Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ökoloogia ja keskkonnaõigus (0)

1 Hindamata
Punktid

Ökoloogia


  • Keskkonnaõigus


    Mõiste:
    • õigus- riigi poolt kehtestatud seaduste kogum, mida me võime ja mida me ei või teha.
    • Keskkonnaõigus - seaduste kogum, mille eesmärg on kaitsta meie ümbritsevat keskkonda.

    I Keskkonnaõiguste tunnusjooned
    1. Keskkonnaõiguse printsiibid
    2. Avalikkuse kaasamise ja KMH nõue
    3. Suur rahvusvahelise õiguse roll
    4. Tihe seos EL keskkonnaõigusega
    5. Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad
    6. Terviklikkus
    PÕHIPRINTSIIBID :
  • Jätkusuutlik (säästev) areng
  • Integreerimine
  • Kahju vältimine
  • Ettevaatus
  • Saastaja maksab
  • Keskkonna kaitstuse kõrge tase
    II keskkonnaõiguse tunnusjoon on avalikkuse kaasamine- kaasatakse inimesi, et vähendada illegaalseid tegevusi, tehakse koosolekuid, toimitakse seaduste alusel. Hea on see, et selle abil on inimesed rohkem teavitatud.
    III keskkonnaõiguse tunnusjoon on rahvusvaheline roll, ehk mida rohkem on koostööpartnereid seda suurem on maailma mõjutus , teatud aja tagant on konverentsid:
    ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsid:
    • Stockholmis (1972)
    • Rio de Janeiros (1992)
    • Johannesburg (2002)
    • Rio de Janeiro , Rio +20 (2012) PK.

    IV keskkonnaõigus on tihe seos EL seadustega- majandus, sotsiaal ja keskkond peavad olema omavahel tihedalt seotud. Seadused peavad olema ranged , et ei tekiks illegaalset äri jne.
    Riikide oamvahelised keskkonnaprogrammid- „Natura 2000“- kliimamuutustega seaotud probleemid. Või siis pikem visioon „ Hea elu maakeral aastal 2050 “.
    Keskkonnaprogrammide eesmärgid :
    Looduskapital (BMK ja ökosüsteemiteenused) 2. Ressursitõhus, jätkusuutlik ning konkurentsivõimeline majandus (CO2) 3. Inimese tervis ja heaolu 4. Õigusaktid ja kasu 5. Teadus kui keskkonnapoliitika tõendusbaas 6. Jätkusuutlikud investeeringud ja õiglased hinnad 7. Integreerimine – keskkonna lõimimine ja poliitika sidusus 8. Linnade säästvus 9. Koostöö tulemuslikkus – regionaalsed ja globaalsed keskkonnaprobleemi
    Keskkonnaõiguse teemavaldkonnad:
    • Kliimamuutused
    • Välisõhu kaitse
    • Looduskaitse
    • Vesi
    • Merekeskkonna kaitse
    • Mullakaitse
    • Maapõu
    • Metsandus
    • Jäätmed
    • Ohtlikud ained
    • GMO
    • Kiirgus
    • Kalandus
    • Jahindus

    Keskkonna õigused :
    Puhas keskkond
    Looduses peab valitsema tasakaal, seega ei tohi olla liiga plju ulukeid ja ka liiga vähe (nt)
    V valdkonnaüldsed teemad
    • Keskkonnaseire
    • Keskkonna planeerimine
    • Tasud
    • Keskkonnajärelvalve

    Igaühel on õigus puhtale keskkonnale ehk siis n.ö kõigil on õigu s puhtale, tervislikule ja looduskaunile keskkonnale.
    EESMÄRK on tagada jätkusuutlik areng. Hoida puhast loodust ja ajada asjadega läbi võimalikult säästlikult, et e tekitaks kahju. Lisaks proovitaks hoida keskkonda liikse müra ja reostuse eest.

    Rahvusvaheline loodus ja keskkonnakaitse


    • Kehtib alates Rooma lepingust (01.01.1958)
    Teema valdkonda kuuluvad euroopa liit, keskkonnakaitsete konvensiooni ja rahvusvahelised org.
    11 printsiipi ;
    Parem on saastust ennetada, ära hoida, kui juba saabunud kahjulikke tagajärgi kõrvaldada
    • Arendustegevuse puhul tuleb arvestada selle võimalikke keskkonnamõjusid ja seda projekti võimalikult varajases staadiumis
    • Tuleb vältida looduskasutust, mis võib oluliselt kahjustada looduslikku tasakaalu
    • EÜ raames tuleb tõsta teaduse ja tehnoloogia taset, et tagada keskkonnakaitseliselt efektiivsete meetmete rakendamine
    • Saastaja maksab printsiip
    • Ühe riigi piires toimuv tegevus ei tohi põhjustada olulist saastust või muud kahju teiste riikide keskkonnale
    • EÜ raames rakendatav keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve ning sellega vältima kahjulikke tagajärgi nende riikidele
    • EÜ keskkonnapoliitika peab põhinema selgel ja perspektiive silmaspidaval kontseptsioonil ning kaasa aitama rahvusvaheliste keskkonnakaitsemeetmete elluviimisele
    • Tuleb tõsta keskkonnaalast teadlikust
    • Keskkonnaabinõusid tuleb rakendada kõige sobivamal tasemel, arvestades iga saastuse liigi omapära
    • Liikmesriikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud

    IGAÜHEÕIGUS ja muutused eesti keskkonnaõiguses


    Meil kõigil on õigus liikuda igaühe maal, kui me ei too sellega maaomanikul kaasa kahju ja ega segaddust.
    KOLM tähtsat komponenti:
  • ÕIGUS – osa saada
  • KOHUSTUS – loodust kaitsta ja säilitada
  • VASTUTUS-seadust tunda ja sellest kinni pidada
    1. Augustil 2014 hakkas kehtima uus igaüheõigus .”
    Looduses abalt liikumise all peetakse silmas: liikumin üksi, jala, rattaga, autoga , hulgi jne
    Maismaal liikudes on meil kõigil õigus liikuda erateel või metsateel selleks ettenähtud vahenditega, kui on välja pandud liiklusmärgid , siis on meil õigus liikuda erateel jala, jalgrattaga või millegi muuga , mis on erateel lubatud. Et teada saada, kus me tohime ja kuidas liigelda, selles on meil internetis lehekülg teeregiste.riik.ee
    Kui omanik ei ole enda maal käimist ära keelanud, kas suuliselt või märkide abil, siis on meil õigus viibida tema maal 24h päevas.
    LIIKUMINE VEEKOGUDE ÄÄRES
    Võime supelda ja olla veekogude ääres, mis on selleks ette nähtud. Autoga vees ja jääteel sõitmine ei ole avalik tegevus. Eraveekogu ääres olemiseks peab olema omaniku luba, lisaks peab olema ka luba, et olla eraomaniku purdel, sillal jne.
    Kaldaomanik peab lubama oma kallast kasutada igal inimesel, et ta saaks sealt mööduda. Kallasrada võib kasutada veepiirist 4m ulatuses, suurveeajal 2 m veepiirist ja 10 meetrit suurtes laevatavate veekogue ääres.
    Väikestel järvedel mis on alla 10ha on mootoriga sõiduvahend keelatud. Suurematel veekogudel , ehk piiriveekogudele mineka j atulek tuleb registreerida lähimaspunktis.
    Riigimets - RMK loodi 1999, levinumad puuiigid mänd , kask, kuusk
    Riigimetsa võimalused: matkarada, õpperada, looduskool, telkimisala, puhkerada jne. LÕKE tohib teha sellesk ettenähtud kohas, see ei tähenda seda, et kui ei ole keelatud, siis tohib teha. KORILUS on lubatud, kui omanik ei ole pannud selleks välja eraldi keelumärki. KOER võib olla erametsas kaasas, kui selleks on metsahalduriga räägutud. Telkida tohib eramaal 24h. Kuid metsaandide alla EI KUULU vaik , männikasvud, pilliroog jne.
    Munnitsipaalmaa- KOV

    Eesti looduskaitse


    1910 - esimene eesti looduskaitseala- Vilsandi linnukaitseala
    1933- eesti ajakiri – Eesti loodus
    1935-Eesti esimene loduskaitseseadus (viimane looduskaitseseadus võeti vastu 2004. Kui eesti liitus EL-ga
    1971 - esimene Eesti rahvuspark- Lahemaa rahvuspark
    1979- Eesti esimene punane raamat
    1987- fosforiidi sõda
    1993- soomaa ja lahemaa rahvuspark. Vilsandi nimetati ümber rahvuspargiks.
    1998- Ilums „Eesti punane raamat“
    2004- Matsalu rahvuspark
    KOLM tüüpi kaitsealasid:
  • Rahvuspargid
  • Looduskaitseaad
  • Maastikukaitsealad
    Eestis on võetud kaitse alla mitmed looma ja taimeliigid , mille arvukus on väike või ta on väljasuremise äärel .
    NT:kuldking taimeliikidest , lisaks vele sõnajalgtaimede ligid , sammaltaimed
    Loomadest lendorav, merikotkas , kivisisalik, karu, ilves jne
    RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ
    Helsingi konventsioon - 1974
    Citesi washingtoni konventsioon 1992
  • Vasakule Paremale
    Ökoloogia ja keskkonnaõigus #1 Ökoloogia ja keskkonnaõigus #2 Ökoloogia ja keskkonnaõigus #3 Ökoloogia ja keskkonnaõigus #4 Ökoloogia ja keskkonnaõigus #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Marger Krumm Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine
    18
    doc

    EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine

    2. Avalikkuse kaasamise ja KMH nõue 3. Suur rahvusvahelise õiguse roll 4. Tihe seos EL keskkonnaõigusega 5. Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad 6. Terviklikkus Printsiibid: Jätkusuutlik (säästev) areng Integreerimine Kahju vältimine Ettevaatus Saastaja maksab Keskkonna kaitstuse kõrge tase Avalikkus – üldsus. Kaasamine – teavitamine, võimaluse andmine mõjutada kavandatava tegevusega kaasnevaid otsuseid. Rahvusvaheline roll – konverentsid. EL keskkonnaõigus (sh keskkonnaprogramm), teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad, terviklikkus - Mõiste keskkond, Omavaheline seotus, Nö looduses peab valitsema tasakaal. Keskkonnaõigus Eestis Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ja hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHAS(Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus) Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, VõKS, JahiS jt

    Keskkonna kaitse
    KESKKOND
    15
    docx

    KESKKOND

    Keskkonnanormatiivid ­ keskkonna kvaliteedile, hetmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitselist kontrollarvu Keskkonnanormatiivi liigid: - Kvaliteedinormatiivid - Heitenormatiivid - Tehnoloogianormatiivid - Tootenormatiivid Normatiivid: välisõhk, vesi, heitvesi, pinnas, ujula vesi jne. KESKKONNAÕIGUS Õigus ­ riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike käitumisteeglite kogum. (liiklusseadused, pant) Keskkonnaõigus ­ normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda Keskkonnaõiguse tunnusjooned: - Ettevaatusprintsiip - Avalikkuse kaasamine ( reklaam, raadio, tv) - Rahvusvaheline õigus ( ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsid) - EL keskkonnaõigus - Teemavaldkonnad - Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid: - Jätkusuutlik areng ( puude istutamine raiesmiku asemele) - Integreerimine ( säästev Eesti 21)

    Keskkonnakaitse
    Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks
    58
    docx

    Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks

    saastuse kompleksne vältimine ja kontroll, keskkonnavastutus, keskkonnajärelevalve, keskkonnaseire o terviklikkus  mõiste keskkond, omavaheline seotus, looduses peab valitsema tasakaal  printsiibid: o jätkusuutlik (säästev) areng o integreerimine o kahju vältimine o ettevaatus o saastaja maksab o (keskkonna kaitstuse kõrge tase)  keskkonnaõigus Eestis ja õigusruumi ümberkorraldus: o põhiseadus, üldseadused (säästva arengu seadus (SäAS), planeerimisseadus (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)), valdkondlikud seadused (jäätmeseadus (JäätS), looduskaitseseadus (LKS), veeseadus (VeeS), välisõhu kaitse seadus (VÕKS), jahiseadus (JahiS))

    Keskkonnakaitse
    Keskkonnakaitse üldkursus 2017
    19
    docx

    Keskkonnakaitse üldkursus 2017

    Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse on rahvusvahelised, riiklikud, poliitilisadministratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Looduskaitseväärtus- objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus- liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. 1.Metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu, kahaneva alaga jäänukid, huvipakkuva arengustaadiumiga, omapärane struktuur, kasvavad ebaharilikul kasvukohal, etalona

    Keskkonnakaitse
    Keskkonnakaitse üldkursus
    32
    docx

    Keskkonnakaitse üldkursus

    2002 ÜRO kolmas Keskkonna- ja Arengukonverents (Johannesburgis, Rio +10) 2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents (Rio de Janeiros) 2015 Säästva arengu 17 eesmärki (Pariis) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid: 4 Keskkonnaõigus:  Keskkond: Eluta või elusa looduse tegurite kogum, milles organism asub ja mis teda mõjustab.  Keskkonnaõigus: Normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda.  KK tunnusjooned: Keskkonnaõiguse printsiibid; Avalikkuse kaasamine; Seos EL keskkonnaõigusega; Terviklikkus.  KK põhiprintsiibid: Jätkusuutlik areng; Kahju vältimine; Ettevaatus; Saastaja maksab.  Keskkonnaõigus Eestis: PS § 53: Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ja hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. /Õigus puhtale keskkonnale/.

    Keskkonnakaitse
    Keskkonnakaitse üldkursus konspekt
    53
    pdf

    Keskkonnakaitse üldkursus konspekt

    KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus.
 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 1

    Keskkonna kaitse
    Keskkonnapoliitika eksami konspekt
    23
    doc

    Keskkonnapoliitika eksami konspekt

    Abistavad printsiibid Vastutus: KK-riskide kontrollimise õiguslikud vahendid: Ennetamine Rakenduslikud Vastutus Vastutuse omapära: Kahju tekitaja määratlemine Põhjusliku seose tuvastamine Ajafaktor Riigipiiride ületamine Euroopa Liidu keskkonnapoliitika taust: Päevakorda tõusis 1960ndatel 1973-l aastal keskkonnaprogramm Keskkonnapoliitika põhjused: Vaba konkurentsi tagamine Majanduse tasakaalustatud areng Euroopa Liidu keskkonnaõigus: Õigusaktid ja nende rakendamine Keskkonnaõiguse kolm generatsiooni 14 Üldised suundumused: Tuletatud pädevuselt otsesele Ühehäälsus > häälteenamus EN > EN+EP Direktiivid > Raamdirektiivid Emissioonide kontroll > kvaliteedinõuded Peamised institutsioonid: Keskkonnadirektoraat Euroopa Keskkonnaagentuur (1993) ­ Info, analüüsid Euroopa Kohus ­ Mõju kaasuste kaudu

    Keskkonnapoliitika
    KK üldkursuse eksami materialid
    20
    pdf

    KK üldkursuse eksami materialid

    01.04.2007.a. jõustub Looduskaitseseaduse muutmise seadus, millega täpsustatakse tööjaotust kaitsealade Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis ja maailmas. Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Keskkonnaõigus, liigitus, põhiprintsiibid. Klassikaline positivistlik õigus: · Naabrite vaheliste probleemide lahendamine · Keskkond osa õigusest kui tekib kahju inimesele · Loodusvarade jagamine riikide vahel Moodne keskkonnaõigus · Keskkonna kui väärtuse kaitse · Suhted regionaalsel ja globaalsel tasandil · (konventsioonid) · Keskkond kui ühine pärand ja mure Mõisted: Keskkond - sjade, tingimuste ja suhete süsteem. ja ökoloogias on keskkond organismi mõjutavate biootiliste ja abiootiliste tegurite kogum Saastus - nimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse Loodus- ja keskkonnakaitse seadusandlus Eestis EESTI KESKKONNAÕIGUS Põhiseadus

    Keskkonna kaitse




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun