Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-01-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Erkake06
Õppematerjali autor
...................................................... 10 2.7 Looduslikud ohutegurid........................................................................... 10 2.8 Hübridiseerimine..................................................................................... 10 3. Kaitse korraldamine...................................................................................... 12 3.1 Kaitsekorraldus eesmärgid...................................................................... 12 3.2 Liigikaitse meetmed................................................................................ 12 3.3 Elupaikade kaitse.................................................................................... 13 3.4 Lähima viie aasta planeeritavad tegevused............................................ 14 4. Suur-konnakotka kaitse lahenduste elluviimine............................................ 17 4.1Suur-konnakotka kaitset puudutavad seadused....................................... 17 4
perioodilise koondumise paik, kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht, lõhe või jõesilmu kudemispaik, pruunkaru talvitumispaik, jõevähi looduslik elupaik, mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak. - (Lisaks suuliselt ütleks, kui tahame: Looduskaitseseaduse kohaselt tekib püsielupaik automaatselt 1) lendorava pesapuule ja seda ümbritsevale alale 25 meetri raadiuses; 2) merikotka, madukotka ja kalakotka pesapuule ja seda ümbritsevale alale 200 meetri raadiuses; 3) suur-konnakotka ja must-toonekure pesapuule ja seda ümbritsevale alale 250 meetri raadiuses; 4) väike-konnakotka pesapuule ja seda ümbritsevale alale 100 meetri raadiuses; 5) kaljukotka pesapuule ja seda ümbritsevale alale 500 meetri raadiuses; 6) väike-konnakotka ja suur-konnakotka segapaari pesapuule ja seda ümbritsevale alale 250 meetri raadiuses.) - Eestis on moodustatud püsielupaigad eelkõige I ja II kaitsekategooria liikide elupaikade ja kasvukohtade säilitamiseks.
on pinnale kerkinud uskumatu probleem. Keskkonnaamet väidab, et siinkandis elavad lendoravad, mistõttu ei ole lageraie mingil juhul lubatud. Kohalikud metsaomanikud on aga ärevil ja hämmingus, sest mitte keegi ei ole neid lendoravaid oma metsas liuglemas märganud. Seal elavad inimesed ja metsaomanikud saavad aru põhimõttest, et lendoravat tuleb kaitsta, aga keeruline on seda inimesel mõista kui ta ise ei ole sellega kokku puutunud ja pigem ilma selle liigita, saaks teostada seal lageraiet ja ka vastavat tulu. Teisisõnu - kui inimesed on investeeringu sellesse maa-alasse teinud - nüüd on see looduskaitseala -, siis riik võiks selle vähemasti osaliselt hüvitada. Kõlab loogiliselt, minu meelest küll jah. Remmi poolt väljapakutud mõte on hea, sest nii, et teki pahameelt ka metsaomanike vahel, kelle on pandud peale keeld lendorava pesitsupaiga pärast metsas teostada lageraiet..........................
on pinnale kerkinud uskumatu probleem. Keskkonnaamet väidab, et siinkandis elavad lendoravad, mistõttu ei ole lageraie mingil juhul lubatud. Kohalikud metsaomanikud on aga ärevil ja hämmingus, sest mitte keegi ei ole neid lendoravaid oma metsas liuglemas märganud. Seal elavad inimesed ja metsaomanikud saavad aru põhimõttest, et lendoravat tuleb kaitsta, aga keeruline on seda inimesel mõista kui ta ise ei ole sellega kokku puutunud ja pigem ilma selle liigita, saaks teostada seal lageraiet ja ka vastavat tulu. Teisisõnu - kui inimesed on investeeringu sellesse maa-alasse teinud - nüüd on see looduskaitseala -, siis riik võiks selle vähemasti osaliselt hüvitada. Kõlab loogiliselt, minu meelest küll jah. Remmi poolt väljapakutud mõte on hea, sest nii, et teki pahameelt ka metsaomanike vahel, kelle on pandud peale keeld lendorava pesitsupaiga pärast metsas teostada lageraiet..........................
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Kokkuvõte eksamiks Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused: Traditsiooniline ehk klassikaline looduskaitse – alustati 20. saj alguses, võeti kaitse alla peamiselt loodusobjekte: haruldased puud, salud, rändrahnud, taime-ja loomaliigid, unikaalsed ja kaunid maastikuvormid Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus võib olla puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele. Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas
suuremad kui kunagi varem inimajaloo jooksul. Bioloogilise mitmekesisuse kahanemine jätkub või isegi kiireneb. Bioloogilise mitmekesisuse väärtus: · maakera üks olulisematest rikkustest · Mikroorganismid, taimed ja loomad pakuvad tasuta ökosüsteemiteenuseid, ilma milleta ei oleks olemas meie elurikast maailma või vähemalt inimühiskonda oma praegusel kujul · Looduslikul mitmekesisusel on ka majanduslik väärtus. Paljud arengumaade probleemid, eriti just troopilistel aladel , seonduvad nii või teisiti bioloogiliste küsimustega, ehki taustaks võivad olla majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid. Loodusvarade säästlik tarbimine on eeldus bioloogilise mitmekesisuse hoidmisele nii, et seda jätkuks ka tulevastele põlvedele Näiteks, nii metsade häving kui ka mulla kulumine ja vaesumine on seotud suureneva rahvastiku survest tingitud ökoloogiliselt tundlike alade üleasustusega.
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniidud Eesti seadusandluses Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Puisniitudest................................................................................................................................4 Milline niit on looduse poolest väärtuslik...........................................................................4 Ohud puisniidule........................................................................................................................5 Looduskaitseseaduse ajaloost.............................................................................................5-6 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse Eesti õiguses.......................................................6-7-8 Niitude kaitsekorraldus Eestis.............................................................................................8-9
puudus). Turumehhanismid: (“+” Kiire ja üliefektiivne toime. “-” Eeldab informeeritud ja keskkonnateadliku tarbija olemasolu, jõukust.) Keskkonnalane tsiviilvastutus: (“+” Efektiivne vahend kahju kiireks ja adekvaatseks hüvitamiseks. “-” Paljudel juhtudel on keskkonnasaastusega tekitatud kahju oma olemuselt korvamatu; saastajal-kahjutekitajal puuduvad vahendid kahju hüvitamiseks.) Tsiviilvastutuse kindlustus: (“-” Muudab saastaja ükskõikseks). Keskkonnaõiguse probleemid Eestis: Paljud õigusaktid kehtestatud Vabariigi Valitsuse või ministri määrusega. Puudub üldine keskkonnaalane raamseadus. Mitmete rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonnakaitse printsiipide ebakohane inkorporeerimine Eesti õiguskorda. Adekvaatsete tsiviilvastutuse skeemide puudumine. Seadusandluse fragmenteeritus. Loodus- ja keskkonnakaitse seadusandlus Eestis: Põhiseadus, seadused, valitsuse, määrused, ministri määrused, välislepingud. Loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid