonide survestamisel; avalikkuse tähelepanu koondamisel
  
• Institutsionaliseerimine–isemajandamispõhimõtete õppimine, projektipõhise töö juurutamine
  
• Spetsialiseerumine –fookusaladele keskendumine (keskkonnaharidus, keskkonnaõigus vms)
  

2. Suundumus

• Kohalike rohujuuretasandi organisatsioonide aktiviseerumine;
  
• Aktiivne kohalikule võimule vastandumine (maardlate, kaevanduste avamisele, teedeehitusele, arendusprojektidele linnades)