KESKKONNAÕIGUS (0)

KESKKONNAÕIGUS
Riik sekkub- trahvid , maksud , vanglakaristus, ühiskondlik kasulik töö, et inimesed jälgiks käitumisreegleid.
KESKKONNAÕIGUSE TUNNUSJOONED:

• Printsiibid
  
• Avalikkuse kaasamine (ajalehed, raadio, TV)
  
• Rahvusvaheline roll ( konverentsid - Stockholmis 1972)
  
• Seos Euroopa Liiduga (erinevad nõuded)
  
• Teemavaldkonnad (kliimamuutused, vesi, metsandus, jäätmed, GMO jm)
  
• Terviklikkus (looduses peab valitsema tasakaal)
  

Põhiprintsiibid:

• Jätkusuutlik (säästev) areng – et tulevastel põlvedel oleks samaväärne elu.
  
• Integreerimine - SMK
  
• Kahju vältimine – kui on teada, et tegevused toovad kaasa kahju, teada kuidas kahju vältida, siis tuleb õigesti toimida.
  
• Ettevaatus – risk olemas, tõenäosus väike.
  
• Saastaja maksab – saastetasu .
  
• Keskkonna kaitstuse kõrge tase – tagada ühtne keskkonnakvaliteet kõigile.
  

Kaasamine – passiivne ja aktiivne, Eestis enamasti passiivne, teavitatakse, et midagi toimub ja oleme kaasatud.
Keskkonnahäiring- inimtekkeline negatiivne keskkonnamõju
Keskkonnarisk- keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus
Keskkonnaoht - keskkonnahäiringu tekkimise suur tõenäosus
KESKKONNAALASED ÕIGUSED:

• puhas keskkond
  
• juurdepääsu infole jne
  

LOODUSKAITSESEADUS
Tagada looduse kaitse ja soodne seisund.
Soodne seisund – liikide säilimine.
KAITSE:

• Alade kasutamise piiramine
  
• Toimingute reguleerimine ( metsaraie , küttimine, liikumispiirangud)
  
• Loodusharidus ja teadustöö
  

Eestis 922 kaitseala , 22% Eesti territooriumist on kaitse all
EESTI KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID :

• Kaitsealad – rahvuspark (Lahemaa , Karula , Soomaa, Vilsandi , Matsalu); looduskaitseala (otepää); maastikukaitseala (looduspark- otepää, haanja).
  
• Hoiualad – elupaikade ja kasvukohtadeks määratud ala.
  
• Kaitsealused liigid ja kivistised – liigid kolmes kaitsekategoorias, I kat – rangeim.
  
• Püsielupaigad – väljaspool kaitseala asuv (pruunkaru talvituspaik).
  
• Looduse üksikobjekt – nt koobas.
  
• Kohaliku omavalitsuse loodustasandi objekt – nt Tsooru park
  

RAHVUSVAHELISE LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE VALDKONNAD

• Konventsioonid
  
• Rahvusvahelised organisatsioonid
  
• Euroopa Liit
  

KOHUSTUSLIKUD ÕIGUSAKTID:

• määrused (nt ohtlike kemikaalide määrus)
  
• direktiivid (eeskirjad)
  
• otsused (suunatud valdkonnale, üksikisikutele jne)
  
• soovitused ja arvamused (pole kohustuslikud)
  

Eesmärk kliimamuutuste osas – 2 kraadi, ideaalis 1,5 kraadi ( reaalsus 3 kraadi)
KESKKONNASEIRE
Tegevus, mida Eestis reguleerib vastav seadus (1999). Seire ehk plaanipärane, pidev keskkonnaseisundi jälgimine. Korduv tegevus.
Keskkonnasseire seadus
1) sätestab keskkonnaseire korralduse.
2) andmete töötlemise.
Eesmärk – Prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks .
Ülesanded:
1) keskkonna saastatuse ja reostuse hetkeolukord
2)bioloogilise mitmekesisuse hindamine
3) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine
4) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine
SEIRETASANDID EESTIS (korraldab Keskkonnaministeerium).
1) Riiklik keskkonnaseire
2) Kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire
3) Ettevõtja keskkonnaseire
Allprogrammid: õhuseire, metsaseire jne.
Keskkonnatasu on keskkonnakasutuse hind 1) Loodusvara kasutusõiguse tasu (küttimine, metsaraie). 2) Saastetasu
Keskkonnatasusid rakendatakse Eestis alates 1991.
KESKKONNAMAJANDUS
Keskkonnakaitse majandusmeetmete klassifikatsioon :
*Maksustamine (teenusmaks nt prügi, kaudsed maksud – hinnalisa toodetele )
*Subsideerimine
* Pant
*Turu loomine
*Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine
Normatiivid:
*saasteainetele
*mürale
Standardid:
1) keskkonnakvaliteet
2) keskkonnakorraldus
RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID
Aarhus- keskkonnateabe kättesaadavus
Ballastvee- laevade reostus
Basel - ohtlike jäätmete kontroll
Bern - Euroopa looduskaitseleping
Bonn- rändeloomade kaitse
Helsingi- Läänemere kaitse
Kyoto- vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid
Marpol- merereostus laevadelt
Minamata- kaitse elavhõbeda eest
Montreal- osoonikihi kaitse
New York - ÜRO kliimamuutuste konverents
Pariis- rahastamine : kliimafond
Ramsar- kõige vanem konventsioon
Rio de Janeiro - mitmekesisuse konventsioon
UNESCO- 1972, Eesti 1995
Washington- vaalapüügi konventsioon
Viin - osoonikihi kaitse