Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Keskkonnasaaste, -analüüs ja -seire Kontroltöö I kordamine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas jaotuvad atmosfääri komponendid?
  • Kuidas tekib NOx atmosfääris ja milles on selle tekke oht?
  • Millised orgaanilised saasteained esinevad atmosfääris?
  • Millised anorgaanilised saasteained esinevad atmosfääris?
  • Kuidas koostada kalibreerimisgraafikut välisstandardiga?
  • Kuidas koostada kalibreerimisgraafikut sisestandardiga?
  • Mis on kontrollkaardid ja kuidas neid koostada?
Vasakule Paremale
Keskkonnasaaste--analüüs ja -seire-Kontroltöö I kordamine #1 Keskkonnasaaste--analüüs ja -seire-Kontroltöö I kordamine #2 Keskkonnasaaste--analüüs ja -seire-Kontroltöö I kordamine #3 Keskkonnasaaste--analüüs ja -seire-Kontroltöö I kordamine #4 Keskkonnasaaste--analüüs ja -seire-Kontroltöö I kordamine #5 Keskkonnasaaste--analüüs ja -seire-Kontroltöö I kordamine #6 Keskkonnasaaste--analüüs ja -seire-Kontroltöö I kordamine #7 Keskkonnasaaste--analüüs ja -seire-Kontroltöö I kordamine #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaieeha Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
docx

Keskkonnasaaste, -analüüs ja -seire Kontroltöö II kordamine

teadaoleva potentsiaali ja elemendi potentsiaali mõõtmise põhjal. Elektroodil tekkiv potentsiaal sõltub lahuses olevatest ioonidest ja nende ioonide kontsentratsioonist - sellist süsteemi on võimalik kasutada ioonide tuvastamiseks ja nende kontsentratsiooni määramiseks. Elektroodi potentsiaali sõltuvust ioonide kontsentratsioonist lahuses kirjeldab matemaatiliselt Nernst´i võrrand = 0 - ln(), kus E ­ elektroodi potentsiaal, V E° ­ elektroodi standardpotentsiaal, V R ­ universaalne gaasikonstant, 8,314 J/(K·mol) F ­ Faraday konstant, 96485 C/mol T ­ temperatuur, K n ­ määratava iooni laengu absoluutväärtus või reaktsioonis osalevate elektronide arv a ­ potentsiaali määratava iooni aktiivsus. Esimesse rühma kuuluvad gaasielektroodid, millest tuntuimaks on vesinikelektrood.

Keskkonnakaitse ja säästev...
thumbnail
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ­ ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: · bioloogia o füsioloogia ­ õpetus organismi talitustest o käitumisökoloogia ­ õpetus organismide käitumise kohandavast tahendusest o geneetika o evolutsiooniõpetus · keemia · füüsika Keskkonnaökoloogia ­ (environmental ecology) · uurib saastumise ja muude inimtegevusest tulenevate stressipõhjustajate mõju ökosüsteemi struktuuridele ja talitlusele

Keskkonnakaitse ja säästev...
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed,

Keskkonnakaitse ja säästev...
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui varem) ja 1890. aastaks elas Maal 1,6 miljardit inimest. Järgmine rahvastiku

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf)

Esmaabi
thumbnail
30
doc

Keskkonnakaitse

Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus

Keskkonnakaitse ja säästev...
thumbnail
36
pdf

Keskkonna analüüsi konspekt

Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 E-kursuse Keskkonna analüüs" " materjalid Aine maht 3 EAP Siiri Velling Tartu Ülikool 2011 1 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 Sisukord 1 Keskkonna analüüsi kasutusala ja vajalikkus .................................................. 3 1.1 Veekogusse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete sisalduse piirväärtused ... 4 1.2 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ........................................................... 6 1.3 Reostusnäitajad................................................................................................ 7 1.4 Analüüsimeetodi valik..................................................................................... 8 2 Proovid ja proovide võtmine ......................

Keskkonnaanalüüs
thumbnail
15
pdf

Keskkonnakeemia

Keskkonnakeemia Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Keskkonnakeemia on keemia aladistsipliin, mis hõlmab meid ümbritsevas keskkonnas toimuvaid keemilisi ja füüsikalisi protsesse, kusjuures käsitletakse keskkonna seisundit mõjustavate faktorite toimet elukeskkonnas kulgevatele protsessidele. Keskkonnakeemias vaadeldakse toksiliste ja bioakumuleeruvate ainete mõju elukeskkonnale ning nende toime vähendamise võimalusi. Puhas aine - süsteem, mis koosneb ainult ühesugustest molekulidest või kindlas vahekorras olevatest erinevatest ioonidest Segu - süsteem, mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest.

Keskkonnakeemia



Lisainfo

Kontroltöö I - kordamisküsimused
1) Atmosfääri koostis ja põhilised kihid.
2) Kuidas jaotuvad atmosfääri komponendid? Tooge näited
3) Kuidas tekib NOx atmosfääris ja milles on selle tekke oht?
4) Millised orgaanilised saasteained esinevad atmosfääris? Tooge põhirühmad ja mõned esindajad.
5) Millised anorgaanilised saasteained esinevad atmosfääris? Tooge põhirühmad ja mõned esindajad.
6) Põhilised veesaastajad ja nende mõju keskkonnale ja inimtervisele.
7) Pestitsiidid ja nende negatiivne mõju vesikeskkonnale. Tooge näited.
8) Mikrosaasteained vees.
9) Keskkonnasaaste radionukliididega.
10) Nimetage geosfääri põhilised osad ja näidake skemaatiliselt maa siseehitust.
11) Happe-alus ja ioonvahetusreaktsioonid pinnases.
12) Lämmastiku, fosfori ja kaaliumi roll pinnases ja taimekasvul.
13) Mikroelementide roll pinnases ja taimekasvul.
14) Pinnase saastumine.
15) Pinnase erosioon.
16) Seletage mõisted „tõeline väärtus“, „mõõteväärtus“, „mõõtemääramatus“,
17) Seletage, kuidas koostada kalibreerimisgraafikut välisstandardiga?
18) Seletage, kuidas koostada kalibreerimisgraafikut sisestandardiga?
19) Mis on kontrollkaardid ja kuidas neid koostada?


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun