Keskkonnakeemia vaheeksami vastused II (1)

Q: Mis on mineraal ning mis on kivim?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnakeemia vaheeksami vastused II

Q: Mis on risosfäär ning mille poolest erinevad seal toimuvad biodegradatsiooni protsessid?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnakeemia vaheeksami vastused II

Q: Millised on lipiidide põhilised liigid ning nende bioloogilised funktsioonid?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnakeemia vaheeksami vastused II

Q: Mis on sahhariidide empiiriline valem ning bioloogilised funktsioonid?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnakeemia vaheeksami vastused II

Q: Milline võib olla üldefekt kahe mürgise aine samaaegse mõju puhul?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnakeemia vaheeksami vastused II

Q: Mis võivad toimuda organismis kui sinna satub ksenobiootik?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnakeemia vaheeksami vastused II

Q: Mis on teratogeensed mutageensed kantserogeensed ained?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnakeemia vaheeksami vastused II

Tallinna Tehnikaülikool - Keemia - Keskkonnakeemia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on mineraal ning mis on kivim?
Mis on risosfäär ning mille poolest erinevad seal toimuvad biodegradatsiooni protsessid?
Millised on lipiidide põhilised liigid ning nende bioloogilised funktsioonid?
Mis on sahhariidide empiiriline valem ning bioloogilised funktsioonid?
Milline võib olla üldefekt kahe mürgise aine samaaegse mõju puhul?
Mis võivad toimuda organismis kui sinna satub ksenobiootik?
Mis on teratogeensed mutageensed kantserogeensed ained?

Joonistage geoloogilist ringet ning kirjeldage lühidalt selles toimuvaid protsesse.

Mis on mineraal ning mis on kivim ?
Maakoor koosneb kivimitest . Kivimeid moodustavad mineraalid . Mineraalideks nimetatakse looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud tahkeid keemilisi ühendeid või ehedaid elemente. Neid iseloomustab kindel või kindlates piirides muutuv keemiline koostis ja füüsikalised omadused. Kuigi mineraalide hulk ulatub 3000-ni, on nendest ainult umbes 50 mitmesuguste kivimite koostises laialdasema levikuga .

Nimetage peamised kivimitüübid ning nende päritolu.
Sõltuvalt kivimi teket põhjustanud teguritest eristatakse kolme kivimirühma – tardkivimeid, settekivimeid ja moondekivimeid. Kolm kivimirühma erinevad üksteist mitte ainult tekkeviisilt, vaid enamasti ka mineraalselt koostiselt, struktuurilt ja tekstuurilt.
Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.
Tardkivimid on tekkinud maakoores esinenud silikaatse sulami – magma – diferentseerumisel ja kristalliseerumisel või maapinnale tunginud laava tardumisel .
Settekivimid iseloomustavad maakoore kõige ülemist osa, kus nad on tekkinud tard- ja moondekivimite (osaliselt ka vanemate settekivimite) arvel.

Nimetage protsesse, mille käigus toimub kivimite keemiline murenemine . Illustreerige keemiliste võrranditega.
Õhus on murenemine aeglane, kuid vesi kui keemiliselt aktiivne aine soodustab seda. Vesi transpordib murenemist põhjustavaid aineid ning kontakteerub mineraalidega molekulaar- ning ioontasemel. Murenemist põhjustavad ained on CO2, O2, orgaanilised happed (kaasarvatud fulvohape), väävelhape (SO2(vees) ning H2SO4), lämmastikhapped (HNO2, HNO3 ). Vesi on H+- ioonide allikas:
Vihmavesi ei sisalda lahustunud mineraale ning on tavaliselt tänu lahustunud süsihapegaasile nõrgalt happeline või tugevalt happeline kui sisaldab happevihmu põhjustavaid happeid. Vihmavesi on keemiliselt agressiivne ning võib lagundada teatud mineraale.
Keemilist murenemist võib jaotada järgnevalt:
hüdratsioon/dehüdratsioon, näiteks
 lahustumine , näiteks:
oksüdatsioon, näiteks:
või lahustumisele võib järgneda oksüdatsioon:
lahustumine hüdrolüüsiga leiab aset siis, kui lahustuvad mineraalsed karbonaadid , näiteks:
selle protsessi käigus murenevad silikaadid :
silikaatide murenemisprotsessid tekitavad lahustuvaid ühendeid, näiteks H4SiO4.
happeline hüdrolüüs, mille käigus CO2- rikkas vees lahustub osa CaCO3 ja CaCO3·MgCO3:
komplekseerumine, näiteks oksalaatiooni reaktsioon muskoviidiga:

Pinnase struktuur: nimetage ning iseloomustage pinnase kihte.
Pinnas on kõige tähtsam maakoore osa. Pinnas on muutuv segu, mis koosneb mineraalidest, orgaanilisest ainest, veest ja on võimeline tagama maapinnal taimede elu. Pinnas on kivimite murenemise lõpp-produkt, kus on füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside käigus tekkinud palju savimineraale. Pinnase orgaaniline osa koosneb erinevates lagunemisstaadiumites olevast taimede biomassist. Pinnas sisaldab õhuruume ning üldjuhul on koheva lõimisega.
Produktiivne pinnas sisaldab tavaliselt 5% orgaanilist ning 95% anorgaanilist ainet. Mõned pinnased , näiteks turbapinnas, võivad sisaldada kuni 95% orgaanilist ainet, kuid teised ainult 1%.
Pinnase pealmine kiht, mis on tavaliselt mõne tolli paksusega, on tuntud kui mulla A-kiht või künnikiht.
Järgmine kiht on aluspinnas või mulla B-kiht. Künnikihist leostub sinna orgaaniline aine, soolad, saviosakesed. C–kiht koosneb murenenud kivimitest.

Nimetage põhilised pinnase toitained ning kirjeldage kuidas saab nende varud pinnases taastada mahepõllumajanduse ning intensiivse põllumajanduse puhul.
Taimedel on vaja makro- ja mikrotoitaineid. Taimedele vajalikud makroelemendid on süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik , fosfor , kaalium , kaltsium , magneesium ning väävel. Taimede kasvu jaoks on kõige tähtsamad toitained N, P, K.
Huumus on taimede jaoks oluline N-allikas, 90% lämmastikust pinnases on orgaaniline. Taimed tarbivad N enamasti nitraadina.
Enne, kui hakati kasutama kunstväetiseid, kasutati pinnase lämmastiku varude täiendamiseks kaunvilju. Selliste taimede juurtes nagu soja , lutsern, ristikhein on olemas juurte struktuuriga seotud sümbioosbakterid, mis võivad atmosfääri lämmastikku siduda. Kaunviljad võivad lisada pinnasesse kuni 11 kg lämmastikku hektari kohta aastas, mis on võrreldav kunstväetistega lisatava kogusega.
Kui lämmastikku lisatakse pinnasesse ammooniumvormis, muundavad bakterid lämmastiku nitraadiks (nitrifikatsiooni protsess).
Fosfor: Vaatamata sellele, et taimede kudedes on suhteliselt vähe fosforit , on see elutähtis taimede toitaine. Sarnaselt lämmastikuga, kasutavad taimed fosforit anorgaanilise ortofosfaatioonina. Tavaliste pinnases esinevate pH väärtuste juures domineerivad H2PO4- ja HPO42 -. Ortofosfaat on taimedele kõige paremini kättesaadav neutraalse pH juures. Kui pinnas on happeline, ortofosfaat kas sadestub või sorbeerub Al(III) ja Fe(III) osakestele. Aluselistes pinnastes reageerib ortofosfaat kaltsiumkarbonaadiga ning moodustub vähelahustuv hüdroapatiit: Tänu sellele reaktsioonile uhtub pinnasest väga vähe fosforit, mis oli sinna väetisena lisatud.
Taimede kasvuks on vajalik suhteliselt suur kaaliumi hulk. Kaalium aktiveerib ensüüme ning mängib tähtsat rolli taime veebilansis. Seda on vaja ka sahhariidide muundamiseks. Saak väheneb tunduvalt, kui pinnases esineb kaaliumi defitsiit. Mida suurem saak, seda rohkem kaaliumi eemaldub pinnasest. See protsess kiireneb, kui pinnase produktiivsuse suurendamiseks lisatakse lämmastikväetisi. Seega võib kaalium muutuda produktiivsust pidurdavaks toitaineks.
Mikrotoitained – B, Cl, Cu, Fe, Mn, Mo (lämmastiku sidumiseks) ja Zn on taimedele hädavajalikud. Taimed vajavad neid elemente väikestes kogustes , suured kogused võivad olla taimede jaoks toksilised. Need elemendid on ensüümide komponendid. Mn, Fe, Cl ja Zn osalevad fotosünteesis. Võib olla, et Na ning Si on ka taimede jaoks tähtsateks toitaineteks.

Saaste põllumajandustegevusest.
Pinnase saaste toob kaasa tervise probleeme inimestele. Toksilised ained kanduvad taimedesse/loomadesse ning võivad esile kutsuda haigusi ka vähki. Väetised on kõige suurem saasteallikas. eutrofeerumine (pinnase hävitamine, mootrokütuste kasutamine, pestitsiidide kasutamine)

Mis on risosfäär ning mille poolest erinevad seal toimuvad biodegradatsiooni protsessid?
Risosfäär on pinnase kiht, kus taimede juured on eriti aktiivsed. See on kõrgendatud biomassiga osa, mis on tugevalt mõjutatud taimede juurte ning nendega seotud mikroorganismide poolt. Risosfääris võib mikroobide biomass olla kuni 10 korda suurem kui teistes pinnase kihtides. Mikroorganismide populatsioon sõltub pinnase, taimede ning juurte omadustest, niiskusest ning hapniku sisaldusest. Kui see tsoon on saastatud, esinevad seal ka saasteainete lagundamiseks adapteerunud mikroorganismid .
Risosfääris on taimede ning mikroorganismide vahel sünergiline suhe, mis on kasulik taimedele ning soodustab ka mikroorganismide suurt populatsiooni. Kui juured kasvavad, satuvad epidermilised rakud pinnasesse, taime juured eraldavad süsivesikke, aminohappeid jne, mis osutuvad mikroorganismide jaoks toitaineteks. Seega võib mitmete saasteainete degradatsioon risosfääris olla päris kiire (2,4-D-herbitsiid, paratioon, karbofuraan; atrasiin, diasinoon ning pindaktiivsed ained). Risosfääris toimub ka PAH-de biolagunemine .

Nimetage alternatiivsed energiaallikad ning tooge välja nende eelised ja puudused keskkonna saastamise vaatevinklist.
Geotermiline energia-suured varud, kuid tehnoloogia vajab täiustamist
Tuuleenergia

Keskkonnasäästlik taastuvenergia . Tuulenergia kasutamisega ei kaasne vee- ega õhureostust, väheneb fossiilsete kütuste põletamine energia saamiseks ning seeläbi ka kasvuhoonegaaside emissioon .
Piiramatu ressurss. Kütust ehk tuult on külluses, see on tasuta ja varud ammendamatud . Turbiine saab püstitada peaaegu igale poole, kus on piisavalt tuulepotentsiaali kindla, tsentraliseeritud ja jaotamisvõimalustega tootmise tagamiseks.

Puudused: mõju linnustikule, tuult pole alati.
Päike

Keskkonnasäästlik taastuvenergia: väheneb fossiilsete kütuste põletamine energia saamiseks, samuti maavarade kaevandamine ja sellega kaasnevad keskkonnamõjud
Energia tootmisega ei kaasne ohtlike kasvuhoonegaaside emissiooni keskkonda
Piiramatu ressurss. Päikest on külluses, see on tasuta ja varud ammendamatud
Päikeseenergiat saab kasutada kohapeal, ei ole vaja ühendust elektrivõrku

Puudused
Põhilise osa energiast saab toota ainult päevavalguses, öösel saab kasutada vaid juba salvestatud energiat. Sesoonsus. Talvekuudel on päikesepaneelide kasutamise efektiivsus madal vähese valge aja tõttu. Fotoelementide tootmiseks kasutatakse keskkonnale ohtlikke metalle ning paisatakse õhku kasvuhoonegaase . Vajavad küllaltki suurt maa-ala, kui nende abil arvestataval hulgal elektrit toota. Pikk tasuvusaeg.
Vesi
Vee abil elektrienergia tootmine on keskkonnasõbralik, sest õhku ei paisku kasvuhoonegaase. Vesi on kohalik energiaallikas .
Samas on hüdroenergia kasutamise maht piiratud, kalad .
Biomass- selle põletamine ei paiska õhku mürgiseid aineid ning on taastuv, kuid efektiivsus jääb väikseks

Tuumaenergia ning tuumasünteesi energia saamise põhimõte ning sellega seotud probleemid.
Tuumaenergia tootmine tundus olema väga lootusrikas ning odav energiaallikas. Kuid see ei pidanud paika vaatamata sellele, et mõnedes riikides toodetakse 90% ja enam elektrit tuumaelektrijaamades.
Käesoleval ajal toimub energia tootmine tuumareaktorites U235 tuuma lõhustamisel, mille käigus tekib ca 200 MeV energiat ühe lõhustamise kohta. Neutronid on kiiresti liikuvad suure energiaga osakesed ning nende energiat muudetakse soojusenergiaks. Tuumareaktsioonis tekkinud energia abil soojendatakse reaktoris vett ning saadud aur paneb tööle auruturbiini. Nagu oli juba mainitud, on reaktorisüdamikkudega seotud temperatuuripiirangud ning seega on soojusenergia muundumise efektiivsus mehaaniliseks energiaks (ning seega elektrienergiaks) madalam kui fossiilsete kütuste põletamisel. Protsess stabiilseks toimumiseks, peaks iga tuuma lõhustamise kohta saadud neutronitest üks osalema tuumalõhutamise ahelreaktsioonis.
Suuremaks keskkonnaprobleemiks on radioaktiivsete jäätmete utiliseerimine (mis jäävad surmavateks veel tuhandete aastate jooksul). Oma ressurssi väljatöötanud reaktorid vajavad järelvalvet veel 30-100 aasta jooksul enne kui neid võib demonteerida. Peale Tšernobõli katastroofi (1986. aasta aprillis) kerkisid teravalt esile ka reaktorite ohutuse probleemid. Ka radioaktiivse tooraine tootmine ning transport on äärmiselt ohtlikud.

Nimetage faktorid , mis mõjuvad raskmetallide liikumisele geosfääris. Seletage .
Raskmetallide liikumine geosfääris on oluline, kuna raskmetallid võivad reostada põhjavett. Raskmetallid võivad pinnase peal sorbeeruda, võivad olla seotud ioonvahetusprotsessi abil. Nad seonduvad pinnase orgaanilise materjaliga, osalevad oksüdeerimis-taandamisprotsessides, mille käigus võib nende liikuvus muutuda ning võivad isegi aurustuda organometallühenditena, mis moodustuvad metüleeritavate bakterite toimel. Raskmetallide imbumisele mõjuvad pH, pE, temperatuur, katioonide vahetusvõime, pinnase mineraalosa ning orgaaniliste ainete koostis ja sisaldused.

Ohtlikke ainete muundumine hüdrosfääris: olulisemad protsessid. Nimetage ja seletage.
Reoainete muundumised hüdrosfääris toimuvad füüsikaliste, keemiliste ning biokeemiliste protsesside käigus, kus olulised on järgmised protsessid:
hüdrolüüs – kui molekul lõhustub H2O molekuli liitumise teel;
sadestumine ning sellega kaasnev kolloidosakeste aglomeratsioon ;
oksüdatsioon-taandumine (tavaliselt mikroorganismide mõjul);
 sorptsioon , kus osalevad põhjasetted, heljuvas olekus mineraalid ja orgaanilised osakesed;
biokeemilised protsessid, mis hõlmavad hüdrolüüsi ning oksüdatsioon-taandumise reaktsioone;
 fotokeemilised reaktsioonid.

Valkude koostis, struktuur ning bioloogilised funktsioonid
Valgu molekulides moodustavad aminohapped kolmemõõtmelise struktuuri. Valkudes on primaar-, sekundaar -, tertsiaar- ja kvaternaarstruktuur . Primaarse struktuuri paneb paika aminohapete reastus. Valkude sekundaarstruktuur – vesiniksidemetega fikseeritud polüpeptiidahela teatud lõikude konformatsioon. Valkude tertsiaarstruktuur – kogu valgumolekulile iseloomulik ruumiline struktuur.
Valgud on lämmastikku sisaldavad orgaanilised ühendid. Ensüümid, mis katalüüsivad erinevaid elusaine reaktsioone, on ka proteiinid . Valgud ehk proteiinid on aminohapetest koosnevad biopolümeerid, kus aminohapped on ühendatud peptiid (amiid-)sidemetega. Aminohapped on karboksüülhapped, mis sisaldavad –CO2H ning aminorühma –NH2

struktuursed valgud
ensüümvalgud
transportvalgud
kaitsevalgud
kontraktiilsed valgud
retseptoorsed valgud
regulatoorsed valgud
depoovalgud
eksporditavad valgud

Millised on lipiidide põhilised liigid ning nende bioloogilised funktsioonid?
Fosfoglütseriidid on glütserooli estrid, milles kaks OH-rühma on esterdatud rasvhapetega ja üks fosforhappega. Fosfolipiidid on rakumembraanide oluline ehitusmaterjal, nad moodustavad ca 90% membraani lipiididest .
Vahad on apolaarsed lipiidid, mis keemiliselt ehituselt on rasvhapete ja pika süsinikuahelaga alkoholide (nn rasvalkoholide) estrid. Looduses omavad vahad kaitsefunktsiooni
Steroidid on lipiidid, mis sisaldavad tsüklilist struktuuri nn steroidtuuma, mille moodustavad omavahel seotud kolm tsükloheksaani tsüklit ning üks tsüklopentaani tsükkel. Steroidid sisalduvad sapisoolades ning erituvad soolestikku ja osalevad rasvade suspendeerimisel kolloidseks emulsiooniks, mis võimaldab nende edaspidist keemilist lagunemist ning seedimist. Mõned steroidid on hormoonid.

Mis on sahhariidide empiiriline valem ning bioloogilised funktsioonid?
Sahhariidide bioloogilised funktsioonid on järgmised:
energiaallikad;
energeetilised varuained ;
struktuursed ( ehituslikud ) ained;
füsioloogiliselt tähtsate ainete (nukleiinhappete, antikehade jt) koostiskomponendid.
Sahhariide võib kirjeldada empiirilise valemiga ( CH2O )n ning need koosnevad lihtsuhkrutest.

Ensüümid, nende põhilised klassid ning bioloogiline roll.
Ensüümid on elusrakkudes kulgevate biokeemiliste reaktsioonide kiirendajad ehk katalüsaatorid, mis suunavad ja reguleerivad tuhandeid degradatsiooni, sünteesi, energia ülekande jpt reaktsioone.
Ensüüme iseloomustab suur aktiivsus ja spetsiifilisus. Ensüümid kiirendavad reaktsioone 103 kuni 1017 korda ning on väga spetsiifilised reaktantide ehk substraatide suhtes; paljud neist evivad stereospetsiifilisust.
Kõik tuntud ensüümid kuuluvad ühte kuuest ensüümide klassist:
oksüdoreduktaasid - elektronide ülekanne hüdriidiooni (H3+O) või vesiniku aatomi vormis;
transferaasid - funktsionaalsete rühmade ülekanne ühelt molekulilt teisele;
hüdrolaasid – keemiliste sidemete katkestamine hüdrolüüsi teel;
lüaasid – kaksiksidemete teke rühmade kõrvaldamisel või nende liitumine kaksiksideme külge;
 isomeraasid – rühmade ülekanne molekuli piires, isomeersete vormide teke;
 ligaasid = süntetaasid – uute kovalentsete sidemete (C-C, C-S, C-O, C-N) moodustamine kondensatsiooni teel.

Nimetage toksilisust mõjutavaid tegureid.
Mürgid põhjustavad kahjulikke mõjusid juba väikestes kogustes, tavaliselt 3 g või vähem. Toksikoloogid nimetavad seda ainehulka doosiks.
Ekspositsiooni aeg
Aine vereringesüsteemi absorbeerumise kiirus ja ulatus
Aine füüsikaline ja keemiline loomus
Organismi vanus ja tervislik seisund

Milline võib olla üldefekt kahe mürgise aine samaaegse mõju puhul?
Kahe mürgise aine samaaegse mõju puhul võib üldefekt olla üsna erinev:
aditiivne (liidetav);
sünergism (samasuunaline toime, mis mõjutab organismi tugevamini kui samade toimete summa);
antagonism (kui on tegemist mürgiste ainete üksteise mõju kahandamisega);
potentseerimine (võimendamine) (kui mittetoksiline ühend suurendab mürgilise ühendi toimet).

Kirjeldage protsesse, mis võivad toimuda organismis kui sinna satub ksenobiootik?
Ksenobiootikud on ained, mis on elusorganismile võõrad. Nende ühendite jaoks, mis esinevad looduslikes bioloogilistes süsteemides, kasutatakse terminit endogeensed . Endogeensete ainete tase võib olla organismi jaoks fataalne, kui see erineb palju tasemest, mida on vaja metabolismi normaalseks kulgemiseks. See kehtib nii suurte kui ka väikeste tasemete kohta
Ksenobiootikute toimel võib rakkude paljunemine immuunsussüsteemi kontrolli alt väljuda ning selle tagajärjel tekib leukeemia või lümfoom.
Immuunsussüsteemi vastutoime toksilistele ainetele võib avalduda allergiana või ülitundlikkusena.

Mis on teratogeensed, mutageensed , kantserogeensed ained?
Teratogeensed ained põhjustavad sünnidefekte, mis tavaliselt on tingitud embrüonaalsetest või looterakkude kahjustustest. Mutatsioonid sugurakkudes võivad esile kutsuda sünnidefekte, näiteks Down’i sündroomi. Teratogeneesi mehhanismid võivad varieeruda. Nad võivad olla seotud ka ensüümide inhibeerimisega ksenobiootikude mõjul.
Mutageensed ained muudavad DNA-d. Vaatamata sellele, et mutatsioon on looduslik protsess, mis võib kulgeda ka ilma ksenobiootikumideta, on enamus mutatsioonidest ohtlikud. Mutageneesi mehhanismid on kantserogeneesi mehhanismidega üsna sarnased. Kui DNA lämmastikalused muunduvad vahetus-, liitumis- või eraldumisreaktsioonide käigus, siis muutub sünteesi käigus tekkinud RNA, mis võib muuta elutähtsaid protsesse, näiteks mõnede ensüümide sünteesi. Ksenobiootikute poolt tekitatud kahjustavad mutatsioonid kanduvad tavaliselt progeenidele. Seega, ksenobiootikute poolt põhjustatud mutatsioonid on seotud keemiliste muutustega DNAs.
Kantserogenees on seisund, mida iseloomustab kontrollimatu rakkude (somaatiliste rakkude) paljunemine ning kasv. Kantserogeneesi võivad põhjustada:
keemilised ühendid (nitrosoamiinid, PAH);
bioloogilised agendid ( retroviirused jm);
ioonisatsioonkiirgus;
geneetilised faktorid, näiteks aretamine.
Seega võib vähk tekkida nii sünteetiliste kui ka looduslike ainete toimel.

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 81 allalaadimist

Keskkonnakeemia vaheeksami vastused II #1

Keskkonnakeemia vaheeksami vastused II #2

Keskkonnakeemia vaheeksami vastused II #3

Keskkonnakeemia vaheeksami vastused II #4

Keskkonnakeemia vaheeksami vastused II #5

Keskkonnakeemia vaheeksami vastused II #6

Keskkonnakeemia vaheeksami vastused II #7

Keskkonnakeemia vaheeksami vastused II #8

Keskkonnakeemia vaheeksami vastused II #9

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-06-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

81 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

VaresPuuOtsas Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

Keskkonnasaaste, -analüüs ja -seire Kontroltöö I kordamine

Kontroltöö I - kordamisküsimused 1) Atmosfääri koostis ja põhilised kihid. Õhk koosneb kahest peamisest komponendist: lämmastikust ( 78,08 mahu%) ning hapnikust (20,95%) ning kahest väiksema sisaldusega komponendist: Ar (0,934 %) ning süsihappegaasist (0,039 %), veel neljast väärisgaasist: Ne (1,818·10 -3 %), He (5,24·10-4 %), Kr (1,14·10-4 %) ning Xe (8,7·10-6 %) ning teistest mikrogaasidest, mille sisaldused on toodud tabelis 1. Atmosfääriõhk võib sisaldada 0,1-5 mahu% vett. Atmosfäär jaotatakse temperatuuri ja tiheduse järgi troposfääriks, stratosfääriks, mesosfääriks ja termosfääriks 2) Kuidas jaotuvad atmosfääri komponendid? Tooge näited Troposfääris põhimass atmosfääri koostisosi N2 ja O2, stratosfääris O3, mesosfääris, termosfääris üleminek vaakumisse H ja He, osakesi väga vähe 3) Kuidas tekib NOx atmosfääris ja milles on selle tekke oht? N2O + h N2 + O N2O + O N2 + O N2O + O 2NO NOx tekib nii loodusprotsessides v?

Keskkonnasaaste, -analüüs ja -seire

docx

Ökoloogia esimese vaheeksami küsimused-vastused

Vasta pikemalt 1. Millest koosneb ökosüsteem? Koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused. Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allika ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma niss. Biotsönoos taimede, loomade ja mikroorganismide elukooslus. Toitumine Autotroofsed (isetoituvad), Heterotroofsed (toituvad valmis orgaanilisest ainest) 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhoone efekt põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirugs jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainepikkusega kiirgust, aga läbi laskma lühilain

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 1 KT

ÖKOLOOGIA KT KÜSIMUSED 1. Mis on…..? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon - kohandamine, kohandumine, kohastumine või kohanemine või nende tulemus. 3. Aeroobne hingamine - hapnikuhingamine 4. Akuutne toksilisus - tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul organimis muutusi. 5. Autotroofne organism – isetoituv organism 6. Biogeotsönoos - elukooslus ning selle ümbritsev eluta väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. 8. Bioloogiline liik – Kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsioon. 9. Biosfäär - Suurim bioloogiline süsteem, sisaldab kõiki Maa elusorganisme. 10. Bioota - elustik 11. Biotroof - seened, kes on võimelised hankima orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest. 12. Detriitahel - laguahel 13. Eutrofeerumine - veeko

Ökoloogia

docx

Ökoloogia - ja keskkonnakaitsetehnoloogi a 1. kontrolltöö

Ökoloogia 1. osa kordamisküsimuste vastused Mõisted · Abiootilised faktorid - on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. · Adaptatsioon organismide kohandumine elutingimustega/ on organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagaks paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. · Aeroobne hingamine ehk aeroobne glükolüüs on oksüdatsiooniprotsess, mille käigus on vajalik hapniku olemasolu. · Akuutne toksilisus (äge mürgilisus) tavaliselt on tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja jooksul (max 24-48 h jooksul) muutusi organismi elutegevuses. · Autotroofne organism organism, kes suudab eluks vajalikud orgaanilised ained sünteesida lihtsatest anorgaanilistest ühenditest kehavälise energia (valgusenergia) kaasabil. · Biogeotsönoos - looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos)

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

doc

Ökoloogia 1. töö

KÜSIMUSTE VASTUSED Esimesed 1. Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur, sademed) 2. Adaptatsioon on organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagaks paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. 3. Aeroobne hingamine on hapniku juurdepääsul toimuv hingamisprotsess. (Hingamise ehk "biooksüdatiooni käigus energia vabanemise" erivorm) 4. Akuutne toksilisus on äge mürgilisus, mis põhjustab lühikese aja (maksimaalselt 24- 48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma. 5. Autotroofne organism on organism, mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad tai

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

226

pdf

Haljasalade kasvupinnased ja multsid

HALJASALADE KASVUPINNASED JA MULTŠID Aino Mölder Luua 2011 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor Aino Mölder Retsensent Kadi Tuul Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-487-88-2 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit 1 SISUKORD Eessõna ……………………………………………………………………………………………………….lk.4 1. Kasvupinnaste füüsikalised omadused ………………………………………….…?

Aiandus

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitsetehnoloogi a 1. KT

1. Abiootilised faktorid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus jt. 2. Adaptatsioon – organismide kohandumine elukeskkonnaga elusas looduses 3. Aeroobne hingamine – hingamine keskkonnas, kus on hapnikku 4. Akuutne toksilisus – äge mürgistus, kus tegu suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul tagajärgi (muutusi või surma) 5. Autotroofne organism - sünteesib ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, nt rohelised taimed 6. Biogeotsönoos –looduslik kompleks, millesse kuuluvad biotsönoos ja eluta keskkond selle elupaigas. (Biotsönoos e elukeskkond) 7. Biootiline kooslus – organismidest ja nende suhteist koosnev kooslus 8. Bioloogiline liik - moodustavad need, mille isendid on potentsiaalselt võimelised looduslik

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

docx

Ökoloogia I KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED

I KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Mis on.....? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (valgus, temperatuur niiskus) 2. Adaptatsioon ehk kohastumine - organismide ehituse ja talituse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Väliskeskkonnaga seotud organite muutus toimub tavaliselt idioadaptsiooni (idio = ise) teel: näiteks loomade värvimuutus oleneb keskkonnast, milles nad elavad; üksikult kasvanud või metsas kasvanud kuuse kuju on seotud konkreetsete elutingimustega. 3. Aeroobne hingamine hapniku juuresolekult toimuv bioloogiline protsess, mille käigus redutseeritakse orgaanilised ühendid ning hingamise käigus eraldub vaba energia, mis salvestatakse ATP-na . 4. Akuutne toksilisus - äge mürgitus, mille puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (maksimaalselt 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäirei

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Rohkem sarnaseid