Struktuuri, maitse või aroomi muutmine; Tähistus E (Europe). E-ainete jaotus Toiduvärvid; Säilitusained; Antioksüdandid, happesuse regulaatorid; Paksendajad, stabilisaatorid, emulgaatorid, želeed moodustavad ained, kergitusained jt konsistentsi mõjutavad ained; Lõhna-ja maitsetugevdajad ; Glaseerained; Magusained. Sünteetiliste lisaainete oht Üldksenobiootikumid metabolismirajad inimorganismis puuduvad; Võivad moodustuda mutageensed, teratogeensed või isegi kantserogeensed vaheühendid; kumulatiivsed või sünergistlikud kõrvaltoimed; Tugev allergeenne toime; Ei suudeta ohufaktoreid prognoosida. Kokkuvõte Lisaainete maailm on keeruline; Võimatu leida lisaaineteta tooteid; Palju sünteetilisi lisaaineid; Katsed ei pruugi langeda kokku iga indiviidiga; Kahjulikud mõjud avalduvad erinevalt. Tänan kuulamast!
3. Sööbivad kemikaalid happed, leelised, kokkupuutes eluskoega hävitavad eluskoe. 4. Ärritavad kemikaalid põhjustavad naha või limaskestapõletikku, nt ksüleen, sooda. 5. Ülitundlikkust põhjustavad ehk sensibiliseerivad nt kroom ja nikkel. 6. Kantserogeensed kemikaalid võivad põhjustada vähktõppe haigestumist, tahm, nafta- ja kivisöeproduktid, asbestitolm. 7. Mutageensed kemikaalid kutsuvad esile geenimuutusi. 8. Teratogeensed kemikaalid võivad esile kutsuda mittepärilikke kaasasündinud väärarenguid. Esmase informatsiooni kemikaali kohta saab pakendilt. Kuidas vähendada ohtlikest kemikaalidest tulenevaid riske. 1. Tuleb tutvuda pakendil oleva märgistusega. 2. Tutvu ohutunnustega ja selgita välja nende tähendus. 3. Loe läbi kemikaali käitlemise ohutsunõuded. 4. Kasuta käitlemise ohutusnõuetes soovitatud kaitsevahendeid. Kuidas vähendada kemikaali ohtu tööprotsessis?
http://teadvusehuvi.blogspot.com/ (seksuaal- ja toitumisk 2011/04/dopamiin-ja-tervis.html samuti erinevad sõltuvusprobleemid) *osaleb kesknärvisüst valuaistingu tekkes Kantserogeenid *teratogeensed, *tekivad kõrvalproduk mutageensed ja inimestele klooritud süsivesinike Dioksiinid kantserogeensed omadused kloori sisaldavate aine Dioksiinide üldine *dioksiinid on väga polüvinüülkloriidi, põ http://et.wikipedia.org/wiki/Dioks
loodusidentseteks lisaaineteks, mis on saadud sünteesi teel (nt. Sidrunhape) ning sünteetilisteks lisaaineteks, mis on kehavõõrad ning millele looduses analoogi ei leidu. On teada, et sünteetilised lisaained on kõige ohtlikumad, kuid mis siiski on need ohud? On välja selgitatud, et sünteetiline toidulisand on organismile võõras ühend ning metabolismis selle lõplikud lõhustamisvõimalused puuduvad. Mõnede osalisel lõhustumisel võivad aga tekkida mutageensed, teratogeensed või kantserogeensed vaheühendid. Sünteetiliste lisaainetega võib kaasneda tugev allergiline toime. Vaatamata tugevale kontrollile ei suudeta kõiki ohufaktoreid prognoosida. Samuti on alati teatud hulk indiviide, kellele nad on sobimatud või isegi ohtlikud Põhitõde: kõik kunstlikud ühendid pole kindlasti inimorganismile täiesti kahjutud. Alati on inimesi, kes mingil põhjusel on teatud ainete suhtes tundlikumad võrreldes teiste inimestega ja kes ei talu tehislikke toidulisandeid
põhjustab tõsiseid kesknärvisüsteemi häireid. Samuti on elavhõbe mutageense toimega, mõjub kahjustavalt lootele, häirib lindude paljunemist. Eriti selgesti on pestitsiidide mõju näha siis, kui taimekaitsevahendeid kasutatakse valel viisil. Herbitsiidid olid eriti laialdaselt kasutusel Vietnami sõjas, et sundida puid lehti maha ajama lihtsustamaks partisanide leidmist. Nendes leiduvad jääkainetena dioksiinid, millel on nagu elavhõbedalgi teratogeensed omadused – tegurid, mis põhjustavad väärarengut. Vietnami sõja aegse teo tagajärjeks oligi loodete väärareng. Juba dioksiinide väikesed annused põhjustavad organite, eelkõige maksa talitluse häireid, rasvade ainevahetuse häireid, nahakahjustusi, geneetilisi mutatsioone. Pestitsiidide inimesele kahjuliku mõju kinnituseks veel üks näide: Moldovas on täheldatud otsest sõltuvust maa-ala pestitsiidide koormuse ja tuberkuloosi haigestumise, laste suremuse,
Mõjutab peamiselt ATIII ja Xa faktori seondumist. Vähem kõrvaltoimeid. Fondapariinuks – Sünteetiline pentasahhariid, kiirendab ATIII Xa faktori inhibeerivat toimet, manustatakse s/c. Eritub neerude kaudu, ei seondu plasmavalkudega. 7. Milliseid kõrvaltoimeid võivad parenteraalsed antikoagulandid põhjustada? Verejooksud, trombotsütopeenia, luumurrud, osteoporoos. 8. Milliseid antikoagulante tohib manustada rasedatele? Millised ravimid on teratogeensed? Milliseid antikoagulante võivad manustada imetavad emad? Rasedatel vahetada ravi madalmolekulaarse hepariini vasu – varfariin teratogenne! Imetamisel võib kasutada varfariini. NOAC kasutamine raseduse ja imetamise korral keelatud, kuna andmed puuduvad. 9. Varfariini toimemehhanism. Varfariini preparaadi nimetus? Varfariin on vitamiin K agonist ja takistab seega maksas hüübimisfaktorite sünteesi. Preparaadi nimetus on Marevan. 10
toiduga). * Esmavalik mõõduka ja tugeva akne ravis * Inhibeerivad bakteriaalset valgusünteesi, neil on bakteriostaatiline toime P. Acnes’e suhtes. Kõrvaltoimed: seeninfektsioonid, iivelus, oksendamine, kõhulahtisus, fototoksiline Hormoonravi * Väheneb rasu produktsioon. Kõrvaltoimed: suurenenud oht trombembootiliste seisundite teke. Isotretinoiin (roaccotane) Efektiivne ravi, kuid palju kõrvaltoimeid: huulte, naha ja limaskestade kuivus, juuste väljalangemine, küünte murenemine. * Teratogeensed omadused: vältida rasedust, kontratseptsioon, +2 kuud peale ravi. Kõrvaltoimeid veel: deprsessioon, lihasvalud, nägemishäired, maksafunktsiooni langus. 6. Psoriaasi ravis kasutatavad lokaalsed ravimid. Milliseid abivahendeid/lisaravimeid psoriaasi/dermatiidi korral kasutada saab? Niisutajad ja baaskreemid; glükokortikosteroidid, vitamiin D analoogid, keratolüütilised ained, vajadusel antihistamiinikumid. Mis on nende kasutamise mõte?
Endogeensete ainete tase võib olla organismi jaoks fataalne, kui see erineb palju tasemest, mida on vaja metabolismi normaalseks kulgemiseks. See kehtib nii suurte kui ka väikeste tasemete kohta Ksenobiootikute toimel võib rakkude paljunemine immuunsussüsteemi kontrolli alt väljuda ning selle tagajärjel tekib leukeemia või lümfoom. Immuunsussüsteemi vastutoime toksilistele ainetele võib avalduda allergiana või ülitundlikkusena. 20. Mis on teratogeensed, mutageensed, kantserogeensed ained? Teratogeensed ained põhjustavad sünnidefekte, mis tavaliselt on tingitud embrüonaalsetest või looterakkude kahjustustest. Mutatsioonid sugurakkudes võivad esile kutsuda sünnidefekte, näiteks Down'i sündroomi. Teratogeneesi mehhanismid võivad varieeruda. Nad võivad olla seotud ka ensüümide inhibeerimisega ksenobiootikude mõjul. Mutageensed ained muudavad DNA-d. Vaatamata sellele, et mutatsioon on looduslik protsess,
Manustatkse i/v, kuna p.o imendub halvasti. 22. Millised toiduained ja toidulisandid/ravimid takistavad tetratsükliinide imendumist? Millise mehhanismi alusel? Antatsiidid, piimatooted, rauapreparaadid vähendavad imendumist. Tekivad kompleksühendid. 23. Millistel patsiendigruppidel on tetratsükliinid vastunäidustatud? Miks? Vastunäidustatud rasedatel, imetavatel emadel ka alla 8a vanustel lastel, kuna tetratükliinid on teratogeensed ning lastel ladestuvad luudesse ja hammastesse (hambad värvuvad pruuniks). 24. Millised faktorid võivad soodustada aminoglükosiidide oto- ja nefrotoksilisust? Ototoksilisus: kõrge ja püsiv kontsentratsioon veres; kürge vanus; eelnev kuulmise langus; ravimid (furosemiid). Nefrotoksilisus: kõrge vanus; haigused (diabeet); maksapuudulikkus. 25. Millised esmased sümptomid võivad viidata sisekõrva ja vestibulaarsüsteemi kahjustusele?
enamasti mööduvad. · Maksa transaminaaside tõus (ASAT, ALAT)-normaliseeruvad enamasti. · -tõus jätkub, sümptomid-ravi katkestada. · 0,1-1% müosiit(kreatiinkinaasi tõus üle 10 korra), välistada nt trauma, füüsiline koormus. Jälgida teisi ravimeid! · Lihasnõrkus (nt. mäest üles liikudes jne), lihasvalu, krambid · Rabdomüolüüs, neerukahjustus. Maksakahjustus tekib kuni 1%-l patsientidest, enamasti suurte annuste korral STATIINID ON TERATOGEENSED ESETIMIIB · Ravim inhibeerib transportvalku enterotsüütidel-vähendab kolesterooli transporti soolest verre. Ilma nö süsteemse toimeta! · Langetab LDL-kolesterooli taset 18-20%, minimaalne efekt TG-leja HDL-le Esetimiib monoteraapiana näidustatud neile, kes ei tlu statiine. Kõrvaltoimeid esineb harva. MONOKLONAALSED ANTIKEHAD · -alirokumab(Praluent) · -evolohumab(Repatha) · -tõstavad LDL retseptorite ekspressiooni hepatotsüütide pinnal. Tulemuseks on
kaudu organismi sattudes võivad põhjustada vähktõppe haigestumist või suurendada selle haiguse esinemissagedust; 9) H8 sööbivad ained või valmistised, mis eluskudedega kokku puutudes võivad neid hävitada; 10) H9 nakkusttekitavad, mikroorganisme või nende toksiine sisaldavad ained, mida teatakse kindlasti või tõenäoliselt põhjustavat inimeste või muude elusorganismide haigestumist; JS § 8. Jäätmete kahjulik toime 11) H10 teratogeensed või reproduktiivset funktsiooni kahjustavad ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad esile kutsuda mittepärilikke kaasasündinud väärarenguid või suurendada nende esinemissagedust; 12) H11 mutageensed ained ja valmistised, mis hingamisteede või seedeelundite kaudu organismi sattudes võivad esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust;
2. Ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine mittelinnalistes asulastes, kus majapidami- ses tekkivate ohtlike jäätmete äraandmiseks ei ole teisi võimalusi. 3. Selliste ohtlike jäätmete, mille puhul ei ole võimalik omanikku kindlaks teha,käitlemine. Kahjulik toime: Plahvatusohtlikud, tuleohtlikud, oksüdeerivad, ärritavad või sööbivad, mürgised, hingamisteid kahjustavad, kantserogeensed, mustageensed, teratogeensed, nakkusohtlikud, võivad eraldada mürgiseid aure ja gaase, ökotoksilised ja keskkonnaohtlikud. Kasutatud kirjandus www.nip.ee www.kik.ee www.google.ee
toiduallergia ja -talumatuse puhul on vaevused sarnased, siis aetakse need tihti segamini. Milles seisneb sünteetiliste lisaainete võimalik oht? Sünteetilised lisaained on üldksenobiootikumid ehk kõigile organismidele kehavõõrad ühendid. Selliseid aineid ei saa inimorganism kahjutuks teha.Paljudel sünteetilistel lisaainetel on tugev allergeenne toime. Mõnede sünteetiliste lisaainete osalisel lõhustumisel võivad organismis tekkida mutageensed, teratogeensed või isegi kantserogeensed vaheühendid. Sageli on sünteetilistel lisaainetel kas kuhjumisest tingitud (kumulatiivsed) või koosmõjust põhjustatud (sünergistlikud) kõrvaltoimed, mis võivad avalduda aastate või aastakümnete pärast. Viimane nähtus on tuntud kui lisaainete kaugmõju. Teisisõnu: probleemseid lisaaineid tarbitakse väikestes kogustes ja nende tervist kahjustav toime ei avaldu kohe.
raske (IQ 20-34) sügav (IQ <20) Põhjuseid ja diagnoose, mis selleni võivad viia on mitmeid. Harva on isoleeritult, tavaliselt kaasnevad ka muud füüsilised, neuroloogilised või psühhiaatrilised muutused. Populatsioonis 1-3% Erinevate uuringute järgi 30-50% jääb põhjus ebaselgeks. Sagedasemalt on põhjuseks mõni sündroom (nt Downi või Williamsi sündroom), muu kromosoomhaigus või geenimutatsioon või ainevahetushaigus. Põhjuseks võivad olla ka tüsistused enneaegsusest, teratogeensed või keskonnategurid. Tihti kaasneb mõni muu vaimne või füüsiline puue (3-4 korda sagedamini). Ravi ei ole, saab aga kohandatud õpetustega mahajäämust kompenseerida aju ja käitumise seoste väljakujunemist teismeeas eismeea lõpuks saavutatakse suhteline küpsus: - füüsilises arengus (kasvuspurt, kehamassi muutus, seksuaalne küpsemine) - psühholoogilises arengus (afektiivsed reaktsioonid, kombinatoorsed oskused, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime)
See võib toimuda tänu töötajate hooletusele või valesti koostatud retseptile. Krooniliste intoksikatsioonide puhul: 1. Tekivad haiguseelsed seisundid, väheneb inimese kaitsevõime teiste haiguste suhtes või teiste haiguste kulg raskeneb. 2. Paljud ained tekitavad allergiat. Siin on aga üksikutel inimestel tundlikkus väga erinev. Peale selle ja palju olulisemad on nn. kaugmõjud, mis ei avaldu otsekohe, vaid aastate pärast või mõjutavad järeltulijaid. Need on kantserogeensed, teratogeensed ja mutageensed mõjud. Toksiline mõju sõltub doosist, mida inimene saab. FÜÜSIKALISED OHUD TOIDUS Toidus leiduvaid võõrkehi võidakse toiduettevõtetesse tuua toormaterjalidega või satuvad nad toidu töötlemise, säilitamise ja transportimise ajal. Sõltumata sellest, et võõrkehi on väga erinevaid, on oluline, et ettevõtted oleksid teadlikud nende poolt toodetavate toitude füüsikalistest ohtudest ja hoolt tuleb kanda selle eest, et tagada füüsikaliste ohtude kõrvaldamine
Pestitsiidid on ohtlikud lindudele, kaladele, loomadele ja inimestele. Nad võivad sattuda organismi toidu, naha või hingamisteede kaudu. Eriti selgesti on pestitsiidide mõju näha siis, kui taimekaitsevahendeid kasutatakse valel viisil. Herbitsiidid olid eriti laialdaselt kasutusel Vietnami sõjas, et sundida puid lehti maha ajama lihtsustamaks partisanide leidmist. Nendes leiduvad jääkainetena dioksiinid, millel on nagu elavhõbedalgi teratogeensed omadused tegurid, mis põhjustavad väärarengut. Vietnami sõja aegse teo tagajärjeks oligi loodete väärareng. Juba dioksiinide väikesed annused põhjustavad organite, eelkõige maksa talitluse häireid, rasvade ainevahetuse häireid, nahakahjustusi, geneetilisi mutatsioone. Pestitsiidide inimesele kahjuliku mõju kinnituseks veel üks näide: Moldovas on täheldatud otsest sõltuvust maa-ala pestitsiidide koormuse ja tuberkuloosi haigestumise, laste suremuse, samuti
plahvatusohtlikud 2. oksüdeeruvad 3. eriti tuleohtlikud 4. väga tuleohtlikud 5. tuleohtlikud 6. väga mürgised 7. mürgised 8. kahjulikud 9. sööbivad 10. ärritavad 11. ülitundlikkust põhjustavad 12. kantserogeensed 13. mutageensed 14. teratogeensed ja/või reproduktiivset funktsiooni kahjustavad kemikaalid 15. keskkonnaohtlikud Kemikaaliriskide vähendamine. 2. Mürkide jaotus. 3. Mis on toksikoloogia. Toksikoloogia on teadus haru mis käsitleb kemikaalide ebasoodsat mõju organismidele. 4. Toksiliste ainete bioloogiline toime. Peaks teadma, et toksiidid jagunevad: (närvimürgid, veremürgid, maksamürgid, fermentide mürgid, kantserogeenid,
seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada vähktõppe haigestumist või suurendada selle haiguse esinemissagedust; 9) H8 sööbivad ained või valmistised, mis eluskudedega kokku puutudes võivad neid hävitada; 10) H9 nakkusttekitavad, mikroorganisme või nende toksiine sisaldavad ained, mida teatakse kindlasti või tõenäoliselt põhjustavat inimeste või muude elusorganismide haigestumist; 11) H10 teratogeensed või reproduktiivset funktsiooni kahjustavad ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad esile kutsuda mittepärilikke kaasasündinud väärarenguid või suurendada nende esinemissagedust; 12) H11 mutageensed ained ja valmistised, mis hingamisteede või seedeelundite kaudu organismi sattudes võivad esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust;
organismi sattudes võivad põhjustada vähktõppe haigestumist või suurendada selle haiguse esinemissagedust; 9) H8 sööbivad ained või valmistised, mis eluskudedega kokku puutudes võivad neid hävitada; 10) H9 nakkusttekitavad, mikroorganisme või nende toksiine sisaldavad ained, mida teatakse kindlasti või tõenäoliselt põhjustavat inimeste või muude elusorganismide haigestumist; 11) H10 teratogeensed või reproduktiivset funktsiooni kahjustavad ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad esile kutsuda mittepärilikke kaasasündinud väärarenguid või suurendada nende esinemissagedust; 12) H11 mutageensed ained ja valmistised, mis hingamisteede või seedeelundite kaudu organismi sattudes võivad esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust;
2. oksüdeeruvad 3. eriti tuleohtlikud 4. väga tuleohtlikud 5. tuleohtlikud 6. väga mürgised 7. mürgised 8. kahjulikud 9. sööbivad 10. ärritavad 11. ülitundlikkust põhjustavad 12. kantserogeensed 13. mutageensed 14. teratogeensed ja/või reproduktiivset funktsiooni kahjustavad kemikaalid 15. keskkonnaohtlikud 222 Toksikoloogia, toksiliste ainete mõju organismile Toksikoloogia on teadus haru mis käsitleb kemikaalide ebasoodsat mõju organismidele. Toksiinid jagunevad vastavalt piirkondadele mida nad kahjustavad: Närvimürgid, veremürgid, maksamürgid, fermentide mürgid, kantserogeenid, hingamisteid ärritavad ja limaskesti/nahka ärritavad
piimanäärmed jne) Entoderm: hingamiselundkond, seedenäärmed (maks, kõhunääre), kusepõis Mesoderm: (need organsüsteemid, mis annavad keha põhimassi) luustik, lihastik, sidekoed, naha aluskihid, kuse- suguelundid, veresooned ja süda, osa sisenõrenäärmed (kõigil see) Üldperiodiseering sügoodist gastrulani- idulane, kolmandast kuust sünnini- loode e. vililane. Teratogenees: Looteliste väärarengute kujunemise protsess (soerdareng). Teratogeneesi põhjustavad vastavad teratogeensed faktorid (kõik teratogeenid on lävimõjuga ained, st. toimivad kahjustavalt teatud hulkadest alates. Mutageenidel piisab ka väiksest kogusest). Teratogeen on näiteks alkohol. Teratogeenid jaotatakse: 1) Bioloogilised- a) haigustekitajad, NT: viirused (punetised jt), bakterid (süüfilis läheb läbi platsenta- kaasasündinud süüfilis), algloomad (toksoplasmoos, haigestumine raseduse ajal üliohtlik, ka
jäätmed kemikaalide ja keemiatoodete jäätmed radioaktiivsed jäätmed olmejäätmed Ohtlikkuse järgi jagatakse Eesti jäätmed nelja klassi: 1. Eriti ohtlikud (elavhõbe) 2. Ohtlikud (niklijäätmed) 3. Möödukalt ohtlikud (desinfitseerimata haiglajäätmed) 4. Väheohtl. (reovee setted, desinfitseeritud haiglajäätmed). Ohtlikud jäätmed: Plahvatusohtlikud ja kergestisüttivad ained Toksilised ained Kansorogeensed ained Sööbivad ained Nakkust tekkitavad Mutageensed ained Teratogeensed ained Ökotoksilised (keskkonnaohtlikkud) ained Kodumajapidamises ohtlikkud jäätmed: Patareid, akud Elavhõbetermomeetrid Õlijäätmed Medikamendid, vanad ravimid Päevavalgustuslambid Happed, leelised Värvid, lahustid, lakid Putukamürgid Jäätmete keskkonnaprobleemid: · Õhu saastumine HCl, raskemetallid (Cd, Hg) jt. Ühenditega Org. keskkonnamürgid · Vee reostamine Toitained Orgaanilised ained Raskmetallid, Hg, Cd, Pb, Zn, Cu, Cr jt.
Glükoos, aminohapped aktiivse transpordi abil, Na, K, Ca kiirendatud transpordi teel. Valgud ja rasvad platsentat ei läbi. Loode sünteesib ise vajalikud valgud ja rasvad. Platsenta ülesanded 1. ema ja loote vaheline ainete vahetus – läbi ei pääse lipiidid ja valgud, va immuunoglobuliinid hemokoriaalse ja endoteliokoriaalse platsenta puhul. Loode sünteesib ise vajalikud valgud ja rasvad. NB! Läbi pääsevad alkohol, raskemetallid, paljud ravimid, viirused ja bakterid. Teratogeensed ained – põhjustavad arenguhäireid (amfetamiin, LSD, talidomiid, liitium). 2. endokriinorgan – sekreteerib hormoone, mis säilitavad tiinust, soodustavad loote kasvu, stimuleerivad piimanäärmete arengut, abistavad sünnitusel. Platsenta hormoonid Progesteroon – vähendab müomeetriumi toonust, takistab kontraktsioone, inhibeerib hüpotaalamuse GnRH vabastamist, valmistab ette piimanääret Emis vajab kogu tiinusaja ka kollakeha PG-d, utel
lõpuks. Gastrula tasand on viimane, kus võib toimuda veel mitmike teke. (inimesel) Teratogenees ... (soerdareng) looteliste väärarengute teke. Lootelisi väärarenguid tekitavad teratogeenid. Need on erinevad mõjurid, mis on lävimõjuga ohtlik toime avaldub teatud koguses. Nt. alkohol Teratogeenid: 1) Bioloogilised a. Haigustekitajad i. Viirused (kõik viirushaigused teatud perioodil võivad olla teratogeense mõjuga). 100% on teratogeensed punetised, tsütomegaloviirus. Teratogeensusmõju alla võib kaudselt liigitada ka HIV. Laps saab nakkuse emalt loomuliku sünnitamise teel. b. Bakterid süüfilis, see on ka põhjus, miks kõikidele rasedatele tehakse süüfilise test. c. Algloomad i. Eosloomad eriti ohtliku mõjuga on toksoplasma. Ohtlik on see, kui haigus areneb välja raseduseajal d. Vaegused i
H8 sööbivad jäätmed · Putukatõrjevahendid · Filterkoogid H9 nakkusohtlikud jäätmed · Hapete jäägid · Kodukeemia jäägid H10 teratogeensed jäätmed · Keemiatööstuse jäätmed · Vanaõlid H11 mutageensed jäätmed · Lõhkeained, mille · Tindi ja värvainete jäägid H12 jäätmete ohtlikkus avaldub kokkupuutel vee ja hapetega kasutamine sihtotstarbel ei · Väetiste jäägid
seondumise indeksi (CBI) abil. · Epigeneetilised kantserogeenid toimivad tavaliselt kõrgetel kontaktitasemetel, mis viivad pikendatud füsioloogilistele ebanormaalsustele, hormonaalse tasakaalu häirimisele ning koekahjustustustele. teratogeensus Teratogeensus on keemilise ühendi võime põhjustada nii loote kui ka sellest areneva looma strukturaalseid või funktsionaalseid ebanormaalsusi. Kuigi ka tsütotoksilised ühendid võivad olla samaaegselt teratogeensed, pole paljudel juhtudel väärmoodustuste tekkimisel tegemist mitte embrüo või loote otsese kahjustuse, vaid häire tekkimisega tema arengus. · Teratogeenid on sageli suhteliselt ohutud emaorganismile, kuid toimivad mingi spetsiifilise mehhanismi abil just lootele. Seetõttu on ka täpne kokkupuuteperiood teratogeeniga kandmise ajal ülimalt oluline. Ema organismi vahendamise tõttu on siin doos-vastus sirge tõus sageli väga järsk. Tulemuseks võib olla: 1
raske (IQ 20-34) sügav (IQ <20) Põhjuseid ja diagnoose, mis selleni võivad viia on mitmeid. Harva on isoleeritult, tavaliselt kaasnevad ka muud füüsilised, neuroloogilised või psühhiaatrilised muutused. Populatsioonis 1-3% Erinevate uuringute järgi 30-50% jääb põhjus ebaselgeks. Sagedasemalt on põhjuseks mõni sündroom (nt Downi või Williamsi sündroom), muu kromosoomhaigus või geenimutatsioon või ainevahetushaigus. Põhjuseks võivad olla ka tüsistused enneaegsusest, teratogeensed või keskonnategurid. Tihti kaasneb mõni muu vaimne või füüsiline puue (3-4 korda sagedamini). Ravi ei ole, saab aga kohandatud õpetustega mahajäämust kompenseerida Aju ja käitumise seoste väljakujunemist teismeeas Teismeea lõpuks saavutatakse suhteline küpsus: - füüsilises arengus (kasvuspurt, kehamassi muutus, seksuaalne küpsemine) - psühholoogilises arengus (afektiivsed reaktsioonid, kombinatoorsed oskused, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime)
kokkupuude selle ainega. Toime mehhanismi järgi võib kantserogeenid, sealhulgas ka toiduga omastatavad, jagada kolme rühma 1) DNA-reaktiivsed, 2) epigeneetilised ja 3) klassifitseerimata kantserogeenid. Teratogeensus on keemilise ühendi võime põhjustada nii loote kui ka sellest areneva looma strukturaalseid või funktsionaalseid ebanormaalsusi. Kuigi ka tsütotoksilised ühendid võivad olla samaaegselt teratogeensed, pole paljudel juhtudel väärmoodustuste tekkimisel tegemist mitte embrüo või loote otsese kahjustuse, vaid häire tekkimisega tema arengus. Teratogeenid on sageli suhteliselt ohutud emaorganismile, kuid toimivad mingi spetsiifilise mehhanismi abil just lootele. Seetõttu on ka täpne kokkupuuteperiood teratogeeniga kandmise ajal ülimalt oluline. Ema organismi vahendamise tõttu on siin doos-vastus sirge tõus sageli väga järsk. Tulemuseks võib olla: 1. loote surm või abort; 2
vohamist - Bakterid, viirused, kunstlikud hormoonid- olmereovetega, loomheidetega jne. - Keemilised reoained o Toksilised mürgised ained, kahjustavad inimese tervist sissehingatuna, neelatuna või naha kaudu. o Ohtlikud ained ohustavad inimese tervist või keskkonda. o Kantserogeensed ained vähki tekitav. o Mutageensed ained mutatsioone tekitav, geenide muutusi põhjustavad. o Teratogeensed ained põhjustavad loodete väärarendeid. Leviku mehhanism: Levinuna õhu, tuule vooludena hingatakse sisse, imenduvad naha kaudu ja neelatakse. Lahustuvad ja levivad vee kaudu, enamasti neelatakse alla, imenduvad naha kaudu. Rasvlahustuvad ained enamasti kuhjuvad organismidesse, seejärel läbivad toiduahela (biomanifikatsioon), neelatakse alla. 3.4 Inimmõju keskkonnale ja selle vältimise teed Keskkonnapoliitika põhimõtted: · Kahjulike mõjusid ennetav, ettevaatusprintsiip
annaabi.ee 
