Kiirete osakeste voogu ja lühilainelist elektromagnetkiirgust nim. ioniseerivaks kiirguseks.Ioniseeruv kiirgus mõjutab bioloogiliste ojektide aatomite ja molekulide keemilist aktiivsust.selle tulemusen moodustuvad organismile võõrad molekulid,tekivad vähirakud või hukkuvad organismile vajalikud rakud.Kiirguse mõju elusorganismile iseloomustatakse Kiirguse neeldumisdoosiga.Ühik 1Gy(grei).Biodoosiks nim. suvalise kiirguse doosi,mis avaldab samasugust bioloogilist mõju nagu üks grei neeldunud röntgenivõi gammakiirgust.ühik 1Sv(siivert)=1J/Kg Ioniseervia kiirguse allikad:a)maapõuest pärinev kiirgus0,10,6 mSv/aastas b)Kosmiline kiirgus 0,3 mSv/a c)Toidust saadav sisekiirgus ~0,3mSv/a Ioniseeriva kiirguse mõju oleneb sellest ,kui tugevasti see neeldub erinevates ainetes.DosimeeterMõõteriist
Viirus Viiruseid ei loeta elusorganismide hulka, kuna nad asuvad elus ja eluta looduse piiril. Elusorganismile iseloomulik on pärilikkusaine, võime muutuda ning aja jooksul areneda. Samas aga puudub viirusel rakuline ehitus ja ainevahetus ning nad pole võimelised iseseisvalt paljunema. Viiruseid näeb ainult elektronmikroskoobiga, mis võimaldab sajatuhande kordset suurendust. Viirused on korrapärase ehitusega ja kujult sarnanevad nad kristallide, kerade või pulkadega. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees paiknevast pärilikkusainest.
1.Piksevardad.....................................................................................................5 2.2.Lihtsamad ettevaatusabinõud......................................................................... 6 3.Välgu mõju............................................................................................................. 6 3.1.Välgu mõju loodusele......................................................................................6 3.2.Pikselöögi mõju elusorganismile.....................................................................6 Kokkuvõte..................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus...................................................................................................8 2 Sissejuhatus Igaüks meist on näinud äikesetormi ajal välku, kuid vähesed teavad täpselt, millega tegu on
C2H4O + H2O HOCH2CH2OH See reaktsioon toimub aluste või hapete osalemisel katalüsaatorina või kõrgel temperatuuril. Aastas toodetakse etaandiooli u 6.7 miljonit kg. Kasutusalad Antifriiside koostises (pidurivedelikud) (Umbes 60%). Polümeeride tootmiseks. Vaktsiinide tootmisel, kuigi see ise koostises ei esine. Esineb ka kingaviksis, värvides ja puidu töötlemiseks kasutatavas lakis (mädanemise vastu). Mõju elusorganismile Etüleenglükooli sissesöömine on sage ägeda neerupuudulikkuse põhjus koertel ja kassidel. Letaalne doos kassile on 1,5 ml/kg. Inimese jaoks on see 1,4 g/kg kohta. Esmalt ründab see kesknärvisüsteemi, seejärel südant ja neere. Aitäh kuulamast !
Inimesed on ise selle nimetuse välja mõelnud. Süstemaatiline nimetus on teadlaste poolt välja mõeldud ja vastab teatud reeglitele. Neid on kergem meelde jätta. Alkaanide füüsikalised omadused: * alkaanid on hüdrofoobsed ained ei lahustu vees; * sõltuvalt süsinikuahelast muutub nende olek (väikseima süsinikuarvuga on gaasid, keskmised on vedelikud, suure süsinikuarvuga on tahked) ; * alkaanid reageerivad enamike ainetega väga aeglaselt, kuid see ei tähenda, et nad oleks elusorganismile ohutud. Neil on inimestele ja loomadele tugev narkootiline toime, kahjustavad kesknärvisüsteemi. Suurtes kogustes alkaaniaurude sissehingamine on tulemus surmav; * kahjustused sulgedele ja karvadele; * tahke alkaan ei ole kahjulik, seetõttu kasutatakse parafiini toiduainetööstuses ja küünla tootmisel. Tsüklobutaan : Põhiahel: CH2 H H H H / | | | |
Taimseid rasvu süüakse liiga vähe. Ka mulle meeldib süüa rohkem ikka rasvasemaid toite, kuid siiski ei tohi sellega liialdada. Teen ka sporti ja üritan toituda rohkem ikka tervislikumalt. Enamasti ma siiski oma toitumist väga ei jälgi. Söön enamasti kõike mida tahan ,kuid siiski üritan oma keha vormis hoida ja aeg-ajalt sporti teha. Söön ka palju vähese rasvasisaldusega toitaineid nt. puuvilju, juurvilju jm. Rasvadeta ma elada ei saaks, need on vajalikud igale elusorganismile ning kõik peaksid tarbima neid nii, nagu vaja on, et olla tervem ja elulisem(nt. energilisem).
Nekroos/apoptoos/nekroos küsimused 1. Nekroosi ja apoptoosi erinevus nekroos (kärbus- elusas organismis kahjustavate tegurite toimel tekkiv rakkude programmeerimata surm), apoptoos (elusorganismile vajalik rakkude programmeeritud surm) 2. Nekroosi etioloogia Tsirkulatoorne, traumaatiline, toksiline, tsütopatogeenne, allergiline, ensümaatiline, trofoneurootiline. 3. Nekroosi vormid/mõiste/näited mõlema vormi kohta Koagulatsioonnekroos e. kuivkärbus, mille puhul nekrootiline ala jääb tahkeks (kudedes, mis sisaldavad rohkesti valke ja vähe vett, domineerib proteiinide koagulatsioon) NT-infarkt, kaseoosne nekroos, osteonekroos.
· Gaasilised alkaanid on narkootilise toimega ja kahjustavad närvisüsteemi ja võivad mõjuda surmavalt . · Alkaanid on kergelt süttivad ja plahvatusohtlikud. 4.Füsioloogilised omadused. · Alkaanid on intersed (s.t. neamiku ainetega reageerivad nad väga aeglaselt või üldsegi mitte) · Alkaanide aurud/gaasid ei ole elusorganismile ohutud · Omavad tugevad narkootilist toimet, kahjustavad närvisüsteeme · Tahked alkaanid ei tungi organismi, seetõttu on nad ohutud · Tahket alkaani parafiini kasutatakse meditsiinis ja toiduainetetööstuses 5.Alkaanide leidumine: · Leidub kõigis looduslikes gaasides kuni 90% (maagaas, soogaas, kaevandusgas · Metaan tekib samuti org
KORDAMISKÜSIMUSED: RAKENDUSBIOLOOGIA 1. Mis on biotehnoloogia? ..on rakendusbioloogilised meetodid ja protseduurid, mille puhul elusorganismile omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. 2. Milliseid organisme kasutatakse biotehnoloogias? Elusorganisme, eriti mikroorganisme (bakterid, seened) Millised on nende eelised teiste organismide ees? Paljunevad väga kiiresti ja hõlpsalt Too konkreetseid näiteid, kuidas kasutatakse seeni ja baktereid biotehnoloogias? Seened alkohoolsed joogid, pagaritooted
Paljunemine ja areng, kontrolltöö Brenda Holt 1. Mida annab elusorganismile mitoos ? Selle käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. 2. Meioosi II jagunemine anafaasis lahknevad raku poolustele... ... homoloogide kromosoomid, mis koosnevad kahest tütarrakust. 3. Mitu tütarrakku tekib I vanemrakust meioosi tulemusena ? Meioosi tulemusena tekib 4 tütarrakku. 4. Mitoosil a)saadakse b)kulutatakse energiat. 5
tuumadest Ioniseeriv kiirgus, kiirguskaitse · Kriigus (ioniseeriv) kiirete osakeste voog (ja lühilaineline elektromagnetkiirgus) · Ioniseeruv kiirgus mõjutab bioloogiliste objektide aatomite ja molekulide keemilist aktiivsust. Selle tulemusena moodustuvad organismile võõrad molekulid, tekivad vähirakud või hukkuvad organismile vajalikud rakid geenide mutatsioon · Kiirguse mõju elusorganismile iseloomustab kiirguse neeldumisdoosiga · Kiirguse neeldumisdoos nim neeldunud ioniseeriva kiirguse energia ja kiiritatava aine massi suhet (D=E/m st 1Gy = 1J / 1kg näitab, kui suur energiahulk on neeldunud ühikulise massiga aines) · Kiirguse mõju organismile oleneb kiirguse liigist. Seda mõõdetakse ekvivalentste kiirgusdoosi e biodoosiga. Biodoos suvalise kiirguse doosi, mis avaldab samasugust
tulemusena tekib uus radikaal · Radikaaltsentner tekib süsinikuaatomi juures seda kergemini, mida rohkem süsinikul on süsinik-süsinik sidemeid. 7) Alkaani füsioloogilised omadused · Alkaanid on intersed (s.t. neamiku ainetega reageerivad nad väga aeglaselt või üldsegi mitte) · Alkaanide aurud/gaasid ei ole elusorganismile ohutud · Omavad tugevad narkootilist toimet, kahjustavad närvisüsteeme · Tahked alkaanid ei tungi organismi, seetõttu on nad ohutud · Tahket alkaani parafiini kasutatakse meditsiinis ja toiduainetetööstuses 8) Tuntumad alkaanid, nende omadused, kasutus, saamine. · Metaan CH4 o lõhnatu ja värvitu gaas.
· Viirused koosnevad valgulistest kattest ja selle sees paiknevas pärilikkusainest. · Viirus on rakusisene parasiit. · Siirutaja tõvestaja edasiandja teisele organismile. · Antikehad moodustavad kehas olevad kaitsevalgud, haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet. · Vaktsiin viiakse organismi surnud/nõrgestatud viiruseosakesi. · Viirustel on tunnused, mis liigitavad nad elusorganismideks ja ka tunnuseid, mism välistavad seda. · Tähtsamad elusorganismile sarnanevad tunnused pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ja areneda. · Elutud objektide tunnused puudub rakuline ehitus, iseseisev ainevahetus, iseseisev paljunemisvõime. · Inimese looduslikud kaitsetõkked viirustele nahk, limaskestad, antikehad, õgirakud. · Bakterid paljunevad pooldudes. · Bakterite paljunemise kiirus sõltub: niiskusest, toitainete olemasolust, soodsast
aine- ja energiavahetuse kaudu on seotud organismid ning eluta keskkond Otse ja moondega areng Otsene areng järglane on täiskasvanud isendiga üldjoontes sarnane. 6 Moondega areng järglane sünnib või koorub erinevana täiskasvanud isendist. On olemas: a. Täismoone vastne (röövik) > nukk > valmik b. Vaegmoone vastne > valmik Kõigusoojane ja püsisoojane Konn on kõigusoojane ja püsisoojane on imetaja Populatsioon ja liik 3. Loetle, millised elusorganismile omased tunnused on tunnused on tuvastatavad teadvuseta inimese puhul? Inimene on soe, süda lööb, inimene hingab 4. Miks on teadusliku uurimismeetodi juures oluline vaadata ka muutujaid? 5. Reastage tabelis organiseerituse tasemed, alustades suurimast! Seejärel seostage nendega järgmised kolm organiseerituse taseme näidet: kops, mitokonder, kõik taimed niidul. Organiseerituse tase Näide
Tuumafüüsikat kasutatakse kasutatakse tuumaenergia tootmise ja tuumapommide valmistamise juures, arheoloogias orgaanilise objekti vanuse määramise juures ja meditsiinis. · Kiirguse ühikud, mõõtja Radioaktiivsuse mõõtmisel kasutatakse erinevaid mõõtühikuid: a.1.Neeldumisdoos näitab kiirgusenergia hulka, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühikuks grei (1Cy) , 1Cy=1J:1Kg a.2.Biodoos iseloomustab kiirguse mõju elusorganismile, mõõtühikuks siivert (1Sv) Kiirguse hulka mõõdetakse dosimeetriga. · Kiirgushaigused- mõju tervisele, mis kogus surmav? - Kui inimene saab lühikese aja jooksnl väga suure kiiritusdoosi (üle 3...5 siiverti, seega enam kui 1000-kordse normaalse aastadoosi), võib ta mõne nädala jooksul surra kiiritustõppe, mille põhjuseks on tavaliselt vereloomeelundite (ehk kaitsejõudude) kahjustus
Bioindikaator võib olla isend, populatsioon, kooslus või organismi bioloogiline, anatoomiline või füsioloogilis-biokeemiline tunnus. Bioindikatsiooni kaudu määratakse mullastiku, vee, õhu ja lähtekivimi omadusi. Bioindikaatorite järgi eristatakse bakterio- (mikrobo-), müko-, algo-, lihheno-, brüo- ja fütoindikatsiooni. Bioindikatsioon annab õhu saastatuse pikaajaliste muutuste kohta tõesemat teavet kui mõõteaparaadid, sest õhus moodustuvate kompleksühendite mõju elusorganismile erineb üksikkomponentide koosmõjust; ent mõõdetakse just üksikkomponentide sisaldust. Ideaalne oleks hinnata õhu seisundit korraga nii bioindikatsiooni kui ka füüsikaliste meetodite alusel. [1] 4 1.1. Bioindikatsiooni liigid Bioindikatsioon jaguneb: Pedoindikatsioon selle käigus uuritakse mullastikku Hüdroindikatsioon peamiseks uurimisobjektiks on vesi
Bioindikaator võib olla isend, populatsioon, kooslus või organismi bioloogiline, anatoomiline või füsioloogilis-biokeemiline tunnus. Bioindikatsiooni kaudu määratakse mullastiku, vee, õhu ja lähtekivimi omadusi. Bioindikaatorite järgi eristatakse bakterio- (mikrobo-), müko-, algo-, lihheno-, brüo- ja fütoindikatsiooni. Bioindikatsioon annab õhu saastatuse pikaajaliste muutuste kohta tõesemat teavet kui mõõteaparaadid, sest õhus moodustuvate kompleksühendite mõju elusorganismile erineb üksikkomponentide koosmõjust; ent mõõdetakse just üksikkomponentide sisaldust. Ideaalne oleks hinnata õhu seisundit korraga nii bioindikatsiooni kui ka füüsikaliste meetodite alusel. [1] 1.2 Bioindikatsiooni liigid Bioindikatsioon jaguneb: Pedoindikatsioon selle käigus uuritakse mullastikku Hüdroindikatsioon peamiseks uurimisobjektiks on vesi 4
Kahe mürgise aine samaaegse mõju puhul võib üldefekt olla üsna erinev: aditiivne (liidetav); sünergism (samasuunaline toime, mis mõjutab organismi tugevamini kui samade toimete summa); antagonism (kui on tegemist mürgiste ainete üksteise mõju kahandamisega); potentseerimine (võimendamine) (kui mittetoksiline ühend suurendab mürgilise ühendi toimet). 19. Kirjeldage protsesse, mis võivad toimuda organismis kui sinna satub ksenobiootik? Ksenobiootikud on ained, mis on elusorganismile võõrad. Nende ühendite jaoks, mis esinevad looduslikes bioloogilistes süsteemides, kasutatakse terminit endogeensed. Endogeensete ainete tase võib olla organismi jaoks fataalne, kui see erineb palju tasemest, mida on vaja metabolismi normaalseks kulgemiseks. See kehtib nii suurte kui ka väikeste tasemete kohta Ksenobiootikute toimel võib rakkude paljunemine immuunsussüsteemi kontrolli alt väljuda ning selle tagajärjel tekib leukeemia või lümfoom.
Niisuguse elementide kohta on öeldud, et sünnib ja sureb. Eristatakse veel radioaktiivsete elementide bioloogilist poolestusaega. Selle all mõistetakse aega, mille jooksul väheneb radioaktiivse elemendi sisaldus elusorganismis 50% võrra. Radioaktiivse aine aktiivsus näitab, mitu lagunemist toimub sekundis ehk kui palju vähenes radioaktiivsete tuumade arv sekundis. 6 Radioaktiivsus meie elukeskkonnas Radioaktiivkiirguse biotoime elusorganismile sõltub kiirgusel eralduvate osakeste energiast, kuid üldjuhul on näiteks -kiirgus 10-20 korda ohtlikum kui -kiirgus. Radioaktiivse elemendi kiirgusoht väheneb kaugusega selle allikast. Kiirguse nõrgendamiseks säilitakse ja transporditakse radioaktiivseid aineid paksude seintega anumates, peamiselt pliikonteinerites. Maailmaruumist jõuab meie atmosfääri kosmiline kiirgus, millest suur osa pärineb Päikeselt. Kosmilise kiirguse koostises jõuavad Maa
Kui aga laps sünnib elusana, siis sageli on tal raskused arenguga ja ta kasvab, jäädes kõvasti maha tervete laste arengust. Vastsündinute tervis sõltub sugurakkude kujunemisest vanematel, emaihu sisesest arengust, raseduse kestuse ja sünnitusjärgse perioodi tingimustest. Kõigi nende etappide kestusel on kontakt alkoholiga vastsündinul või emaihus oleval lapsel ohtlik psüühiliste ja füüsiliste tagajärgede poolest, kusjuures, mida suurem on alkoholimõju elusorganismile, seda suurem on haiguste ja kõrvalekallete risk. Konkreetsed kahjustuskolde vormid määratakse arenguetapi alkohoolse intoksikatsiooni abil. Kui sigituse ajal üks vanematest on alkohoolses joobes, võib see mõjutada embrüot. Lapsed, kes on sigitud alkohoolses joobes, kannatavad epilepsiat ja teisi haigusi. Alkoholi toime emaihusisesel arenguetapil võib põhjustada loote ja tema organite väärarengu, samuti suurendab see vastsündinute suremust.
sama voolu pinge. 113. Ohtlikud pinged ja voolutugevused. 1. 0 mA kuni 10 mA tundlikkuse vähenemine, kihelus, ebamugavus 2. 10 mA kuni 20 mA valutunne, lihaste kontraktsioon. 3. alates 16 mA inimene ei vabane iseseisvalt elektrikontaktist 4. 25 mA kuni 80 mA hingamishäire, vererõhu tõus, häired südames 5. 80 mA kuni 3A minestus, südame värinad 6. suurem kui 3A südame peatumine, sokk, põletushaavad 114. Alalisvoolu mõju elusorganismile. Krampide teke, vooluahelast on kergem välja pääseda kui vahelduvvoolu omast. 115. Kui suur on ,,ohutu" voolutugevuse piir? Kuni 0,05 A
vesinikkarbonaat-, kloriid-, sulfaatioonid ja teised negatiivsed ioonid hüdroksiidioonide vastu. Seega on ioniitide abil võimalik saada täielikult sooladest vabastatud vett ehk demineraliseeritud vett. Lisaks kasutatakse ioniite näiteks veel merevee muutmisel joogiveeks, mereveest metallide ja isegi sealt kulla eraldamiseks, taimemahladest mürk- ja raviainete kättesaamiseks, reovee puhastamisel kahjulikest ühenditest jne. 2.8 II A rühma elementide biotoimed II A rühma elementide mõju elusorganismile on erinev. Kaltsium on inimorganismi levinumaks biometalliks. Magneesium omab suurt rolli biometallina nii taim- kui ka loomorganismides. Berüllium ja baarium on ohtlikud mürkmetallid. Väga ohtlik on strontsiumi radioaktiivne isotoop Sr-90 ja radioaktiivne element raadium, mis põhjustavad leukeemiat ja teisi vähkkasvajaid ning vähktõve vorme. 7 2.8.1 Berülliumi biotoime
tugevusega elektrivool. Jadaühenduses olevate tarvitite või takistite kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga ja liituvad mahtuvuste pöördväärtused. 134. Ohtlikud pinged ja voolutugevused. 16mA alates inimene ei vabane iseseisvalt vooluallikast. 25-80mA hingamishäire, vererõhu tõus, häired südames. 80mA-3A minestus, südamevärinad. Üle 3A südme peatumine, sokk, põletushaavad. Suurem osa õnnetusi juhtub 220V. 135. Alalisvoolu mõju elusorganismile. Südame rütmi muutumisel muutub ka vereringe dünaamika, tekib südame ummitus ja surm. Inimkeha ja ka loomakeha juhib elektrit, kuna ta koosneb võrgustikust, kus on ioone ja vett. Kudede eritakistused on erinevad, samuti eluskoe takistus on erinev alalisvoolule. Elektrivool on tavaliselt ergastava toimega. Organismis tekkiv reaktsioon muudab eluskoe omadusi ja ka elektrilisi omadusi. Elektritakistus on erinev nii tugeva ja ka nõrga voolu koral, piir on 100A
annaabi.ee 
