taimedesse/loomadesse ning võivad esile kutsuda haigusi ka vähki. Väetised on kõige suurem saasteallikas.eutrofeerumine (pinnase hävitamine, mootrokütuste kasutamine, pestitsiidide kasutamine) 8. Mis on risosfäär ning mille poolest erinevad seal toimuvad biodegradatsiooni protsessid? Risosfäär on pinnase kiht, kus taimede juured on eriti aktiivsed. See on kõrgendatud biomassiga osa, mis on tugevalt mõjutatud taimede juurte ning nendega seotud mikroorganismide poolt. Risosfääris võib mikroobide biomass olla kuni 10 korda suurem kui teistes pinnase kihtides. Mikroorganismide populatsioon sõltub pinnase, taimede ning juurte omadustest, niiskusest ning hapniku sisaldusest. Kui see tsoon on saastatud, esinevad seal ka saasteainete lagundamiseks adapteerunud mikroorganismid. Risosfääris on taimede ning mikroorganismide vahel sünergiline suhe, mis on kasulik taimedele ning soodustab ka mikroorganismide suurt populatsiooni. Kui juured kasvavad,
Herbicola)kuivisega arvukus langeb, . Eelkõige bakterid, pärmid,hallitused, aktinomütseedid.Mikroobidele aluse panemine: rakkudes eksosmoosi tulemusel erituvad org.ained ning süsiv, AH. Kasvu soodustaad epidermise surnud rakud. ARV SUUREM- ÕITSEMISE AEG. Algusfaasis epifüüdid vähendavad idanevust, kuid moodustavad taimedel biloogilise barjääri, takistades parasiitide tungimist kudedesse. 19. Taimede epifüütne mikrofloora juured ja mugulad jne.: rohkem mikroobe kui risosfääris. Pseudomonas Herbicola, fluorescens, Myobacterium spp, Aerobacter aerogenes, Bacillus Subitilis. Jne. 20. Mikroobide elutegevust mõjutavaid tegureid viljadel. Epifüüdid mõjutavad-viljade valmimisel nende niiskusisaldus väheneb, mikroobide areng väheneb.Küpses viljas-mikroobid anabioosis. Mikrofloora- spoore mood.kepikujulised bakterid. Pseudomonas Herbicola aureum.Mikroobide elutegevust mõjutavad-niiskussisaldus ja temperatuur. Mikroobide paljunemisel-vilja kuumenemine-hingamine
mikrofauna (kõige väiksemad), siis tuleb mesofauna ning siis makro ja megafauna. 27. Mullaelustiku olulisemad funktsioonid Taimejuured Risosfääri organismid organismid, kes otseselt mõjutavad taime talitlust nii positiivselt kui negatiivselt. Mükoriisa, sümbiootilised N fikseerija bakterid, herbivoorsed putukad jne. Lagundajad organismid, kes lagundavad taimejäänuseid risosfääris ja varises. Mullamikroobide ensümaatilised grupid, makroselgroogsed lagundajad ja kiskjad. Ökosüsteemi insenerid ehk mullaliigutajad organismid, kes mõjutavad mullatingimusi kui teiste organismide elupaika selle segamise ja agregaatide moodustamise kaudu, seejuures mõjutavad ka taime kaudselt. Näiteks sügavaid vertikaalurge kaevavad vihmaussid. Mullaelustiku olulisemad funktsioonid on: mulla struktuuri säilitamine, hüdroloogiliste protsesside
aktiivselt kasutavad. 32 Leghemoglobiin hemoglobiinile sarnase pigmendiga ja seega sellised N2 fikseerivad mügarad on roosad. Leghemoglobiin on vajalik hapnikusisalduse kontrolliks mügarkoes. Ta seob hapniku ja vabastab seda väga aeglaselt. Hüdrogenaas kiiresti oksüdeerib moodustuva vesiniku hapnikuga veeks. Sellega hoitakse nitrogenaasi ümbrus hapnikuvaene. Vabaltelavad N2 fikseerijad N2 fikseerimine toimub eriti aktiivselt taimede risosfääris, sest sealsed juureeritised on heaks energiaallikaks bakteritele. Veekogudes on väga oluliseks N2 fikseerijaks tsüanobakterid. Ka riisiväljadel fikseeritakse tüanobakterite poolt suures koguses N2. Tsüanobakteritel moodustub fotosünteesi tulemusena hapnik. Seega peavad nad otsima võimalusi kuidas nitrogenaasi kaitsta rakus moodustuva hapniku eest. Heterotsüstid paks polüsahhariidne kest, mis takistab väliskk- st gaaside difusiooni sinna. Seega on selle sisemus hapnikuvaba
Perekonna Pseudomonas liigid toodavad palju pigmente, mida kasutatakse Fe omastamiseks, elektronide akseptoriteks või patogeneesiks. Fenasiinid on redoksaktiivsed heterotsüklilised lämmastikku sisaldavad pigmendid. Fenasiinid on varieeruvad tsüklilised ühendid, mis on toksilised nii prokarüootidele kui eukarüootidele. Fenasiine sünteesivatel bakteritel on suur konkurentsieelis nende bakteri liikide või tüvede ees, mis fenasiine ei tooda. Eriti tugevas konkurentsis toitainete pärast risosfääris. Püotsüaniid on fenasiin, mida toodab ainult P. aeruginosa ning on selle bakteri üks peamistest virulentsusfaktoritest, mis on oluline nii kroonilise kui akuutse infektsiooni korral. Püotsüaniid surub maha lümfotsüütide paljunemise ning kahjustab epiteelrakke. Püotsüaniid põhjustab reaktiivsete hapnikuradikaalide tekke peremehe rakus ning sellega inaktiveerib proteaasid ning kahjustab palju rakufunktsioone. P
molekulaarse koostisega raskesti lagunevaid aineid. Üheaegselt mineralisatsiooniga toimub ka mullale iseloomuliku aine – huumuse tekkimine ehk humifikatsioon. Orgaanilise aine lagunemist ja tagasitoomist aineringesse võimaldab mullaelustiku (põhiliselt mikroorganismide) tegevus. Teiselt poolt aga soodustab orgaanilise aine rohkus mikroorganismide tegevust. Eriti palju on mikroorganisme (baktereid ja seeni) taimejuurte vahetus läheduses ehk risosfääris; risosfääri ulatus on siiski vaid mõni sentimeeter taimejuurtest. Mikroorganismide elutegevus on intensiivne vaid teatud kindlas temperatuurivahemikus. Enamiku mikroorganismide tegevus lakkab, kui temperatuur langeb alla 0°C. Vajalik on ka sobiv niiskus: kui niiskust on kas liiga vähe või liiga palju, pidurdub või lõpeb mikroorganismide tegevus. Mikroorganismide tegevust mõjutab ka kasvupinnase reaktsioon. Näiteks ei talu enamik bakterid
annaabi.ee 
